NordenBladet – Eile, 29. septembril teatas pank, et alates käesoleva aasta detsembrist muutub hinnakiri, mille hulgas seatakse ka piir Balti börsil tasuta tehingute arvule, vahendab Äripäev.
Seni sai LHVs piiramatult tasuta tehinguid teha Balti börsi aktsiatega, kuid alates 1. detsembrist 2022 saab tasuta teha kuni 100 tehingut. Teate kohaselt on seda ületaval osal tasu kokkuleppel. Iga tehing läheb eraldi arvesse ehk kui investor paneb näiteks 100 aktsiale orderi otse turule üles ja mingil põhjusel täidetakse kõik ükshaaval, siis ongi tasuta tehingute arv täis.
NordenBladet —Kraanajuht või traktorist ei istu tulevikus enam masina rooli, vaid saab seda juhtida kaugelt – piltlikult öeldes kas või kodust kohvitassi tagant. Üllatav ei ole ka olukord, kus kraana töötab Ida-Virumaal, kuid selle juht „tõmbab kangi“ hoopis Hiiumaal.
Mis on digitaalsed kaksikud? Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna professor ja arukate süsteemide keskuse juht Eduard Petlenkov selgitab, et tegemist on keeruliste protsesside digitaalsete reaalajas toimivate koopiatega, mis on tuleviku tööstuse (Tööstus 4.0 ja Tööstus 5.0) lahutamatu osa. Sellega seoses on tehnikaülikoolil häid uudiseid, mis mõjutavad nii Eesti tööstusettevõtteid kui ka tänaseid tudengeid.
Kulude kokkuhoid ja tohutu efektiivsus
„Selle aasta alguses toetas TalTechi IT-teaduskonna juhtkond meie arendusprojekti „Uudsed digitaalsetel kaksikutel põhinevad õpetamismeetodid“, mille eesmärk oli luua virtuaalne automaatjuhtimise õppe- ja teaduslabor, mis omakorda koosneb tööstuslike protsesside ja süsteemide laboratoorsete mudelite digitaalsetest kaksikutest. Neid on võimalik kasutada kaasaegse kauglaborina kasutades VR või AR prille või tavalist personaalarvutit ning rakendada virtuaalne labor automaatjuhtimist õpetavates ainetes.“ Õigesti projekteeritud juhtimissüsteem võib Petlenkovi sõnul märkimisväärselt vähendada energia ja materjalikulu, heitmeid ja reostust. „Tuleviku automatiseeritud keskkondades on juhtimissüsteemidel oluline roll ka ohutuse tagamisel.“ Samal ajal võimaldavad kaasaegsed tehnoloogiad tõsta õppetöö efektiivsust ilma keerulisi ja kalleid füüsikalisi seadmeid ning katseobjekte kasutamata.
Tudengid kiidavad uut imelaborit
Pikaajaline tudengite tagasiside on Petlenkovi sõnul näidanud, et automaatjuhtimise teooria õpetamise kitsaskohaks oli võimatus katsetada väljatöötatud algoritme ja projekteeritud süsteeme reaalsetel tööstuslikel protsessidel. Nüüd on aga virtuaalse automaatjuhtimise õppelabori näol on tegemist uudse e-õppe meetodiga, mille abil saab tööstuslike protsesside juhtimist õppida arvutiklassist või kodust väljumata.
„See viib automaatjuhtimise õpetamise uuele tehnoloogilisele tasemele. Selleks luuakse tööstuslike protsesside prototüüpide virtuaalsete kaksikute komplekt (virtuaalne õppelabor). Üliõpilased õpivad disainima regulaatoreid MATLAB/Simulink keskkonnas ning seejärel rakendavad ja katsetavad sünteesitud regulaatoreid virtuaalses keskkonnas,“ selgitab Petlenkov.
