NordenBladet —Projektikonkursil on viis uurimis- ja arendusülesannet:
1) Kirjeldada teiste sarnaste organisatsioonide (välis- ja kodumaiste) protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi väljatöötamise ja rakendamise kogemusi ning koostada soovitused projekti organisatsiooniliseks ülesehituseks (projektorganisatsiooni koosseis, vastutused, pädevused, rollid, sisekommunikatsioon jne) ning läbiviimiseks.
2) Koostada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale universaalne mudeli väljatöötamise juhend, mille järgi asutused töötavad välja oma protsessi- ja riskihalduse mudelid.
3) Valmistada ette ja viia läbi ettevalmistavad tegevused protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendi rakendamiseks SoMi valitsemisalas ning nõustada asutusi mudelite koostamise käigus.
4) Koostada kogu SoMi valitsemisala hõlmav protsessi- ja riskihalduse mudel.
5) Täiustada protsessi- ja riskihalduse mudeli koostamise juhendit eelnevate uurimis- ja arendusülesannete teostamise käigus saadud kogemustele tuginedes.
Projekti rahastab Sotsiaalministeerium 2022. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest ning selle maksimaalseks maksumuseks on 166799€ (summa sisaldab käibemaksu).
Projektikonkurss on avatud 08.11.2022 kuni 06.12.2022 kell 17:00. Eeldame, et leping sõlmitakse detsembris 2022. a. ja avakohtumine toimub jaanuari alguses 2023. a. Projekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023. a.
Taotlused tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonnas www.etis.ee.
Projektikonkursil on oodatud osalema kõik uurimisrühmad või konsortsiumid, mis vastavad tehnilises kirjelduses toodud kvalifitseerumisnõuetele.
Küsimused saatke korraga Ermo Täksile (TEHIKu projektijuht), ermo.taks@tehik.ee ja Marion Pajumetsale (Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik), marion.pajumets@sm.ee. Palume jälgida küsimuste-vastuste ja konkursi jooksvate teadete faili ETISe konkursi kaustas.
ETISega seotud tehniliste küsimuste korral palume pöörduda ETISe kasutajatoe poole (etis@etag.ee, tel 730 0373).
NordenBladet —Riigikogu infotunnis küsis Siret Kotka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt eakate toimetuleku parandamise kohta. Ta märkis, et keskmine vanaduspension jääb alla suhtelise vaesuse piiri ja väga suur osa eakaid elab suhtelises vaesuses.
Sotsiaalkaitseminister vastas, et suhteline vaesus räägib sissetulekute kääridest ühiskonnas, ja nentis, et see puudutab rohkem eakaid. Riisalo osutas, et suhtelise vaesusega tegelemiseks on mitmeid samme astutud: 1. jaanuarist jõustuvad 20-eurone erakorraline pensionitõus ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis koos pensioni indekseerimisega 1. aprillil tõstavad keskmise pensioni prognoosi järgi umbes 20 protsenti 704 eurole. Riisalo lisas, et samuti on tõstetud toimetuleku piiri, üksi elava pensionäri toetust, makstud ühekordset 50-eurost toetust hinnatõusu leevenduseks ja märtsini makstakse energiatoetust.
Vastates küsimusele, kas erakorraline pensionitõus ei peaks 20 euro asemel olema 50 eurot, toonitas Riisalo, et ebavõrdsus on suurenenud ka pensionäride endi vahel ja pensioni erakorraline tõus seda ei vähenda. „Näeme vajadust tegeleda just nende eakamate inimestega, kes on väiksema pensioni saajad. Ainult see aitab välja selle kõige vaesema osa absoluutsest vaesusest ja tõstab ka suhtelise vaesuse kontekstis pensionäre paremasse positsiooni,“ lausus minister. Ta osutas, et kümnel protsendil pensionäridest on esimese samba pension üle 900 ja kümnel protsendil alla 500 euro. „Kui tõstame pensioni kõigil, siis aitame vähem neid, kellel on alla 500-eurone pension,“ ütles Riisalo, kes tõi võimalike lahendustena välja rahvapensioni ja elatusmiinimumi metoodika muutmise, mis on tema sõnul ajale jalgu jäänud.
