Enn Eesmaa ja Ester Karuse: Nursipalu laiendamine eeldab Riigikogu otsust ja kogukonna kaasamist

By

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta praegusel kujul Nursipalu harjutusväljaku laiendamist, sest niivõrd mahuka projekti puhul minnakse mööda kehtivast planeerimisseadusest ega arvestata piisavalt ümberkaudsete elanike arvamusega, ütlevad parlamendisaadikud Enn Eesmaa ja Ester Karuse.

Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa leiab, et Riigikogus teisele lugemisele minevas eelnõus on puudusi ja seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon sinna olulised muudatusettepanekud.

“Vabariigi Valitsus tahab eriplaneeringuga kaasnevatest tavapärastest protsessidest kõrvale hoida, kuid kogu tegevus ei ole olnud piisavalt läbipaistev ja selle suurendamiseks tuleks viia otsustamine parlamendi suurde saali,” märgib Enn Eesmaa. “Teeme ettepaneku, et planeerimisseadust ei pea kohaldama ainult siis, kui Riigikogu on Vabariigi Valitsuse ettepanekul ning Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ohuhinnangu alusel vastava otsuse vastu võtnud. Seda juhul, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning viivitus suurendaks ohtu riigi sõjalisele kaitsmisele või ohustaks muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist.”

Kagu-Eesti saadik Ester Karuse sõnul tuleb kaitseministri lubadusse maksta Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tõttu kodu kaotavatele ja ümberkaudsetele inimestele hüvitisi suhtuda skeptiliselt. “Paljud kohalikud ei ole leppinud mõttega, et raha eest võetakse neilt jäädavalt senine elukeskkond. Tagajärjed võivad olla kaugeleulatuvamad, kui esialgu arvata oskame,” nendib ta.

Ester Karuse lisab, et umbusku riigi aadressil suurendavad puudulik kaasamisprotsess, varasemad täitmata lubadused ning Reformierakonna jõukaid soosiv ja maaelu arengut eirav poliitika. “Valitsus tõstab käibe- ja tulumaksu, kehtestab automaksu, kaotab tasuta ühistranspordi ja vähendab investeeringuid tee-ehitusse – kõik see mõjutab eelkõige madalapalgaliste ning äärealadel elavate inimeste toimetulekut. Puudub aga terviklik regionaalpoliitika ja kohalikele omavalitsustele on selg keeratud,” kritiseerib Riigikogu ja Valga vallavolikogu liige Ester Karuse.

Avafoto: Ester Karuse

Jaak Aab ja Kersti Sarapuu: langetame raamatute, toiduainete, toitlustuse, ravimite ja majutusasutuste käibemaksu 5 protsendile

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Selle asemel, et maksutõusudega ettevõtjaid koormata ning eakate ja madalapalgaliste inimeste toimetulekut vähendada, tuleb Reformierakonna juhitava valitsuse käibemaksutõus ära jätta ning langetada raamatute, toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste, ravimite ning majutusasutuste käibemaksu 5 protsendile, ütlevad Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Jaak Aab ja Kersti Sarapuu.

“Tänane valitsus tahab endaga kaasa tuua enneolematud maksutõusud, millest enne valimisi ei räägitud sõnagi,” ütleb Jaak Aab. “Käibemaksutõus kergitab hindu kõikides eluvaldkondades ja mõjutab eelkõige vähekindlustatud inimeste igapäevaelu. Keskerakond on korraldanud maksutõusude vastu pikette ja meeleavalduse ning seisame oma põhimõtete eest ka Riigikogus.”

Jaak Aabi sõnul esitab Keskerakonna fraktsioon teisele lugemisele minevale käibemaksuseadusele viis muudatusettepanekut, millest peamine on 10-protsendilise käibemaksutõusu ärajätmine. “Reformierakond tahab majutusasutuste käibemaksu järsult tõsta, meie seisukoht on, et seda peaks plaanitava turismimaksu valguses hoopis langetama viiele protsendile,” märkis Jaak Aab. “Samuti leiame, et praeguses kiire inflatsiooni tingimustes on mõistlik lisaks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusu ajutise vähendamise pikendamisele pikendada ka diislikütuse aktsiisi soodusmäära aastateks 2024-2027.”

Kersti Sarapuu rõhutas, et toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste ning ravimite käibemaksu langetamine 5 protsendile on Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulekuks hädavajalik samm. “Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Enamik riikidest on käibemaksu alandanud 0-15 protsendini. Toit moodustab keskmise pere eelarvest väga suure osa, sellele kulub rohkem kui 20 protsenti väljaminekutest,” rääkis Kersti Sarapuu. “Samuti peame oluliseks langetada ravimite käibemaksu, sest eakad inimesed peavad märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks. Kaalukausil ei tohi olla toidu või ravimite ostmine.”

Avafoto: NordenBladet

ELAK pooldab pakendite vähendamist ja ringlussevõtmise edendamist

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti pakendite ja pakendijäätmete ning biolaguneva plasti algatuste kohta. Komisjon peab oluliseks pakendite hulga vähendamist ja suuremat ringlussevõtmist.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta nentis, et praegu valmistatakse pakendeid liiga palju esmastest materjalidest ja pakendeid kasutatakse ka seal, kus selleks vajadus puudub. „Pakendijäätmete hulk kasvab pidevalt, mistõttu on igati õige sekkuda ja pakendite kogust vähendada. Pole kuidagi põhjendatud näiteks üksikuid puuvilju eraldi pakendada või toota mõttetuid pakendeid, milles on palju tühimahtu,“ lausus ta.

