Eesti: Riik ei kasuta reisiparvlaevade väljaostu optsiooni

By

-

september 30, 2022

NordenBladet — Vastavalt Eesti Vabariigi ja ASi Tallinna Sadam tütarettevõtete TS Laevad OÜ ning OÜ TS Shipping vahel sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingule Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil (11.12.2014 nr 14-009) teavitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et Eesti Vabariik kui veo tellija ei soovi kasutada lepingu punktis 29 märgitud reisiparvlaevade väljaostu optsiooni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas Tallinna Sadamale, et ei taha neilt ära osta nelja parvlaeva enam kui 100 miljoni euro eest. See õigus kehtis kuni tänaseni.

Lepingu järgi oli riigil õigus Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad OÜ omanduses olevad reisiparvlaevad lepinguperioodi lõppedes fikseeritud hinnaga välja osta. Täpsemalt puudutas see Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinidel sõitvaid parvlaevu Leiger, Piret, Tõll ja Tiiu. Ostuks pidi riik sellest neli aastat ette teatama ehk tähtaeg oli täna (30.09.2022). Seda ei tehtud.

Iga laeva hinnasilt oleks olnud 26,6 miljonit eurot ehk kokku 106,4 miljonit eurot.

Riik sõlmis lepingu Tallinna Sadamaga 2014. aastal ning seda kümneks aastaks, algusajaga 2016. aasta 1. oktoober. See tähendab, et TS Laevad teenindab Saaremaa ja Hiiumaa liine kehtiva sõitjateveo lepingu alusel kuni 2026. aasta 30. septembrini. Sellele järgnevaks perioodiks teenusepakkuja leidmiseks ei ole riik veel hanget välja kuulutanud.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

Eesti: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2022

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet — EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 10,89 eurot, kasvades kuuga 0,4% Alates fondi loomisest 2021.a juuni lõpus, on fondi tootlus olnud 9,8%. Seejuures on investeeritud kapitali tootlus olnud 11,6%. Fondi omakapitalist on hetkel kolmandik investeerimata.

Augustis esitas EfTEN Capital Finantsinspektisoonile fondi tingimuste muutmise taotluse. Selle kinnitamisel tekib olulisema muudatusena võimalus algatada fondi osakute tagasiostuprogramm kui fondivalitseja hinnangul kaupleb fondi osaku turuhind selgelt allpool fondi reaalse vara väärtust.

Septembris toimusid olulised arengud seoses fondi arendusinvesteeringuga Uus-Järveküla elurajoonis. Rae vald väljastas loa arenduse esimese etapi teede ja trasside ehituseks. Lisaks tuli arenduses müüki 10 uut ridamaja boksi. Seni müügis olnud 52st boksist on 50 klientide poolt broneeritud.

Septembris suurendas fond 370 tuhande euro võrra investeeringuid usaldusfondis EfTEN Residential Fund, mis läheb Kaunase üürimajade arenduse lõpetuseks ning üürimajade arenduse jätkamiseks Vilniuses.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Kristjan Tamla
Jaeärisuuna juht
Tel: 655 9515
E-post: kristjan.tamla@eften.ee

Eesti: Äriregistri andmed on 1. oktoobrist kõigile tasuta kättesaadavad, järgima peab andmekaitse põhimõtteid

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – „Infoühiskonna arenguks on vajalik vaba ligipääs kvaliteetsetele andmetele, ennekõike neile, mis on riigi valduses. Info kättesaadavus aitab tagada majanduse läbipaistvuse ning loob eeldused nutikate andmepõhiste teenuste arendamiseks,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Homsest, 1. oktoobrist muutuvad äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Varem tuli äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste kohta e-äriregistris sisalduvate andmete vaatamiseks maksta päringutasu.

„Läbipaistev ettevõtluskeskkond tähendab, et tarbija teab, kelle teenuseid ja tooteid ta tarbib, ning ettevõtjad saavad ärisidemeid luues uurida koostööpartneri tausta. Majanduse läbipaistvus on kogu ühiskonna huvides,“ lisas justiitsminister, kelle sõnul aitab andmete tasuta kättesaadavaks tegemine ettevõtlussektorit läbipaistvamaks ja innovaatilisemaks muuta.

Justiitsministeeriumi plaanid ulatuvad registriandmete kättesaadavaks tegemisest kaugemale. „Hetkel võimaldame e-äriregistri teenuseid kasutada tasuta sellisel kujul, nagu need juba olemas on,“ ütles Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Rivo Reitmann.

