Merko Ehituse 2023. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

By

-

mai 5, 2023

NordenBladet — JUHTKONNA KOMMENTAAR
Merko Ehituse 2023. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11% ning ulatus 76 miljoni euroni. Esimese kvartali puhaskasum oli 5,9 miljonit eurot ehk pea kaks korda enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul ollakse, vaatamata esimese kvartali heale kasumi kasvule, sisenetud ootuspäraselt täiesti teistsugusesse korterituru olukorda kui oli 2020. ja 2021. aasta tehingute ja hinnatasemete tippaeg. Täna vormistatakse varem eelmüüdud kortereid asjaõiguslepinguteks, mis kajastub ka jooksvates finantstulemustes. Korterite uusmüügi tempo on alates 2022. aasta kevadest järsult langenud ja on mitu korda madalam võrreldes varasemaga. Seetõttu on Merko kontsern viimase 12 kuu jooksul alustanud vähem arendusprojekte, mis omakorda tähendab vähem müüdavaid ja valmivaid kortereid järgmisel paaril aastal. Positiivse poole pealt tooks välja, et esimeses kvartalis on nõudlus uute kodude järele mõnevõrra suurenenud.

2023. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 170 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% 412 miljoni euroni. Kontserni tellijalepingute portfell on hetkel tugev, mis ehitusmahtude mõttes teatud määral tasakaalustab lähema paari aasta jooksul korterituru langusest tingitud mõjusid. Projektijuhtimise äris aga sõltutakse otseselt ehitustellimuste mahust, need omakorda investeerimiskindlusest ja majanduse arengust. Selles osas ei ole väljavaated lähiajal head ning jätkuvalt kiire inflatsioon toob kaasa mitmeid riske ehituslepingute kulude poolel.

Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit ning alustas Tallinnas Lahekalda korteriarendusprojekti viienda etapi maapealsete mahtude ehitusega. Lõpuni ehitamise otsus sõltub turuolukorrast. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 1004 korterit, millest üle 40% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
2023. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Business Centre büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS2023. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 6,1 mln eurot (3 kuud 2022: 3,5 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 8,0% (3 kuud 2022: 5,1%).2023. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 5,9 mln eurot (3 kuud 2022: 3,0 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,8% (3 kuud 2022: 4,4%).
MÜÜGITULU2023. aasta 3 kuu müügitulu oli 75,8 mln eurot (3 kuud 2022: 68,4 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 10,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 46,7% (3 kuud 2022: 56,2%).
LEPINGUTE PORTFELL31. märts 2023 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 412,2 mln eurot (31. märts 2022: 376,1 mln eurot). 2023. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 170,3 mln eurot (3 kuud 2022: 171,2 mln eurot).
KINNISVARAARENDUS2023. aasta 3 kuuga müüs kontsern 145 korterit, 2022. aasta 3 kuuga 126 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2023. aasta 3 kuuga 19,4 mln eurot ning 2022. aasta samal perioodil 15,5 mln eurot.

RAHAPOSITSIOONAruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,3 mln eurot ning omakapital 190,1 mln eurot (50,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2022. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 29,9 mln eurot ning 170,3 mln eurot (50,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2023 oli kontserni netovõlg 72,8 mln eurot (31. märts 2022: 23,6 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNEauditeerimatatuhandetes eurodes

2023.a.3 kuud
2022.a.3 kuud
2022.a.12 kuud

Müügitulu
75 751
68 426
409 633

Müüdud toodangu kulu
(65 776)
(60 554)
(355 975)

Brutokasum
9 975
7 872
53 658

Turustuskulud
(1 077)
(1 115)
(4 077)

Üldhalduskulud
(3 965)
(3 723)
(15 860)

Muud äritulud
817
686
3 144

Muud ärikulud
(62)
(61)
(1 834)

