NordenBladet – 7. oktoobril Askvollis Bulandetis toimus paadiõnnetus, milles hukkus naine. Politsei tuvastas, et laevahukk toimus seoses krabipĂĽĂĽgiga.
Trossid sisenesid mootorisse, mistõttu mootor seiskus. Meri triivis paati maa poole, kus lained lükkasid kaks täiskasvanut üle parda merre. Mõlemad said tagasi paadi pardale, ent uus suur laine viskas paadi ümber nii, et see lebas meres, kiil püsti.
Mees (30) tõsiselt vigastada ei saanud, naine ja laps jäid paadi alla. Surma sai 30-aastane Silje Grøneng Gloppeni vallast. Alla 10-aastane laps viidi Haukelandi haiglasse.
NordenBladet – Järgmisel nädalal saabub Põhja-Norrasse talv. Meteoroloogid teatavad madalamast temperatuurist ja tõenäoliselt lumest, mis ei piirdu vaid mägedega.
“Loodetuuled toovad madalama temperatuuri ja tõenäoliselt lume ning seda mitte ainult mägedes,” teatavad meteoroloogid.
Kui palju lund oodata on, pole veel kindel, kuid meteoroloogid kinnitavad, et jälgivad olukorda lähipäevil. Samuti tuletavad nad meelde, et autodele oleks mõistlik juba talverehvid alla panna.
NordenBladet — Reedel, 14.oktoobril, toimub Tallinnas TalTech Mektory keskuses pidulik täiskasvanuhariduse tänusündmus, kus tunnustatakse täiskasvanud õppijaid, õpitegusid ja koolitajaid.
Aasta õppija tiitlile esitati tänavu kokku 147 kandidaati, kelle seast valiti lisaks maakondlikele laureaatidele ka rahva lemmik. Kokku esitati konkursi erinevatesse kategooriatesse 330 kandidaati.
Täiskasvanud õppijaid ja täiskasvanute koolitajaid tuleb tervitama haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi seenior ekspert Laura Iveta Peniga (ingliskeelne) ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras juhatuse esimees Ene Käpp.
Tänuürituse päevajuht on Mikk Saar, kes on ise hetkel omandamas teadmisi Luua Metsanduskoolis metsamajanduse spetsialisti erialal. Muusikalisi vahepalasid pakub trio Sander Mölder/Liisi Koikson/Marti Tärn, tuues kuulajateni põhjamaiselt karge ja minimalistliku elektroonilise värviga helikeele regilaulust tänapäevani.
25. korda toimuva täiskasvanuhariduse tunnustusürituse ja täiskasvanud õppija nädala (TÕN) fookuses on inimese õppimine ja enesetäiendamine läbi elu, mis on isiksuse ja ühiskonna arengu põhiliseks eelduseks toimetulekul muutuva maailmaga.
Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate, õpitegude ja koolitajate kohta leiad ETKA Andrase veebilt.
NordenBladet — Enefit Green tootis 2022. aasta septembris 56,4 GWh elektrienergiat ehk 41,3% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutas enim erakordselt kehvadest tuuleoludest tingitud tuuleenergia toodangu langus 31,5 GWh ehk 40,2% võrra. Iru elektrijaama remondiseisaku tõttu kahanes koostootmise valdkonna elektritoodang 8,8 GWh ehk 57,5% võrra. Päikeseenergia toodang kasvas septembris neljandiku võrra võrreldes eelmise aasta sama kuuga.
Septembri ja kogu kolmanda kvartali tuulekiirused olid viimase kolme aasta madalaimad. Käesoleva aasta septembris mõõdetud kuu keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,0 m/s ja 5,1 m/s (septembris 2021 mõlemad 6,3 m/s).
Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juhi Innar Kaasiku kommentaar: „Kasutasime tagasihoidlike tuuleoludega perioodi vajalike hooldustööde läbiviimiseks. Kvartali jooksul läbisid kõik Enefit Greeni Eesti ja Leedu tuulepargid plaanilised hooldused. Seega oleme valmis sügistalviseks tuuleenergia tootmise kõrghooajaks.“
Koostootmise valdkonna tootmismahtude kahanemist nii septembris kui kolmandas kvartalis tervikuna mõjutas Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki ühes auru ülekuumendis ilmnenud rike, mille kõrvaldamiseks tuli ette võtta ligi viis nädalat kestnud erakorraline remont.
Kaasiku sõnul otsustas ettevõte ülekuumendi rikkelise osa täies ulatuses välja vahetada, et vältida planeerimata hooldusseisakuid eesseisval tavapärasest keerulisemal talvisel kütteperioodil. „Oli äärmiselt oluline, et rikkis seade saaks remonditud võimalikult kiiresti, et tagada Tallinna linna varustamine soojusenergiaga eeloleval talvel. Suuremahuline remont õnnestus lõpetada täpselt ajakavas ja Iru elektrijaam töötab taas täisvõimsusel,“ ütles Kaasik.
Kolmanda kvartali kokkuvõttes kahanes elektritoodang võrreldes eelmise aastaga 24,5% 189,2 GWh-ni. Absoluutnumbrites oli suurim mõju tuuleenergia toodangu kahanemisel (-51,9 GWh, -25,8%) ja suhtelisel baasil koostootmise segmendi elektritoodangu kahanemisel (-12,2 GWh, -30,1%). Kolmanda kvartali päikeseenergia toodang kasvas aastaga kolmandiku võrra (+2,8 GWh, +32,4%).
Soojusenergia toodang kahanes Iru elektrijaama remondiseisaku tõttu septembris aastataguse perioodiga võrreldes 58% võrra 19,9 GWh-ni ning kolmanda kvartali kokkuvõttes 31,7% võrra 83,8 GWh-ni.
Pelletitoodang kasvas septembris  aastataguse perioodiga võrreldes 27% võrra 10,7 tuhande tonnini ning kolmanda kvartali kokkuvõttes 6,3% võrra 39,1 tuhande tonnini.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise avaliku istungi, et arutada veeldatud maagaasi ujuvterminaliga seonduvat ning saada ülevaade Eesti gaasivarudest.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul ootab komisjon selgitusi, kuidas jõuti hoolimata energiasõltumatuse ja -julgeoleku tagamise eesmärgist otsuseni, et LNG-laev läheb vastupidiselt esialgu kokkulepitule Soome.
„Ettevõtjad on tuginedes riigilt saadud lubadustele investeerinud Paldiski LNG-terminali haalamiskai ehitusse miljoneid eurosid, kuna neil oli teadmine, et laev tuleb Eestisse. Paratamatult tekib küsimus, kas riik on valmis kümnetesse miljonitesse ulatuvad kulud hüvitama ja milline on selle segaduse mõju riigieelarvele,“ lausus Mölder. „Kõige tähtsam on, et Eesti gaasiga varustatus oleks tagatud ja gaasiküttel kodud püsiks talvel soojad, mistõttu ootame ülevaadet ka gaasiga varustatusest.“
Istungile on kutsutud majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees Ando Leppiman, Alexela nõukogu esimees Marti Hääl, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi esindajad.
Komisjoni avalik istung algab kell 10 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