Virtuaalreaalsuses on loodud järgmiste juhtimisprotsesside kaksikuid: sildkraana, tornkraana, magnetiline levitatsioon, pöördpendel, vedeliku nivoo juhtimise süsteem. Need protsessid annavad ettekujutuse erinevatest tööstuslikest süsteemidest, mis vajavad efektiivset juhtimist. See annab palju parema ettekujutuse automaatjuhtimise põhimõttetest (juhitavus, juhtimise kiirus, juhitavus, võnkumised jne) ja loodavate rakenduste ohutuse nõuetest. Virtuaalreaalsuses loodud objekte on võimalik ühendada MATLAB/Simulink keskkonnaga, kus projekteerida juhtimissüsteemi ning seejärel vaadata tulemust ja testida süsteemi virtuaalses reaalsuses.
Uus õpe laieneb juba mitmele magistriainele
Uut keskkonda rakendatakse juba õppetöösse. „Kevadsemestril tegid laboratoorse töö virtuaalses keskkonnas arvutisüsteemide ja mehhatroonika õppekavadel õppivad magistrandid õppeaines „IAS0031 Modelleerimine ja identifitseerimine“. Nüüd rakendatakse virtuaallaborit ka magistriaines „IAS0023 Arukad juhtimissüsteemid“,“ avaldab Petlenkov. Virtuaalse labori arendamise käigus uuriti ja lahendati ka terve rida digitaalsete kaksikute projekteerimisega seotud teaduslikke probleeme. Projekti on osaliselt rahastanud ka Eesti Teadusagentuur grantide PRG658 ja PRG1463 kaudu.
NordenBladet – Viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates vestlevad saatejuht Jussi Rosendahliga hetke aktsiaturust Danske Bank´i vanemstrateeg Kaisa Kivipelto, Nordea vanemstrateeg Hertta Alava ja Camilla Karlberg Aktia pangast. Sel nädalal arutavad saatekülalised, millal oleks õige aeg aktsiaid ostma hakata. Kui kaua turu langus jätkub ning mida sügisene tulemuste periood olukorra kohta ütleb?
“Keskpangad jäid inntressitõusuga hiljaks ja peavad nüüd head nägu tegema. Turul usaldusväärsuse säilitamiseks peab tänane sõnum väga range olema ja seetõttu mängitakse rasket mängu,” ütleb Danske Banki vanemstrateeg Kaisa Kivipelto viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates.
Sõit on börsil “külm”. Kardetakse, et keskpangad tõstavad veel intressimäärasid ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas saab uued voorud. Kui kaua aktsiaturgude langus veel kestab?
Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud – K. Kivipelto
“Oh näha, et tulemas on veel palju negatiivset, millega analüütikud siiani arvestatud pole. Hetkel ei oska ennustada, milline on järgmise aasta kasumikasvu väljavaade, ja pole teada, kas keskpankadel õnnestub majanduslangust pidurdada. Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud,” ütleb Kivipelto.
Kui palju turg ikkagi langeb, on tal raske öelda. “Minu meelest on kahjuks veel ruumi kukkuda.”
Intressimäärasid on kiiresti tõstetud USA-s umbes kolme protsendini ja euroalal 1,25 protsendini. Nordea vanemstrateeg Hertta Alava hinnangul võivad baasintressimäärad tõusta USAs ja Euroopas veel 1,5 protsendipunkti võrra. Turuintressid on juba nii palju tõusnud, et kasvuruumi on seal selgelt vähem.
Saatekuulajatele tuletatakse meelde, et väga kõrgetest intressimääradest ei saa siiski veel rääkida.
“Kaheprotsendine intressimäär on ilmselt tervislik olukord,” mõtiskleb Aktia eraklientide müügidirektor Camilla Karlberg.
Sõda jätkub pikka aega ja hägustab väljavaateid
Liiga suure itressitõusu oht on aga reaalne, ütleb Kivipelto. “Investeerimisturul käis kümme aastat pidu. Nüüd oleme naasmas normaalsusesse, kuigi võib-olla natuke liiga raskelt. Oleme hüpanud justkui 1970. aastatesse: energiakriis, inflatsioon ja geopoliitilised pinged.
Sõda jätkub hinnanguliselt veel kaua ja see ähmastab oluliselt turu väljavaateid. “Nüüd on vaid loota, et talv ei oleks väga külm, et sajaks palju vihma ning tuul puhuks. Energiat tuleb normeerida, mis tähendab mitmete tootmishoonete sulgemist,” lisab Alava.
