Üle kahe kümnendi tehtud maa korralise hindamise – mille alusel arvutatakse edaspidi maamaksu kõikjal Eestis – tulemused saavad avalikuks oktoobri lõpus, kirjutab Maaleht. 20 aastaga on maa maksustamishind kasvanud 7,2 korda, arvestuslikult 28,2 miljardile eurole.
Hinnasildi saavad hindamisel külge kõik Eesti 760 000 katastriüksust, märgib ajaleht.
Maamaksu hakkab riik uute hindade põhjal arvutama alates 2024. aastast, tuleval aastal on maamaksu arvutamise aluseks veel 2001. aasta andmed.
Maa maksustamishinna arvutas maa-amet välja viimaste aastate antud piirkonnas tehtud müügitehingute järgi.
Piirkondlikult on maa väärtus kahe aastakümnega kasvanud kõige enam Tartumaal ja Hiiumaal – vastavalt 15,9 ja 13,3 korda.
Maa korralise hindamise projekti maa-ametis vedanud Veronika Ilsjan ütles Maalehele, et hindamises olnud pikk vahe on tekitanud ebavõrdse olukorra, kus proportsioonis maksavad praegu maamaksu rohkem need, kelle maa hind on kasvanud vähem.
Varem on Eestis korralist hindamist tehtud kolmel korral – 1993., 1996. ja 2001. aastal. Pärast seda hakkasid hinnad kiiremini tõusma ning poliitikud ei tahtnud uusi hindamisi korraldada, sest sellega oleks paratamatult kaasnenud ka maksutõus. Edaspidi tehakse hindamist iga nelja aasta tagant.
Praegu võib elamumaa maamaks olla maksimaalselt 2,5 protsenti selle maksustamise hinnast, maatulundusmaal aga maksimaalselt 0,5 protsenti. Ühe aastaga ei tohi maamaks kasvada rohkem kui 10 protsenti.
Maa korralise hindamise tulemused avalikustatakse 31. oktoobril maa-ameti veebilehel www. maaamet.ee. Omavalitsused kinnitavad uued maamaksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.
Avafoto: Eesti (NordenBladet)