Forbesi analüüs: ENAM kui pooled kõigist Bitcoini tehingutest on võltsitud

By

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Forbes analüüsis 157 krüptobörsi ning uuringust selgus, et 51% igapäevastest bitcoinidega kauplemise mahtudest on tõenäoliselt võltsid. Tormilisel ja kiiresti kasvaval krüptovaluutade turul, kus on liikvel enam kui 10 000 krüptovaluutat, on bitcoin tuntuim tegija, mis moodustab 40% 1 triljoni dollari suurusest maailma krüptovarast. New York Digital Investment Groupi andmetel omab seda hinnanguliselt juba 46 miljonit täiskasvanud ameeriklast, vahendab Forbes.

Jäetakse mulje kasvavast populaarsusest
Üks levinumaid bitcoini kritiseeringuid on laialt levinud wash trading e. pesukauplemine / pesukaubandus ja börside halb järelevalve. Pesukaubandus on turuga manipuleerimise viis, kus investor üritab väärtpaberite ostmise ja müügiga luua turul fiktiivseid tehinguid, kus nad sisestavad müügikorralduse ja ostavad lõpuks neid väärtpabereid kavatsusega mitte kunagi tegelikku positsiooni võtta. Selle asemel püüab ta lihtsalt eksitada teisi investoreid volitamata tehingutega.

USA kaubafutuuride kauplemiskomisjon määratleb pesukauplemise kui “tehingute sõlmimise või väidetava sõlmimise, et jätta mulje, et ostud ja müümised on tehtud, ilma tururiski kandmata või kaupleja turupositsiooni muutmata”. Põhjus, miks mõned kauplejad pesukauplemisega tegelevad, on vara kauplemismahu suurendamine, et jätta mulje kasvavast populaarsusest. Mõnel juhul sooritavad kauplemisbotid neid pesutehinguid žetoonidega, suurendades mahtu, samal ajal tugevdavad siseringid seda tegevust bullish märkustega, tõstes hindu tegelikult pump and dump skeemis. Pesukauplemine toob kasu ka börsidele, kuna see võimaldab neil näida suuremana kui nad tegelikult on, mis omakorda võib soodustada legitiimsemat kauplemist.

Täna pole isegi mainekamate uurimisfirmade seas üheselt aktsepteeritud meetodit bitcoinide igapäevase mahu arvutamiseks. Näiteks selle artikli avaldamise seisuga hindas CoinMarketCap 24-tunnise bitcoinidega kauplemise väärtuseks 32 miljardit dollarit, CoinGecko väärtuseks 27 miljardit dollarit, Nomicsil 57 miljardile dollarile ja Messari 5 miljardile dollarile.

Väljakutseid lisavad püsivad hirmud krüptobörside maksevõime pärast, mida kinnitasid Voyageri ja Celsiuse avalikud kokkuvarisemised. Juuni lõpus Forbesile antud eksklusiivses intervjuus ütles FTX tegevjuht Sam Bankman-Fried, et palju börsi pankrotte on veel ees.

Kokkuvõte:

Mida Forbes uuris?
Kus kaubeldakse bitcoinidega?
Kui palju bitcoine iga päev kaubeldakse?
Kuidas bitcoinidega kaubeldakse?

Mis Forbesi uuringust selgus?
Uuringus hinnati 157 krüptovahetust pakkuvat ettevõtet kogu maailmas ning avastati, et rohkem kui pool kogu kauplemismahust on tõenäoliselt võltsitud.

Avafoto: Pexels

Eesti: Saaremaa rannikul märgati Venemaa presidendi superjahti, mida saatis relvastatud rannavalve alus

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Vladimir Putini superjahti nähti 25. septembril Eesti ranniku lähedal. Laeva saatis relvastatud Vene rannavalve alus. Seni Gracefuli nime kandnud superjahil on uus nimi – Kosatka (eesti keeles Mõrtsukvaal). Putinile kuuluva jahi sai pildile Theyahtphoto.com fotograaf Carl Groll, vahendab Forbes.