Avafoto: Ekraanikoopia Kauppalehti Markkinaraadi saate veebiülekandest
NordenBladet – Norra Tööpartei juhitud valitsus teatas eile (29.sept), et kavatseb oluliselt karmistada lõhekasvatusettevõtete maksustamist, mis tõi kaasa lõhekasvatusettevõtete aktsiahindade ulatusliku languse. Kõrge maksustamine võib tootmismahtusid kärpida ja lõhe ning vikerforelli hulgihinda üle Euroopa püsivalt tõsta.
Reformiga tõuseks sektori ettevõtete maksumäär praeguselt 22%-lt 62%-ni. Maks lähtub ideest, et riik soovib maa-alade, näiteks fjordide, kasutamisest lähtuvat väärtusloomet jaotada kodanike vahel ühtlasemalt. Skandinaavia lõhekasvatajate nagu Mowi (varem tuntud kui Marine Harvest ASA), SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad langesid uudise peale lausa 20-30%.
Hiina on suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on aga Norra, tootes umbes poole maailma tehistingimustes kasvatatavast lõhest, kuna riigi fjordid pakuvad kalakasvatuseks häid tingimusi nii veekvaliteedi, temperatuuri kui ka kaitse osas.
Oslo börsil kauplev Mowi ASA (MOWI.OL) sulgus eile 133.55 Norra krooni juures, olles veel 27.septembril üle 170 NOK-i ning esimesel septembril 207 NOK-i juures. Ligi 12000 töötajaga ettevõte, mille peakontor asub Norras Bergenis, kaupleb hetkel 136.40 NOK-i juures olles võrreldes eilsega teinud pisikese 2.02%-se tõusu.
Graafik: MOWI.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 13:50)
Salmar sulgus eile 375.80 Norra krooni juures ning jätkab langust ka täna, kaubeldes hetkel 371.40 NOK-iga (langus eilsest 1.17%). 27.septembril oli aktsia hind veel 550 Norra krooni.
Graafik: (SALM.OL) viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:10)
Järsu kukkumise tegi ka ligi 1600 töötajaga Fääri saarteettevõte P/F Bakkafrost (BAKKA.OL), mis asub Glyvraris Eysturoy saarel Fääri saartel. Bakkafrost on Fääri saarte suurim kalakasvatusettevõte ja saarte suurim eratööandja. Bakkafrost on suuruselt kolmas kalakasvatusettevõte maailmas. Bakkafrosti aktsia sulgus eile 414.60 Norra krooni juures. Veel 28. septembril kauples aktsia 495 Norra krooni ümber ning 1.septembril oli päeva tipphinnaks 585 Norra krooni.
Graafik: BAKKA.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:00)
Avafoto: Kala on kõrgelt hinnatud ja armastatud toiduaine skandinaavlaste toidulaual, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. (Pexels)
NordenBladet — Soomes kutsutaks mobilisatsiooni puhul teenistusse terved üksused koos relvastusega, rääkis MTV uudistele Soome kaitseväe endine juhataja Jarmo Lindberg.
Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt nädal tagasi välja kuulutatud mobilisatsioon on alanud üle kivide ja kändude. Ametlikult teatati, et mobiliseeritakse 300 000 võitlejat. Rõhk pidi olema neil, kes omavad sõjalist kogemust.
Mobilisatsiooni puhul pole aga järgitud ette antud kriteeriume. Kreml on süüdistanud selles kohalikke ametivõimusid ja lubanud asja parandada, edastab USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW).
Reeglite rikkumised on ISW hinnangul ilmselgelt liiga levinud, et olla vaid üksikud vead. Venelased näevad seda selgelt.
Kreml on suutnud Venemaa ebaõnnestumisi Ukrainas varjata, sest venelased ise neid ei näe. Mobilisatsiooni reeglite rikkumiste kohta info saamiseks ei pea venelased isegi meediale ega sotsiaalmeediale ligi pääsema, sest neid juhtub nii paljudes kohtades. Info levib suust suhu, märgib ISW.
Esmaspäeval teatati, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist on Venemaalt lahkunud üle 260 000 mehe.
