NordenBladet – 6. oktoobrini saavad erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi metsameetme toetusvooru. Toetust saab hooldusraieteks, ulukikahjustuste ennetamiseks ning tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamiseks. Vooru eelarve on 2 316 000 eurot.
Metsameetme toetusrahad jagatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi nõuete alusel.
Eesti maaelu arengukava 2014-2020 programmperioodi lõpuga seoses on määratud nüüd konkreetne kuupäev, mis ajaks peavad tööd olema Erametsakeskusele deklareeritud.
Taotluse saab esitada metsaomanik e-Pria portaalis, kuid oma liikmete eest esitavad ühistaotlusi ka metsaühistud, kelle kontaktid on leitavad erametsanduse portaalist.
Mida toetatakse?
* hooldusraie kuni 30-aastases puistus
* kasvavate puude laasimine
* ulukikahjustuste ennetamine
* repellendi soetamine ja kasutamine
* tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine
* tormi või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamine
* kahjustuse kõrvaldamine
* uue metsakultuuri rajamine
* maapinna mineraliseerimine loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks
* metsauuenduse hooldamine
* männikärsaka ja juurepessu vastase tõrjevahendi soetamine ja kasutamine. Metsaühistud saavad taotleda toetust ka metsaseadmete ja tarvikute soetamiseks ning metsatulekahju ennetamiseks.
NordenBladet – Tallinn käivitas juulis uue korteriühistute rohepöördetoetuse, millega toetab päikesepaneelide, soojuspumpade jm taastuvkütte rajamist, samuti hüvitab linn osaliselt kaugküttevõrguga liitumise kulud.
Toetuse määr on 30% ning ülempiiriks 20 000 eurot korterelamu kohta. Toetust saab taotleda korterelamule, mis on ehitatud või kasutusele võetud enne 2000. aastat. Volikogu esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb eelolev talv pealinna elanikele väga keeruline, kuna tõusevad nii elektri- kui ka küttehinnad.
“Muidugi peavad riik, omavalitsus ja meie kaugküttepartner tegema kõik endast oleneva, et leevendada hinnatõusu tarbijatele,” selgitas Ossinovski. “Teame, et nii ettevõtted, korteriühistud kui ka kodutarbijad otsivad säästlikumaid võimalusi, ning praegu on õige aeg toetada investeeringute tegemist.”
Volikogu esimees julgustas soojaettevõtet Utilitas kiirendama hoonete liitmist kaugküttevõrguga. “Ehkki enamik Tallinna hooneid on juba kaugküttevõrgus, on meil jätkuvalt terveid asumeid, kuhu kaugküttetoru ei ulatu, ja see jätab inimesed ilma soodsamast ja keskkonnasõbralikust toasoojast,” ütles Ossinovski. “Teame, et kaugküttevõrguga liitumine ei ole odav investeering, mistõttu jääb paljudel korteriühistutel otsus tegemata. Nüüd on korteriühistutel võimalik taotleda kaugküttega liitumise toetust 30% ulatuses liitumistasust.”
Enamikku lokaalküttel olevatest kortermajadest ja ärihoonetest köetakse maagaasiga, mille hind on hüppeliselt tõusnud ja varustuskindlus seoses Venemaa sõjaga kahtluse all. Ossinovski hinnangul on õige aeg vähendada oluliselt maagaasi tarbimist Tallinnas. “Neis piirkondades, kuhu kaugküttevõrgu arendamine on asukoha tõttu lähiaastatel perspektiivitu, tuleb toetada tarbijaid oma lokaalsete küttesüsteemide ümberehitamisega taastuvenergiale,” märkis volikogu esimees. “Need on eelkõige õhk-vesi või maasoojuspumbad. Ka siin tuleb linn korteriühistutele appi, hüvitades 30% taastuvenergiaseadme paigaldamise kuludest.”
Toetust saab taotleda Tallinna kodulehelt, lähem info: https://www.tallinn.ee/et/rohepoordetoetus
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 19. septembril algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE).
Eelnõus toodud muudatused puudutavad põhiliselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja nende kvaliteedi tagamisel.
Eelnõuga võimaldatakse Päästeametil kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.
Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse tuleohutuspaigaldiste loetelu ning tulekustutite kontrollimist ja hooldamist. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine. Mõni andmekaitse muudatus ja täpsustus tehakse ka päästeasutuste andmekogude regulatsioonis. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. septembril algatatud loomakaitseseaduse ja geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (677 SE).
