NordenBladet — 21. septembril 2022 allkirjastas Enefit Green AS ostu-müügitehingu 100% osaluse omandamiseks Rääbiste Põllud OÜ-s, millele kuuluvad Pärnu maakonnas kaks varajases staadiumis päikeseenergia arendusprojekti planeeritava koguvõimsusega kuni 165 MW.
Antud projektid saavad osaks Enefit Greeni pikaajalisest arenduste portfellist eesmärgiga jõuda lõpliku investeerimisotsuseni eeldatavasti 2024. aastal.
Tehing ei ole börsireglemendi mõistes käsitletav tehinguna seotud isikuga ning Enefit Greeni nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
NordenBladet – Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu infotunnis Venemaa korraldatavaid võltsreferendumeid ja otsust kuulutada välja mobilisatsioon kommenteerides, et see võib tekitada ärevust, ent kinnitas, et Eesti on kaitstud, meil on liitlased ja tugevdame oma kaitsevõimet. Kallas toonitas, et samal ajal peame toetama Ukrainat, et nad sõja võidaks.
Kallas märkis, et Venemaa korraldab Ukraina okupeeritud territooriumidel võltsreferendumid, et nende järel öelda, et need piirkonnad on osa Venemaast ja sõjategevus seal tähendab ka rünnakut Venemaa vastu. „Putin on välja kuulutanud mobilisatsiooni, et värvata inimesi, mehi sõjas Ukraina vastu. Ma tean, et see teeb väga paljusid Eesti inimesi ärevaks,“ kõneles Kallas.
„Mida ma saan praegu kinnitada, on see, et Eesti on kaitstud. Meil on liitlased, meil on oma kaitsevõime tugevdamine, millest kaitseminister siin pikalt rääkis. Me teeme veel järjestikuseid samme ja ühtlasi peame ka Ukrainat igatpidi toetama, et nad selle sõja võidaks ja see sõda kuhugi kaugemale ei areneks. See on oluline,“ rõhutas peaminister. „See ei tähenda hetkel midagi Eesti suunas. Kuigi jah, need sõnumid, mis tulevad, on väga ärevad. Venemaa tahab seda olukorda eskaleerida,“ lausus Kallas.
Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et Eesti ei tunnusta neid referendumeid mitte kunagi. Samuti toonitas ta, et NATO ei ole Venemaaga sõjas. „See ei tähenda, et Venemaa ei või öelda mida tahes, sõltumata sellest, kas need okupeeritud alad on läbinud referendumi või mitte,“ lausus ta. „Võin kinnitada nii teile kui ka Eesti rahvale, et loomulikult Kaitseministeerium ja meie allasutused ja kõik, kes Eestis julgeoleku eest vastutavad, vaatavad väga tähelepanelikult ja analüüsivad kõiki arenguid, mis on meie lähinaabruses, Ukrainas ja Venemaal laiemalt. Eesti on kaitstud,“ kinnitas Pevkur.
Kaitseminister osutas, et Venemaa referendumid ei muuda rahvusvahelise õiguse ega Ukraina vaates midagi. „Ukraina vabastab enda territooriumi, mis on rahvusvaheliselt kokku lepitud 1991. aastal. See on Ukraina territoorium, sealhulgas Krimm,“ lausus Pevkur. Ta lisas, et referendum ei mõjuta ka Eesti positsiooni suhtes Venemaaga. „Eesti on iseseisev vabariik, Eesti on NATO liige, Eesti on Euroopa Liidu liige,“ ütles minister. Ta toonitas seejuures, et NATO on ühtne, nagu kinnitas ka NATO asepeasekretär veel täna hommikul ja on kinnitanud teised liitlased. „Ja iga ruutsentimeetrit kaitstakse. Ja NATO kaitseb seda ühiselt.“
Peaminister Kaja Kallas vastas infotunnis Helle-Moonika Helme küsimusele olukorra kohta riigis, Peeter Ernitsa küsimusele Ukraina meeste, Marika Tuus-Laulu küsimusele inimeste toimetuleku, Mart Helme küsimusele personalipoliitika ja Kert Kingo küsimusele õigusriigi kohta. Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Jaanus Karilaiu küsimusele Eesti kaitsevõime ja Tõnis Möldri küsimusele kaitseinvesteeringute kohta.
