Pühapäev, juuli 6, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

EL-i korruptsioonivastase agentuuri OLAF raport: Frontexi töötajad varjasid põgenike tagasisaatmist

NordenBladet – EL-i piiriagentuuri Frontexi (European Border and Coast Guard Agency) töötajad aitasid varjata, et Kreeka tõrjus migrante TĂĽrki tagasi, öeldakse EL-i korruptsioonivastase agentuuri OLAF-i raportis.

Aruandes jõuti järeldusele, et töötajate kaasosalus migrantide ja pagulaste ebaseaduslikus sunniviisilises tagasisaatmises rikkus nende põhiõigusi.

Kaua nõutud 120-lehekĂĽljelise raporti avaldasid neljapäeval sõnavabadust toetavad meediaväljaanded – Saksamaa riigiportaal FragDenStaat, Der Spiegel ja uuriv toimetus Lighthouse Reports.

Raportis öeldakse, et Frontexi tippjuhid on süüdi sunniviisilise tagasisaatmise juhtumite varjamises ja ei aidanud kaasa juhtumite põhjalikule uurimisele ning seega on nad takistanud Frontexil täitmast oma peamist ülesannet, milleks on kaitsta ja edendada inimeste põhiõigusi.

Aruandest selgub ka, et Frontex edastas ELi institutsioonidele, sealhulgas EL-i parlamendile ja Euroopa Komisjoni liikmetele valeteavet.

“See tõestab lõplikult seda, mida oleme aastaid rääkinud: Frontex on sĂĽstemaatiliselt seotud inimõiguste rikkumistega ja pĂĽĂĽdlustega varjata selliseid rikkumisi Euroopa Liidu piiridel,” ĂĽtleb EL-i parlamendiliige Cornelia Ernst (60), kes kinnitab raporti autentsust.

Avafoto:  Cornelia Ernst (sündinud 30. novembril 1956) on Saksamaa poliitik ja Euroopa Parlamendi liige Saksamaalt. Ernst valiti 2009. aastal Euroopa Parlamenti, enne seda oli ta aastast 1998 Saksimaa parlamendi liige. Aastatel 2007–2009 oli ta Saksimaa vasakpartei piirkonna esimees. 15. veebruaril 2014 hääletati ta vasakpartei Euroopa Parlamendi kandidaatide rühmas 3. kohale ja 2014. aastal valiti ta tagasi Euroopa Parlamenti.

Norra: Loomakaitseorganisatsioon NOAH on toetuse kärpimise ettepaneku peale saanud ligi miljon krooni

NordenBladet – Eelmises riigieelarves oli organisatsiooni jaoks ette nähtud 730 000 Norra krooni. Alates sellest, kui valitsus tegi ettepaneku kärpida riigieelarves kogu Noah toetust, on loomakaitseorganisatsioonile kogutud ligi miljon krooni.

Võimupartei Keskerakond ja Noah on olnud eriarvamusel paljudes küsimustes, sealhulgas hundijahis, karusnahatööstuses ja loomade heaolus. Põllumajandusminister Sandra Borch (Sp) eitas VG-le antud kommentaaris, et sellel on otsusega mingit pistmist ning ütles, et mitmete vabatahtlikke organisatsioonide toetusi on kärbitud.

Noah juht Siri Martinsen ütles ajalehele Nationen, et organisatsioonil on hea meel kogu toetuse üle. Lisaks väidab ta, et toetuse äravõtmisel pole mitte küsimus prioriteetides, vaid organisatsiooni ja Keskerakonna erimeelsused.

