Eesti: Alates tänasest pakutakse Tartu lennuvälja lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest

By

-

aprill 20, 2023

NordenBladet – Tartust sai Eestis esimene lennuväli, millele pakutakse lennuvälja lennuinfoteenust (AFIS) distantsilt, meie Tallinnas asuvast irdtornikeskusest.

„Lennuliiklusteeninduse jaoks on kahtlemata tegu ajaloolise hetkega. Võtame kasutusele meie endi kaasabil Eestis välja töötatud lennujuhtimissüsteemi ja pakume esimest korda lennuvälja lennuinfoteenust distantsilt, lennuväljast eraldi. Selliseid rakendusi on maailmas mõni üksik ja selle muudatusega oleme kindlasti selles valdkonnas esirinnas,“ selgitas Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk.

Eesti Transpordiamet väljastas Tartu lennuvälja irdtornisüsteemile aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi käesoleva aasta 15. veebruaril. Enne püsivat teenuse osutamist viidi uue süsteemiga läbi aktiivsed varioperatsioonid, mille käigus osutati Tartu lennuinfoteenust Tallinnas asuvast irdtornikeskusest testimise eesmärgil. Samal ajal oli mehitatud ka Tartu lennuväljal asuv tavatorn, kust vajaduse korral oli võimalik teenus kohe üle võtta. Edukate varioperatsioonide tulemusel esitas Lennuliiklusteenindus 17. märtsil Eesti Transpordiametile taotluse anda heakskiit alustamaks Tartu AFIS teenuse osutamist püsivalt Tallinna irdtornikeskusest, ja 19. aprillil Transpordiamet selle ka andis.

Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksuse juhataja Eve Härm nentis, et irdtorni tehnilise lahenduse kasutusele võtmise protsess on olnud Transpordiametile uus ja põnev väljakutse, sest sellist sertifitseerimise menetlust Eestis varasemalt läbi viidud ei ole. “Tähelepanu on vaja olnud pöörata uudsetele nüanssidele,” selgitas Härm.

“Transpordiamet on kiitnud heaks teenuse osutamise ülemineku konventsionaalsest tornist irdtorni, kuna teenuse osutamiseks valmisolek vastab kehtestatud nõuetele ning irdtorni moodul on sobilik teenuse osutamiseks.”

Regionaalsetel lennuväljadel lennuinfoteenuse pakkumine irdtornisüsteemi vahendusel Tallinnas asuvast irdtornikeskusest on osa Eesti lennunduse digitaliseerimisest.

Irdtornitehnoloogia võimaldab tulevikus lennuliiklusteenust pakkuda tsentraliseeritult ühest keskusest samal ajal ja mitmel lennuväljal korraga. Uuendusliku süsteemi on välja töötanud Eesti eksperdid koostöös Adacel Technologies Limitediga.

Lõpptarbijale ehk pilootidele jääb kogemus pakutava lennuinfoteenusega samaks, kuna teenuse sisus ega ka raadiosides muutusi ei teki.

ASi Tallinn Lennujaam Tallinna lennuvälja käitusjuhi Tormi Loide sõnul suurendab irdtorni projekt lennujaama tõhusust. „Meil on hea meel, et esimeses regionaalses lennujaamas liigub lennuliikluse juhtimine üle Tallinnas asuvasse irdtornikeskusesse. Kuna Tartu lennuliiklust on kogu aeg juhtinud Lennuliiklusteeninduse töötajad, ei too see igapäevases töökorralduses muutusi, kuid annab võimaluse saada osa uuendustest, mida seni pole Eestis veel kasutatud.“

Järgmine väikelennuväli, millele hakatakse Tallinnas irdtornikeskusest teenust osutama, on Kuressaare.

„Nüüd, kus Tartu lennuvälja digitaliseerimine on edukalt lõpule viidud, saame keskenduda järgmisele etapile ehk Kuressaarele, kus praegu oleme planeerinud varioperatsioonid käesoleva aasta lõppu ja teenuse üle toomise Kuressaare lennuväljalt Tallinna irdtornikeskusesse 2024. aasta esimesel poolel,“ selgitas Värk.

Lennuliiklusteeninduse eesmärk on etapiviisi digitaliseerida kõik Eesti regionaalsed lennuväljad.

Soome: Kaugtööd teinud inimesed saavad taodelda 910-eurost maksusoodustust

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 18, 2023

NordenBladet — Kodukontori maksusoodustuse populaarsus kasvas eelmisel aastal, kuna kaugtööd oli rohkem. Soome maksuameti statistika järgi kasutas 2021. aastal maksustamisel kodukontori maksusoodustust 409 588 eraklienti. 2020. aastal sai kodukontori maksusoodustuse 403 000 maksumaksjat.
Maksuamet on eraklientidele edastanud eeltäidetud 2022. aasta maksudeklaratsioonid ning muudatuste tegemise tähtaeg on 9. mai, 16. mai või 23. mai, vahendab Yle.