Ärikasum
5 688
3 659
35 031

Finantstulud (-kulud)
391
(160)
2 067

sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt
1 280
(2)
3 516

intressikulud
(655)
(162)
(1 180)

kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
(210)
52
(138)

muud finantstulud (-kulud)
(24)
(48)
(131)

Kasum enne maksustamist
6 079
3 499
37 098

Tulumaksukulu
(292)
(421)
(2 995)

Perioodi puhaskasum
5 787
3 078
34 103

sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist
5 880
3 006
34 640

mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist
(93)
72
(537)

Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse

Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel
53
16
30

Perioodi koondkasum
5 840
3 094
34 133

sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist
5 910
3 020
34 648

mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist
(70)
74
(515)

Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)
0,33
0,17
1,96

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNEauditeerimatatuhandetes eurodes

31.03.2023
31.03.2022
31.12.2022

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid
14 295
29 881
17 665

Nõuded ja ettemaksed
54 206
57 331
77 959

Ettemakstud tulumaks
89
53
38

Varud
244 549
187 848
225 661

313 139
275 113
321 323

Põhivara

Ühisettevõtte aktsiad või osad
14 175
9 377
12 895

Muud pikaajalised laenud ja nõuded
22 685
23 878
22 982

Edasilükkunud tulumaksuvara
873
793
693

Kinnisvarainvesteeringud
11 460
13 803
11 485

Materiaalne põhivara
17 287
16 966
17 452

Immateriaalne põhivara
564
653
582

67 044
65 470
66 089

VARAD KOKKU
380 183
340 583
387 412

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused
59 753
11 554
49 687

Võlad ja ettemaksed
88 907
103 801
96 248

Tulumaksukohustus
1 290
956
1 241

Lühiajalised eraldised
8 973
6 825
9 820

158 923
123 136
156 996

Pikaajalised kohustused

Pikaajalised laenukohustused
27 347
41 938
42 236

Edasilükkunud tulumaksukohustus
2 327
3 159
2 355

Muud pikaajalised võlad
2 054
2 244
2 133

31 728
47 341
46 724

KOHUSTUSED KOKKU
190 651
170 477
203 720

OMAKAPITAL

Mittekontrolliv osalus
(565)
(153)
(495)

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital

Aktsiakapital
7 929
7 929
7 929

Kohustuslik reservkapital
793
793
793

Realiseerimata kursivahed
(753)
(777)
(783)

Jaotamata kasum
182 128
162 314
176 248

190 097
170 259
184 187

OMAKAPITAL KOKKU
189 532
170 106
183 692

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
380 183
340 583
387 412

Enefit Greeni I kvartali 2023 vahearuanne

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 5, 2023

NordenBladet — Enefit Green grupi 2023. aasta I kvartali äritulud kasvasid aastaga +16% võrra 77,5 mln euroni, kuid ärikulude kasv tingis kulumieelse ärikasumi (EBITDA) kahanemise 10% võrra 41,1 mln euroni. Kvartali puhaskasum vähenes aastatagusega võrreldes 13% võrra 30,5 mln euroni (0,12 eurot aktsia kohta).

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„Aasta algus on toonud leevendust erakordselt kõrgel püsinud hindadele. Turuhindu on mõjutanud soe talv, suur tuule- ja hüdrotoodang ning piisav gaasivaru Euroopas, mis tõi gaasihinna alla.

Enefit Greenil on selge teekaart, et neljakordistada lähiaastatel koduturgudel tootmisvarade mahtu. Investeerisime esimeses kvartalis ligi 92 miljonit eurot ja jätkasime arendustöid, et suurendada taastuvelektri toodangut.

