NordenBladet —Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mille kohaselt hakatakse Eestis uue riikliku tähtpäeva ja lipupäevana tähistama eesti kirjanduse päeva.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi sõnul aitab eesti kirjanduse päeva riiklik tähistamine pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
„Kui emakeelepäeva on Eestis riikliku tähtpäevana tähistatud juba üle 20 aasta, siis nüüd soovime anda kirjandusele oma päeva, mis inspireeriks inimesi eesti kirjanduse lugemisse ja uurimisse süvenema. Eesti keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine on üks olulisimaid eesmärke ka põhiseaduse preambulis,“ ütles ta.
Eelnõu kohaselt hakatakse uut riiklikku tähtpäeva ja lipupäeva tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jaak Valge tõi istungil esile, et lisaks Tammsaare sünnipäevale on 30. jaanuar ka Õpetatud Eesti Seltsi asutamiskuupäev. 1838. aastal Tartus asutatud seltsi üks põhiülesanne oli eesti rahva keele ja kirjanduse uurimine.
Valge sõnul on kirjandusel teiste kultuurivaldkondade ees eelisseisund, sest kirjandus kätkeb endas kultuuri kõige laiemas mõttes. „Eestlased olid üks kõige varasema kirjaoskusega rahvaid Euroopas. Kirjasõna abil kujunes eesti identiteet ja ka praegu peegeldub meie eneseteadvus eelkõige kirjanduses,“ ütles ta ning lisas, et lugev inimene on vaimselt terviklik.
Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Põhiseaduskomisjon soovib saata valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) täiskogu ette 8. novembril ning teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet — Soome uue Olkiluoto 3 tuumareaktori toiteveepumpades on hooldustööde käigus avastatud kahjustusi, mis tõenäoliselt lükkavad edasi jaama käikulaskmist ja tavatootmise käivitamist, teatas jaama operaator TVO teisipäeval.
Euroopa suurima tuumareaktori kahjustused on suur tagasilöök Soomele, kus riiklik võrguoperaator on hoiatanud võimalike elektrikatkestuste eest eeloleval talvel, kui Olkiluoto 3 ei suuda elektrit anda.
Soome peatas elektrienergia impordi Venemaalt maikuus pärast seda, kui Venemaa kommunaalettevõte Inter RAO teatas, et müüdud elektri eest ei ole tasutud. See suurendas Soome vajadust Olkiluoto 3 toodangu järele.
Alates 2005. aastast ehitatav Olkiluoto 3 pidi algselt tööd alustama 2009. aastal, kuid on silmitsi seisnud mitmete tehniliste äpardustega, mis põhjustasid kulukaid viivitusi ja pika juriidilise vaidluse.
TVO sõnul tekkis viimane probleem tuumareaktori elektritootmise keskmes asuval nn turbiinisaarel asuvates pumpades, kus selle toiteveepaagist pumbatakse vett aurugeneraatoritesse.
Ehkki kahjustus mõjutab „suure tõenäosusega” reaktori kavandatud käikuandmist, pole veel selge, kui kaua viivitus kestab.
Olkiluoto 3 katsetootmine algas käesoleval aastal ning reaktori regulaarne elektritootmine pidi algama 14. detsembril.
„Pumpade juures tuvastatud kahjustused ei mõjuta tuumaohutust,” teatas ettevõte oma veebis.
NordenBladet — Selleaastase Põhja- ja Baltimaade energiakonverentsi teema on “Surve energiapoliitikale ja muutuste kiirendamine Põhja-Balti energiaturul”, mille raames tulevad arutlusele hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja -varustuskindlus ning kliimaeesmärkide saavutamine.
„Mõistetavalt keskendub Põhja- ja Baltimaade energiakonverents muutunud energiajulgeoleku ja varustuskindluse teemadele. Eesmärk on arutleda, millised on kõige kiiremad sammud parema varustatuse tagamiseks ja kui hästi toimib piirkondlik koostöö,“ sõnas üks konverentsi korraldajatest, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga.
Kahepäevase konverentsi eesmärk on lähendada poliitikakujundajate ja energiasektori ettevõtete seisukohti ja innustada neid kiirelt tegutsema. Sündmuse programm on jaotatud kolmeks teemaplokiks: hinnastabiilsus, energiajulgeolek ja kliimaeesmärkide saavutamine. Üles astuvad riikide ja Euroopa Komisjoni esindajad, kui ka võrguettevõtted ja energiatootjad Soomest, Norrast, Taanist, Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist.
Konverents toimub Radisson Collection hotelli suures konverentsisaalis, Rävala pst 3.
Konverentsi korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
NordenBladet — 2022. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 139 000 klienti, klientide arv kasvas kvartaliga 8 200 kliendi võrra (+6%). Arveldavaid kliente oli pangal 62 400, kvartaliga kasvas arveldavate klientide arv 3 700 võrra (+6%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2022. aasta III kvartalis 106 miljoni euro võrra (8%), ulatudes 1,35 miljardi euroni. Kiireimat kasvu näitas äriklientide hoiuste portfell, mille maht kasvas 44 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiuste maht kasvas 50 miljonit euro võrra ja tähtajaliste hoiuste maht kahanes 6 miljoni euro võrra. Eraklientide hoiuste maht kasvas 4 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 5 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 1 miljoni euro võrra. Rahvusvahelise hoiuste kaasamise platvormi Raisin hoiused ja muu finantseering kasvas 58 miljoni euro võrra. Võrreldes 2021. aasta III kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 368 miljoni euro võrra (+37%). Aastases võrdluses on panga nõudmiseni hoiuste osakaal kõigist hoiustest tõusnud 46% pealt 50% peale. 2022. III kvartalis oli finantseerimiskulu 0,7%, mis on eelmiste kvartalitega võrreldes tõusnud.
2022. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 77 miljoni euro võrra (+7%), ulatudes 1,21 miljardi euroni. Kiireimat kasvu näitas kodulaenude portfell, mille maht kasvas 36 miljoni euro võrra (+8%). Ärilaenude portfell kasvas 29 miljoni euro võrra (+6%), liisinguportfell kasvas 8 miljoni euro võrra (+7%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 4 miljoni euro võrra (+7%). 2021. aasta III kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 354 miljoni euro võrra (+41%).
2022. aasta III kvartalis langes Coop Panga viivises olev laenuportfell 1,7% tasemelt 1,4% tasemele. Aasta tagasi oli vastav näitaja 2,0%.
Finantsvarade allahindluse kulu oli 2022. aasta III kvartalis 0,7 miljonit eurot, mis on tavapärane tase. 2021. aasta III kvartalis täiendavaid allahindlused ei tehtud seoses provisjonide vabanemisega tarbimisfinantseerimise portfellis pensionireformi mõjul.
Coop Panga netotulud olid 2022. aasta III kvartalis 13,9 miljonit eurot, tõustes kvartaalses võrdluses 9% ja aastases võrdluses 34%. Tegevuskulud ulatusid III kvartalis 7 miljoni euroni, kvartaalses võrdluses kasvasid tegevuskulud 5% ja aastases võrdluses 20%.
Coop Pank teenis 2022. aasta III kvartalis 5,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 25% rohkem kui eelmises kvartalis ja 34% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli 2022. aasta III kvartalis 50% ja omakapitali tootlus 19,1%.
Coop Pangal on 30.09.2022 seisuga ligi 30 200 aktsionäri, kvartaliga lisandus 200 uut aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar tulemustele:
„Kolmanda kvartali märksõnadeks olid laenuportfelli jätkuv kasv, madal võlgade tase, hoiuste portfelli kasvu pidurdumine, euribori tõus, rekordiline kvartalikasum ning läbi aegade parimad tulemusnäitajad.
Alates aasta algusest näeme, et hoiuste maht Eesti turul ei kasva ning majandus tarbib eelmistel perioodidel kogutud hoiuseid. Nii on muutunud uute hoiuste kaasamine raskemaks ning kulukamaks. Kui viimastel aastatel oleme kaasanud hoiuseid Euroopa platvormidelt järjest kahanevas mahus, siis viimases kvartalis suurendasime taas selliste hoiuste mahtu.
Coop Panga laenuportfell kasvas kõigis äriliinides. Näeme siiski esimesi märke laenunõudluse alanemisest ja seda eelkõige ärikliendi laenudes ning eluasemelaenudes. Viivises laenude maht on jätkuvalt madal ja vastavalt sellele ka allahindluste tase. Kasvav euribor mõjub positiivselt intressituludele ja negatiivselt intressikuludele. Positiivne mõju oli siiski kaks korda suurem negatiivne.
