NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti pakendite ja pakendijäätmete ning biolaguneva plasti algatuste kohta. Komisjon peab oluliseks pakendite hulga vähendamist ja suuremat ringlussevõtmist.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta nentis, et praegu valmistatakse pakendeid liiga palju esmastest materjalidest ja pakendeid kasutatakse ka seal, kus selleks vajadus puudub. „Pakendijäätmete hulk kasvab pidevalt, mistõttu on igati õige sekkuda ja pakendite kogust vähendada. Pole kuidagi põhjendatud näiteks üksikuid puuvilju eraldi pakendada või toota mõttetuid pakendeid, milles on palju tühimahtu,“ lausus ta.
Komisjoni liikmed külastasid istungi eel Eesti Pandipakendit ja avaldasid heameelt, et Eestis on juba kasutusel head näited, mida tahetakse üle Euroopa kasutusele võtta. „Olukorra parandamiseks tuleb pakendeid senisest enam liigiti koguda ja uuesti ringlusse võtta. Selleks peavad pakendid olema valmistatud taaskasutuseks sobivast monomaterjalist. Eestis hästi käima läinud pandipakendi süsteemiga peavad kaasa tulema teisedki Euroopa Liidu riigid ja luua tuleb ka ühtne arusaadav märgis,“ lisas Pakosta.
Euroopa Liidu algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendijäätmeid igas riigis 2040. aastaks 15 protsenti võrreldes 2018. aastaga, 2030. aastaks viis protsenti elanike kohta. Pakosta toonitas, et Eesti ambitsioon võiks olla suurem ja eesmärk võiks olla pakendijäätmeid 2030. aastaks vähendada 15 protsenti. „See algatus puudutab iga inimest. Komisjon jätkab arutelu seisukohtade üle esmaspäevasel istungil, et olla kindel, et otsused on meie laste suhtes ausad.“
Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on pakendiringluse probleem see, et elutsükli analüüside järgi on teatud tingimustel, näiteks kiirtoidurestoranides kohapeal, ühekordne pakend keskkonnale väiksema mõjuga. „Samuti pole selge, kuidas tagatakse toiduohutus, sest pakenditesse võivad tekkida mikropraod, pesemine ei pruugi olla piisav jne,“ osutas ta. „Arvan, et just praegu on õige hetk analüüsida Eesti seisukohta põhjalikumalt, lähtudes tegelikust keskkonnamõjust, kuivõrd see seisukoht on Euroopas läbirääkimistel Eesti positsioonide esitamisel aluseks. Täiendavate uuringute tegemise vajalikkust Euroopa Komisjoni poolt on oma seisukohas soovitanud teiste seas näiteks ka Soome.“
Algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, keelatakse eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem. Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, aga ka minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.
Istungil tutvustasid algatusi, kavandatavaid muudatusi ja valitsuse esitatud seisukohti ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ja nõunik Kätlin Roose.
Avafoto: Liisa Pakosta
