Eesti: Riigikogu jätkas usaldusküsimusega seotud maksueelnõu arutelu

By

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Tänasel istungil jäi pooleli alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatusi hõlmava eelnõu arutelu.

Tänasel istungil jäi pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (145 SE) arutelu. Eelnõuga tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, et suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust.

Alkoholiaktsiis, mida viimati tõsteti 2018. aastal, tõuseb eelnõu järgi aastatel 2024–2026 viis protsenti aastas. Sama palju tõuseb 2024.–2026. aastal sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiis, mida on viimastel aastatel viis protsenti aastas tõstetud. Tubakavedelike aktsiis kasvab järgmisel kolmel aastal samuti viis protsenti aastas ning sigarite ja sigarillode puhul kasvab sama palju minimaalselt makstav aktsiisisumma.

Sigarite ja sigarillode puhul kehtestatakse eelnõuga maksimaalse jaehinna täpsusastme intervallid, et vähendada erinevate hindade rohkust ning seeläbi ettevõtjate ja maksuhaldurite töökoormust. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt teatatakse sigarite ja sigarillode maksimaalne jaehind varem plaanitud 50 sendi asemel 10 sendi täpsusega, kui nende hind on kuni 10 eurot.

Lisaks jäetakse Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõime toetamiseks eelnõu kohaselt ära aastateks 2024–2027 kavandatud eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusud. See tähendab, et eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimääraks jääb 1000 liitri kohta 21 eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 230 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab, Tanel Kiik, Kersti Sarapuu, Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats ja Andre Hanimägi Keskerakonna, Ants Frosch, Kalle Grünthal ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Riina Solman, Mart Maastik ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Läbirääkimised, kus võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, jäid pooleli.

Eelnõu arutelu ajal tegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku lühendada neljapäevase istungi tööaega ning lõpetada istung kell 11.30, kuid täiskogus ei leidnud see toetust. Ettepaneku poolt hääletas 27 ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget.

Teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kolme eelnõu – hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (147 SE) ega valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (148 SE) – ei jõudnud Riigikogu neljapäevasel istungil arutada.

Lisaks neile lükkub tööaja lõppemise tõttu edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (2 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE), Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE), Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE), Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) esimene lugemine.

Samuti lükkub edasi maksupaketi terviklike mõjude (nr 235), pronkssõduri eemaldamise (nr 45), piiritaristu (nr 195), elektrooniliste sigarettide kasutamise (nr 377), haiguspäevade hüvitamise (nr 39), Tallinna Haigla rajamise (nr 53 ja nr 117), tervishoiu olukorra (nr 104 ja nr 494), tervishoiu rahastamise (nr 519), alkoholisurmade (nr 485), ravijärjekordade (nr 486), narkootikumidega seotud surmade (nr 496), Ida-Virumaa olukorra (nr 12 ja nr 56), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22), kormoranide (nr 276), linnastumise pidurdamise ja maaelu väljasuretamise (nr 376) ning regionaalse ebavõrdsuse kohta (nr 495) esitatud arupärimistele vastamine, milleni päevakorras ei jõutud. Ka ei vastanud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimisele (nr 433), sest arupärimise esitajad võtsid selle tagasi.

Riigikogu tänane istung algas arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmisega, mis kestis umbes ühe tunni, mille järel võttis Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi juhataja vaheaja. Toimus juhatuse koosolek, kus käsitleti istungi rakendusosa lõpetamisega seotud küsimust, et alustada päevakorras olevate eelnõude ja arupärimiste menetlemist. Et juhatuses puudus üksmeel, siis viidi läbi hääletus käimasoleval istungil arupärimiste esitamise ja eelnõude üleandmise lõpetamiseks. Tulemusega 53 poolt, üks vastu ja üks erapooletu asuti käsitlema kinnitatud päevakorras olevaid eelnõusid.

Eesti: Riik suurendas maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 19, 2023

NordenBladet —Alates augustist saavad ettevõtjad taotleda kuni 200 000 eurot investeeringutoetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks.

„Kuna Eestis on palju mikroettevõtjaid, siis on väga tähtis neid toetada. Toetusega aitame ettevõtjatel investeerida kaasaegsetesse tehnoloogilistesse lahendustesse, mis parandavad ettevõtete konkurentsivõimet ja annavad võimaluse luua maale uusi töökohti,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas investeeringutoetuse andmise põhjust.

Lisaks pikendatakse 2021. aasta taotlusvoorus toetust saanud projektide elluviimise tähtaega kuue kuu võrra. Pikendus kehtib ettevõtjatele, kes on viinud projekti mahust ellu vähemalt 50%. „Muudatus on abiks ettevõtjatele, kellel on projekt pooleli ja kes kriiside tõttu vajavad lisaaega projekti täideviimiseks,“ lisas regionaalminister. Mitmekesistamise toetust saab kasutada uute masinate ja seadmete ostmiseks ning tootmishoonete või teenindusruumide ehitamiseks.