Aasta tagasi (juulis 2021) sai Norra loomakaitseorganisatsioon Noah esimese astme kohtus valitsuse ĂĽle võidu. Kohus leidis, et Norra valitsus ei ole taganud huntidele looduskaitseseaduse ja Berni konventsiooni nõuetele vastavat kaitset, kui on lubanud hunte kĂĽttida ka hundikaitsetsoonis. Nimelt on huntidel lubatud elada vaid 5% Norra territooriumist – ĂĽsna kitsukesel maa-alal Rootsi piiri lähedal. Norra ja Rootsi ĂĽhise hundipopulatsiooni suurus on ligi 400 isendit, neist Norra pool piiri elab umbes 70 hundi ringis. Vaatamata niigi väiksele arvukusele oli Norra valitsus lubanud kohtuotsusele eelnenud nelja aasta jooksul hukata kuus hundikaitsealal elavat karja.

Reede hommikuks oli NOAH rahakogumiskampaaniate kaudu saanud kokku veidi ĂĽle 984 000 Norra krooni.

Avafoto: Pexels

 

Taani: Üle poolte taanlastest soovib, et Mette Frederiksen jätkaks peaministrina

NordenBladet – Taani ajaloo noorim peaminister, 44- aastane poliitik Mette Frederiksen (Sotsiaaldemokraat), on olnud Taani peaminister alates 2019. aasta juunist ja sotsiaaldemokraatide juht alates 2015. aasta juunist.

Värskest uuringust selgus, et üha rohkem inimesi soovib, et ta peaministrina ka jätkaks. Voxmeteri andmetel on ta sel sügisel toimuvatel valimistel populaarseim peaministrikandidaat, kel teiste ees kindel edumaa – 56,7 protsenti.

Konservatiivide liider Søren Pape Poulsen (50) kaotab populaarsust, samas kui Jakob Ellemann-Jensen (49) on nüüd kodanlikest kandidaatidest populaarseim. Ellemann-Jensen on Taani poliitik, kes on olnud opositsioonijuht ja Venstre juht alates 2019. aastast. Folketingi liige alates 2011. aasta üldvalimistest, töötas 2. maist 2018 kuni 27. juunini 2019 keskkonna- ja toiduministrina peaminister Lars Løkke Rasmusseni juhtimisel. Lisaks oli ta Venstre poliitiliste küsimuste eestkõneleja aastatel 2015–2018 ja mõneks ajaks ka 2019. aastal.

Uuringu järgi soovib Jakob Ellemann-Jenseni peaministriks 24,7 protsenti küsitletutest, Søren Pape Poulsen on 18,6 protsendiga kolmandal kohal.

Eelmisel kĂĽsitlusel oli seos vastupidine – Frederiksen kaotas võimu paremtsentristlikule opositsioonile. Tema toetus langes märkimisväärselt pärast seda, kui ta andis pandeemia ajal korralduse tappa uue koroonatĂĽve leviku hirmus kõik karusloomakasvatustes peetud mingid. Tema otsust kritiseerisid tugevalt opositsioonierakonnad, kuna see otsus oli ebaseaduslik.

Uuest küsitlusest selgus, et hetkel on Ellemann-Jenseni ja Poulseni osakaal kokku 43,6 protsenti, mis jääb tugevalt alla Mette Frederikseni 56,7 protsendile.

“Taani seisab silmitsi julgeolekupoliitika, energiapoliitika ja majanduskriisiga. Kõige olulisem poliitiline ĂĽlesanne on tulla toime ebakindlusega ja tuua Taani nendest kriisidest välja,” teatas Frederiksen möödunud nädalal. Lisaks kuulutas ta 1. novembriks välja ennetähtaegsed valimised.

Avafoto: Taani peaminister Mette Frederiksen (NordenBladet)

Norra: Enam kui 20 kirikut kaaluvad kõrgete elektrihindade tõttu sulgemist

NodenBladet – Rohkem kui 20 ĂĽhist kirikukogu kaaluvad kõrgete elektrihindade tõttu kirikute sulgemistkirjutab Dagen. Lisaks kirjutab Avisa, et mõned kirikud on juba oma uksed sulgenud.

“Mitmel kirikunõukogul on elektrikulud nii kahekordistunud kui ka mitmekordistunud ning kirikutel pole kriisiga toimetulemiseks raha. Meil ​​ei ole kõigi kohta täpseid arve, ent jah, riik on hetkel sellises seisus kirikutega. Paljud ĂĽhisnõukogud on öelnud, et nad on olukorra pärast väga mures,” räägib kirikupõhiste ettevõtete tööandjate organisatsioonist nõunik Martin Stærk ning lisab, et siiski loodetakse omavalitsuste ning riigi abile.

Meetmete hulgas, mida saaks probleemide vähendamiseks kasutusele võtta, on mitme tegevuse viimine samale päevale, et ei peaks kirikut mitu korda kütma. Möödunud kuul pakkus valitsus välja erakorralise 30 miljoni Norra krooni suuruse elektritoetuse, et kirikud ei peaks pühade ajal uksi sulgema.

Avafotol on Eidsvolli kirik Eidsvollis, Vikenis Norras. Romaani stiilis 1190 aastast pärinev hoone on kivist ja tõenäoliselt üks esimesi ristikujulisi kivikirikuid, mis on ehitatud Norras. (NordenBladet)

Norra: Ukraina ajakirjanikud saavad Norras meediaauhinna

NordenBladet – Viis Ukraina ajakirjanikku ja fotograafi saabuvad esmaspäeval Oslosse, et vastu võtta Fritt Ord´i ja Zeit-Stiftung´i “Free Media Awards” auhind.

Viis premeeritut on Mstyslav Tšernov, Jevhen Maloletka, Natalija Gumenjuk, Katerina Sergatskova ja Andrij Dubtsjak (avapildil). Lisaks esindab Vladijslav Jesypenkot tema perekond, sest mees viibib alaliselt Krimmis, kirjutab Fritt Ord norra meediale saadetud pressiteates.

Tšernov ja Maloletka saavad auhinna kevadise Mariupoli piiramise ja pommitamise aruannete eest. Gumenjuk on teatanud Harkivist, Butšast ja Mõkolaivist, Sergatskova on teinud uurivaid raporteid, Dubtsjak aga edastanud fotosid Donbassi rindejoonest.

“Ekstreemsetes oludes tehtud ajakirjandustöö on erakordselt kvaliteetne,” kirjutas žürii augustis auhindade väljakuulutamisel.

Lisaks tunnustab žürii eriliselt kõiki nö “fikseerijaid” – ukrainlasi, kellest paljud on ka ise ajakirjanikud ning kes abistavad väliskorrespondente sõja kajastamisel.

Free Media Awards” on kahe fondi The Fritt Ord Foundation ja ZEIT-Stiftung pressipreemiate nimetus. Auhindade eesmärk on tõsta esile ja tugevdada ajakirjanike sõltumatut rolli.

Auhinnad toetavad ajakirjanikke ja meediat, kes raporteerivad sõltumatult ja keelduvad ka ähvarduste ja ohu korral alla andmast.

Vaba meedia auhindadega soovitakse julgustada ajakirjanikke ja meediat oma tööd jätkama ning püütakse väljendada oma austust ja imetlust sõltumatu ajakirjanduse tugevdamise nimel.

Fritt Ord Foundation ja ZEIT Foundation on pressipreemiaid välja andnud alates 2004. aastast.

Auhinna laureaadid valitakse kandidaatide alusel, mille vaatab seejärel läbi sõltumatu žürii.

Vaba meedia auhindade žüriisse kuuluvad:
Alice Bota, nädalalehe DIE ZEIT Moskva korrespondent,
Ane Tusvik Bonde, Human Rights House Foundationi vanemnõunik, Oslo,
Juri Durkot, ajakirjanik ja tõlkija, Lviv, Ukraina,
Guri Norstrøm, Norra Rahvusringhäälingu (NRK) väliskorrespondent Oslos,
Martin Paulsen, Bergeni ĂĽlikooli keeleteaduskonna osakonnajuhataja ja
Silvia Stöber, vabakutseline ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud arengutele Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias.

Fritt Ordi fond ja ZEITi fond annavad igal aastal välja 3–5 auhinda.

Avafoto: Andrij Dubtsjak (NordenBladet)