7533 POSTS 1 COMMENTS

Siret Kotka: Keskerakond soovib muuta haigushüvitiste maksmist alates teisest haiguspäevast tähtajatuks

oktoober 19, 2022

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle seaduse eelnõu, mille kohaselt muudetaks käesoleva aasta lõpuni kehtiv haigushüvitiste maksmise kord tähtajatuks. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka ütleb, et eelnõu vastuvõtmise korral säilib haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev ning tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

“2021. aasta 1. jaanuaril jõustusid haigushüvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud Covid-19 viiruse leviku tõkestamine,” lausub Siret Kotka. “Nakkused ja viirused ei ole aga meie seast kuhugi kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levivad edasi. Samuti on ka Covid-19 tulnud selleks, et jääda ning millega peame koos elama õppima. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale uusi ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta praegune tähtajaline kord tähtajatuks.”

Siret Kotka sõnul peaks riik tegema kõik endast oleneva, et nakkushaigust põdev inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida. “Paljud inimesed muretsevad haigestudes sissetuleku vähenemise ja toimetuleku pärast ega ole valmis koju jääma,” räägib Keskerakonna juhatuse liige. “Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida.”

Siret Kotka lisab muudatused tooksid endaga kaasa täiendava kulu 22,4 miljonit eeldusel, et haiguslehtede kasutus ei lange ega tõuse märkimisväärselt.

Avafoto: Siret Kotka (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Eesti: Lesepension toetaks üksikute pensionäride toimetulekut

Helena-Reet Ennet

oktoober 19, 2022

NordenBladet — Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis üle seaduse eelnõu, mille eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud.

“Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem,” lausub Riigikogu liige Tõnis Mölder. “Oodatava eluea kasv on pidurdunud ja naised elavad meestest keskmiselt 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimub järsk elustandardi langus.”

Tõnis Mölderi sõnul on vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. “2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligi pool vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem. Uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 80%-ni, kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on seevastu 36%,” võrdleb Keskerakonna volikogu esimees.

“Lesepensioni võimaldamisega toetame üksikute pensionäride toimetulekut ja austame pikaaegset abielu. Abikaasa surma puhul tuleb silmitsi seista mitte ainult emotsionaalselt raske ajaga, vaid ka elukvaliteedi langusega. Praeguse kõrge inflatsiooni tingimustes oleks lesepensionist suur abi. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese enda välja arvutatud pensionist,” lisab Tõnis Mölder.

Seadus jõustub vastuvõtmise korral 2023. aasta 1. jaanuaril.

Avafoto: Pexels

TEADLASED: Lihtne retsept: Just nii peatad beebi nutu

Helena-Reet Ennet

oktoober 19, 2022

NordenBladet – Nuttev väikelaps võib olla paljudele lapsevanematele suurem väljakutse, kui nad enne lapse sündi oskaksid ette kujutada. Mõnigi vanem muutub nutu peale ärevaks ja soovib seda kohe lõpetada mis iganes võttega. On tavaline seegi, et mida pikem ja sagedasem on nutt, seda enam vanemad väsivad ja ühel hetkel võib hoolimise ja mure asemele tulla viha. Miks ta nutab? Jäägu ometi vait! Ma olen ju kõike teinud, mida ta ikka veel karjub?

Nüüd on sellele väidetavalt lahendus leitud! Jaapani RIKENi teadlased usuvad, et avastasid lihtsa võtte beebi nutuhoogude peatamiseks. Kui see tõesti nii on, säästab see paljusid lapsevanemaid hulluks minemisest, vahendab Daily Mail.

Luti pakkumine, lõputuna näiv kussutamine, hällilaulude ümisemine, võimlemispallil hüppamine ja veel paljud trikid on ilmselt igale vanemale tuttavad. Nii oleme kõik üritanud nutvaid lapsi rahustada ja magama saada. Nüüd on aga Jaapani teadlased leidnud justkui võluvalemi. Nende sõnul on nipp selline, et hoiad nutvat last süles ja liigud toas viis minutit ning seejärel istud beebit hoides veel viis kuni kaheksa minutit, enne kui lapse voodisse paned. Teadlased loodavad, et nende „retsept” pakub lahendust, kuidas beebi nuttu lõpetada.

Aga kas lapse nuttu tasub paaniliselt peatada?

Jah ja ei. Nutt on inimesele loomulik viis stressi väljaelamiseks ja ka oma vajadustest märku andmiseks. Beebi ainus viis on nutuga teada anda, et tal on ebamugav või mõni muu vajadus tahab rahuldamist. Nutu ignoreerimine, katkestamine või nutmise eest karistamine paneb lapse ebaturvaliselt tundma. Ta õpib emotsioone maha suruma ning muresid enda sees hoidma, mis omakorda muudavad edasise elu tõeliselt keeruliseks.

On leitud sedagi, et nutu aktsepteerimine aitab kaasa lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte kujunemisele, mis muuhulgas mõjutab seda, kuidas täiskasvanuna ennast lähedussuhetes tuntakse. Põhimõtteliselt käib eelnev jutt ka jonni kohta.

