NordenBladet — Tamperes on kadunud üle 60 000 euro võitnud lotovõitja, teatab Soome lotofirma Veikkaus. Eelmise aasta jaanipäeva loosimisel oli kolm õiget tulemust 6+1. Igaühe võiduosa oli 62 000 eurot.
Üks võitudest mängiti Tamperes Ratina K-Supermarketis, kuid võit on siiani välja võtmata.
Juba praegu kiirustatakse täpselt 62 585 euro suuruse võidu väljanõudmisega, sest võit tuleb välja võtta aasta jooksul. Viimane päev võidu kättesaamiseks on jaanipäeval, pühapäeval, 25. juunil.
Ratina K-Supermarketis mänginud võitjat ei tuvastatud mängides Veikkause kaardiga, mistõttu tuleb võit kiiresti lunastada Danske Banki või mõne Veikkause enda mängusaali võidukviitungi vastu.
Kui võitu aasta jooksul välja ei võeta, kantakse võidusumma jaotamata varade hulka.
Eelmisel aastal oli Veikkause andmeil välja võtmata võite kokku 3,6 miljoni euro ringis, millest Lotto võidud moodustasid ligi 1 miljonit eurot. Summa koosneb valdavalt väikestest paarieurostest võitudest.
Suurim välja võtmata lotovõit on aastast 1995, mil Vantaal mängitud umbes 14 miljoni margaline (umbes 2,4 miljonit eurot) võit jäi välja võtmata.
NordenBladet — AS Harju Elekter Group ja Prysmian Group Baltics AS sõlmisid 5.06.2023 üürilepingu 2030. aastani. Uuendatud üürilepinguga üürib Harju Elekter Groupi kinnisvaraüksus Prysmian Group Balticsile rohkem kui 20 000 m² tootmis-, ladustamis- ja büroopindu ja ligi 40 000 m² suuruse välise ladustamisterritooriumi. Ühtlasi lepiti lepingus kokku suuremahulises ruumide renoveerimises ja rekonstrueerimises, mille investeeringu maksumuseks on kuni 3 miljonit eurot.
Prysmian Group on globaalne suurettevõte, mis on uuendusliku kaablitehnoloogia valdkonnas juhtpositsioonil ning mille aktsiad on noteeritud Milano börsil. Igal aastal toodab grupp tuhandeid kilomeetreid maa- ja merekaableid ning süsteeme elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks, samuti kesk- ja madalpingekaableid ehitus- ja taristusektorile. Grupp tegutseb 50 riigis, 106 tehases ning 25 uurimis- ja arenduskeskuses ning neil on ligikaudu 29 000 töötajat.
Harju Elekter Grupi kinnisvaraüksus tegeleb tööstuskinnisvara arendamise, projektijuhtimise, rentimise ning sellega kaasnevate teenustega nii rendipartneritele kui ka Harju Elektri oma ettevõtetele. Kinnisvaraüksus haldab kokku üheksat tööstusparki Eestis, Soomes, Rootsis ja Leedus.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta müügitulu oli 175,3 miljonit eurot.
Aron Kuhi-Thalfeldt
Kinnisvaraüksuse juht/juhatuse liige
+372 5171448
NordenBladet — JUHTKONNA KOMMENTAAR
Merko Ehituse 2023. aasta esimese kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11% ning ulatus 76 miljoni euroni. Esimese kvartali puhaskasum oli 5,9 miljonit eurot ehk pea kaks korda enam eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit.
Merko Ehituse juhtkonna sõnul ollakse, vaatamata esimese kvartali heale kasumi kasvule, sisenetud ootuspäraselt täiesti teistsugusesse korterituru olukorda kui oli 2020. ja 2021. aasta tehingute ja hinnatasemete tippaeg. Täna vormistatakse varem eelmüüdud kortereid asjaõiguslepinguteks, mis kajastub ka jooksvates finantstulemustes. Korterite uusmüügi tempo on alates 2022. aasta kevadest järsult langenud ja on mitu korda madalam võrreldes varasemaga. Seetõttu on Merko kontsern viimase 12 kuu jooksul alustanud vähem arendusprojekte, mis omakorda tähendab vähem müüdavaid ja valmivaid kortereid järgmisel paaril aastal. Positiivse poole pealt tooks välja, et esimeses kvartalis on nõudlus uute kodude järele mõnevõrra suurenenud.
2023. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 170 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk kasvas aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% 412 miljoni euroni. Kontserni tellijalepingute portfell on hetkel tugev, mis ehitusmahtude mõttes teatud määral tasakaalustab lähema paari aasta jooksul korterituru langusest tingitud mõjusid. Projektijuhtimise äris aga sõltutakse otseselt ehitustellimuste mahust, need omakorda investeerimiskindlusest ja majanduse arengust. Selles osas ei ole väljavaated lähiajal head ning jätkuvalt kiire inflatsioon toob kaasa mitmeid riske ehituslepingute kulude poolel.
Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 145 korterit ning alustas Tallinnas Lahekalda korteriarendusprojekti viienda etapi maapealsete mahtude ehitusega. Lõpuni ehitamise otsus sõltub turuolukorrast. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 1004 korterit, millest üle 40% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad korteriarendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilneles Skverai Vilniuses.
2023. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku kolmas arendusetapp, Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid, Arter kvartal ja Eesti Vabariigi kagupiiri maismaaosa taristu lõigud, kaitseväe ehitised Tapa linnakus, Vanasadamat ja Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine. Lätis olid töös GUSTAVS ärikeskus, Elemental Business Centre büroohooned ja NATO rajatised Ādažis, Leedus mitme tuulepargi taristurajatised ning NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.
KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST
KASUMLIKKUS2023. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 6,1 mln eurot (3 kuud 2022: 3,5 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 8,0% (3 kuud 2022: 5,1%).2023. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 5,9 mln eurot (3 kuud 2022: 3,0 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 7,8% (3 kuud 2022: 4,4%).
MÜÜGITULU2023. aasta 3 kuu müügitulu oli 75,8 mln eurot (3 kuud 2022: 68,4 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 10,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 46,7% (3 kuud 2022: 56,2%).
LEPINGUTE PORTFELL31. märts 2023 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 412,2 mln eurot (31. märts 2022: 376,1 mln eurot). 2023. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 170,3 mln eurot (3 kuud 2022: 171,2 mln eurot).
KINNISVARAARENDUS2023. aasta 3 kuuga müüs kontsern 145 korterit, 2022. aasta 3 kuuga 126 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2023. aasta 3 kuuga 19,4 mln eurot ning 2022. aasta samal perioodil 15,5 mln eurot.
RAHAPOSITSIOONAruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 14,3 mln eurot ning omakapital 190,1 mln eurot (50,0% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2022. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 29,9 mln eurot ning 170,3 mln eurot (50,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2023 oli kontserni netovõlg 72,8 mln eurot (31. märts 2022: 23,6 mln eurot).
NordenBladet — Enefit Green grupi 2023. aasta I kvartali äritulud kasvasid aastaga +16% võrra 77,5 mln euroni, kuid ärikulude kasv tingis kulumieelse ärikasumi (EBITDA) kahanemise 10% võrra 41,1 mln euroni. Kvartali puhaskasum vähenes aastatagusega võrreldes 13% võrra 30,5 mln euroni (0,12 eurot aktsia kohta).
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„Aasta algus on toonud leevendust erakordselt kõrgel püsinud hindadele. Turuhindu on mõjutanud soe talv, suur tuule- ja hüdrotoodang ning piisav gaasivaru Euroopas, mis tõi gaasihinna alla.
Enefit Greenil on selge teekaart, et neljakordistada lähiaastatel koduturgudel tootmisvarade mahtu. Investeerisime esimeses kvartalis ligi 92 miljonit eurot ja jätkasime arendustöid, et suurendada taastuvelektri toodangut.
Tänu meeskonna ja partnerite heale tööle püsisime ehitustöödega graafikus. Roheenergia kogus ja osatähtsus kasvab Läänemere piirkonnas kümnendi lõpuks märkimisväärselt ja meretuuleenergia arendamisel on selles määrav jõud. Omandasime Eesti Energialt Liivi meretuulepargi arendusprojekti ja jätkame arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Tootsime kvartalis aastatagusega võrreldes rohkem elektrit. Seda aitasid saavutada head tuuleolud, tootmisüksuste kõrge töökindlus ja uutest ehituses olevatest parkidest tulnud toodang. Suurematele tootmistulemusele vaatamata vähenesid EBITDA ja puhaskasum ning seda eeskätt madalamate elektri turuhindade ja pikaajaliste elektrilepingute portfelli tasakaalustamiseks tehtud elektrienergia ostukulude tõttu.““
Veebiseminar I kvartali 2023 tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 5. mail 2023 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte I kvartali 2023 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.