Tänu meeskonna ja partnerite heale tööle püsisime ehitustöödega graafikus. Roheenergia kogus ja osatähtsus kasvab Läänemere piirkonnas kümnendi lõpuks märkimisväärselt ja meretuuleenergia arendamisel on selles määrav jõud. Omandasime Eesti Energialt Liivi meretuulepargi arendusprojekti ja jätkame arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Tootsime kvartalis aastatagusega võrreldes rohkem elektrit. Seda aitasid saavutada head tuuleolud, tootmisüksuste kõrge töökindlus ja uutest ehituses olevatest parkidest tulnud toodang. Suurematele tootmistulemusele vaatamata vähenesid EBITDA ja puhaskasum ning seda eeskätt madalamate elektri turuhindade ja pikaajaliste elektrilepingute portfelli tasakaalustamiseks tehtud elektrienergia ostukulude tõttu.““

Veebiseminar I kvartali 2023 tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 5. mail 2023 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte I kvartali 2023 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.

Olulisemad sündmused

Omandasime Liivi lahe meretuulepargi arenduse
Oluline tootmispanus uutest ehituses olevatest tuuleparkidest
Kaalume strateegilisi alternatiive grupile kuuluvate biomassi varade osas

Peamised näitajad

I kv 2023
I kv 2022
Muutus
Muutus, %

TOOTMIS- JA MÜÜGIMAHUD

Elektrienergia toodang, GWh
406
368
38
10%

sh. uutest tuuleparkidest
38
0
38
–

Elektrienergia müük, GWh
495
393
102
26%

Soojusenergia toodang, GWh
176
173
3
2%

Pelletite toodang, tuh t
39
38
1
2%

Pelletite müük, tuh t
62
55
7
13%

ÄRITULUD, mln €
77,5
66,7
10,8
16%

Müügitulu, mln €
68,8
58,1
10,6
18%

Taastuvenergia toetus jm äritulud, mln €
8,7
8,6
0,1
2%

EBITDA, mln €
41,1
45,6
-4,5
-10%

PUHASKASUM, mln €
30,5
34,9
-4,4
-13%

EPS*, €
0,12
0,13
-0,01
-13%

* – puhaskasum aktsia kohta

Müügi- ja muud äritulud
Grupi elektritoodang oli 2023. aasta I kvartalis 406 GWh (+10% võrreldes võrdlusperioodiga).

Äritulud kokku kasvasid summas 10,8 mln eurot, millest müügitulud 10,6 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud 0,1 mln eurot. Müügitulude 10,6 mln euro suurusest kasvust 7,5 mln eurot tuli pelletite müügist. Pelleti keskmine müügihind tõusis aastaga 69%. 2022. aasta I kvartalis oli hind 149,3 €/tonni kohta, 2023. aasta I kvartalis 252,7 €/tonni kohta. I kvartalis müüdi pelleteid 62 tuhat tonni, võrdlusperioodil 55 tuhat tonni. 2023 I kvartali müüki mõjutas 2022. aasta IV kvartali müügi nihkumine 2023. aasta I kvartalisse.

Müügitulude kasvust 2,4 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Leedus toodetud elektri kogus, mis suurenes kvartalite võrdluses 27%. Leedus hakkasid I kvartalis elektrit tootma kaks ehituses olevat tuuleparki Akmene ja Šilale II.

Negatiivset mõju võrreldes mulluse esimese kvartaliga avaldasid madalamad elektri turuhinnad. Grupi koduturgude toodanguga kaalutud keskmine elektrihind oli I kvartalis 100,5 €/MWh (võrdlusperioodil 136,4 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 101,4 €/MWh (võrdlusperioodil 127,3 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit. Viimane asjaolu põhjustab vajaduse katta tekkivaid lühiajalisi toodangu puudujääke elektri ostudega päev-ette turul. 2023. aasta I kvartalis ostsime turult elektrit 92 GWh keskmise hinnaga 116,7 €/MWh, aasta varem 29 GWh keskmise hinnaga 128,1 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit). 2022. aasta I kvartalis oli turult oste tunduvalt vähem, kuna osa toodangust oli fikseeritud hinnaga FiT toetusskeemi all ning PPA mahud väga väikesed.