NordenBladet – Tartlased on viimase nädala jooksul mitmes kohas linnas liikumas näinud karu, kes jäi nüüd ka politseinike pilgu ette.
“Täna varahommikul jäi mütakas isend silma ka politseinikele ning seda Supilinnas. Paraku pages karu hommikupimeduses Tähtvere pargi põõsastikku ning teda sel korral tabada ja linnaruumist ära toimetada ei õnnestunud,” kirjutas Lõuna prefektuur kolmapäeva hommikul sotsiaalmeedias.
Politseinikud andsid info linnas seiklevast ohtlikust loomast edasi keskkonnaametile. “Sama palume teha ka kõigil teistel linlastel, kes Emajõe Ateenas ringi hulkuvat karu märkama peaks.
Igal juhul tuleks karu märgates temast ohutusse kaugusesse hoiduda ning teha kõne telefonile 1247,” soovitavad korrakaitsjad.
NordenBladet – Universaalteenuse seadus hakkab kehtima 23. septembril, mis jätab konkurentsiametile teenuse hinna kooskõlastamiseks nädala. Universaalteenuse hind võib aga rakenduda ka tagasiulatuvalt.
President Alar Karis kuulutas universaalteenuse müümiseks vajaliku elektrituruseaduse muudatuse välja esmaspäeval ja seadus jõustub päev peale Riigi Teatajas avaldamist ehk selle nädala reedel.
Universaalteenuse hinna kehtestab konkurentsiamet pärast seaduse jõustumist ja Enefit Poweri hinnataotluse esitamist.
Majandusministeerium on teatanud, et universaalteenuse hind peaks selguma hiljemalt septembri lõpus, aga kui seadus jõustub reedel, jääb enne oktoobri algust konkurentsiametile hinna kooskõlastamiseks vaid nädal.
Sõltumata sellest, mis päeval konkurentsiamet hinna kooskõlastab ja universaalteenusele üle minnakse, rakendatakse seda 1. oktoobrist tagantjärele.
Lisaks Eesti Energiale saab seaduse järgi universaalteenusega elektrit pakkuda 63 elektrimüüjat. Seadus aga ei sätesta universaalteenuse hinda, vaid paneb paika hinnakujunduse põhimõtted.
Tarbijate makstavale lõpphinnale lisandub veel kulukomponente, nagu universaalteenuse müügiga seostuvad elektritootja kulud ja kasum. Seega võib igal müüjal olla oma universaalteenuse hind.
Konkurentsiamet on lubanud teha oma toimingud nii kiiresti kui vähegi võimalik.
Lisaks universaalteenusele hakkavad oktoobris kodutarbijatele kehtima ka riigi automaatsed energiatoetused.
Avafoto: Enefit Green Iru päikeseelektrijaam (NordenBladet)
NordenBladet – Rootsi keskpank Riksbank teatas, et tõstab baasintressimäära 1 protsendi võrra, misläbi kerkib see 1,75 protsendini.
„Kõrge inflatsioon õõnestab kodumajapidamiste ostujõudu ning muudab nii ettevõtetel kui kodumajapidamistel finantside planeerimise keerulisemaks. Peame koheselt rahapoliitikat karmistama, et tuua inflatsioon tagasi eesmärkide juurde,“ märkis Riksbank. Kui augustis oli inflatsioon 9%, siis eesmärk on 2%.
Seetõttu tuli ka oodatust karmim tõusuotsus. Enne kohtumist prognoositi eelkõige, et keskpank tõstab intresse 0,75%. Tänane tõus on suurim alates 1992. aastast. Prognooside kohaselt kavatsetakse intressitõusudega jätkata ka järgneva kuue kuu jooksul.
Samuti otsustas Riksbank, et jätkab varaostuprogrammiga, nii nagu juunis otsustati ning seda kuni aasta lõpuni. Seejärel hakatakse järk-järguliselt võlakirjade mahtu vähendama.
Avafoto: Riksbanki pressikonverents rahapoliitika otsuse teemal 2022. aasta septembris Riksbanki presidendi Stefan Ingvese ja rahapoliitika osakonna juhi Jesper Hanssoniga. (NordenBladet)