Jaht liikus Läänemeres Saaremaa lähistel ning selle raadioside on laevajälgimisteenistuse MarineTraffic andmetel välja lülitatud alates 30. augustist, mil jaht veel Kaliningradis oli.

Kosatka on Venemaa presidendi Vladimir Putini suuruselt teine superjaht. Selle väärtuseks hinnatakse 119 miljonit dollarit. Kosatkal on sisebassein, helikopteriväljak ja sviite kuni 12 külalisele. Jahil on vodkabaarid ja omaniku sviit koos veinikambriga, kus saab hoida kokku kuni 400 pudelit.

Avafoto: Venemaa president Vladimir Putin (NordenBladet)

Eesti: Sageneb taas koroonasse haigestumine, nädalaga võib oodata veidi üle 1400 nakatunu

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Koroonasse haigestumine on Eestis kasvutrendis: reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja on üleeestiliselt 1,04. Riskimaatriksi järgi on riskitase keskmine, selgus terviseameti värskest epiidülevaatest. Sellel nädalal võib oodata nakatumise jätkuvat kerget kasvu, nädalaga võib oodata veidi üle 1400 nakatunu.

Esmaspäevase seisuga viibib haiglaravil 210 Covid-19 patsienti. Tõenäoliselt kasvab hospitaliseeritute arv käesoleval nädalal üle 220 patsiendi. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

Haigestumus on kasvutrendis inimestel vanuses 40 ja vanematel, sealhulgas suuremat kasvu saab täheldada üle 75-aastaste seas. Laste hulgas on haigestumus vähenenud.

Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 556,8, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude kohta 188,3.

Eelmise nädala jooksul lisandus 3561 haigusjuhtu, neist 1316 laboratoorselt kinnitatud ja 2245 kliiniliselt diagnoositud. Üleeelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv pigem stabiilne, kasvades 5,7 protsendi võrra. Kliiniliselt diagnoositud juhtude arv suurenes 10,8 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv püsis samal tasemel.

Eelmisel nädalal tehti 8272 testi. Positiivsete testide arv jätkab kasvamist just vanemates vanuserühmades – kõige rohkem vanusrühmas 75-79 aastat.

Eelmisel nädalal suri 11 koroonasse haigestunud inimest, kelle keskmine vanus 85,1 aastat. Neist viis oli vaktsineerimata ja kuus vaktsineeritud (sh üks inimene ainult põhikuuriga). Kõikidel neil olid erinevad kaasuvad haigused/seisundid. Kahel inimesel oli Covid-19 põhiliseks surmapõhjuseks. Keskmine päevane surmajuhtude arv on võrreldes üleeelmise nädalaga vähenenud.

Avafoto: Pexels

Eesti: Valitsus emiteerib eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks pikaajalisi võlakirju

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Eesti valitsus kuulutas teisipäeval välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat, raha kasutab riik eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.

Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.

Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.

Avafoto: Pexels

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, tuhat inimest võib oma raha jäädavalt kaotada

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, mistõttu võib umbes tuhat inimest sinna paigutatud rahast ilma jääda. Ühistust on kadunud umbes 16 miljonit eurot, teiste seas oli sinna 50 000 eurot hoiustanud ka endine välisminister Urmas Paet.

“Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp luges kokku, et ühistul on (selle juhi Maksim) Sorokini firmadelt saada 18 219 884 eurot. Summa sisaldab tasumata intresse,” kirjutas Eesti Ekspress. Lehe andmeil võttis Sorokin ühistult oma firmadele laenu odavama intressiga, kui ühistu ise hoiustajatele tasus.

Ajal kui panga pakkusid hoiustajatel nullilähedast intressi lubas Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kümneprotsendist ja isegi kõrgemat intressi. Pankrotihaldur Krupp arvab oma aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga, mis tähendab, et hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud on antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.

Avafoto: Pexels