Soojusenergia toodang jäi sarnasele tasemele võrdlusperioodiga, kuid müüdud soojuse hind tõusis 38%, mis on tingitud biomassi hinnatõusust.

Muid äritulusid mõjutas 2023. aasta I kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 1,1 mln euro võrra. Taastuvenergia toetused lõppesid 2022. aasta jooksul Tooma I, Vanaküla ja Virtsu III tuuleparkidel. Muid äritulusid mõjutas positiivselt summas 0,9 mln eurot 2021. aastal tekkinud tuletisvaba lepingulise kohustuse saldo vähendamine seoses vastavate PPA lepingute osalise täitmisega.

EBITDA ja segmendiaruandlus
Grupi I kvartali EBITDA langes võrdlusperioodiga võrreldes 10% võrra 41,1 mln euroni, olles negatiivselt mõjutatud madalamatest elektrihindadest ja ostetud elektri kulu kasvust. Positiivset mõju avaldas peamiselt elektritoodangu kasv, mis tulenes ehituses olevate tuuleparkide toodangust ja headest töökindlustest.

Kvartali märksõnaks oli muutuvkulude kasv, mida vedas ostetud elektri kulu 6,8 mln euro võrra.

Grupi püsikulud kasvasid 22% ehk 1,7 mln euro võrra, mida vedas kasv arendusega seotud uuringute- ja konsultatsioonikuludes.

Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 75% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 41% ja moodustas 31% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 1% kogu grupi ärituludest ja -1% EBITDA-st.

Raporteeritavatest segmentidest kasvas mõnevõrra (0,6 mln euro ehk 4,8% võrra) koostootmise segmendi EBITDA ning langes enim tuule segmendi EBITDA (3,9 mln euro ehk 11,2% võrra). Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud lisatud aruandes.

Puhaskasum
Grupi puhaskasum langes 4,4 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 30,5 mln eurot. Puhaskasumi langus on tingitud suurenenud elektriostu kuludest.

Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2023. aasta I kvartalis 91,9 mln eurot, mida on 78,2 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 91,9 mln euroni. Sellest 59,6 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 32,4 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki, 17,2 mln eurot Kelme tuuleparki, 10,1 mln eurot Purtse tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 6,2 mln euro eest Liivi lahe meretuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Purtse päikesepargi teostusetappi 10,9 mln eurot. Baasinvesteeringud jäid aruandeperioodil ebaolulisele 0,1 mln euro tasemele.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