Kõik see päädis Coop Panga jaoks rekordilise kvartalikasumi ning läbi aegade parimate tulemusnäitajatega.
Soovime olla valmis nendeks võimalusteks, mis avanevad majanduskasvu aeglustumise käigus ja olla tugeva kapitalibaasiga hetkeks, kui majandus pöördub taas kasvule. Sellest lähtuvalt oleme 1. novembriks kutsunud kokku aktsionäride üldkoosoleku, kus on plaanis otsustada täiendav kapitali kaasamine panga kasvustrateegia finantseerimiseks.“
Coop Pank korraldab 2022. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 19. oktoobril 2022 kell 9.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/CP-19-10-veebiseminar-registreerimine
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 139 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: +372 516 0231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
NordenBladet – Tallinnas toimus rahvusvahelise kaubandusnõukogu ITC (International Trade Council) konverents ja auhinnaüritus “Go Global Awards”, mis tõi kokku sadu tippjuhte maailma kõige uuenduslikumatest ettevõtetest, ekspordiagentuuridest, rahvusvahelistest teenusepakkujatest, riskikapitaliettevõtetest ja finantsasutustest.
“Esimest korda toimub see rohkem kui 30-aastase ajalooga rahvusvaheline tippsündmus Euroopas ning pole juhus, et just Eestis. Täpselt aasta tagasi sai EAS peaauhinna ekspordi edendajana. Nüüd oleme võitjana korraldajamaa ning seda saab võrrelda sisuliselt Eurovisiooni või Oscarite gala korraldusõiguse saamisega,” ütles EASi ja Kredexi ühendasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Radisson Collectioni hotellis toimuva kolmepäevase konverentsi avas Eesti president Alar Karis. Järgnesid maailmamajanduse trende ja eri riikide ettevõtluse eripära käsitlevad ettekanded tippekspertidelt, samas tegutses Eesti tippettevõtete ja eksporti edendavate organisatsioonide messiala.
“Pärast konverentsiprogrammi näitasime reedel Eesti põnevaid külgi ka meie ettevõtteid külastades ja linna tutvustades – enamik külalisi on esimest korda elus meie regioonis, Eestist rääkimata. Ning arvestades rahvusvahelist olukorda, toimus Välisministeeriumi eestvedamisel ka Ukraina ümarlaud,” lisas Lepik.
“Go Global Awards” lõppes galaüritusega reede õhtul Lennusadamas, kus anti üle 2022. aasta auhinnad. “Ettevõtlusalane tippkohtumine ei mõjuta mitte ainult edaspidist majanduskoostööd, vaid kindlasti ka äriturismi, arvestades, et paljud külalised jäävad siia veel nädalavahetusekski ning saavad inspiratsiooni, et Eestit rahvusvaheliste ürituste korraldaja ja suurepärase sihtkohana soovitada,” sõnas Lepik.
Valik erinevaid avalike organisatsioonide auhindade võitjaid:
Clean Tech auhind – Business Finland
Aasta teadus- ja arendustegevuse ökosüsteemide arendaja – Czech Invest
Rohelise majanduse auhind – Ireland’s Foreign Direct Investment Agency
Digitaalse ülemineku eestvedaja auhind – LuxInnovation
Aasta eestvedaja rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute edendamises – Germany Trade and Invest
Aasta majandusarengu agentuuri auhind – The Rhode Island Executive Office of Commerce
Aasta välisinvesteeringute agentuuri auhind – Business Sweden
Loova lahenduse auhind välisinvesteeringute valdkonnas – EASi ja KredExi ühendasutus
Aasta ekspordiagentuuri auhind– EASi ja KredExi ühendasutus
Rahvusvaheline äridiplomaatia auhind – Eesti välisministeeriumi äridiplomaatia osakond
ITC on alates 1956. aastast tegutsev mittetulunduslik rahvusvaheline kaubandusnõukogu, mille võrgustikku kuulub 79 riiklikku ekspordi-ja investeeringuteagentuuri ning üle 400 kaubanduskoja. ITC korraldab auhindamisüritust „Go Global Awards“ alates 1989. aastast ning selle eesmärk on tunnustada organisatsioone, kes mõjutavad positiivselt maailma majandust läbi innovatsiooni, tehnoloogiate ja strateegilise juhtimise.