Maksusoodustuse saab teha kas internetis Omavero teenuses või paberankeediga, mille saab soovi korral maksuametist. Seal on eraldi osa kodukontori maksusoodustuse kohta ja täpsed küsimused, kui palju kaugtööd on tehtud. Ühtegi eurosummat ei pea meeles pidama, need on juba ette antud, ütles maksuameti juhtivinspektor Minna Palomäki.

Lihtsaim viis kodukontori maksusoodustust taotleda on nn lihtne maksusoodustus. Lihtne kodukontori maksusoodustus on 920 eurot neile täistööajaga töötajatele, kes töötasid kaugtööl üle poole tööajast. See summa arvestatakse maksustavast tulust maha.

Maksuamet arvestab kõigile palgasaajatele tulu teenimiseks tehtud kulude automaatse soodustuse 750 eurot, nii et harvemini kaugtöö tegijad ei pea ilmtingimata taotlema lihtsat kodukontori maksusoodustust, sest summad jäävad väiksemaks. Need, kes tegid kaugtööd vähem kui poole tööajast, saavad soodustuse 460 eurot, aeg-ajalt kaugtööd tegevad saavad 230 eurot.

Kui te ei taotle lihtsat kodukontori maksusoodustust, saate selle asemel teha maksusoodustuse tegelike kulude alusel.

Palomäki sõnul tuleb tegelike kulude kohta esitada usaldusväärne selgitus, mis on keerulisem kui lihtne soodustus.

Kulude jaotuse määramine töö tegemisele ja tööruumidele on keeruline ning tegelikkuses on omavastutust ületavaid kulusid tavaliselt vähem kui lihtsa maksusoodustuse puhul, ütleb ta.

Kui abikaasad kasutavad kaugtööks sama korterit, saavad mõlemad teha lihtsa kodukontori maksusoodustuse. Tegelike kulude arvestamisel jagatakse soodustus abikaasade vahel.
Kodukontori maksusoodustus hõlmab näiteks mööblit, kuid töövahendeid nagu arvutimonitor või klaviatuur arvestatakse maksustamisel eraldi. Internetiühenduse kulusid saab samuti arvestada ka siis, kui ühendust on kasutatud töö tegemisel.

Kui sideühendust kasutatakse osaliselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada poole võrra. Kui seda kasutatakse peamiselt töö tegemiseks, saab kulusid arvestada sada protsenti, selgitab juhtivinspektor Minna Palomäki.

Tulu teenimisega seotud kulude maksustavast tulust mahaarvamiste kohta leiab lisateavet maksuameti veebisaidilt.

Avafoto: Unsplash

Soome: Maksuamet võtab suunamudijate tulud ja saadud kingitused luubi alla

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 18, 2023

NordenBladet — Käesoleval, 2023. aastal jälgib maksuamet eelkõige sisu tootmiseks mõeldud platvormide kaudu laekuvat tulu. Erinevate veebiplatvormide kaudu makstud tulude kohta saab maksuamet senisest rohkem teavet. Seda teavet võrreldakse üksikisikute esitatud deklaratsioonidega, vahendab Iltalehti.

Juutuuberid, blogijad ja muud sisutootjad peavad maksma saadud rahaliste preemiate, allahindluste ja tasuta toodete pealt maksu.

Kui sotsiaalmeedia tulu on osa ettevõtlusest, kajastatakse tulud ja kulud ettevõtluse maksudeklaratsioonil. Ettevõtluse deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli tänavu 3. aprill.

Kui teil ei olnud meeles kõiki tulusid või mahaarvamisi tähtajaks deklareerida, tehke seda esimesel võimalusel. Kui aga parandate või täiendate oma maksudeklaratsiooni hiljem, võib tulemuseks olla viivis või maksutõus.

Maksuameti riskijuht Kari Torssonen hindab maksuameti teadaandes, et praegu ei maksta suurema osa veebiplatvormide kaudu saadud tulu pealt makse.

Meie andmetel ei deklareerinud koguni 70 protsenti 2021. aastal OnlyFansi platvormi kaudu tulu saanud inimestest oma tulu. Seetõttu jälgime nüüd eriti tähelepanelikult selliste platvormide kaudu laekuvat tulu, märgib Torssonen pressiteates.

Sisu tootjatele saadetakse tasuta tooteid lootuses, et nad tutvustavad neid oma sotsiaalmeedia platvormidel. Nende pealt tuleb samuti maksu maksta. Ainus erand on tavaline reklaamkingitus, mille maksimaalne väärtus on 50 eurot. Väärtus võib olla suurem ka siis, kui kingitusel on näiteks selgelt nähtaval kingitegija logo, mistõttu ei saa seda kergesti edasi müüa.

Avafoto: Unsplash

Soome bussifirma jäi vahele Venemaal tangitud kütusega, peab maksma 442 000 eurot

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 18, 2023

NordenBladet — Iisalmi Bussifirma Mika K. Niskanen on saanud Soome transpordi- ja sideametilt Traficom 442 000 euro suuruse maksenõude oma bussides maksuvaba kütuse kasutamise eest. Tollivormistuse põhjal on ettevõte oma kahte bussi aastaid Venemaal tankinud ja sellega süstemaatiliselt Soome sõitnud. Kütus oli ettevõtte garaažis busside paakidest välja pumbatud ja diisel pumbati edasi ettevõtte teiste sõidukite paakidesse, vahendab Ilta-Sanomat.

