NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, sealhulgas ratifitseeris Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet muutva ja pikendava protokolli, et edendada Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste koostööd.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse (645 SE), millega luuakse riigisisene õigusraamistik Euroopa Liidu kalandusele ja vesiviljelusele suunatud fondide rakendamiseks, kalanduse riigiabi andmiseks ja kalanduse ühise turukorralduse meetmete rakendamiseks.

Seaduse abil viiakse ellu ELi ühise kalanduspoliitika ja ka riigisiseseid kalamajanduslikke eesmärke ning ELi eelarveperioodideks 2014–2020 ja 2021–2027 koostatud rakenduskavasid. Muudatused aitavad kaasa toetusteks eraldatud raha eesmärgipärasele kasutamisele ja tegevuste paindlikumale rahastamisele, samuti aitavad need tagada kalamajandusliku riigiabi andmist ELis kehtivate reeglite järgi.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis 67 häälega vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (666 SE), millega ajakohastatakse vajalikud viited Euroopa Liidu õigusele ning muudetakse rakendatavaid sätteid vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformipaketile.

Seadusega tehakse muudatusi ka põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ning viiakse põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamine vastavusse ELi muudetud määrusega. Lisaks sätestatakse alused programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste andmiseks.

Riigikogu võttis 73 häälega vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli ratifitseerimise seaduse (649 SE), millega ratifitseeritakse protokoll, millega täiendati ja pikendati Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkulepet 10 aasta võrra ning lisati kokkuleppesse uued koostöövõimalused.

Kokkuleppe muutmise ja pikendamise eesmärk on edendada rahvusvahelist koostööd Eesti, USA ja Balti piirkonna teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Kokkulepe reguleerib teadus- ja arendustegevuskoostöö vorme ja põhimõtteid, sealhulgas intellektuaalse omandi õigusi ja teabeturbekohustusi.

Neli eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE), millega seotakse töötuskindlustushüvitise maksmise periood majandustsüklitega. Praegu sõltub hüvitise maksmise periood vaid inimese tööstaažist, mille pikkusest olenevalt makstakse hüvitist kas 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ning tugevat kaitset majanduse kasvufaasis.

Muudatuste kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma osaliselt ka tööturu olukorrast. Eelnõu järgi määratakse inimesele töötuskindlustushüvitise taotlemisel hüvitise maksmise periood vastavalt staažile 180, 210 või 300 kalendripäevaks. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist arvutab Töötukassa välja registreeritud töötute arvu ning võrdleb seda varasema perioodi keskmise registreeritud töötute arvuga. Kui majanduses toimuvat peegeldav tööpuuduse näitaja on madal, siis töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi ei pikendata.

Kehtiva seadusega võrreldes lüheneb hüvitise baasperiood 60 päeva võrra inimestel, kelle kindlustusstaaž on suurem kui viis aastat. Tavapärase tööpuuduse korral pikeneb nende hüvitise maksmise periood automaatselt 60 päeva ning kõrge tööpuuduse korral 120 päeva võrra. Inimestel, kelle staaž on lühem kui viis aastat, hüvitise maksmise baasperiood ei muutu, kuid neil ei pikene ka hüvitise maksmise periood tavapärase tööpuuduse korral. Küll aga pikendatakse seda 60 päeva võrra majandusolukorra halvenedes ehk kõrge tööpuuduse korral.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE), millega muudetakse kulude jaotust programmide tegevuste lõikes ning vahendite jaotust kulude ja investeeringute vahel. Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.

Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (647 SE), millega tõstetakse kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.

Muudatuste aluseks on ELi teatis, millega korrigeeritakse kindlustusdirektiivi summasid tulenevalt inflatsioonist. Piirmäärad tuleb üle vaadata iga viie aasta järel. Esmakordse läbivaatamise käigus oli vaatlusaluseks perioodiks 31. detsember 2015 kuni 31. detsember 2020.

Samuti läbis teise lugemise valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (667 SE), mis näeb ette kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte ehk isikute jaoks, kelle vahendusel viiakse läbi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid. Keskne vastaspool täidab vahendajana iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises.

Eelnõu põhineb ELi määrusel, mille eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse. Laiem eesmärk on ära hoida raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada, tagades minimaalse kulu maksumaksjatele.

Esimese lugemise läbis üks eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise majanduskomisjoni algatatud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 17 muutmise seaduse eelnõu (729 SE), millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalikes huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ette nähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvatele asjaajamiskuludele ka tema tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.

Oktoobris otsustas Riigikogu toetada õiguskantsleri ettepanekut viia kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus põhiseadusega kooskõlla osas, kus see ei näe omanikule ette täiendavate hindamiskulude hüvitamist, kui omanik soovib pidada riigi või omavalitsusega läbirääkimisi üldistes huvides omandatava maa, metsa või hoone hinnas.

Kaks eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi

Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (632 SE), millega sooviti muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ning välistada kriminaalmenetluse kasutamine poliitilistel eesmärkidel. Eelnõu kohaselt hakanuks prokuratuuri tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet tegema Justiitsministeeriumi asemel Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.

Samuti lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (662 SE), millega sooviti pikendada õppelaenu tagasimaksmise tähtaega, tõsta õppelaenu mahtu ning näha ette, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja Eestis õppivate teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Samuti soovisid algatajad sätestada, et Eestis õppivate Eesti kodanike puhul pole käendust ega tagatist vaja. Lisaks pidanuks riik kustutama eelnõu kohaselt õppelaenust poole, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks, ning kogu laenu, kui laenusaaja loodud peres on vähemalt kaks alaealist last.

Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Marko Šorin Keskerakonna fraktsioonist.

Kultuurikomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu oli 20 Riigikogu liiget.

Istung lõppes kell 17.22.