„Tegemist on esimese sammuga avaandmete teekaardil. Järgmises etapis vaatame üle, millised on ettevõtjate vajadused ja mida uute teenuste loomisel lisaks soovitakse. Samuti tahame muuta info leidmise e-äriregistri portaalis mugavamaks.“

Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori Pille Lehise sõnul ei pea siiski muretsema, et andmed nüüd liigselt avalikuks saavad.

„Avaandmete taaskasutamisel peab ettevõtja samuti järgima andmekaitse põhimõtteid,“ sõnas Lehis.

„Näiteks uute andmepõhiste teenuste arendamisel tuleb iga täiendava andmetöötluse puhul veenduda, et teenusepakkujal on õigus andmeid selle jaoks kasutada.“

Oma andmete õigsuse eest e-äriregistris saab igaüks ise hea seista.

„Soovitame inimestel üle vaadata, ega äriühingu kontaktidena pole registrisse antud hoopis isiklikke kontaktandmeid – telefoninumbrit, e-posti aadressi või kodust aadressi –, mille avalikuks tulemist ei soovita,“ andis Lehis nõu.

Ainsana jääb päringutasu kehtima mittetulundusühingute avalike toimikute dokumentide puhul, sest need võivad sisaldada eriliiki isikuandmeid, mille taaskasutamisel kehtivad piirangud.

Tagasisidet, kuidas ettevõtjate ning asutuste jaoks andmete taas- ja ristkasutust lihtsustada, saab anda äriregistri avaandmete lehel, mis on kättesaadav alates 1. oktoobrist.

Eesti: Kuku Kultuuritornis avatakse täna Endel Saarepuu karikatuurinäitus “Hullumaja puhvet”

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – Kuku klubi uutes ruumides ehk Kuku Kultuuritornis avatakse täna, reedel 30. septembril kunstnik Endel Saarepuu šokeeriv näitus “Hullumaja puhvet”, mis toob vaatajani aastatel 2016-2021 joonistatud päevapoliitilised karikatuurid, kus kirev eliit saab kunstniku pliiatsi all halastamatu löögi.

Näituse kuraatori ja NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja Andra Orni sõnul Saarepuu pilapildid ei halasta ega unusta. “Pärast rahvusvahelist skandaali, kus Rootsi kunstnik Lars Vilks sattus prohvet Muḩammadi karikatuuride eest islamiäärmuslaste põlu alla ning talle tehti lausa mõrvakatseid, on kogu lääne karikatuurimaailm muutunud kordades ettevaatlikumaks – vaikselt on toimunud enesetsensuur. Saarepuul aga julgusest ja skandaalsest materjalist puudust ei tule, ning ta juhib jätkuvalt hulljulgelt tähelepanu inimlikele nõrkustele ning poliitilise elu varjukülgedele,” selgitab kuraator. “Saarepuu tööd võivad meeldida, aga need võivad ka väga närvidele käia ja vastumeelsust tekitada. Teisalt on tema looming kui meeldetuletus, et üks vaba ühiskonna nähtustest on vabameelne kunst ja mõnus huumor,” sõnab Orn.

Hiljuti oma 73. sünnipäeva tähistanud Endel Saarepuu on tuntud eelkõige skulptorina, kuid kõige enam teatakse tema karikatuuri Lennart Merest Wiiralti kaamlina. Saarepuu väljapanek kultuuritornis koosneb kunstniku viimase aja joonistustest, mis vormistatud mängukaartidena, ning suurteosest “Püha õhtusöömaaeg”.

“Püha õhtusöömaaja” tegevuspaigaks on Pirita klooster ning keskseks tegelaseks teose valmimise ajal valitsust juhtinud Jüri Ratas. Tema paremal käel asuvad Helmed – isa loeb pojale ussisõnu – ning vasakul patiseisu rõhutamiseks isa-tütar Kallased. Lisaks on teosele jõudnud Eesti Olümpiakomitee esimees, rahapakkide ja pendliga Urmas Sõõrumaa ning kujutatud on mitmeid sümboleid alates Herman Simmi riigireetmisest Aleksei Navalnõi mürgitamiseni. Mängukaartidena vormistatud joonistused keskenduvad aga maailma poliitilisele eliidile läbi viimase aastasaja. Oma koha kaardipakis on leinud nii Donald Trump, Mao Zedong, kaksikmotiiv Hitlerist ja Putinist ning mitmed maailma liidrid. Näitust täiendavad puuskulptuurid, mis justkui vastanduvad kaasaegse kunsti arusaamale “kunst kunsti pärast” ning on nimme praktilise väärtusega, ehk vormistatud tooli, laua või tool/laua/panipaigana.

Endel Sarapuu näitus Kuku Kultuuritornis avatakse reedel, 30. septembril osana uue Kuku klubi soolaleivapeost. Sündmus saab alguse kl 19 Kuku klubi senises asukohas, Tallinna Kunstihoone ees, kust tuntud kultuuritegelaste sõnavõttude järel liigutakse kirevas rongkäigus uude Kuku Kultuuritorni. Õhtu jooksul saavad sõna teiste seas Jüri Arrak, Vilen Künnapu, Juku-Kalle Raid, Toomas Tiivel, Raul Vaiksoo, Tiit Pääsuke, Tiina Tammetalu, Marko Mäetamm, Jürgen Rooste, Tuutu, Kairi Leivo, Steve Vanoni ning ansamblid PVC16 ja Elukas.

Avafoto: Endel Saarepuu. Püha õhtusöömaaeg. Teose fragment

Eesti: Tallinn sõlmib lepingu avamereregati The Tall Ships Races 2024 võõrustamiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – Linnavalitsus saatis linnavolikogule heakskiitmiseks Tallinna linna ja Tall Ships Races International Limited (STI) vahel sõlmitava võõrustava sadama lepingu projekti 2024. aastal Tallinnas rahvusvahelise purjeõppelaevade regati The Tall Ships Races korraldamiseks.

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev nentis, et Tallinn esitas kandideerimistaotluse juba 2018. aastal ja samal aastal otsustati, et Tallinn saab 2021. aastal The Tall Ships Races üheks võistlussadamaks. „Seoses koroonaga aga lükkus regatt edasi 2024. aastasse. Ent vaatamata sellele, et maailma suurim õpperegatt The Tall Ships Races möödunud aastal ära jäi, pakkusime ühele sadamalinnale kohaselt rahvale ühe suvise suure merepeo. Nii toimus mullu ka koostöös Klaipeda ja Szczeciniga Sail Tallinna raames rahvusvaheline purjeregatt Baltic Regatta 2021, mis tõi Tallinnasse mitmeid mereiludusi ja oli ühtlasi peaprooviks 2024. aastal toimuvale suurüritusele,“ selgitas Belobrovtsev.

„Ent selleks, et saaksime korraldada purjelaevade regatti 2024. aastal, tuleb meil sõlmida uus leping. The Tall Ships Races´e näol on tegemist suurima omalaadse üritusega maailmas, mis toob sadamasse ligi 50 suuremat ja 30-40 väiksemat purjelaeva ning 30-50 suuremat purjejahti ühtekokku 3000-3500 meeskonnaliikmega. Linn on omalt poolt kohustatud pakkuma regatil osalevatele purjekatele, purjelaevadele ja nende meeskondadele mahukat programmi, mis tutvustab Tallinna ning looma võimaluse suhtluseks ja noortele suunatud tegevusi, muuhulgas purjeõppe arendamiseks. Purjeõppelaevade eripära ongi selles, et kohustuslikult on purjekate meeskonnas vähemalt pooled 16-25 aastased noored.“

Purjeõppeorganisatsioon Sail Training International korraldab igal aastal maailma eri paigus rahvusvaheliselt tunnustatud purjelaevade avamereregatte The Tall Ships Races. Selle raames kujuneb Tallinnas sadama ala – Vanasadamast kuni Noblessneri sadamani viieks päevaks merefestivali toimumispaigaks, mis pakub külastajatele meeleolukaid sündmusi.

Läänemerel toimuvad regatid 3-5 aasta järel, andes sadamalinnadele võimaluse hoogustada oma majanduslikku arengut ja suurendada sissetulekuid. Läänemere sadamalinnadest on The Tall Ships Races laevastikku võõrustanud pea kõik Läänemereäärsed pealinnad ja suuremad sadamalinnad: Helsingi, Stockholm, Maarianhamina, Kopenhaagen, Riia. Tallinn võõrustas laevastikku ka 1992. aastal. Eelmine Läänemerel toimunud merefestival toimus 2017. aastal, mis toimus marsruudil Halmstad – Kotka – Turu – Klaipeda – Szczecin.

Tallinn ja Tall Ships Races International Limited sõlmisid 2018. aastal ka 2021. aasta The Tall Ships Races korraldamiseks lepingu, kuid seoses regati edasilükkumisega 2024. aastaks, tuleb linnal uus leping sõlmida. Leping on üldjoontes samadel tingimustel, mis 2018. aastal sõlmitud leping, kuid näiteks tehakse Tallinnale korraldamisõiguse tasust soodustus 25% ehk varasema 156 500 naelsterlingu asemel 117 375. Vastavalt Tallinna kandideerimistaotlusele on The Tall Ships Races 2024 eelarveks kavandatud 1,7 miljonit eurot.

Võõrustava sadama lepingu allkirjastamiseks antakse volitus linnapea Mihhail Kõlvartile.