Traficomi nõutavad kütusetasud põhinevad Venemaalt ebaseaduslikult imporditud diislikütuse kasutamisel ettevõtte bussides.

Üle on kuulatud on bussifirma palgal olevad bussijuhid. Eeluurimise andmetel oli ettevõtte juhtkond andnud bussijuhtidele korralduse tankida paakidest, mis olid täidetud Viiburist pärit kütusega. Tankimise juhised olid tööruumide seinal näha ja kõik teadsid neid.

Koolibusse tuli juhendi järgi alati eelkõige tankida ettevõtte garaažis olevast paagist, mitte Teboilist. Märkmikusse kirjutasid juhid tankimise ja oma nime.

Ülekuulamise protokollis tunnistab ettevõtte juhtkond juhendi olemasolu ja seda, et Venemaalt toodud kütust tangiti firma teistesse bussidesse.

Bussijuhtide ja ettevõtte juhtkonna seletused on ühesugused ning Traficom peab neid usaldusväärseks. Tankimisvihikut seevastu peetakse tõendiks.

Traficomi nõutud summa aluseks on 20 päeva kütuseaktsiis, mida on suurendatud 50 protsenti. Tõusu põhjuseks on korduv ebaseaduslik tegevus ning arvestuse aluseks on kütuseaktsiisi seadus. Kui käitumine on hinnatud raskekujuliseks, saab tasu võtta kahekordselt.

Tarbesõidukites kasutatav kütus on tollimaksuvaba kuni 400 liitrini. Ühes bussis toodi Imatra tolli andmetel 360 liitrit lisadiislit ja teises 200 liitrit.

Päevane kütuseaktsiis on bussi kohta 670 eurot, invataksode ja sõiduautode puhul 330 eurot. Üksiku bussi maks on 20 100 eurot.

Traficomi nõue puudutab 21 bussi ja veel kahte autot. Kütuse aktsiisitasud ei kehti ettevõtte Venemaa liinil sõitvatele bussidele.

Eeluurimise andmetel tangiti kütust Viiburis Nestee jaamas. Bussifirma buss sõitis kaks korda nädalas Vuokattist Peterburi. Ekspressbussi teenus algas 2016. aastal ja bussid sõitsid kuni koroonaperioodi alguseni.

Enne seda tuli sarnane tollimaksuvaba kütuse kasutamine välja viis aastat tagasi. Traficomi andmetel on juhtumid harvad.

Toll sai info ebaseadusliku kütuseveo kohta 2019. aastal ja Traficom 2021. aasta kevadel. Esimesena teatas sellest Savon Sanomat.

Bussifirma on esitanud asja kohta kaebuse ja Traficom vaatab asja uuesti läbi. Pärast seda on veel võimalik kaevata otsus halduskohtusse.

Parvlaev Regula lisareisid 2023 suvel

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 18, 2023

NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Laevad sõlmis lisakokkuleppe Transpordiametiga 11.12.2014 allkirjastatud sõitjate üleveoteenuse lepingule, mille kohaselt Transpordiamet tellib kuni 536 lisareisi parvlaevaga Regula Virtsu-Kuivastu liinil perioodil 1. juunist 31. augustini 2023.

Suviste lisareiside eest teenib TS Laevad fikseeritud tasu 910 800 eurot, millele lisandub reisitasu 455 eurot iga reisi kohta. Kokku on veoteenuse tasu mitte rohkem kui 1 154 680 eurot. 2022. aastal oli Transpordiametiga kokkulepe kuni 536 lisareisi tegemiseks ja Regula tegi nõudlusepõhiselt 436 lisareisi perioodil juuni kuni august. Eelmisel aastal teenis TS Laevad suvekuude lisareiside eest püsitasu 772 800 eurot, millele lisandus reisitasu 455 eurot iga reisi kohta. Kokku oli Regula suveperioodi lisareiside eest saadud tasu 2022. aastal 971 180 eurot.

Lisaks on Transpordiametil võimalus pikendada lisareiside tellimust täiendavaks perioodiks kuni 1. oktoobrini (k.a.) teatades sellest ette vähemalt 30 päeva enne perioodi algust. Lisareiside tellimust pikendades lisandub eeltoodule täiendav tasu.

Lisareisid on nõudluspõhised nagu ka kolmel eelneval aastal ehk TS Laevad teostab lisareise juhul, kui graafikujärgsest reisist on maha jäänud vähemalt 200 liinimeetrit sõidukeid, millede üleveoks on ostetud pilet põhilaeva graafikujärgsele reisile, või on optimaalne teostada ohtliku veose reis lisalaevaga. Lisareise ei teostata ajal, kui Regula peab täitma asenduslaeva ülesannet asendades teisi TS Laevade reisiparvlaevu rikke korral või kui laeval endal tekib rike.

TS Laevad teenindab Virtsu-Kuivastu liini parvlaevadega Tõll ja Piret ja Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevadega Leiger ja Tiiu. Ettevõtte laevastikku kuulub ka parvlaev Regula.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee