NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mille eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust, luues muu hulgas Päästeametile rohkem võimalusi kaasata demineerimistöödele vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke.
Komisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suurendab eelnõu Päästeameti võimalusi kaasata demineerimistöödele abidemineerijaid. „Muudatus aitab kaasa sellele, et Päästeamet saaks demineerimistöid teha ohutumalt ning demineerijaid oleks piisavalt ka kriisiolukorras,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et eelnõu aitab parandada ka tuleohutust läbi küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise küttesüsteemide portaalis. „Loodetavasti julgustab see muudatus inimesi küttekollete korrashoiule rohkem tähelepanu pöörama,“ lausus esimees.
Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson osutas, et tuleohutuse parandamisse tasuks kaasata ka eraettevõtjaid, näiteks võiks kindlustusandjad enne kodukindlustuse sõlmimist küttekolde üle vaadata. Jürgenson lisas, et eelnõuga antakse Päästeametile ka õigus saata vajalikke teavitusi kõigile, kelle andmed on kantud päästeinfosüsteemi ja kes on seal teavitusteks oma nõusoleku andnud. „Päästeamet annab neile kõigile teada, kui on saabumas korstnapühkimise aeg või tuletõrje veevõtukohast on vett kasutatud,“ sõnas Jürgenson.
Istungil toodi välja, et eelnõuga antakse Häirekeskusele õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et vahetult pärast sündmust hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt talle osutatud teenusega rahulolu kohta tagasisidet küsida, et Häirekeskuse töö kvaliteeti parandada.
Istungil osalesid siseminister Lauri Läänemets ning Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 12. oktoobril.