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu lubas sõduritele enne rindele saatmist kuu aega õppusi, mille käigus arvestatakse ka Ukrainast saadud kogemustega. Teadete põhjal tundub aga, et mobiliseerituid viiakse vähemalt mingil määral juba praegu suurel kiirusel Ukrainasse.
Soome endine sõjaväeluure juht Pekka Toveri usub, et Venemaa kavatseb saata mobilisatsiooniga kogutud jõud võimalikult kiiresti Ukraina idaossa Donbassi, et peatada seal Ukraina väed.
Venemaa on üle minemas inimlainete taktikale, märgib Toveri sotsiaalmeedias. Ukrainlaste laskemoona kulutamiseks ja nende laskepositsioonide paljastamiseks ohverdatakse inimesi. Praegu kasutatakse selleks vange, varsti reservväelasi, kirjutab Toveri.
Soome endine kaitseväe juhataja Jarmo Lindberg ütles nädalavahetusel MTV Uutisele, et Vene armee saab reservväelastelt „kaitselahinguks jõudu juurde”.
Kui teenistusse määratud isikud pole õppusi läbinud, on raske näha, et Vene väed muutuvad kiiresti ründevõimelisemaks, märkis Lindberg.
Üksuste väljaõppe puudumine on üks põhiline erinevus, mille erukindral Lindberg tõi välja vastates küsimusele, kuidas erineb Soome võimalik mobilisatsioon praegu Venemaal nähtust.
Soomes on sõjaväes esmalt baaskoolitus, siis juhtimisõpe ja õppused toimuvad üksuste kaupa, ütles Lindberg.
Soomes saadetakse sõjaväes koos olnud üksused reservi samuti üksuste kaupa, ütles Lindberg. Kui tuleb kutse kordusõppustele, kutsutakse sinna üksus, kes on juba varem koos tegutsenud.
Neid hoitakse teatud aja jooksul eesliini üksuste hulgas. Vanemaks saades võidakse neile anda uusi ülesandeid, ütleb Lindberg.
Kui peame Soomes mobilisatsiooni läbi viima, siis kutsutakse Soomes teenistusse terved relvastatud üksused, rääkis Lindberg. Selles on märkimisväärne erinevus võrreldes sellega, mis Venemaal praegu toimub.
Teine oluline erinevus Soome ja Venemaa vahel mobilisatsiooni käivitamisel on andmebaaside seisukord. 2000ndate aastate alguses arendas Venemaa oma relvajõude ja loobus suures osas külma sõja aegsest mobilisatsiooni süsteemist. Nad üritasid luua USA-d kopeerivat professionaalse sõjaväe süsteemi ja värvata lepingulisi sõdureid, et saada terveid elukutselisi sõjaväebrigaade, ütles endine kaitseväe juhataja Lindberg.
See oli aga Venemaal valus protsess. Enam kui pool aasta kestnud sõda Ukrainas on toonud Vene armeele kümneid tuhandeid kaotusi. Nüüd napib nii koolitajaid kui ka sõjalist materjali, märkis erukindralmajor Toveri. Tekkinud olukord on keeruline, kuna see takistab kvaliteetse lahingujõu tootmist.
Paljudel Venemaal mobiliseeritutest on ajateenistusest möödas aastaid, märkis Briti kaitseministeerium. Asjaolu, et märkimisväärne osa koolitusega tegelevatest üksustest on pärast „erioperatsiooni” pikenemist juba üle viidud Ukrainasse võitlema, toob Venemaale kaasa probleemi. Paljud abiüksused on juba rindele saadetud.
Venemaal ei pruugi olla andmeid relvajõududes teeninud või ajateenistuse läbinud isikute kohta. Seetõttu värvatakse sõdureid ühekaupa. Vene värvatutel on rindel tõenäoliselt algul raske, prognoosib riigikaitse kõrgkooli sõjaväeprofessor kolonelleitnant Janne Mäkitalo.
Tavaliselt lagunevad kehva väljaõppega üksused, mida juhivad nõrgad juhid juba esimese tulevahetuse käigus, tõdes Mäkitalo.
