NordenBladet – Täna, 30. septembril toimub Tallinnas energeetika- ja kliimateemaline konverents, kus arutletakse valikute üle energeetikas ning kliimaeesmärkideks valmisolekut maksu- ja ettevõtluskeskkonnas.
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal räägib konverentsil valikutest energeetikas nii täna kui tulevikus. Sellele järgneb arutelu teemal “Põlevkivienergeetika lõpp aastaks 2030 – helesinine unistus või käegakatsutav eesmärk?” Arutelul osalevad Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann, Kristen Michal, Riigikantselei rohepöörde koordinaator Kristi Klaas ja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi lektor Igor Krupenski
Pärast pausi teeb Ragn-Sells tegevjuht Kai Realo juttu poliitikute ootustest ja tööandjate valmisolekust ning nende ühisosast. Järgneb arutelu teemal “Milline maksu- ja ettevõtluskeskkond toetab meie kliimaeesmärke?” Arutelul osalevad lisaks Kai Realole, endine ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt, LHV majandusanalüütik Heido Vitsur ning idufirma Single Earth asutaja ja tegevjuht Merit Valdsalu.
Arutelusid modereerib riigikogu keskkonnakomisjoni liige Yoko Alender. Kohapealt toimub ka otseülekanne, mille link edastatakse soovijatele enne konverentsi algust.
Konverents algab kell 13 Tallinnas Nordic Hotel Forumis.
NordenBladet – Eile, 29.septembril allkirjastasid sotsiaalpartnerid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit üleriigilise miinimumpalga kokkulepe 2023. aastaks, mille tulemusena tõuseb miinimumpalk 725 euroni ja tunnitasu 4,3 euroni.
Ühtlasi teevad tööandjad ja ametühingud ettepaneku siduda töötasu alammäär lahti maksudest või tasudest, nagu näiteks lasteaia kohatasu või omavalitsusjuhtide palk.
Kokku lepitud miinimumpalk hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023. aastal.
NordenBladet – Eesti Energia kõige uuem, Auvere soojuselektrijaam läheb tuleval nädala pooleteiseks kuuks remonti. Elektritootja hinnangul ei peaks suure elektrijaama seiskumine elektrihinnale olulist mõju avaldama – elektrit puudu ei jää, appi tulevad teised Enefiti elektrijaamad.
610 miljonit eurot maksma läinud Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam* on oma seitsme eluaasta jooksul rikete ja hoolduste tõttu seisnud kokku pea neli aastat ning pole siiani täie hooga tööle saanudki. Jaama on pidevalt moderniseeritud, sest algselt ainult põlevkiviküttele mõeldud elektrijaam pidi toime tulema ka puidujäätmete ja uttegaasiga.
Kuid suurem tehniline probleem on soojusvahetitega. Peatöövõtja paigaldatud seadmed polnud töökindlad ja need saab välja vahetada alles sel sügisel, mil uued soojusvahetid Hiinast kohale jõuavad.
_____________________________ * Auvere elektrijaam on Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas asuv elektrijaam, mis kuulub Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Energiatootmine.
Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmis põhiosas 2015. aastal. Selle võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaam kasutab keevkihttehnoloogiat ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga. Kogu investeeringu maht oli 610 miljonit eurot.
Elektrijaama rajas General Electric. Ehitusleping sõlmiti 2011. aasta algul ja jaam võeti üle 2018. aasta keskpaigas.
Avafoto: Eesti Energia Auvere Elektrijaam (NordenBladet)
NordenBladet – Täna, 30.septembril andsid Eesti Energia ja konkurentsiamet ühises avalduses teada elektri universaalteenuse hinna.
Elektri universaalteenuse hind on 15,4 eurosenti kilovatt-tunni kohta (kWh) ehk 154,08 eurot megavatt-tunnist. Tegemist ei ole veel absoluutse lõpphinnaga, sest iga edasimüüja kujundab selle põhjal välja oma lõpliku hinna, kuhu on lisatud marginaal ja käibemaks. Tarbijale tuleb lõpphind koos käibemaksu, müüja marginaali ja mõistliku kasumiga arvatavasti 180-190 eurot megavatt-tunnist ehk 18-19 senti kilovatt-tunnist.
“See 154,08 eurot on ajutine hind. Kusjuures 55 protsenti sellest moodustab CO2 hind. See on täna pisut enam kui 60 eurot, aga kui Eesti Energia tütarfirma Enefit Power taotluse esitas, oli see pea 90 eurot. Ehk CO2 hind on volatiilne,” selgitas Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee “Terevisioonis”. Pärn-Lee tunnistas, et läbirääkimised Eesti Energiaga ei olnud lihtsad, sest energiaettevõte soovis oma taotluses hinnaks 181,83 eurot megavatt-tunnist.