Olulisemad sündmused
Omandasime Liivi lahe meretuulepargi arenduse
Oluline tootmispanus uutest ehituses olevatest tuuleparkidest
Kaalume strateegilisi alternatiive grupile kuuluvate biomassi varade osas
Peamised näitajad
I kv 2023
I kv 2022
Muutus
Muutus, %
TOOTMIS- JA MÜÜGIMAHUD
Elektrienergia toodang, GWh
406
368
38
10%
sh. uutest tuuleparkidest
38
0
38
–
Elektrienergia müük, GWh
495
393
102
26%
Soojusenergia toodang, GWh
176
173
3
2%
Pelletite toodang, tuh t
39
38
1
2%
Pelletite müük, tuh t
62
55
7
13%
ÄRITULUD, mln €
77,5
66,7
10,8
16%
Müügitulu, mln €
68,8
58,1
10,6
18%
Taastuvenergia toetus jm äritulud, mln €
8,7
8,6
0,1
2%
EBITDA, mln €
41,1
45,6
-4,5
-10%
PUHASKASUM, mln €
30,5
34,9
-4,4
-13%
EPS*, €
0,12
0,13
-0,01
-13%
* – puhaskasum aktsia kohta
Müügi- ja muud äritulud
Grupi elektritoodang oli 2023. aasta I kvartalis 406 GWh (+10% võrreldes võrdlusperioodiga).
Äritulud kokku kasvasid summas 10,8 mln eurot, millest müügitulud 10,6 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud 0,1 mln eurot. Müügitulude 10,6 mln euro suurusest kasvust 7,5 mln eurot tuli pelletite müügist. Pelleti keskmine müügihind tõusis aastaga 69%. 2022. aasta I kvartalis oli hind 149,3 €/tonni kohta, 2023. aasta I kvartalis 252,7 €/tonni kohta. I kvartalis müüdi pelleteid 62 tuhat tonni, võrdlusperioodil 55 tuhat tonni. 2023 I kvartali müüki mõjutas 2022. aasta IV kvartali müügi nihkumine 2023. aasta I kvartalisse.
Müügitulude kasvust 2,4 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Leedus toodetud elektri kogus, mis suurenes kvartalite võrdluses 27%. Leedus hakkasid I kvartalis elektrit tootma kaks ehituses olevat tuuleparki Akmene ja Šilale II.
Negatiivset mõju võrreldes mulluse esimese kvartaliga avaldasid madalamad elektri turuhinnad. Grupi koduturgude toodanguga kaalutud keskmine elektrihind oli I kvartalis 100,5 €/MWh (võrdlusperioodil 136,4 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 101,4 €/MWh (võrdlusperioodil 127,3 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit. Viimane asjaolu põhjustab vajaduse katta tekkivaid lühiajalisi toodangu puudujääke elektri ostudega päev-ette turul. 2023. aasta I kvartalis ostsime turult elektrit 92 GWh keskmise hinnaga 116,7 €/MWh, aasta varem 29 GWh keskmise hinnaga 128,1 €/MWh (hinnad ja kogused ei sisalda pelletitootmiseks ostetud elektrit). 2022. aasta I kvartalis oli turult oste tunduvalt vähem, kuna osa toodangust oli fikseeritud hinnaga FiT toetusskeemi all ning PPA mahud väga väikesed.
Soojusenergia toodang jäi sarnasele tasemele võrdlusperioodiga, kuid müüdud soojuse hind tõusis 38%, mis on tingitud biomassi hinnatõusust.
Muid äritulusid mõjutas 2023. aasta I kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 1,1 mln euro võrra. Taastuvenergia toetused lõppesid 2022. aasta jooksul Tooma I, Vanaküla ja Virtsu III tuuleparkidel. Muid äritulusid mõjutas positiivselt summas 0,9 mln eurot 2021. aastal tekkinud tuletisvaba lepingulise kohustuse saldo vähendamine seoses vastavate PPA lepingute osalise täitmisega.
EBITDA ja segmendiaruandlus
Grupi I kvartali EBITDA langes võrdlusperioodiga võrreldes 10% võrra 41,1 mln euroni, olles negatiivselt mõjutatud madalamatest elektrihindadest ja ostetud elektri kulu kasvust. Positiivset mõju avaldas peamiselt elektritoodangu kasv, mis tulenes ehituses olevate tuuleparkide toodangust ja headest töökindlustest.