Peaminister Kaja Kallas vastas infotunnis Mart Helme küsimusele poliitilisest vastutusest, Jaanus Karilaiu küsimusele Madridi tippkohtumise kokkulepete täitmisest, Alar Lanemani küsimusele Marko Mihkelsoni pildiskandaalist ja julgeolekust, Martin Helme küsimusele Reformierakonna moraalsest palest, Kaido Höövelsoni küsimusele keskkonnatasudest, Peeter Ernitsa küsimusele piltidest, mida ei tohiks mitte keegi mitte kunagi teha, Marek Jürgensoni küsimusele Neeme 50 elanikest, Kert Kingo küsimusele võimude lahususest, Maria Jufereva-Skuratovski küsimusele koolitoidust ja Jaak Aabi küsimusele ettevõtjate aitamisest.
NordenBladet — Baltic Horizon Fund kutsub osakuomanikke, investoreid, analüütikuid ja teisi huvilisi osalema oma investorite veebiseminaril 16. november 2022.a. kell 13:00 (CET) / 14:00 (EET).
Veebiseminari juhib Baltic Horizon Fund fondijuht Tarmo Karotam. Presentatsioonile järgneb küsimustevoor. Piiratud aja tõttu soovitame osalejatel saata oma küsimused hiljemalt üks päev varem, enne veebiseminari toimumist e-mailile tarmo.karotam@nh-cap.com.
Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse teil alla laadida vajalik rakendus, mis võtab vaid mõned sekundid. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mille kaudu on võimalik veebiseminari kuulata. Registreerimine lõpeb 16. november kell 12:00 (CET) / 13:00 (EET).
Osalejatele saadetakse tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-mail.
Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com ja Nasdaq Baltic Youtube’i kontolt.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
e-mail: tarmo.karotam@nh-cap.com
NordenBladet – SEB korraldatud uuringust selgus, et enam kui pooled Eesti inimestest säästavad varasemast vähem ning umbes neljandiku säästuvõime on jäänud endiseks.
Uuringus paluti Eesti elanikel võrrelda enda viimase kuue kuu säästmisharjumusi sellele eelnenud poolaastaga. Vastanutest 53 protsenti märkis, et nad säästsid vähem ning 25 protsenti vastas, et säästsid sama palju. Varasemast rohkem säästnuid oli 11 protsenti ning sama palju ei osanud hinnangut anda.
Võrreldes varakevadel läbi viidud uuringuga on panga sõnul näha, et inimestel on tekkinud vähem säästmisvõimalusi. Kevadel väitis umbes kolmandik vastanutest, et nad säästavad vähem ning sama palju oli neid, kelle säästuvõime oli jäänud endiseks.
Eelmise kuue kuuga võrreldes on säästmine märkimisväärselt vähenenud kõikides vanuserühmades. Kui kevadel leidis 31 protsenti 30–39-aastastest, et on varasemast vähem säästnud, siis nüüd on samas vanuserühmas kasvanud see näitaja 51 protsendini. Varasemast rohkem on saanud säästa enim 18–29-aastased, kuid ka seegi protsent on kevadisega võrreldes langenud. Kui kevadel vastas tervelt 29 protsenti 18–29-aastastest, et nemad säästsid varasemast rohkem, siis nüüd on väidab seda 17 protsenti.
