Esmaspäev, detsember 29, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

KUIDAS toimida, kui reisil tekivad terviseprobleemid

NordenBladet – Reisil tervislike probleemide vältimiseks tuleb olla teadlik erinevatest reisimisega kaasnevatest terviseriskidest ja nende ennetamise võimalustest. Samuti tuleb olla teadlik, kuidas käituda tervislike probleemide tekkimisel reisi ajal ja millised on arstiabi saamise võimalused sihtkohas.

Reisides Euroopa Liidu siseselt
Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selle sätte alla ei kuulu siiski teise riiki minek sel eesmärgil, et seal end ravida. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises riigis viibimise ajal. Tervishoiuteenuse vajadus peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja arst peab arvesse võtma eeldatava viibimise kestust ja tervishoiuteenuse olemust.

Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb taotleda eelnevalt haigekassa luba. Vaid loa saanud inimeste ravikulud katab haigekassa. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, siis haigekassa ravikulusid ei korva.

Arstiabi saamiseks peate raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Ravikindlustuskaarti on võimalik taodelda SIIN. Vt ka Ravikindlustuskaardi KKK SIIN.

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Patsiendi omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid.

Kohustuslik see ei ole, kuid Haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse.

Reisides ravimitega
Ravimitega reisides võid vajada selleks Ravimiameti luba. Loe täpsemalt SIIT, millistel juhtudel vajad Ravimiameti luba ning kuidas seda taotleda.

Nakkushaigused ja vaktsineerimine
Reisimisega seotud nakkushaiguste kohta leiad infot Terviseameti veebilehelt SIIT, kus on välja toodud ka vaktsineerimissoovitused riikide lõikes. Vaktsineerimise kohta leiab täiendavat infot ka Vaktsiin.ee lehelt SIIT.

Kuidas toimida:
Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleks esmalt ühendust võtta oma lähedastega ning seejärel kindlustusega. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada vajalikku arstiabi ning võtta ühendust lähedastega Eestis.

Euroopa ravikindlustuskaardiga saab vajaminevat arstiabi järgmistest riikides: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari.

Arstiabi saamiseks peab esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Tuleb arvestada, et erinevate EL liikmesriikide haigekassasüsteemid on erinevad – mõnes liikmesriigis kehtiva süsteemi kohaselt kannab patsient ise osad ravikuludest, ka nt kiirabi kulud vms. Eesti Haigekassa ei kata välismaal haigestunud inimeste või õnnetusjuhtumites vigastatute kõiki kulusid, sh kojutoimetamise kulusid, selleks soovitame sõlmida ka Euroopas reisides sõlmida ka reisikindlustus.
Väljaspool üleval loetletud riike Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning soovitame kindlasti enne reisi sõlmida piisava kindlustuskattega reisikindlustus. Juhul kui teiega juhtub reisil õnnetus või haigestute ootamatult ning teil ei ole kehtivat kindlustust, peate tekkinud kulud katma ise või leidma abi lähedastelt või sõpradelt. Vajadusel saab Välisministeerium vahendada rahalist abi lähedastelt, loe täpsemalt siit, kuid Välisministeerium või Eesti aukonsulid ei saa katta tekkinud kulutusi.

Mida konsul saab teha?
Aitab vajadusel suhelda haiglaga ja vahendada infot hättasattunud lähedastele Eestis.
Nõustab suhtlemises kohalike ametiasutustega.
Vajadusel aitab organiseerida kannatanu tagasipöördumist Eestisse.

Mida konsul ei saa teha?
Ei saa tasuda vajaminevate ravimite ostu eest, ei kompenseeri haigla raviarveid ega meditsiinilise transpordi maksumust Eestisse.

Reisimisega seotud terviseriskide ning nende vältimise kohta leiad infot lisaks ka Välisministeeriumi veebilehelt SIIT.

Veel infomaterjale:
World Health Organization
Euroopa Liidu Terviseportaal

Eesti: Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest

NordenBladet – Tartust sai Eestis esimene lennuväli, millele pakutakse lennuvälja lennuinfoteenust (AFIS) distantsilt, meie Tallinnas asuvast irdtornikeskusest.

„Lennuliiklusteeninduse jaoks on kahtlemata tegu ajaloolise hetkega. Võtame kasutusele meie endi kaasabil Eestis välja töötatud lennujuhtimissüsteemi ja pakume esimest korda lennuvälja lennuinfoteenust distantsilt, lennuväljast eraldi. Selliseid rakendusi on maailmas mõni üksik ja selle muudatusega oleme kindlasti selles valdkonnas esirinnas,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk.

Eesti Transpordiamet väljastas Tartu lennuvälja irdtornisüsteemile aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi käesoleva aasta 15. veebruaril. Enne püsivat teenuse osutamist viidi uue süsteemiga läbi aktiivsed varioperatsioonid, mille käigus osutati Tartu lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest testimise eesmärgil. Samal ajal oli mehitatud ka Tartu lennuväljal asuv tavatorn, kust vajaduse korral oli võimalik teenus kohe üle võtta. Edukate varioperatsioonide tulemusel esitas Lennuliiklusteenindus 17. märtsil Eesti Transpordiametile taotluse anda heakskiit alustamaks Tartu AFIS teenuse osutamist püsivalt Tallinna irdtornikeskusest, ja 19. aprillil Transpordiamet selle ka andis.

Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksuse juhataja Eve Härm nentis, et irdtorni tehnilise lahenduse kasutusele võtmise protsess on olnud Transpordiametile uus ja põnev väljakutse, sest sellist sertifitseerimise menetlust Eestis varasemalt läbi viidud ei ole. “Tähelepanu on vaja olnud pöörata uudsetele nüanssidele,” selgitas Härm.

“Transpordiamet on kiitnud heaks teenuse osutamise ülemineku konventsionaalsest tornist irdtorni, kuna teenuse osutamiseks valmisolek vastab kehtestatud nõuetele ning irdtorni moodul on sobilik teenuse osutamiseks.”

Regionaalsetel lennuväljadel lennuinfoteenuse pakkumine irdtornisüsteemi vahendusel Tallinnas asuvast irdtornikeskusest on osa Eesti lennunduse digitaliseerimisest.

Irdtornitehnoloogia võimaldab tulevikus lennuliiklusteenust pakkuda tsentraliseeritult ühest keskusest samal ajal ja mitmel lennuväljal korraga. Uuendusliku süsteemi on välja töötanud Eesti eksperdid koostöös Adacel Technologies Limitediga.

Lõpptarbijale ehk pilootidele jääb kogemus pakutava lennuinfoteenusega samaks, kuna teenuse sisus ega ka raadiosides muutusi ei teki.

ASi Tallinn Lennujaam Tallinna lennuvälja käitusjuhi Tormi Loide sõnul suurendab irdtorni projekt lennujaama tõhusust. „Meil on hea meel, et esimeses regionaalses lennujaamas liigub lennuliikluse juhtimine üle Tallinnas asuvasse irdtornikeskusesse. Kuna Tartu lennuliiklust on kogu aeg juhtinud Lennuliiklusteeninduse töötajad, ei too see igapäevases töökorralduses muutusi, kuid annab võimaluse saada osa uuendustest, mida seni pole Eestis veel kasutatud.“

Järgmine väikelennuväli, millele hakatakse Tallinnas irdtornikeskusest teenust osutama, on Kuressaare.

„Nüüd, kus Tartu lennuvälja digitaliseerimine on edukalt lõpule viidud, saame keskenduda järgmisele etapile ehk Kuressaarele, kus praegu oleme planeerinud varioperatsioonid käesoleva aasta lõppu ja teenuse üle toomise Kuressaare lennuväljalt Tallinna irdtornikeskusesse 2024. aasta esimesel poolel,“ selgitas Värk.

Lennuliiklusteeninduse eesmärk on etapiviisi digitaliseerida kõik Eesti regionaalsed lennuväljad.

Soome: Kaugtööd teinud inimesed saavad taodelda 910-eurost maksusoodustust

NordenBladet — Kodukontori maksusoodustuse populaarsus kasvas eelmisel aastal, kuna kaugtööd oli rohkem. Soome maksuameti statistika järgi kasutas 2021. aastal maksustamisel kodukontori maksusoodustust 409 588 eraklienti. 2020. aastal sai kodukontori maksusoodustuse 403 000 maksumaksjat.
Maksuamet on eraklientidele edastanud eeltäidetud 2022. aasta maksudeklaratsioonid ning muudatuste tegemise tähtaeg on 9. mai, 16. mai või 23. mai, vahendab Yle.

Maksusoodustuse saab teha kas internetis Omavero teenuses või paberankeediga, mille saab soovi korral maksuametist. Seal on eraldi osa kodukontori maksusoodustuse kohta ja täpsed küsimused, kui palju kaugtööd on tehtud. Ühtegi eurosummat ei pea meeles pidama, need on juba ette antud, ütles maksuameti juhtivinspektor Minna Palomäki.

Lihtsaim viis kodukontori maksusoodustust taotleda on nn lihtne maksusoodustus. Lihtne kodukontori maksusoodustus on 920 eurot neile täistööajaga töötajatele, kes töötasid kaugtööl üle poole tööajast. See summa arvestatakse maksustavast tulust maha.

Maksuamet arvestab kõigile palgasaajatele tulu teenimiseks tehtud kulude automaatse soodustuse 750 eurot, nii et harvemini kaugtöö tegijad ei pea ilmtingimata taotlema lihtsat kodukontori maksusoodustust, sest summad jäävad väiksemaks. Need, kes tegid kaugtööd vähem kui poole tööajast, saavad soodustuse 460 eurot, aeg-ajalt kaugtööd tegevad saavad 230 eurot.

Kui te ei taotle lihtsat kodukontori maksusoodustust, saate selle asemel teha maksusoodustuse tegelike kulude alusel.

Palomäki sõnul tuleb tegelike kulude kohta esitada usaldusväärne selgitus, mis on keerulisem kui lihtne soodustus.

Kulude jaotuse määramine töö tegemisele ja tööruumidele on keeruline ning tegelikkuses on omavastutust ületavaid kulusid tavaliselt vähem kui lihtsa maksusoodustuse puhul, ütleb ta.

Kui abikaasad kasutavad kaugtööks sama korterit, saavad mõlemad teha lihtsa kodukontori maksusoodustuse. Tegelike kulude arvestamisel jagatakse soodustus abikaasade vahel.
Kodukontori maksusoodustus hõlmab näiteks mööblit, kuid töövahendeid nagu arvutimonitor või klaviatuur arvestatakse maksustamisel eraldi. Internetiühenduse kulusid saab samuti arvestada ka siis, kui ühendust on kasutatud töö tegemisel.

Kui sideühendust kasutatakse osaliselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada poole võrra. Kui seda kasutatakse peamiselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada sada protsenti, selgitab juhtivinspektor Minna Palomäki.

Tulu teenimisega seotud kulude maksustavast tulust mahaarvamiste kohta leiab lisateavet maksuameti veebisaidilt.

Avafoto: Unsplash

 

Soome: Maksuamet võtab suunamudijate tulud ja saadud kingitused luubi alla

NordenBladet — Käesoleval, 2023. aastal jälgib maksuamet eelkõige sisu tootmiseks mõeldud platvormide kaudu laekuvat tulu. Erinevate veebiplatvormide kaudu makstud tulude kohta saab maksuamet senisest rohkem teavet. Seda teavet võrreldakse üksikisikute esitatud deklaratsioonidega, vahendab Iltalehti.

Juutuuberid, blogijad ja muud sisutootjad peavad maksma saadud rahaliste preemiate, allahindluste ja tasuta toodete pealt maksu.

Kui sotsiaalmeedia tulu on osa ettevõtlusest, kajastatakse tulud ja kulud ettevõtluse maksudeklaratsioonil. Ettevõtluse deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli tänavu 3. aprill.

Kui teil ei olnud meeles kõiki tulusid või mahaarvamisi tähtajaks deklareerida, tehke seda esimesel võimalusel. Kui aga parandate või täiendate oma maksudeklaratsiooni hiljem, võib tulemuseks olla viivis või maksutõus.

Maksuameti riskijuht Kari Torssonen hindab maksuameti teadaandes, et praegu ei maksta suurema osa veebiplatvormide kaudu saadud tulu pealt makse.

