NordenBladet — Käesoleval, 2023. aastal jälgib maksuamet eelkõige sisu tootmiseks mõeldud platvormide kaudu laekuvat tulu. Erinevate veebiplatvormide kaudu makstud tulude kohta saab maksuamet senisest rohkem teavet. Seda teavet võrreldakse üksikisikute esitatud deklaratsioonidega, vahendab Iltalehti.
Juutuuberid, blogijad ja muud sisutootjad peavad maksma saadud rahaliste preemiate, allahindluste ja tasuta toodete pealt maksu.
Kui sotsiaalmeedia tulu on osa ettevõtlusest, kajastatakse tulud ja kulud ettevõtluse maksudeklaratsioonil. Ettevõtluse deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli tänavu 3. aprill.
Kui teil ei olnud meeles kõiki tulusid või mahaarvamisi tähtajaks deklareerida, tehke seda esimesel võimalusel. Kui aga parandate või täiendate oma maksudeklaratsiooni hiljem, võib tulemuseks olla viivis või maksutõus.
Maksuameti riskijuht Kari Torssonen hindab maksuameti teadaandes, et praegu ei maksta suurema osa veebiplatvormide kaudu saadud tulu pealt makse.
Meie andmetel ei deklareerinud koguni 70 protsenti 2021. aastal OnlyFansi platvormi kaudu tulu saanud inimestest oma tulu. Seetõttu jälgime nüüd eriti tähelepanelikult selliste platvormide kaudu laekuvat tulu, märgib Torssonen pressiteates.
Sisu tootjatele saadetakse tasuta tooteid lootuses, et nad tutvustavad neid oma sotsiaalmeedia platvormidel. Nende pealt tuleb samuti maksu maksta. Ainus erand on tavaline reklaamkingitus, mille maksimaalne väärtus on 50 eurot. Väärtus võib olla suurem ka siis, kui kingitusel on näiteks selgelt nähtaval kingitegija logo, mistõttu ei saa seda kergesti edasi müüa.
NordenBladet — Iisalmi Bussifirma Mika K. Niskanen on saanud Soome transpordi- ja sideametilt Traficom 442 000 euro suuruse maksenõude oma bussides maksuvaba kütuse kasutamise eest. Tollivormistuse põhjal on ettevõte oma kahte bussi aastaid Venemaal tankinud ja sellega süstemaatiliselt Soome sõitnud. Kütus oli ettevõtte garaažis busside paakidest välja pumbatud ja diisel pumbati edasi ettevõtte teiste sõidukite paakidesse, vahendab Ilta-Sanomat.
Traficomi nõutavad kütusetasud põhinevad Venemaalt ebaseaduslikult imporditud diislikütuse kasutamisel ettevõtte bussides.
Üle on kuulatud on bussifirma palgal olevad bussijuhid. Eeluurimise andmetel oli ettevõtte juhtkond andnud bussijuhtidele korralduse tankida paakidest, mis olid täidetud Viiburist pärit kütusega. Tankimise juhised olid tööruumide seinal näha ja kõik teadsid neid.
Koolibusse tuli juhendi järgi alati eelkõige tankida ettevõtte garaažis olevast paagist, mitte Teboilist. Märkmikusse kirjutasid juhid tankimise ja oma nime.
Ülekuulamise protokollis tunnistab ettevõtte juhtkond juhendi olemasolu ja seda, et Venemaalt toodud kütust tangiti firma teistesse bussidesse.
Bussijuhtide ja ettevõtte juhtkonna seletused on ühesugused ning Traficom peab neid usaldusväärseks. Tankimisvihikut seevastu peetakse tõendiks.
Traficomi nõutud summa aluseks on 20 päeva kütuseaktsiis, mida on suurendatud 50 protsenti. Tõusu põhjuseks on korduv ebaseaduslik tegevus ning arvestuse aluseks on kütuseaktsiisi seadus. Kui käitumine on hinnatud raskekujuliseks, saab tasu võtta kahekordselt.
Tarbesõidukites kasutatav kütus on tollimaksuvaba kuni 400 liitrini. Ühes bussis toodi Imatra tolli andmetel 360 liitrit lisadiislit ja teises 200 liitrit.
Päevane kütuseaktsiis on bussi kohta 670 eurot, invataksode ja sõiduautode puhul 330 eurot. Üksiku bussi maks on 20 100 eurot.
Traficomi nõue puudutab 21 bussi ja veel kahte autot. Kütuse aktsiisitasud ei kehti ettevõtte Venemaa liinil sõitvatele bussidele.
Eeluurimise andmetel tangiti kütust Viiburis Nestee jaamas. Bussifirma buss sõitis kaks korda nädalas Vuokattist Peterburi. Ekspressbussi teenus algas 2016. aastal ja bussid sõitsid kuni koroonaperioodi alguseni.
Enne seda tuli sarnane tollimaksuvaba kütuse kasutamine välja viis aastat tagasi. Traficomi andmetel on juhtumid harvad.
Toll sai info ebaseadusliku kütuseveo kohta 2019. aastal ja Traficom 2021. aasta kevadel. Esimesena teatas sellest Savon Sanomat.
Bussifirma on esitanud asja kohta kaebuse ja Traficom vaatab asja uuesti läbi. Pärast seda on veel võimalik kaevata otsus halduskohtusse.
NordenBladet — ASi Tallinna Sadam tütarettevõte OÜ TS Laevad sõlmis lisakokkuleppe Transpordiametiga 11.12.2014 allkirjastatud sõitjate üleveoteenuse lepingule, mille kohaselt Transpordiamet tellib kuni 536 lisareisi parvlaevaga Regula Virtsu-Kuivastu liinil perioodil 1. juunist 31. augustini 2023.
Suviste lisareiside eest teenib TS Laevad fikseeritud tasu 910 800 eurot, millele lisandub reisitasu 455 eurot iga reisi kohta. Kokku on veoteenuse tasu mitte rohkem kui 1 154 680 eurot. 2022. aastal oli Transpordiametiga kokkulepe kuni 536 lisareisi tegemiseks ja Regula tegi nõudlusepõhiselt 436 lisareisi perioodil juuni kuni august. Eelmisel aastal teenis TS Laevad suvekuude lisareiside eest püsitasu 772 800 eurot, millele lisandus reisitasu 455 eurot iga reisi kohta. Kokku oli Regula suveperioodi lisareiside eest saadud tasu 2022. aastal 971 180 eurot.
Lisaks on Transpordiametil võimalus pikendada lisareiside tellimust täiendavaks perioodiks kuni 1. oktoobrini (k.a.) teatades sellest ette vähemalt 30 päeva enne perioodi algust. Lisareiside tellimust pikendades lisandub eeltoodule täiendav tasu.
Lisareisid on nõudluspõhised nagu ka kolmel eelneval aastal ehk TS Laevad teostab lisareise juhul, kui graafikujärgsest reisist on maha jäänud vähemalt 200 liinimeetrit sõidukeid, millede üleveoks on ostetud pilet põhilaeva graafikujärgsele reisile, või on optimaalne teostada ohtliku veose reis lisalaevaga. Lisareise ei teostata ajal, kui Regula peab täitma asenduslaeva ülesannet asendades teisi TS Laevade reisiparvlaevu rikke korral või kui laeval endal tekib rike.
TS Laevad teenindab Virtsu-Kuivastu liini parvlaevadega Tõll ja Piret ja Rohuküla-Heltermaa liini parvlaevadega Leiger ja Tiiu. Ettevõtte laevastikku kuulub ka parvlaev Regula.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
NordenBladet — AS LHV Group teenis käesoleva aasta I kvartalis 33,1 miljonit eurot puhaskasumit ehk 8,7 miljonit eurot enam kui eelmises kvartalis (+36%) ja 20,7 miljonit eurot enam kui aasta tagasi (+167%). LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 30,4%.
AS LHV Pank teenis I kvartalis 37,3 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis 87 tuhat eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustuse puhaskahjumiks kujunes I kvartalis 450 tuhat eurot ning LHV UK Limitedi puhaskahjumiks 2,5 miljonit eurot.
Grupp teenis 2023. aasta I kvartalis konsolideeritult 68,4 miljonit eurot tulusid ehk 21% rohkem kui eelmises kvartalis. Tuludest 55,1 miljonit eurot moodustasid neto intressitulud ning 11,9 miljonit eurot neto teenustasutulud. Konsolideerimisgrupi tegevuskulud moodustasid I kvartalis 30,6 miljonit eurot ehk 14% enam kui 2022. aasta IV kvartalis.
Märtsi lõpuks oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 6,09 miljardit eurot. Kvartaliga vähenes varade maht 45 miljoni euro võrra ehk 1%.
Grupi konsolideeritud hoiused vähenesid I kvartalis 34 miljoni euro võrra 4,87 miljardi euroni (-1%; -268 miljonit eurot 2022. aasta IV kvartalis). Hoiuste vähenemise põhjuseks on finantsvahendajate hoiuste vähenemine ligikaudu 98 miljoni euro võrra, samal ajal kui tavaklientide hoiused kasvasid 64 miljonit eurot.Konsolideeritud laenuportfelli maht vähenes kvartaliga 59 miljoni euro võrra 3,15 miljardi euroni (-2%; +114 miljonit eurot 2022. aasta IV kvartalis). Ettevõtete laenud vähenesid 69 miljoni euro võrra ja jaelaenud suurenesid 10 miljoni euro võrra.LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes I kvartaliga 119 miljoni euro võrra 1,45 miljardi euroni (+9%; +66 miljonit eurot 2022. aasta IV kvartalis).Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv ulatus I kvartalis 9,1 miljoni makseni (+25% võrreldes 7,3 miljoni maksega 2022. aasta IV kvartalis)
Kasvanud intressitulud ning krediidiportfelli hea kvaliteet aitasid LHV Groupil kasumlikkuse eesmärki 11,9 miljoni euro võrra edestada. Finantsplaan püsib.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
I kv 2023
I kv 2022
3 kuud 2023
3 kuud 2022
Kohustused ja omakapital kokku
6 090 540
6 135 002
6 516 418
LHV jaoks iseloomustas 2023. aasta algust intressitulude kasv, kuid ka tuntav ärevus majanduses. Kuigi laenude ja hoiuste koondmaht püsis eelmise kvartaliga sarnasel tasemel, prognoosib ettevõte edasiseks kasvu jätkumist. Kvartali jooksul alustas LHV UK Limited Ühendkuningriigis laenude väljastamist.
LHV Panga klientide arv kasvas kolme kuuga 13 100 võrra (+3%). Aastaga on pangaklientide arv suurenenud enam kui 53 000 kliendi võrra (+16%). Kasvamas on ka klientide aktiivsus. Kuigi aastaalguse madalseisu järel on märgata uuesti laenunõudluses tugevnemist, tähendas kahe suurema laenu tagasimaksmine koondportfelli kahanemist. Laenuportfelli kvaliteet on hea, maksetähtaja ületanud laenude osakaal on jätkuvalt madal, kuid täheldatav on võlgnevuste vähene kasv väikelaenude puhul.
Kvartali jooksul kasvas klientide huvi tähtajalise hoiustamise vastu. Sellele aitasid kaasa intressikeskkonna muutuste taustal mitmel korral kergitatud hoiuste intressid.
Aasta alguses liitus pangaga uus investeerimispanganduse meeskond. Lisandumas on endiselt investeerivaid jaekliente – populaarse Kasvukonto omanike arv ületas jaanuaris 50 000 piiri.
Kvartali jooksul läbiviidud uuringud näitavad LHV teeninduse ja pakutava kliendikogemuse kõrget taset. Uuringufirma Dive tunnistas LHV pangandussektori teeninduse uuringus parima teenindusega pangaks Eestis. Kantar Emori ja Rait Faktum Ariko ettevõtete soovitusindeksi uuringutes saavutas LHV pankade arvestuses parima tulemuse. Ühtlasi kuulutati LHV Pank veebruaris ärisektori unistuste tööandjaks ja märtsi Top Tööandjaks CV-Online poolt. Nii LHV Tartu kui ka Pärnu kontorile omistati märtsis Euroopa Rohelise Kontori tunnistus.