Pilootprojektina pakub PRIA oma klientidele uue teenusena juhendamist, et aidata kliente mitmekesistamise toetuse taotluse esitamisel; seda nii enne taotluse esitamist kui ka taotluste vastuvõtuperioodi ajal. PRIA töötajatel on ülevaade kogu toetuse taotlemise protsessist ehk elukaarest. Selle väärtusliku teadmise põhjal saab ette näha võimalikke murekohti, millele juhendaja saab kliendi tähelepanu juhtida – koos saab üle vaadata taotlusel esitatavad andmed ning vajalikud dokumendid.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetust saab üks ettevõte taotleda kuni 200 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% projekti maksumusest. Taotlusi saab esitada e-PRIA keskkonnas alates augustist.

Avafoto: NordenBladet

Enn Eesmaa ja Ester Karuse: Nursipalu laiendamine eeldab Riigikogu otsust ja kogukonna kaasamist

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta praegusel kujul Nursipalu harjutusväljaku laiendamist, sest niivõrd mahuka projekti puhul minnakse mööda kehtivast planeerimisseadusest ega arvestata piisavalt ümberkaudsete elanike arvamusega, ütlevad parlamendisaadikud Enn Eesmaa ja Ester Karuse.

Riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa leiab, et Riigikogus teisele lugemisele minevas eelnõus on puudusi ja seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon sinna olulised muudatusettepanekud.

“Vabariigi Valitsus tahab eriplaneeringuga kaasnevatest tavapärastest protsessidest kõrvale hoida, kuid kogu tegevus ei ole olnud piisavalt läbipaistev ja selle suurendamiseks tuleks viia otsustamine parlamendi suurde saali,” märgib Enn Eesmaa. “Teeme ettepaneku, et planeerimisseadust ei pea kohaldama ainult siis, kui Riigikogu on Vabariigi Valitsuse ettepanekul ning Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ohuhinnangu alusel vastava otsuse vastu võtnud. Seda juhul, kui harjutusvälja asutamise või laiendamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning viivitus suurendaks ohtu riigi sõjalisele kaitsmisele või ohustaks muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist.”

Kagu-Eesti saadik Ester Karuse sõnul tuleb kaitseministri lubadusse maksta Nursipalu harjutusväljaku laiendamise tõttu kodu kaotavatele ja ümberkaudsetele inimestele hüvitisi suhtuda skeptiliselt. “Paljud kohalikud ei ole leppinud mõttega, et raha eest võetakse neilt jäädavalt senine elukeskkond. Tagajärjed võivad olla kaugeleulatuvamad, kui esialgu arvata oskame,” nendib ta.

Ester Karuse lisab, et umbusku riigi aadressil suurendavad puudulik kaasamisprotsess, varasemad täitmata lubadused ning Reformierakonna jõukaid soosiv ja maaelu arengut eirav poliitika. “Valitsus tõstab käibe- ja tulumaksu, kehtestab automaksu, kaotab tasuta ühistranspordi ja vähendab investeeringuid tee-ehitusse – kõik see mõjutab eelkõige madalapalgaliste ning äärealadel elavate inimeste toimetulekut. Puudub aga terviklik regionaalpoliitika ja kohalikele omavalitsustele on selg keeratud,” kritiseerib Riigikogu ja Valga vallavolikogu liige Ester Karuse.

Avafoto: Ester Karuse

Jaak Aab ja Kersti Sarapuu: langetame raamatute, toiduainete, toitlustuse, ravimite ja majutusasutuste käibemaksu 5 protsendile

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Selle asemel, et maksutõusudega ettevõtjaid koormata ning eakate ja madalapalgaliste inimeste toimetulekut vähendada, tuleb Reformierakonna juhitava valitsuse käibemaksutõus ära jätta ning langetada raamatute, toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste, ravimite ning majutusasutuste käibemaksu 5 protsendile, ütlevad Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Jaak Aab ja Kersti Sarapuu.

“Tänane valitsus tahab endaga kaasa tuua enneolematud maksutõusud, millest enne valimisi ei räägitud sõnagi,” ütleb Jaak Aab. “Käibemaksutõus kergitab hindu kõikides eluvaldkondades ja mõjutab eelkõige vähekindlustatud inimeste igapäevaelu. Keskerakond on korraldanud maksutõusude vastu pikette ja meeleavalduse ning seisame oma põhimõtete eest ka Riigikogus.”