tuhandetes eurodes
I kv 2023
I kv 2022

Müügitulu
68 785
58 141

Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
8 719
8 579

Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
-5 060
-2 067

Kaubad, toore, materjal ja teenused
-24 792
-14 134

Tööjõukulud
-2 486
-2 443

Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
-9 815
-9 648

Muud tegevuskulud
-4 055
-2 504

ÄRIKASUM
31 296
35 924

Finantstulud
407
170

Finantskulud
-380
-325

Neto finantstulud (-kulud)
27
-155

Kasum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse
19
4

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST
31 342
35 773

Tulumaks
-820
-849

ARUANDEPERIOODI KASUM
30 522
34 924

Tava ja lahustunud puhaskasum aktsia kohta

Kaalutud keskmine aktsiate arv, tuh
264 276
264 276

Tava puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,12
0,13

Lahustunud puhaskasum aktsia kohta, EUR
0,12
0,13

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes
31.03.2023
31.12.2022

VARAD

Põhivara

Materiaalne põhivara
843 998
776 870

Immateriaalne põhivara
60 342
60 382

Varade kasutusõigus
4 528
4 239

Ettemaksed põhivara eest
34 538
19 412

Edasilükkunud tulumaksuvara
1 344
1 321

Investeeringud sidusettevõtjatesse
524
506

Tuletisinstrumendid
9 206
11 277

Pikaajalised nõuded
40
40

Kokku põhivara
954 520
874 047

Käibevara

Varud
8 628
14 227

Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed
46 777
41 091

Raha ja raha ekvivalendid
80 509
131 456

Tuletisinstrumendid
3 871
3 349

Kokku käibevara
139 785
190 123

Kokku varad
1 094 305
1 064 170

tuhandetes eurodes
31.03.2023
31.12.2022

OMAKAPITAL

Emaettevõtja omanikele kuuluv kapital ja reservid

Aktsiakapital
264 276
264 276

Ülekurss
60 351
60 351

Kohustuslik reservkapital
3 259
3 259

Muud reservid
165 730
166 419

Realiseerimata kursivahede reserv
-797
-762

Jaotamata kasum
255 712
225 190

Kokku omakapital
748 531
718 733

KOHUSTUSED

Pikaajalised kohustused

Võlakohustused
252 470
255 755

Sihtfinantseerimine
6 991
7 115

Tuletisvaba lepinguline kohustus
18 086
18 086

Edasilükkunud tulumaksukohustused
12 297
12 326

Muud pikaajalised võlad
3 000
3 000

Eraldised
9
9

Kokku pikaajalised kohustused
292 853
296 291

Lühiajalised kohustused

Võlakohustused
20 266
23 808

Võlad hankijatele ja muud võlad
29 298
20 215

Eraldised
2
2

Tuletisvaba lepinguline kohustus
3 355
5 121

Kokku lühiajalised kohustused
52 921
49 146

Kokku kohustused
345 774
345 437

Kokku omakapital ja kohustused
1 094 305
1 064 170

Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/

KUIDAS toimida, kui reisil tekivad terviseprobleemid

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 5, 2023

NordenBladet – Reisil tervislike probleemide vältimiseks tuleb olla teadlik erinevatest reisimisega kaasnevatest terviseriskidest ja nende ennetamise võimalustest. Samuti tuleb olla teadlik, kuidas käituda tervislike probleemide tekkimisel reisi ajal ja millised on arstiabi saamise võimalused sihtkohas.

Reisides Euroopa Liidu siseselt
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.

Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Arstiabi saamiseks peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Ravikindlustuskaarti on võimalik taodelda SIIN. Vt ka Ravikindlustuskaardi KKK SIIN.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse.

Reisides ravimitega
Ravimitega reisides võid vajada selleks Ravimiameti luba. Loe täpsemalt SIIT, millistel juhtudel vajad Ravimiameti luba ning kuidas seda taotleda.

Nakkushaigused ja vaktsineerimine
Reisimisega seotud nakkushaiguste kohta leiad infot Terviseameti veebilehelt SIIT, kus on välja toodud ka vaktsineerimissoovitused riikide lõikes. Vaktsineerimise kohta leiab täiendavat infot ka Vaktsiin.ee lehelt SIIT.

Kuidas toimida:
Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleks esmalt ühendust võtta oma lähedastega ning seejärel kindlustusega. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada vajalikku arstiabi ning võtta ühendust lähedastega Eestis.

Euroopa ravikindlustuskaardiga saab vajaminevat arstiabi järgmistest riikides: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osad ravikuludest, ka nt kiirabi kulud vms. Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid, selleks soovitame sõlmida ka Euroopas reisides sõlmida ka reisikindlustus.
Väljaspool üleval loetletud riike Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning soovitame kindlasti enne reisi sõlmida piisava kindlustuskattega reisikindlustus. Juhul kui teiega juhtub reisil õnnetus või haigestute ootamatult ning teil ei ole kehtivat kindlustust, peate tekkinud kulud katma ise või leidma abi lähedastelt või sõpradelt. Vajadusel saab Välisministeerium vahendada rahalist abi lähedastelt, loe täpsemalt siit, kuid Välisministeerium või Eesti aukonsulid ei saa katta tekkinud kulutusi.

Mida konsul saab teha?
Aitab vajadusel suhelda haiglaga ja vahendada infot hättasattunud lähedastele Eestis.
Nõustab suhtlemises kohalike ametiasutustega.
Vajadusel aitab organiseerida kannatanu tagasipöördumist Eestisse.