Kvartali märksõnaks oli muutuvkulude kasv, mida vedas ostetud elektri kulu 6,8 mln euro võrra.
Grupi püsikulud kasvasid 22% ehk 1,7 mln euro võrra, mida vedas kasv arendusega seotud uuringute- ja konsultatsioonikuludes.
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 75% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 41% ja moodustas 31% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 1% kogu grupi ärituludest ja -1% EBITDA-st.
Raporteeritavatest segmentidest kasvas mõnevõrra (0,6 mln euro ehk 4,8% võrra) koostootmise segmendi EBITDA ning langes enim tuule segmendi EBITDA (3,9 mln euro ehk 11,2% võrra). Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud lisatud aruandes.
Puhaskasum
Grupi puhaskasum langes 4,4 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 30,5 mln eurot. Puhaskasumi langus on tingitud suurenenud elektriostu kuludest.
Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2023. aasta I kvartalis 91,9 mln eurot, mida on 78,2 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 91,9 mln euroni. Sellest 59,6 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 32,4 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki, 17,2 mln eurot Kelme tuuleparki, 10,1 mln eurot Purtse tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 6,2 mln euro eest Liivi lahe meretuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Purtse päikesepargi teostusetappi 10,9 mln eurot. Baasinvesteeringud jäid aruandeperioodil ebaolulisele 0,1 mln euro tasemele.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes eurodes
I kv 2023
I kv 2022
Müügitulu
68 785
58 141
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
8 719
8 579
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
-5 060
-2 067
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-24 792
-14 134
Tööjõukulud
-2 486
-2 443
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
-9 815
-9 648
NordenBladet – Reisil tervislike probleemide vältimiseks tuleb olla teadlik erinevatest reisimisega kaasnevatest terviseriskidest ja nende ennetamise võimalustest. Samuti tuleb olla teadlik, kuidas käituda tervislike probleemide tekkimisel reisi ajal ja millised on arstiabi saamise võimalused sihtkohas.
Reisides Euroopa Liidu siseselt Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.
Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.
Arstiabi saamiseks peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Ravikindlustuskaarti on võimalik taodelda SIIN. Vt ka Ravikindlustuskaardi KKK SIIN.
Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.
Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse.
Reisides ravimitega Ravimitega reisides võid vajada selleks Ravimiameti luba. Loe täpsemalt SIIT, millistel juhtudel vajad Ravimiameti luba ning kuidas seda taotleda.
Nakkushaigused ja vaktsineerimine Reisimisega seotud nakkushaiguste kohta leiad infot Terviseameti veebilehelt SIIT, kus on välja toodud ka vaktsineerimissoovitused riikide lõikes. Vaktsineerimise kohta leiab täiendavat infot ka Vaktsiin.ee lehelt SIIT.
Kuidas toimida:
Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleks esmalt ühendust võtta oma lähedastega ning seejärel kindlustusega. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada vajalikku arstiabi ning võtta ühendust lähedastega Eestis.
Euroopa ravikindlustuskaardiga saab vajaminevat arstiabi järgmistest riikides: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.
Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osad ravikuludest, ka nt kiirabi kulud vms. Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid, selleks soovitame sõlmida ka Euroopas reisides sõlmida ka reisikindlustus.
Väljaspool üleval loetletud riike Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning soovitame kindlasti enne reisi sõlmida piisava kindlustuskattega reisikindlustus. Juhul kui teiega juhtub reisil õnnetus või haigestute ootamatult ning teil ei ole kehtivat kindlustust, peate tekkinud kulud katma ise või leidma abi lähedastelt või sõpradelt. Vajadusel saab Välisministeerium vahendada rahalist abi lähedastelt, loe täpsemalt siit, kuid Välisministeerium või Eesti aukonsulid ei saa katta tekkinud kulutusi.
Mida konsul saab teha? Aitab vajadusel suhelda haiglaga ja vahendada infot hättasattunud lähedastele Eestis.
Nõustab suhtlemises kohalike ametiasutustega.
Vajadusel aitab organiseerida kannatanu tagasipöördumist Eestisse.
Mida konsul ei saa teha? Ei saa tasuda vajaminevate ravimite ostu eest, ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilise transpordi maksumust Eestisse.
Reisimisega seotud terviseriskide ning nende vältimise kohta leiad infot lisaks ka Välisministeeriumi veebilehelt SIIT.