Muudatustega viiakse loomkatseprojekti loataotluste menetlemine Maaeluministeeriumist Põllumajandus- ja Toiduametisse, kes hakkab lube väljastama vastava hindamiskomisjoni ettepanekul. Eelnõu järgi täpsustatakse loomkatseprojekti mittetehnilise kokkuvõtte avaldamise ja järelhindamise korda. Katseloomade kaitse ülesannete andmine Põllumajandus- ja Toiduameti pädevusse suurendab järelevalve efektiivsust. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmise eelnõu (672 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni liikmed Ants Laaneots ja Andres Metsoja ning nimetada delegatsiooni liikmeks Mihhail Lotman, nimetada delegatsiooni juht Marko Šorin delegatsiooni liikmeks ja nimetada delegatsiooni juhiks Mati Raidma. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine eelnõu (673 OE).
Eelnõu näeb ette arvata välja delegatsiooni koosseisust delegatsiooni juht Mati Raidma ning nimetada delegatsiooni asendusliige Sven Sester delegatsiooni juhiks ja nimetada delegatsiooni asendusliikmeks Margit Sutrop. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Väliskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse ˮEuroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine” eelnõu (674 OE).
Eelnõu näeb ette nimetada Maria Jufereva-Skuratovski asemel delegatsiooni juhiks Eerik-Niiles Kross ning nimetada Maria Jufereva-Skuratovski delegatsiooni liikmeks. Samuti arvati delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Raivo Tamm ja nimetati delegatsiooni asendusliikmeks Heiki Hepner. Seoses sellega nimetati delegatsiooni asendusliige Indrek Saar delegatsiooni liikmeks ja nimetati delegatsiooni liige Urmas Reitelmann delegatsiooni asendusliikmeks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE).
Eelnõu näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 19. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (676 OE).
Eelnõu näeb ette, et seoses Eesti Panga Nõukogu liikme Jürgen Ligi volituste lõppemisega nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Andres Sutt. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas saata esimesele lugemisele jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette vältida ja vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et tegu on laiaulatusliku probleemi lahendamisega. „Seaduste muutmise eesmärk on vähendada ühekordsete plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale,“ selgitas Metsoja.
„Probleemi lahendamise võti on jäätmete liigiti kogumise süsteemi rakendamises, milleks on vaja kehtestada eraldi plastist toidupakendite ja joogitopside kogumise nõuded,“ ütles Metsoja.
Ta lisas, et ELi direktiivist tulenevad muudatused puudutavad ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmise piiranguid, märgistamist, tarbimise vähendamist, laiendatud tootjavastutuse kohustusi, tarbija teadlikkuse suurendamist, toote disaininõudeid ja liigiti kogumist.
Eelnõu järgi keelatakse turustada nii ühekordselt kasutatavaid plasttooteid kui ka oksüdantide toimel lagunevaid plastist tooteid. Keeld hõlmab: vatitikuvarsi, söögiriistu, taldrikuid, kõrsi, joogisegamispulki, õhupallide varsi, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendeid ning topse.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Merry Aart märkis, et eelnõus nähakse samuti ette tarbijate teadlikkuse suurendamise abinõud, et motiveerida vastutustundlikult käituma ja vähendama ühekordsetest plasttoodetest tekkivat prügi. „Läbimõeldud korduskasutuse rakendamine on üks võimalusi, et vähendada prügi tekkimist,“ sõnas Aart. Ta pidas vajalikuks eelnõu menetlemise käigus teha koostööd toiduainetetööstuse esindajatega. „Komisjoni liikmed leidsid, et piirangute kehtestamist tuleb menetluse käigus põhjalikult arutada asjaomaste ettevõtetega,“ ütles Aart.
Eelnõuga nähakse ette, kuidas vähendada ühekordsete plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist 2026. aastaks. Näiteks on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 2029. aastaks tuleb saavutada kaalupõhiselt 90 protsendi ulatuses ühekordselt kasutatavate plastist joogipudelite liigiti kogumine.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (665 SE) Riigikogu täiskogu istungile 28. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet – Saksamaa valitsus ostab Fortumilt kogu selle osaluse majanduslikesse raskustesse sattunud Uniperis ning süstib Uniperi kaheksa miljardit eurot lisakapitali, mis on üheks osaks Uniperi riigistamise protsessis.
Saksamaa tagab 8 miljardi euro (7,98 miljardi dollari) suuruse kapitali suurendamise ja ostab Fortumi osaluse umbes 500 miljoni euro eest.
Tehing asendab juulis sõlmitud lepingu, mille kohaselt Uniper emiteerib Saksa riigile 4,7 miljardit uut aktsiat hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta ning riigipank KfW rahastab Uniperit vastavalt tema likviidsusvajadustele.
Selle tulemusena saab Saksamaa valitsus Uniperis enamusosaluse omanikuks.