Mida konsul ei saa teha?
Ei saa tasuda vajaminevate ravimite ostu eest, ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilise transpordi maksumust Eestisse.

Reisimisega seotud terviseriskide ning nende vältimise kohta leiad infot lisaks ka Välisministeeriumi veebilehelt SIIT.

Veel infomaterjale:
World Health Organization
Euroopa Liidu Terviseportaal

Eesti: Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 20, 2023

NordenBladet – Tartust sai Eestis esimene lennuväli, millele pakutakse lennuvälja lennuinfoteenust (AFIS) distantsilt, meie Tallinnas asuvast irdtornikeskusest.

„Lennuliiklusteeninduse jaoks on kahtlemata tegu ajaloolise hetkega. Võtame kasutusele meie endi kaasabil Eestis välja töötatud lennujuhtimissüsteemi ja pakume esimest korda lennuvälja lennuinfoteenust distantsilt, lennuväljast eraldi. Selliseid rakendusi on maailmas mõni üksik ja selle muudatusega oleme kindlasti selles valdkonnas esirinnas,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk.

Eesti Transpordiamet väljastas Tartu lennuvälja irdtornisüsteemile aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi käesoleva aasta 15. veebruaril. Enne püsivat teenuse osutamist viidi uue süsteemiga läbi aktiivsed varioperatsioonid, mille käigus osutati Tartu lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest testimise eesmärgil. Samal ajal oli mehitatud ka Tartu lennuväljal asuv tavatorn, kust vajaduse korral oli võimalik teenus kohe üle võtta. Edukate varioperatsioonide tulemusel esitas Lennuliiklusteenindus 17. märtsil Eesti Transpordiametile taotluse anda heakskiit alustamaks Tartu AFIS teenuse osutamist püsivalt Tallinna irdtornikeskusest, ja 19. aprillil Transpordiamet selle ka andis.

Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksuse juhataja Eve Härm nentis, et irdtorni tehnilise lahenduse kasutusele võtmise protsess on olnud Transpordiametile uus ja põnev väljakutse, sest sellist sertifitseerimise menetlust Eestis varasemalt läbi viidud ei ole. “Tähelepanu on vaja olnud pöörata uudsetele nüanssidele,” selgitas Härm.

“Transpordiamet on kiitnud heaks teenuse osutamise ülemineku konventsionaalsest tornist irdtorni, kuna teenuse osutamiseks valmisolek vastab kehtestatud nõuetele ning irdtorni moodul on sobilik teenuse osutamiseks.”

Regionaalsetel lennuväljadel lennuinfoteenuse pakkumine irdtornisüsteemi vahendusel Tallinnas asuvast irdtornikeskusest on osa Eesti lennunduse digitaliseerimisest.

Irdtornitehnoloogia võimaldab tulevikus lennuliiklusteenust pakkuda tsentraliseeritult ühest keskusest samal ajal ja mitmel lennuväljal korraga. Uuendusliku süsteemi on välja töötanud Eesti eksperdid koostöös Adacel Technologies Limitediga.

Lõpptarbijale ehk pilootidele jääb kogemus pakutava lennuinfoteenusega samaks, kuna teenuse sisus ega ka raadiosides muutusi ei teki.

ASi Tallinn Lennujaam Tallinna lennuvälja käitusjuhi Tormi Loide sõnul suurendab irdtorni projekt lennujaama tõhusust. „Meil on hea meel, et esimeses regionaalses lennujaamas liigub lennuliikluse juhtimine üle Tallinnas asuvasse irdtornikeskusesse. Kuna Tartu lennuliiklust on kogu aeg juhtinud Lennuliiklusteeninduse töötajad, ei too see igapäevases töökorralduses muutusi, kuid annab võimaluse saada osa uuendustest, mida seni pole Eestis veel kasutatud.“

Järgmine väikelennuväli, millele hakatakse Tallinnas irdtornikeskusest teenust osutama, on Kuressaare.

„Nüüd, kus Tartu lennuvälja digitaliseerimine on edukalt lõpule viidud, saame keskenduda järgmisele etapile ehk Kuressaarele, kus praegu oleme planeerinud varioperatsioonid käesoleva aasta lõppu ja teenuse üle toomise Kuressaare lennuväljalt Tallinna irdtornikeskusesse 2024. aasta esimesel poolel,“ selgitas Värk.

Lennuliiklusteeninduse eesmärk on etapiviisi digitaliseerida kõik Eesti regionaalsed lennuväljad.

Soome: Kaugtööd teinud inimesed saavad taodelda 910-eurost maksusoodustust

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 18, 2023

NordenBladet — Kodukontori maksusoodustuse populaarsus kasvas eelmisel aastal, kuna kaugtööd oli rohkem. Soome maksuameti statistika järgi kasutas 2021. aastal maksustamisel kodukontori maksusoodustust 409 588 eraklienti. 2020. aastal sai kodukontori maksusoodustuse 403 000 maksumaksjat.
Maksuamet on eraklientidele edastanud eeltäidetud 2022. aasta maksudeklaratsioonid ning muudatuste tegemise tähtaeg on 9. mai, 16. mai või 23. mai, vahendab Yle.

Maksusoodustuse saab teha kas internetis Omavero teenuses või paberankeediga, mille saab soovi korral maksuametist. Seal on eraldi osa kodukontori maksusoodustuse kohta ja täpsed küsimused, kui palju kaugtööd on tehtud. Ühtegi eurosummat ei pea meeles pidama, need on juba ette antud, ütles maksuameti juhtivinspektor Minna Palomäki.

Lihtsaim viis kodukontori maksusoodustust taotleda on nn lihtne maksusoodustus. Lihtne kodukontori maksusoodustus on 920 eurot neile täistööajaga töötajatele, kes töötasid kaugtööl üle poole tööajast. See summa arvestatakse maksustavast tulust maha.

Maksuamet arvestab kõigile palgasaajatele tulu teenimiseks tehtud kulude automaatse soodustuse 750 eurot, nii et harvemini kaugtöö tegijad ei pea ilmtingimata taotlema lihtsat kodukontori maksusoodustust, sest summad jäävad väiksemaks. Need, kes tegid kaugtööd vähem kui poole tööajast, saavad soodustuse 460 eurot, aeg-ajalt kaugtööd tegevad saavad 230 eurot.

Kui te ei taotle lihtsat kodukontori maksusoodustust, saate selle asemel teha maksusoodustuse tegelike kulude alusel.

Palomäki sõnul tuleb tegelike kulude kohta esitada usaldusväärne selgitus, mis on keerulisem kui lihtne soodustus.

Kulude jaotuse määramine töö tegemisele ja tööruumidele on keeruline ning tegelikkuses on omavastutust ületavaid kulusid tavaliselt vähem kui lihtsa maksusoodustuse puhul, ütleb ta.

Kui abikaasad kasutavad kaugtööks sama korterit, saavad mõlemad teha lihtsa kodukontori maksusoodustuse. Tegelike kulude arvestamisel jagatakse soodustus abikaasade vahel.
Kodukontori maksusoodustus hõlmab näiteks mööblit, kuid töövahendeid nagu arvutimonitor või klaviatuur arvestatakse maksustamisel eraldi. Internetiühenduse kulusid saab samuti arvestada ka siis, kui ühendust on kasutatud töö tegemisel.

Kui sideühendust kasutatakse osaliselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada poole võrra. Kui seda kasutatakse peamiselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada sada protsenti, selgitab juhtivinspektor Minna Palomäki.

Tulu teenimisega seotud kulude maksustavast tulust mahaarvamiste kohta leiab lisateavet maksuameti veebisaidilt.

Avafoto: Unsplash