Komisjoni liikmed külastasid istungi eel Eesti Pandipakendit ja avaldasid heameelt, et Eestis on juba kasutusel head näited, mida tahetakse üle Euroopa kasutusele võtta. „Olukorra parandamiseks tuleb pakendeid senisest enam liigiti koguda ja uuesti ringlusse võtta. Selleks peavad pakendid olema valmistatud taaskasutuseks sobivast monomaterjalist. Eestis hästi käima läinud pandipakendi süsteemiga peavad kaasa tulema teisedki Euroopa Liidu riigid ja luua tuleb ka ühtne arusaadav märgis,“ lisas Pakosta.

Euroopa Liidu algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendijäätmeid igas riigis 2040. aastaks 15 protsenti võrreldes 2018. aastaga, 2030. aastaks viis protsenti elanike kohta. Pakosta toonitas, et Eesti ambitsioon võiks olla suurem ja eesmärk võiks olla pakendijäätmeid 2030. aastaks vähendada 15 protsenti. „See algatus puudutab iga inimest. Komisjon jätkab arutelu seisukohtade üle esmaspäevasel istungil, et olla kindel, et otsused on meie laste suhtes ausad.“

Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on pakendiringluse probleem see, et elutsükli analüüside järgi on teatud tingimustel, näiteks kiirtoidurestoranides kohapeal, ühekordne pakend keskkonnale väiksema mõjuga. „Samuti pole selge, kuidas tagatakse toiduohutus, sest pakenditesse võivad tekkida mikropraod, pesemine ei pruugi olla piisav jne,“ osutas ta. „Arvan, et just praegu on õige hetk analüüsida Eesti seisukohta põhjalikumalt, lähtudes tegelikust keskkonnamõjust, kuivõrd see seisukoht on Euroopas läbirääkimistel Eesti positsioonide esitamisel aluseks. Täiendavate uuringute tegemise vajalikkust Euroopa Komisjoni poolt on oma seisukohas soovitanud teiste seas näiteks ka Soome.“

Algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, keelatakse eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem. Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, aga ka minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.

Istungil tutvustasid algatusi, kavandatavaid muudatusi ja valitsuse esitatud seisukohti ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ja nõunik Kätlin Roose.

Avafoto: Liisa Pakosta

Soome: Helsingi linnale kuuluv Heka plaanib korteritele enam kui 10% üüritõusu

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Helsingi linna kinnisvarafirma Helsingin kaupungin asunnot ehk Heka on öelnud, et plaanib oma korterite üüritõusu üle kümne protsendi.
Linnale kuuluv Heka on ligikaudu 53 000 korteri ja enam kui 92 000 elanikuga Soome suurim üürileandja, vahendab Yle.

Üüri tõstmise kavatsus on tekitanud elanikes šokki ja hirmu: paljud Ylega ühendust võtnud on küsinud, kas Helsingis on elamine enam taskukohane isegi riigitoetusega korterites.
Kinnisvarafirma tegevjuht Jaana Närö ütles, et hinnatõus on keskmiselt ilmselt üle kümne protsendi. Järgmise aasta eelarve koostamine on pooleli. Üüritasandussüsteem tähendab, et mõne inimese üür tõuseb alla kümne, teisel üle kümne protsendi.

Närö tunnistas, et inimesed, kel pole raha üüri maksta, peavad võibolla Helsingist ära kolima. Ta tunnistab, et Helsingis või mujal Helsingi ümbruses pole odavamat alternatiivi, nii et sellisel juhul tuleks kolida mujale Soome. „See ei ole meie tahe, kuid oleme selle olukorra pärast tõsiselt mures,” ütles Närö.

Avafoto: Unsplash

Soome kerkib 185 meetri kõrgune Prysmia torn

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Soome kõrgeim ehitis asub peagi Kirkkonummi vallas. 185 meetri kõrgune Prysmia torn peaks valmima 2025. aasta suvel. Torn kerkib seoses kaablitootja Prysmian Group Pikkala tehasega. Hoone hakkab toimima kõrgepinge merekaablite tootmishoonena. Merekaableid kasutatakse näiteks meretuuleparkide elektriülekandeks, vahendab Iltalehti.

Kokku läheb ehitusleping hinnanguliselt maksma ligikaudu 65 miljonit eurot.
Prysmian Group Finland valis ehitusfirma YIT oma teostuse partneriks.

Tegemist on erakordse ja keeruka lepinguga, mille jaoks oli meil hea meel valida usaldusväärne Soome ettevõte. Oleme veendunud, et koostöö YIT-ga pakub meile selle elutähtsa projekti jaoks parima lahenduse, millega tugevdame veelgi Pikkala tehase positsiooni juhtiva tehnoloogiakeskusena tööstuses ning võimet täita Euroopa rohepöörde ja energiasõltumatuse seatud nõudeid, ütleb Prysmian Group Finland kohalik esindaja Ferdinando Quartuccio ettevõtte pressiteates.

Uus torn toob Pikkalasse eeldatavasti umbes 100–120 uut töökohta.