Ühendkuningriigis alustas LHV UK Limited laenude väljastamist ning on tegemas ettevalmistusi äri üleviimiseks loodavasse panka. Tänaseks on poolsada töötajat liikunud AS LHV Pangast Ühendkuningriigi tütarettevõttesse. Alates märtsis alustati ka finantsvahendajate äri tulude jagamist LHV UK Limitediga.
LHV Varahalduse jaoks oli 2023. aasta I kvartal aktsiaturgude volatiilsuse taustal tulemuslik. Hallatavate II pensionisamba fondide mahtu kasvatas lisaks tootlusele vahepeal riigi poolt peatatud II samba maksete kompenseerimine koos keskmise tootlusega jaanuaris. Suurimate aktiivselt juhitud LHV pensionifondide M, L ja XL tootluseks kujunes kvartalis vastavalt 1,5%, 2,0% ja 2,3%. Pensionifondide Indeks ja Roheline osakute väärtused tõusid kvartaliga 4,3% ja 5,0%. Varahalduse kasumlikkust mõjutas I kvartalil dividendimaksega kaasnenud tulumaksukulu 0,5 miljonit eurot.
LHV Kindlustus jätkas ärimahtude ja efektiivsuse kasvatamist kõikide tooteliinide lõikes. Teenitud preemiad kasvasid I kvartalis 17% ja edestavad finantsplaani. Kvartali lõpu seisuga omasid kliendid 220 tuhat kehtivat kindlustuslepingut. Kvartaliga sõlmiti 13 800 uut kindlustuslepingut ja käsitleti 3735 kahjujuhtumit. Klientide rahulolu kahjukäsitlusega püsib kõrgel tasemel.
Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustas Group eelmise majandusaasta eest omanikutulu maksmise. Dividendid 4 senti aktsia kohta maksti aktsionäridele välja 12. aprillil. LHV Groupi kapitaliseeritus on ajaloo kõrgeimal 22,2% tasemel. Investorsuhtluse suurepärasest tasemest annab tunnistus parimate investorsuhete auhinna omistamine LHV Groupile Nasdaq Baltic börside poolt.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar:”Kiiresti muutuv ärikeskkond eeldab pankadelt kohanemist. Tulude kasvule vastukaaluks tuleb silmas pidada peamiste riskide muutusi ning nende head juhtimist. LHV jaoks oli tegemist tugeva kvartaliga. Intressimäärade kasv koos kvaliteetse laenuportfelliga viis LHV Groupi kapitaliseerituse ajaloo kõrgeimale tasemele. Esimese kvartali laenumahtude langus oli tingitud eelmise aasta lõpu konservatiivsest vaatest majandusele ning kapitalile. Kapitaliseerituse kasvu toel ootame edasiselt laenumahtude kasvu nii Eestis kui Ühendkuningriigis. Oleme ootamas ka Ühendkuningriigi järelevalvelt otsust pangalitsentsi osas, vahepealsed pankade kasvanud riskidega seotud maailma uudised tähendasid meile lisaküsimustele vastamist ning täiendavat ajakulu.”
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group veebiseminaride keskkonna Zoom kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 18. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume registreeruda aadressil: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN_z5PkhBZFSAyNbH3r2KndbA.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 920 inimese. LHV pangateenuseid kasutab märtsi lõpu seisuga 391 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 130 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 155 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 5020786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Coop Pank kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ning teisi huvilisi osalema veebiseminaril 20. aprillil 2023 kell 9.00. Veebiseminar toimub eesti keeles.
Seminaril tutvustavad 2023. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemusi panga juhatuse esimees Margus Rink ja finantsjuht Paavo Truu.
Veebiseminari toimumise ajal on kuulajatel võimalik esitada küsimusi. Küsimustele vastatakse peale esitlust.
Osalemiseks palume Teil eelnevalt registreeruda aadressil: https://forms.office.com/e/KDVBgm3P8P
Registreerunutele saadetakse link veebiseminarile ja üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletav e-kiri.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse ettevõtte kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 152 200 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
