NordenBladet — Helsingi linna kinnisvarafirma Helsingin kaupungin asunnot ehk Heka on öelnud, et plaanib oma korterite üüritõusu üle kümne protsendi.
Linnale kuuluv Heka on ligikaudu 53 000 korteri ja enam kui 92 000 elanikuga Soome suurim üürileandja, vahendab Yle.
Üüri tõstmise kavatsus on tekitanud elanikes šokki ja hirmu: paljud Ylega ühendust võtnud on küsinud, kas Helsingis on elamine enam taskukohane isegi riigitoetusega korterites.
Kinnisvarafirma tegevjuht Jaana Närö ütles, et hinnatõus on keskmiselt ilmselt üle kümne protsendi. Järgmise aasta eelarve koostamine on pooleli. Üüritasandussüsteem tähendab, et mõne inimese üür tõuseb alla kümne, teisel üle kümne protsendi.
Närö tunnistas, et inimesed, kel pole raha üüri maksta, peavad võibolla Helsingist ära kolima. Ta tunnistab, et Helsingis või mujal Helsingi ümbruses pole odavamat alternatiivi, nii et sellisel juhul tuleks kolida mujale Soome. „See ei ole meie tahe, kuid oleme selle olukorra pärast tõsiselt mures,” ütles Närö.
NordenBladet — Soome kõrgeim ehitis asub peagi Kirkkonummi vallas. 185 meetri kõrgune Prysmia torn peaks valmima 2025. aasta suvel. Torn kerkib seoses kaablitootja Prysmian Group Pikkala tehasega. Hoone hakkab toimima kõrgepinge merekaablite tootmishoonena. Merekaableid kasutatakse näiteks meretuuleparkide elektriülekandeks, vahendab Iltalehti.
Kokku läheb ehitusleping hinnanguliselt maksma ligikaudu 65 miljonit eurot.
Prysmian Group Finland valis ehitusfirma YIT oma teostuse partneriks.
Tegemist on erakordse ja keeruka lepinguga, mille jaoks oli meil hea meel valida usaldusväärne Soome ettevõte. Oleme veendunud, et koostöö YIT-ga pakub meile selle elutähtsa projekti jaoks parima lahenduse, millega tugevdame veelgi Pikkala tehase positsiooni juhtiva tehnoloogiakeskusena tööstuses ning võimet täita Euroopa rohepöörde ja energiasõltumatuse seatud nõudeid, ütleb Prysmian Group Finland kohalik esindaja Ferdinando Quartuccio ettevõtte pressiteates.
Uus torn toob Pikkalasse eeldatavasti umbes 100–120 uut töökohta.
NordenBladet — Tamperes on kadunud üle 60 000 euro võitnud lotovõitja, teatab Soome lotofirma Veikkaus. Eelmise aasta jaanipäeva loosimisel oli kolm õiget tulemust 6+1. Igaühe võiduosa oli 62 000 eurot.
Üks võitudest mängiti Tamperes Ratina K-Supermarketis, kuid võit on siiani välja võtmata.
Juba praegu kiirustatakse täpselt 62 585 euro suuruse võidu väljanõudmisega, sest võit tuleb välja võtta aasta jooksul. Viimane päev võidu kättesaamiseks on jaanipäeval, pühapäeval, 25. juunil.
Ratina K-Supermarketis mänginud võitjat ei tuvastatud mängides Veikkause kaardiga, mistõttu tuleb võit kiiresti lunastada Danske Banki või mõne Veikkause enda mängusaali võidukviitungi vastu.
Kui võitu aasta jooksul välja ei võeta, kantakse võidusumma jaotamata varade hulka.
Eelmisel aastal oli Veikkause andmeil välja võtmata võite kokku 3,6 miljoni euro ringis, millest Lotto võidud moodustasid ligi 1 miljonit eurot. Summa koosneb valdavalt väikestest paarieurostest võitudest.
Suurim välja võtmata lotovõit on aastast 1995, mil Vantaal mängitud umbes 14 miljoni margaline (umbes 2,4 miljonit eurot) võit jäi välja võtmata.
NordenBladet — AS Harju Elekter Group ja Prysmian Group Baltics AS sõlmisid 5.06.2023 üürilepingu 2030. aastani. Uuendatud üürilepinguga üürib Harju Elekter Groupi kinnisvaraüksus Prysmian Group Balticsile rohkem kui 20 000 m² tootmis-, ladustamis- ja büroopindu ja ligi 40 000 m² suuruse välise ladustamisterritooriumi. Ühtlasi lepiti lepingus kokku suuremahulises ruumide renoveerimises ja rekonstrueerimises, mille investeeringu maksumuseks on kuni 3 miljonit eurot.
Prysmian Group on globaalne suurettevõte, mis on uuendusliku kaablitehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonil ning mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Igal aastal toodab grupp tuhandeid kilomeetreid maa- ja merekaableid ning süsteeme elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti kesk- ja madalpingekaableid ehitus- ja taristusektorile. Grupp tegutseb 50 riigis, 106 tehases ning 25 uurimis- ja arenduskeskuses ning neil on ligikaudu 29 000 töötajat.
Harju Elekter Grupi kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.
Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht/juhatuse liige
+372 5171448
NordenBladet — JUHTKONNA KOMMENTAAR
Merko Ehituse 2023. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11% ning ulatus 76 miljoni euroni. Esimese kvartali puhaskasum oli 5,9 miljonit eurot ehk pea kaks korda enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit.
Merko Ehituse juhtkonna sõnul ollakse, vaatamata esimese kvartali heale kasumi kasvule, sisenetud ootuspäraselt täiesti teistsugusesse korterituru olukorda kui oli 2020. ja 2021. aasta tehingute ja hinnatasemete tippaeg. Täna vormistatakse varem eelmüüdud kortereid asjaõiguslepinguteks, mis kajastub ka jooksvates finantstulemustes. Korterite uusmüügi tempo on alates 2022. aasta kevadest järsult langenud ja on mitu korda madalam võrreldes varasemaga. Seetõttu on Merko kontsern viimase 12 kuu jooksul alustanud vähem arendusprojekte, mis omakorda tähendab vähem müüdavaid ja valmivaid kortereid järgmisel paaril aastal. Positiivse poole pealt tooks välja, et esimeses kvartalis on nõudlus uute kodude järele mõnevõrra suurenenud.
2023. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 170 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% 412 miljoni euroni. Kontserni tellijalepingute portfell on hetkel tugev, mis ehitusmahtude mõttes teatud määral tasakaalustab lähema paari aasta jooksul korterituru langusest tingitud mõjusid. Projektijuhtimise äris aga sõltutakse otseselt ehitustellimuste mahust, need omakorda investeerimiskindlusest ja majanduse arengust. Selles osas ei ole väljavaated lähiajal head ning jätkuvalt kiire inflatsioon toob kaasa mitmeid riske ehituslepingute kulude poolel.
Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit ning alustas Tallinnas Lahekalda korteriarendusprojekti viienda etapi maapealsete mahtude ehitusega. Lõpuni ehitamise otsus sõltub turuolukorrast. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 1004 korterit, millest üle 40% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
2023. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Business Centre büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.
KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS2023. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 6,1 mln eurot (3 kuud 2022: 3,5 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 8,0% (3 kuud 2022: 5,1%).2023. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 5,9 mln eurot (3 kuud 2022: 3,0 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,8% (3 kuud 2022: 4,4%).
MÜÜGITULU2023. aasta 3 kuu müügitulu oli 75,8 mln eurot (3 kuud 2022: 68,4 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 10,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 46,7% (3 kuud 2022: 56,2%).
LEPINGUTE PORTFELL31. märts 2023 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 412,2 mln eurot (31. märts 2022: 376,1 mln eurot). 2023. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 170,3 mln eurot (3 kuud 2022: 171,2 mln eurot).
KINNISVARAARENDUS2023. aasta 3 kuuga müüs kontsern 145 korterit, 2022. aasta 3 kuuga 126 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2023. aasta 3 kuuga 19,4 mln eurot ning 2022. aasta samal perioodil 15,5 mln eurot.
RAHAPOSITSIOONAruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,3 mln eurot ning omakapital 190,1 mln eurot (50,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2022. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 29,9 mln eurot ning 170,3 mln eurot (50,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2023 oli kontserni netovõlg 72,8 mln eurot (31. märts 2022: 23,6 mln eurot).