Taastuvenergiaallikatest on tänavu toodetud enam kui kolmandik elektrist
Päikese- ja tuuleenergia panus on tänavu oluliselt tõusnud. 37 protsenti elektrist on tänavu toodetud taastuvenergiaallikatest, millest omakorda poole moodustab biomassi põletamine ning ülejäänu annavad päikese- ja tuuleenergia. Viimase kahe tootlikkus sõltub ilmast ning aastaajast. Võrreldes eelmise aasta kogu päikeseelektri tootlusega on selle aasta kaheksa kuuga päikesepaneelid juba tootnud kolmandiku võrra rohkem elektrit ehk 428 GWh. Tuulest energiat toodetud seitse protsenti rohkem kui möödunud aastal.
Aasta esimese kaheksa kuuga toodeti taastuvenergiaallikatest 1790 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Võrdluseks fossiilkütuste põletamisest 3103 GWh. Taastuvenergiast enim panustas biomass, millest toodeti 885 GWh elektrit.
VAATA KA: Täna, kell 10 toimub universaalteenust ja selle hinda tutvustav pressikonverents, mida saab otsepildis vaadata ka Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel.
HEA TEADA ❗❗❗
Eesti elektrimüüjad on seadusega kohustatud klientidele universaalteenust pakkuma!
Alates 1. oktoobrist osutab Eesti Energia riiklikku elektri universaalteenust. See tähendab, et kõik kodutarbijad, sh korteriühistud, ja kodutarbijate elektri edasimüüjad saavad osta elektrit reguleeritud hinnaga. Lahendus on mõeldud mõõduka hinnataseme tagamiseks.
Kuidas käib universaalteenusele üleminek?
* Kui kliendi tänane elektripakett on universaalteenuse hinnast kallim, viiakse klient automaatselt universaalteenusele üle. Eesti Energia teeb otsepakkumise kirja teel, kui universaalteenuse hind selgub. Leping hakkab kehtima 1. oktoobrist. * Kui universaalteenuse lepingu sõlmib Eesti Energia klient, kes on otsepakkumisest välja jäänud, siis vormistame universaalteenuse soovi korral tagasiulatuvalt alates liitumiskuu 1. kuupäevast.
* Kui klient saab universaalteenuse pakkumise, aga ei soovi sellega liituda, tuleb elektrimüüjat teavitada. * Kui kliendi tänane elektrihind on universaalteenuse hinnast soodsam, siis kliendile universaalteenuse otsepakkumist ei saadeta. Soovi korral saab universaalteenuse ise valida, muutes e-teeninduses oma kehtivat elektrilepingut.
Kas universaalteenust saab igal ajal lõpetada ning naasta oma vana elektrilepingu juurde? Universaalteenuse paketti saab igal ajal tasuta lõpetada. Vana elektrilepingu tingimuste juurde naasmine ei ole siis enam võimalik, vaid tuleb sõlmida uus elektrileping vastavalt sel hetkel kehtivatele tingimustele.
Kui valin universaalteenuse, siis kas riiklik energiahinna toetusmeede kehtib ka mulle? Olenemata kehtivast elektrilepingust saavad kõik elektri kodutarbijad alates 1. oktoobrist kuni 31. märtsini 2023 riiklikku hinnakompensatsiooni, mis onkuni viis senti kilovatt-tunni eest (lisandub käibemaks). Energiatoetus kajastub elektriarvel automaatselt ning selleks ei pea ise midagi tegema. Esimene hinnakompensatsiooniga arve tuleb oktoobrikuu eest ning jõuab klientideni novembris.
Toetusmeetme madalaim lävi on kaheksa senti kilovatt-tunni eest. Kui praegune elektrihind on kaheksa senti kilovatt-tunni eest või alla selle, siis mainitud meede ei rakendu. Kui kehtiv fikseeritud elektrihind on nt kümme senti kilovatt-tunni eest, siis rakendub soodustus kaks senti kilovatt-tunni eest. Nimetatud summadele lisandub käibemaks.
NordenBladet – USA regulaatorid määrasid teisipäeval, 27. septembruk16 finantsettevõttele trahve kogusummas 1,8 miljardit dollarit, kuna nende töötajad arutasid tehinguid ja kokkuleppeid oma isiklikes seadmetes ja rakendustes.
USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) trahvis 16 Wall Streeti firmat kokku 1,1 miljardi dollariga ja Kaubafutuuride Kauplemiskomisjon (CFTC) avalikustas omakorda 710 miljoni dollari ulatuses trahve seoses elektrooniliste andmete säilitamise seaduse rikkumisega.
16 firma seas olid Barclays, Bank of America, Citigroup, Credit Suisse, UBS, Deutsche Bank, Morgan Stanley ja Goldman Sachs.
SEC ütles avalduses, et firmad ei kogunud ega säilitanud elektroonilist andmevahetust, sealhulgas tekstisõnumeid töötajate vahel, mis peab olema regulaatorile kättesaadav.
Mullu detsembris määras SEC samalaadsete puudustega seoses 125 miljoni dollari suuruse trahvi JPMorgan Chase’ile, mille järel alustati kogu valdkonna põhjalikumat kontrollimist.