“Eestimaalaste säästude kiire kasv pidurdus juba mullu sügisel. Säästmist pärsib rekordiline inflatsioon, mis võrreldes aasta tagusega on alates maikuust olnud üle 20 protsendi. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti. Hinnatõusu keskkonnas läheb suur osa sissetulekutest igapäevakulutusteks ehk nagu näitab ka uuring, siis üle poole oli neid, kes säästsid vähem kui varem,” ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Ka Eesti Panga statistika näitab, et 2021. aasta sügisest alates on eraisikute hoiuste kasvus toimunud pööre: lisaks kasvule on mõnel kuul hoiused veidi kahanenud. “Suure tõenäosusega näeme säästmise langust ka eelolevatel kuudel, mil tarbijate postkasti hakkavad jõudma eeldatavasti märkimisväärselt suuremad elektri- ja gaasiarved. Kui vähegi võimalik, siis tasub ka ebakindlatel aegadel koguda rahalist puhvrit, kuid inflatsiooni tõttu võib olla mõistlik kombineerida säästmist investeerimisega, et sääste ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust kasvatada,” märkis Leppänen.
Säästmisvõime on langenud kõikjal Eestis. Kevadel hakkas varasemast väiksema säästmisvõimega silma Kirde-Eesti, kus 40 protsenti vastanutest säästsid varemast vähem, kuid sügisel on varasemast vähem säästjate osakaal kasvanud märkimisväärselt kõikjal. Vaid Lõuna-Eestis säästis senisest vähem 47 protsenti vastanutest, mujal oli see näitaja 50 protsenti või rohkem, ulatudes Kirde-Eestis lausa 67 protsendini.
Vähem säästnute seas olid nii teenindus- või müügitöötajad, pensionärid, kuid ka tippspetsialistid, samuti said vähem säästa oskustöölised, õppurid ja lapsehoolduspuhkusel olijad. Veidi enam kui veerand juhtidest suurendasid sääste, samal ajal kui pensionäridest leidis võimalusi puhvri kasvatamiseks vaid 6 protsenti vastanutest.
“Uuringu tulemustest nähtub, et säästuvõime langemine puudutab paljusid. Kui varem nägime säästmise langust eelkõige vähemkindlustatute seas, siis nüüd on puhvri kogumine kahanenud ka tippspetsialistide ja oskustööliste seas. Kindlasti mõjutab seda nii muutunud majandusolukord kui ka märkimisväärne hinnatõus,” lisas Leppänen.
NordenBladet —Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, sealhulgas ratifitseeris Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet muutva ja pikendava protokolli, et edendada Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste koostööd.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse (645 SE), millega luuakse riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks.
Seaduse abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Muudatused aitavad kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele, samuti aitavad need tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (666 SE), millega ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele ning muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile.
Seadusega tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning viiakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine vastavusse ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.
Riigikogu võttis 73 häälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse (649 SE), millega ratifitseeritakse protokoll, millega täiendati ja pikendati Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet 10 aasta võrra ning lisati kokkuleppesse uued koostöövõimalused.
Kokkuleppe muutmise ja pikendamise eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Kokkulepe reguleerib teadus- ja arendustegevuskoostöö vorme ja põhimõtteid, sealhulgas intellektuaalse omandi õigusi ja teabeturbekohustusi.
Neli eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), millega seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.
Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Eelnõu järgi määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.
Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE), millega tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.
Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse kindlustusdirektiivi summasid tulenevalt inflatsioonist. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020.
Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE), mis näeb ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte ehk isikute jaoks, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.
Eelnõu põhineb ELi määrusel, mille eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse. Laiem eesmärk on ära hoida raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada, tagades minimaalse kulu maksumaksjatele.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE), millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.
Kaks eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi
Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE), millega sooviti muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamine poliitilistel eesmärkidel. Eelnõu kohaselt hakanuks prokuratuuri tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet tegema Justiitsministeeriumi asemel Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE), millega sooviti pikendada õppelaenu tagasimaksmise tähtaega, tõsta õppelaenu mahtu ning näha ette, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Samuti soovisid algatajad sätestada, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Lisaks pidanuks riik kustutama eelnõu kohaselt õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, ning kogu laenu, kui laenusaaja loodud peres on vähemalt kaks alaealist last.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Marko Šorin Keskerakonna fraktsioonist.
Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu oli 20 Riigikogu liiget.