Jaak Aabi sõnul esitab Keskerakonna fraktsioon teisele lugemisele minevale käibemaksuseadusele viis muudatusettepanekut, millest peamine on 10-protsendilise käibemaksutõusu ärajätmine. “Reformierakond tahab majutusasutuste käibemaksu järsult tõsta, meie seisukoht on, et seda peaks plaanitava turismimaksu valguses hoopis langetama viiele protsendile,” märkis Jaak Aab. “Samuti leiame, et praeguses kiire inflatsiooni tingimustes on mõistlik lisaks eriotstarbelise diislikütuse aktsiisitõusu ajutise vähendamise pikendamisele pikendada ka diislikütuse aktsiisi soodusmäära aastateks 2024-2027.”

Kersti Sarapuu rõhutas, et toiduainete, restorani- ja toitlustusteenuste ning ravimite käibemaksu langetamine 5 protsendile on Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulekuks hädavajalik samm. “Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära. Enamik riikidest on käibemaksu alandanud 0-15 protsendini. Toit moodustab keskmise pere eelarvest väga suure osa, sellele kulub rohkem kui 20 protsenti väljaminekutest,” rääkis Kersti Sarapuu. “Samuti peame oluliseks langetada ravimite käibemaksu, sest eakad inimesed peavad märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks. Kaalukausil ei tohi olla toidu või ravimite ostmine.”

Avafoto: NordenBladet

ELAK pooldab pakendite vähendamist ja ringlussevõtmise edendamist

By

Helena-Reet Ennet

-

juuni 6, 2023

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas Eesti seisukohti pakendite ja pakendijäätmete ning biolaguneva plasti algatuste kohta. Komisjon peab oluliseks pakendite hulga vähendamist ja suuremat ringlussevõtmist.

Komisjoni esimees Liisa Pakosta nentis, et praegu valmistatakse pakendeid liiga palju esmastest materjalidest ja pakendeid kasutatakse ka seal, kus selleks vajadus puudub. „Pakendijäätmete hulk kasvab pidevalt, mistõttu on igati õige sekkuda ja pakendite kogust vähendada. Pole kuidagi põhjendatud näiteks üksikuid puuvilju eraldi pakendada või toota mõttetuid pakendeid, milles on palju tühimahtu,“ lausus ta.

Komisjoni liikmed külastasid istungi eel Eesti Pandipakendit ja avaldasid heameelt, et Eestis on juba kasutusel head näited, mida tahetakse üle Euroopa kasutusele võtta. „Olukorra parandamiseks tuleb pakendeid senisest enam liigiti koguda ja uuesti ringlusse võtta. Selleks peavad pakendid olema valmistatud taaskasutuseks sobivast monomaterjalist. Eestis hästi käima läinud pandipakendi süsteemiga peavad kaasa tulema teisedki Euroopa Liidu riigid ja luua tuleb ka ühtne arusaadav märgis,“ lisas Pakosta.

Euroopa Liidu algatuse üldine eesmärk on vähendada pakendijäätmeid igas riigis 2040. aastaks 15 protsenti võrreldes 2018. aastaga, 2030. aastaks viis protsenti elanike kohta. Pakosta toonitas, et Eesti ambitsioon võiks olla suurem ja eesmärk võiks olla pakendijäätmeid 2030. aastaks vähendada 15 protsenti. „See algatus puudutab iga inimest. Komisjon jätkab arutelu seisukohtade üle esmaspäevasel istungil, et olla kindel, et otsused on meie laste suhtes ausad.“

Komisjoni aseesimehe Maria Jufereva-Skuratovski sõnul on pakendiringluse probleem see, et elutsükli analüüside järgi on teatud tingimustel, näiteks kiirtoidurestoranides kohapeal, ühekordne pakend keskkonnale väiksema mõjuga. „Samuti pole selge, kuidas tagatakse toiduohutus, sest pakenditesse võivad tekkida mikropraod, pesemine ei pruugi olla piisav jne,“ osutas ta. „Arvan, et just praegu on õige hetk analüüsida Eesti seisukohta põhjalikumalt, lähtudes tegelikust keskkonnamõjust, kuivõrd see seisukoht on Euroopas läbirääkimistel Eesti positsioonide esitamisel aluseks. Täiendavate uuringute tegemise vajalikkust Euroopa Komisjoni poolt on oma seisukohas soovitanud teiste seas näiteks ka Soome.“

Algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, keelatakse eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem. Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, aga ka minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.

Istungil tutvustasid algatusi, kavandatavaid muudatusi ja valitsuse esitatud seisukohti ning vastasid komisjoniliikmete küsimustele Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ja nõunik Kätlin Roose.

Avafoto: Liisa Pakosta