Meie andmetel ei deklareerinud koguni 70 protsenti 2021. aastal OnlyFansi platvormi kaudu tulu saanud inimestest oma tulu. Seetõttu jälgime nüüd eriti tähelepanelikult selliste platvormide kaudu laekuvat tulu, märgib Torssonen pressiteates.

Sisu tootjatele saadetakse tasuta tooteid lootuses, et nad tutvustavad neid oma sotsiaalmeedia platvormidel. Nende pealt tuleb samuti maksu maksta. Ainus erand on tavaline reklaamkingitus, mille maksimaalne väärtus on 50 eurot. Väärtus võib olla suurem ka siis, kui kingitusel on näiteks selgelt nähtaval kingitegija logo, mistõttu ei saa seda kergesti edasi müüa.

Avafoto: Unsplash

 

Soome bussifirma jäi vahele Venemaal tangitud kütusega, peab maksma 442 000 eurot

NordenBladet — Iisalmi Bussifirma Mika K. Niskanen on saanud Soome transpordi- ja sideametilt Traficom 442 000 euro suuruse maksenõude oma bussides maksuvaba kütuse kasutamise eest. Tollivormistuse põhjal on ettevõte oma kahte bussi aastaid Venemaal tankinud ja sellega süstemaatiliselt Soome sõitnud. Kütus oli ettevõtte garaažis busside paakidest välja pumbatud ja diisel pumbati edasi ettevõtte teiste sõidukite paakidesse, vahendab Ilta-Sanomat.

Traficomi nõutavad kütusetasud põhinevad Venemaalt ebaseaduslikult imporditud diislikütuse kasutamisel ettevõtte bussides.

Üle on kuulatud on bussifirma palgal olevad bussijuhid. Eeluurimise andmetel oli ettevõtte juhtkond andnud bussijuhtidele korralduse tankida paakidest, mis olid täidetud Viiburist pärit kütusega. Tankimise juhised olid tööruumide seinal näha ja kõik teadsid neid.

Koolibusse tuli juhendi järgi alati eelkõige tankida ettevõtte garaažis olevast paagist, mitte Teboilist. Märkmikusse kirjutasid juhid tankimise ja oma nime.

Ülekuulamise protokollis tunnistab ettevõtte juhtkond juhendi olemasolu ja seda, et Venemaalt toodud kütust tangiti firma teistesse bussidesse.

Bussijuhtide ja ettevõtte juhtkonna seletused on ühesugused ning Traficom peab neid usaldusväärseks. Tankimisvihikut seevastu peetakse tõendiks.

Traficomi nõutud summa aluseks on 20 päeva kütuseaktsiis, mida on suurendatud 50 protsenti. Tõusu põhjuseks on korduv ebaseaduslik tegevus ning arvestuse aluseks on kütuseaktsiisi seadus. Kui käitumine on hinnatud raskekujuliseks, saab tasu võtta kahekordselt.

Tarbesõidukites kasutatav kütus on tollimaksuvaba kuni 400 liitrini. Ühes bussis toodi Imatra tolli andmetel 360 liitrit lisadiislit ja teises 200 liitrit.

Päevane kütuseaktsiis on bussi kohta 670 eurot, invataksode ja sõiduautode puhul 330 eurot. Üksiku bussi maks on 20 100 eurot.

Traficomi nõue puudutab 21 bussi ja veel kahte autot. Kütuse aktsiisitasud ei kehti ettevõtte Venemaa liinil sõitvatele bussidele.

Eeluurimise andmetel tangiti kütust Viiburis Nestee jaamas. Bussifirma buss sõitis kaks korda nädalas Vuokattist Peterburi. Ekspressbussi teenus algas 2016. aastal ja bussid sõitsid kuni koroonaperioodi alguseni.

Enne seda tuli sarnane tollimaksuvaba kütuse kasutamine välja viis aastat tagasi. Traficomi andmetel on juhtumid harvad.

Toll sai info ebaseadusliku kütuseveo kohta 2019. aastal ja Traficom 2021. aasta kevadel. Esimesena teatas sellest Savon Sanomat.

Bussifirma on esitanud asja kohta kaebuse ja Traficom vaatab asja uuesti läbi. Pärast seda on veel võimalik kaevata otsus halduskohtusse.