Mitmed uurimused on näidanud seost nutmise ja füüsilise tervise vahel. Näiteks tervemad inimesed nutavad rohkem ja suhtuvad nutmisesse positiivsemalt. Samuti on lapsed, kes saavad piisavalt nutta, emotsionaalselt tervemad. Leitud on isegi seos parema õpivõime ning kõrgema enesehinnanguga. Nutta laskmine aitab vähendada käitumisprobleemide tekke ohtu, sest laps saab suurema osa stressist kehale loomulikul moel välja elada.

❗ Jaapani teadlaste “retsept” kutsub tegelikult üles vanema-lapse läheduseks, see meeldib kahtlemata igale lapsele.

Avafoto: Pexels

Eesti: Kultuurikomisjon saatis eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu esimesele lugemisele

Helena-Reet Ennet

oktoober 19, 2022

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Komisjoni aseesimees Liina Kersna osutas, et eestikeelsele õppele ülemineku eesmärk on anda kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused omandada kvaliteetne eestikeelne haridus.

„Teame, et suurusjärgus pooled venekeelsete koolide õpilastest ei omanda põhikooli lõpuks riigikeelt. Ebapiisav riigikeeleoskus piirab nende edasiõppimise võimalusi. On oluline, et kõik Eestis elavad noored saaksid võrdse võimaluse end ühiskonnas teostada, nii haridustee jätkamisel kui ka tööturul,“ lausus Kersna. Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024. aastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid ning 12. klassis peab üleminek olema tagatud 2032. aastaks. Ta lisas, et koolidele tuleb pakkuda nõustamist, järelevalvet ja tuge.

Komisjoni liige Helle-Moonika Helme toonitas, et eelnõu eesmärk on õige, kuid eesti õppekeelele üleminek eeldab palju tööd ja takistuste ületamist. „Väljakutse on väga suur, kuna me ei tea, kuidas hakkab eestikeelsele õppele üleminek tööle massimmigratsiooni tingimustes, kus juba praegu oleme. Suundumus on pigem halvemuse poole, kuna slaavikeelne elanikkond suureneb päevadega. Eestikeelne kool ja eestikeelne õpe on elementaarsed ja normaalses keskkonnas toimuks see üleminek suhteliselt tõrgeteta, kui kõik poliitilised jõud selleks pingutaksid. Kuna praegu on olukord silmnähtavalt käest ära, siis on küsimus, kuidas valitsus garanteerib, et eelnõu ei jää dekoratiivseks ja hakkab päriselt tööle.“

Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav valitsuse luba, kes võib anda üheks aastaks erandi. Gümnaasiumis läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks.

Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet. Asutusele määratava sunniraha ülemmäärana sätestatakse 9600 eurot.

Istungil osales ja tutvustas eelnõu haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. oktoobril.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Loodi vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm

Helena-Reet Ennet

oktoober 19, 2022

NordenBladet — Riigikogu liikmed moodustasid vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma, mille eesmärk on toetada riigi vaktsineerimisprogrammi arendusi, sealhulgas vaktsineerimisjärgsetele terviseprobleemidele professionaalsete lahenduste leidmist.

Toetusrühma esimees Hele Everaus sõnas, et vaktsineerimistel on ajalooliselt väga oluline roll paljude haiguste leviku ärahoidmisel, kuid samas tuleb arvestada, et nii ravimid kui ka vaktsiinid pole sajaprotsendiliselt ohutud. „Eriti nõudlik on üldsus vaktsiinide suhtes, sest reeglina vaktsineeritakse terveid inimesi. Inimesed, peavad riske teadma. Vaktsineerimisprogrammide edu aluseks on usaldus. Usaldus põhineb avatusel kõikide andmete osas. Vaja on süstemaatilist vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustuste registreerimist ja analüüsi, samuti ka igakülgset abi vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustustega inimestele,“ selgitas ta.

Ühenduse liikmed

Vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma esimees on Hele Everaus ja sellesse kuuluvad Jüri Jaanson, Viktor Vassiljev, Helle-Moonika Helme, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Tarmo Kruusimäe, Ivi Eenmaa, Priit Sibul, Kristina Šmigun-Vähi ning Aadu Must.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIV Riigikogu on moodustanud kokku 67 parlamendirühma ja 97 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri
Toetusrühmade nimekiri

Avafotol: Hele Everaus (69) on hematoloogiale spetsialiseerunud eesti arst, arstiteadlane ja poliitik, XIV Riigikogu liige. Hele Everaus lõpetas 1971. aastal Tartu 5. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna (cum laude). Aastatel 1977–1978 oli Tartu Maarjamõisa haiglas internatuuris. 1984. aastal kaitses meditsiinikandidaadi väitekirja ja 1993. aastal meditsiinidoktori väitekirja. Hele Everaus algatas Eestis luuüdi siirdamise. (NordenBladet)

1...163164165...1,507 Page 164 of 1,507