Eesti: Õigusemõistmise nädala filmiõhtud ja arutelud Tallinnas, Tartus ning Jõhvis

By

-

september 30, 2022

NordenBladet — „Kohtunikud surve all“ räägib Poola kohtunike ning võimupartei Õigus ja Õiglus keerulistest suhetest läbi kohtunike silmade, kes seisavad poliitilisele survele vastu ja kannatavad seetõttu tagakiusamist.

Tartus on filmiõhtu kavas kolmapäeval, 5. oktoobril kell 18.00 Elektriteatris. Pärast ühist filmivaatamist toimub vestlusring kohtunike sõltumatuse teemal, mida juhib riigikohtunik Heili Sepp. Arutelus osalevad endine Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, vandeadvokaat Hannes Vallikivi ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest.

Tallinnas toimub filmiõhtu neljapäeval, 6. oktoobril kell 18.00 Noblessneri kvartalis Kai keskuses. Vestlusringi juhib vandeadvokaat Paul Keres ning arutelus osaleb teiste seas kohtunike ühingu esimees Anu Uritam.

Jõhvi kohtumajas näitame teisipäeval, 4. oktoobril kell 17.30 Ukraina filmimehe ja õigusteadlase Vjatšeslav (Slavik) Bihuni lühifilme „Õigluse karistuslöök“ ja „Põrgu ja paradiisi vahel“, mis räägivad kahest Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudnud juhtumist. Ühe filmi teemaks on kaevandamisega kaasnenud looduse saastamine, mis võttis kohalikelt elanikelt puhta vee ja põhjustas palju haigusi, ning teine linateos jutustab loo konfliktis politseiga viga saanud mehest. Pärast filme on kavas ka aruteluring, mida juhib riigikohtunik Julia Laffranque. Vestluses osalevad teiste seas Ida politseiprefekt Tarvo Kruup ja Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev.

Filmiõhtud toimuvad Eesti kohtute ja advokatuuri koostöös ja on kõigile tasuta!

Tartu üritusele saab end kirja panna Elektriteatri kodulehel ja Tallinna filmiseansile kino Sõprus veebilehel, kus on võimalik lugeda lähemalt ka filmi sisu kohta ja vaadata treilerit. Jõhvis näidatavate filmide kohta leiab lisainfot siit ja ennast saab üritusele kirja panna siin.

Õigusemõistmise nädal on Eesti kohtute iga-aastane ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tutvu tänavuse õigusnädala programmiga siin ja leia endale meelepärane üritus. Näiteks on kavas veel Riigikohtu ja loodusteadlaste aruteluõhtu „Loodus kohtus“ ja muudki põnevat.

Avafoto: Pressifoto

Eesti: Keeletehnoloogia programmi lõpparuandluse ja taotluste tähtaega pikendati

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet — Eesti keeletehnoloogia programmi lõpparuandluse ja taotluste tähtaega on pikendatud.

Anname teada, et riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ lõppenud projektide lõpparuandlusvooru ning „Targa otsingu arendamine Riigiteataja näitel“ ja „Eesti masintõlke baastehnoloogia arendamine ja kvaliteedi tõstmine“ taotlusvoorude tähtaega on pikendatud 14. oktoobrini.

Lisainfo:
Kadri Vare,
kadri.vare@eki.ee

Eesti: Riigieelarve eelnõu näeb ette õpetajate hüppelise palgatõusu ja eestikeelse hariduse kindlustamise

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet — Valitsuses heakskiidu saanud ja riigikogusse saadetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt kasvab õpetaja töötasu alammäär 23,9% ja kõrghariduse tegevustoetus 15%. Eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on kavandatud 41 miljonit eurot, millest suur osa suunatakse õpetajate koolitamisse.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et riigieelarves on rõõmustavalt palju hariduse teemasid. „Õpetajate palgatõus on eelduseks kõige muu tegemiseks ühiskonnas. On väga oluline, et õpetajad oleks väärtustatud, et me saaksime tulevikus olla kindlad nii majanduslikule vundamendile kui lõimunud ja rahumeelsele ühiskonnale. Haridus on lõimumise baasiks ja Eesti läheb üle täielikult eestikeelsele koolisüsteemile, nii lasteaiad kui põhikoolid muutuvad eestikeelseks. Lisaks õpetajate palga alammäära hüppelisele tõusule suureneb ka koolide õppekorralduse paindlikumaks muutmise tasu, mis annab võimaluse reguleerida koormust ja väärtustada klassijuhataja tööd.“ Minister Tõnis Lukas märkis, et kõrghariduse rahastamine tõuseb üle 1 protsendini SKP-st. „Eelarvekokkulepped annavad rohelise tule halduslepingute sõlmimisele ülikoolidega. Need lepingud ei ole ainult raha küsimus, vaid riik ja ülikoolid lepivad kokku ka selles, mis on kvaliteetne kõrgharidusõpe, mille kõrgkoolid saavad ja peavad selle rahaga kindlustama. Meil on lepingutesse ka täiendavaid ettepanekuid, mis puudutavad eestikeelse õppe mahu suurendamist ja püsimist teatud valdkondades, kus see on hakanud kaduma.“

Õpetaja töötasu alammäär tõuseb 2023. aastal 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Sellele lisatakse diferentseerimise fond 17%, mis võimaldab koolijuhtidel õpetajate töö- ja palgakorraldust paindlikumalt reguleerida. Kokku nähakse järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkade kasvuks ette 106,6 miljonit eurot. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole.

Et tagada kvaliteetsele kõrgharidusõppele tasuta ligipääs ja õppejõudude konkurentsivõimeline palk, eraldati 2022. aastal riigieelarvest täiendavalt 10 mln eurot ning 2023. aastal kasvab kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 175 miljonilt 201,5 miljoni euroni. Riigi eelarvestrateegias nähakse ette kõrghariduse tegevustoetuse kasvu ka järgnevatel aastatel 15% aastas.

Selleks, et käivitada otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul, on 2023. aasta riigieelarves ette nähtud 41 mln eurot. Sellest 15 mln euroga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 mln euro eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Nelja aasta jooksul täiendavate rahaliste vahendite vajadus eestikeelele haridusele üleminekuks kokku suurusjärgus 300 miljonit eurot. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.

Soome: SUPO andmetel on kriitilise taristuga seotud ohud kasvanud

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet — Soome kaitsepolitsei Supo andmetel on kriitilise taristuga seotud ohud kasvanud. See puudutab luure ja mõjutamisega seotud ohtusid.
Täna neljapäeval, 29. septembril avaldatud rahvusliku julgeoleku ülevaates hindab Supo, et oht on suurenenud Soome NATO liikmeks saamise protsessi ja Venemaa agressioonisõja tõttu, vahendab MTV.

Supo info kohaselt on oht kriitilisele taristule kasvanud nii füüsilises kui ka küberkeskkonnas. Supo hinnangul pole aga tõenäoline, et taristule oleks lähiajal halvav mõju.

Kriitiline taristu tähendab näiteks elektri- ja energiajaotusvõrku ning andmesideühendusi. Taristu potentsiaalsed haavatavused on viimastel päevadel päevakorda tõusnud pärast lekkeid Läänemeres Nord Streami gaasitorudes. Peaminister Sanna Marin ütles eile kolmapäeval, et torusid kahjustati tahtlikult.

Ka Supo juhi Antti Pelttari hinnangul on Nord Streami gaasitorustike lekete põhjustajaks suure tõenäosusega tahtlik tegu.

Ka kevadel võttis kaitsepolitsei julgeoleku ülevaate tegemisel arvesse ohtusid Soome kriitilisele taristule. Kaitsepolitsei juht Antti Pelttari aga kommenteeris toona, et Soome kriitiline taristu on hästi kaitstud.

Pelttari märkis täna pressikonverentsil, et Nord Streami torujuhtme lekete tekitamine eeldas võimekust, mis on vaid riigiasutustel. Võimalikku süüdlast ta aga ei kommenteerinud. Tema sõnul on lekked klassikaline näide valitsuse-poolsetest mõjutamise vahenditest.

Pelttari sõnul on Põhjamaade julgeolekuteenistused teinud lekete tõttu tihedat koostööd. Teeme kõik endast oleneva, et Soomega seotud kriitiline taristu oleks korras, ütles Pelttari.

Värskes ülevaates hindab Supo, et Soome pakub NATO liikmena Venemaa luureteenistusele senisest enam huvi. Kaitsepolitsei hinnangul on Soome tulevane NATO-poliitika idanaabri luure huviobjektiks ning Venemaa võib püüda saada NATO kohta infot ka Soome kaudu.

Traditsioonilisim Venemaaga seotud luure meetod Soomes on olnud diplomaatilise katte all läbi viidud isikuluure, kuid Supo hinnangul kolib Venemaa oma tegevusi tulevikus veelgi enam küberkeskkonda.

Lääneriikide poolt Venemaale kehtestatud majandussanktsioonid võivad suurendada ettevõtete spionaaži ohtu. Vene riigil on vaja alustada kõrgtehnoloogilist asendustootmist, nendib Supo.

Supo hinnangul üritatakse keelatud tooteid ka Soome kaudu Venemaale eksportida.

Kaitsepolitsei nendib ülevaates, et Venemaa luureteenistused on Euroopas juba agressiivselt käitunud näiteks relvaladude või nende poolt reeturiteks peetavate inimeste suhtes. Supo hindab Soomes sarnaste rünnakute võimalust hetkel väheseks. Teisalt võib Venemaa Supo hinnangul sihikule võtta oma riigi välismaal viibivaid kodanikke.

Viimastel päevadel on olnud palju juttu venelaste Soome reisimisest. Supo kommenteeris käesoleva nädala alguses, et turistiviisaga venelaste saabumine ei ohusta riigi julgeolekut. Supo hinnangul pole Venemaa osaline mobilisatsioon Venemaa reisimisega seotud ohtu oluliselt muutnud.

Kaitsepolitsei värske julgeolekuülevaade keskendub Venemaa tegevusele, kuid Supo info kohaselt on jätkuvalt aktiivne ka Hiina luure, mis sihib Soomet. Nagu varemgi, hindab Supo ka nüüd, et Hiina sihiks on lisaks poliitiliste otsuste tegemisele ka küberspionaaži tipptehnoloogias.

Ühtlasi tuletab Supo meelde, et Hiina infotehnoloogia soetamisel tuleb hinnata, millist konfidentsiaalset infot seadmetes hoitakse. Hiina seaduste järgi on selle ettevõtetel kohustus vajadusel abistada riigi luureteenistusi.

Varjatud luuret ja mõjutamist praktiseerivad Soomes ka teised autoritaarsed riigid peale Venemaa ja Hiina, kuid tegevus on Supo info kohaselt suunatud peamiselt nendest riikidest pärit inimestele, kes viibivad Soomes.

Oma ülevaates hindab Supo terrorismi ohtu Soomes neljapallisel skaalal teisel ehk „kõrgendatud” tasemel. Hinnang on olnud sama alates 2017. aastast, mil kaitsepolitsei oma skaala kasutusele võttis.

Soome alustab USA-ga läbirääkimisi kaitsealase koostöö leppe üle

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet — USA ja Soome alustavad sügisel läbirääkimisi kaitsekoostöö lepingu (DCA) üle. Leping loob raamistiku ja õigusliku aluse regulaarsele kaitsekoostööle Soome ja USA vahel. Leping loob ka tingimused tihedamaks koostööks kui julgeolekuolukord seda nõuab.

USA on Soomele oluline ja lähedane partner ning liitlane tulevikus. Kaitsekoostöö parandab Soome kaitsevõimet. Ameerika Ühendriigid on Põhja-Euroopas kõige olulisem jõud väljaspool piirkonda.

Leping on jätk varasemale koostööle. 2022. aasta märtsis leppisid president Sauli Niinistö ja Ameerika Ühendriikide president Joe Biden kokku kaitsekoostöö süvendamises Soome ja USA vahel. Soome ja USA kaitseministeeriumide vahel on 2016. aastast pärit kavatsuste deklaratsioon.

Kaitsekoostöö leping on oma olemuselt siduv rahvusvaheline leping, mis tuuakse põhiseaduse 8. peatüki kohaselt parlamendile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Lepingu läbirääkimiste kestus on eeldatavasti 1–2 aastat. Leping määratleb USA vägede positsiooni Soomes tegutsemisel ning hõlmab muu hulgas praktilisi maksustamise, tolli ja kvalifikatsiooni tunnustamisega seotud küsimusi.

USA-l on NATO riikidega arvukalt julgeoleku- ja kaitsekoostöö lepinguid ja kokkuleppeid. Lepinguläbirääkimiste alustamine Soomega on märk USA pühendumisest Soome ja Euroopa julgeolekule. Soome kuulumine NATO-sse ei vähenda kahepoolse koostöö tähtsust USA-ga, vaid avab selleks uusi võimalusi. Lepinguga on ka Soomel veelgi paremad võimalused NATO liikmelisuse elluviimiseks.