Norra: Sulgesime piiri Vene laevadele ja veokitele, et ära hoida sabotaaži Norra energeetikaobjektidel

By

-

oktoober 5, 2022

NordenBladet – Norra sulges oma piiri Vene laevadele ja veoautodele, erand tehakse kalalaevadele. Norra valitsuse teatel suleti piir, et ära hoida sabotaaži Norra energeetikaobjektidel.

Venemaa ja Ukraina sõja algusest peale on Norra korrakaitsjad täheldanud kummalist tegevust energeetikaobjektide juures. Näiteks lendavad seal sageli tundmatut päritolu droonid. Norra valitsus on toimuvasse algusest peale tõsiselt suhtunud, ent pärast lekkeid Nord Stream gaasijuhtmeis on Norra oma energeetikataristu erilise tähelepanu alla võtnud.

“Oleme pannud välja rohkem valvureid, jälgime õhuruumi, mere pinnal ja vee all toimuvat ja elektrivõrku. Meil on selleks võimekus olemas nii politseis, relvajõududes kui ka teistes riigiasutustes,” ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre.

Et nafta- ja gaasitöötlemistehaste, puurtornide ning kõikvõimalike torujuhtmete turvalisus kindel oleks, peab Norra mõistlikuks agressiivselt käituva idanaabri juurest tulijate hulka piirata. Paljudele norralastele tundub aga paradoksaalne, et kui veoautosid, kauba- ja reisilaevu Norrasse ei lubata, siis kalalaevad võivad ikkagi siseneda Norra vetesse ja ka sadamaisse.

Tromsø linna poliitikud on teinud valitsusele pöördumise, milles nõutakse ka Vene kalalaevadele Norrasse sisenemise keelamist.

Avafoto: Jonas Gahr Støre

Eesti: Riik loobus Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmisest

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 3, 2022

NordenBladet – Elanike vastuseisule ja ameti ressursipuudusele viidates peatas muinsuskaitseamet neoklassitsistliku Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmise menetluse, vahendas AK.

Sillamäe kesklinna majad ja pargid ning puiesteed rajati eelmise sajandi keskel neoklassitsistlikus stiilis. Muinsuskaitse soovis kaitse alla võtta kogu piirkonna enam kui 150 rajatisega.

Plaanide kohaselt oleks tulnud Sillamäe kaitsekord kehtestada juba eelmisel aastal. Protsess hakkas venima ja praeguseks on see raugenud, kusjuures ära jäeti ka sel sügisel toimuma pidanud rahvaarutelu. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakosta põhjendas teema kalevi alla panemist ameti alarahastamisega – ametil ei jätku jõudu uue kaitsekorra kehtestamiseks, sest nad on seotud 12 olemasoleva kaitsekorra uuendamisega. Põhjuseks tõi Pakosta ka sellega, et osa majaomanikke oli piirangute vastu.

Eesti: Septembri inflatsioon oli 24,2 protsenti, mis on jätkuvalt Euroopa kiireim

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – Eurostati koostatud hinnangu kohaselt kasvasid septembri seisuga hinnad Eestis aastaga 24,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim.

Täna, 30.septembril avaldatud kiirhinnangul kohaselt jõudis septembris inflatsioon* eurotsoonis 10 protsendini, püstitades sellega uue rekordi. Augustis oli vastav näitaja 9,1 protsenti.

Inflatsiooni kasvu vedas enim energia, mille hinnad on eelmise aasta sama kuuga võrreldes kerkinud 40,8 protsenti. Toit, alkohol ja tubakas on kallinenud ligi 12 protsenti.

Euroala kõrgeim inflatsioon oli endiselt Eestis, Leedus ja Lätis, kus kiirhinnangu kohaselt ületas see ka septembris 22 protsendi. Järgnes Holland 17,1 protsendiga.

Saksamaal tõusid tarbijahinnad septembris võrrelduna eelmise aasta septembriga 10,9 protsenti, mis on samuti uus rekord.

Eestis on igakuine inflatsiooninumber aastases võrdluses olnud üle 20 protsendi alates maist. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti.

Septembrikuu 24,2 protsendi juures tasub märkida, et selle võrdluseks oleva 2021. aasta septembris oli inflatsioon Eestis 6,4 protsenti, mis oli juba siis koos Leeduga euroala kõrgeim.

Eurostati koostatud hinnangut saate vaadata SIIT

______________________

* Mis on inflatsioon?
Lühidalt on inflatsioon laiaulatuslik hinnatõus. Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on vähenenud.

Avafoto: Pexels

Eesti: Järgmisest nädalast saab end vaktsineerida uusima koroonavaktsiiniga

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – Tuleval nädalal jõuavad Eesti perearstide ja teiste terviseteenuste osutajateni uuendatud koroonavaktsiini tõhustusdoosid, mis on disainitud Eestis valdavalt leviva koroonaviiruse tüve Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu.

Haigekassa vaktsineerimise koordinaator Hanna Jäe kinnitas, et uuendatud vaktsiin on nüüd jõudnud ka Eestisse. “Sellel ja eelmisel nädalal oleme tegelenudki vaktsiini pakkumistega ja kohale toimetamisega ja kõigi eelduste kohaselt juba järgmisest nädalast peaks olema see vaktsiin jõudnud nii kõikide perearstideni kui ka kõikide suuremate haiglate vaktsineerimiskabinettideni,” rääkis Jäe Vikerraadios.

Omikroni alatüvede BA.4 ja BA.5 vastu loodud vaktsiiniga vaktsineerimiskuuri alustada ei saa – seda on lubatud kasutada vaid tõhustusdoosina ehk siis inimesel, kes on juba vaktsineerimiskuuri läbinud ja läheb saama kas kolmandat või ka neljandat doosi.

Avafoto: Pexels

Vaata ka:
MILLISED vaktsiinid peaksid igal täiskasvanul tehtud olema? Kas tihti reisiv inimene vajab lisavaktsiini?

Eesti: LHV piirab detsembrist Balti börsil tehtavate tasuta tehingute arvu

By

Helena-Reet Ennet

-

september 30, 2022

NordenBladet – Eile, 29. septembril teatas pank, et alates käesoleva aasta detsembrist muutub hinnakiri, mille hulgas seatakse ka piir Balti börsil tasuta tehingute arvule, vahendab Äripäev.

Seni sai LHVs piiramatult tasuta tehinguid teha Balti börsi aktsiatega, kuid alates 1. detsembrist 2022 saab tasuta teha kuni 100 tehingut. Teate kohaselt on seda ületaval osal tasu kokkuleppel. Iga tehing läheb eraldi arvesse ehk kui investor paneb näiteks 100 aktsiale orderi otse turule üles ja mingil põhjusel täidetakse kõik ükshaaval, siis ongi tasuta tehingute arv täis.