AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmivad järgmiseks kümneks aastaks halduslepingu

By

-

november 9, 2022

NordenBladet — Tallinna Linnavolikogu kiitis 03.11.2022 otsusega nr 114 heaks AS-i Tallinna Vesi nõukogu poolt kinnitatud uue halduslepingu, mille üks olulisemaid eesmärke on Tallinna ühisveevarustuse ja ühiskanalisatsiooni klientide varustamine veega ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtmine ning puhastamine.

Haldusülesanne kinnitati ja AS Tallinna Vesi määrati vee-ettevõtjaks põhitegevuspiirkonnas järgnevaks kümneks aastaks ehk kuni 30.11.2032 (k.a). AS-i Tallinna Vesi teenusleping, mis sõlmiti Tallinna linnaga 12.01.2001, lõpeb 30.11.2022, uus haldusleping sõlmitakse perioodiks 01.12.2022 – 30.11.2032 (k.a).

Sõlmitava halduslepingu järgi planeeritakse teha kõik investeeringud ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajatistesse õigusaktide kohaselt lubatud tasude, eelkõige veeteenuse hinna ja liitumistasude arvelt. „Investeeringute planeerimine tugineb vajalikkusele, kulutõhususele ja mõistlikkusele ning sellele, et nende tegemine tooks kaasa võimalikult vähesel määral avalike vahendite kasutamist. Seni kehtiva teenuslepingu järgi sõltus investeeringute tegemine rekonstrueeritavate torustike pikkusest ehk AS Tallinna Vesi kohustus torustikke rekonstrueerima vähemalt 10 km aastas,“ selgitas AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Aleksandr Timofejev.

„Tallinna linn avaldab heameelt uue halduslepingu sõlmimise üle, mille eesmärgiks on kvaliteetse veeteenuse tagamine linnaelanikele ja ettevõtjatele, keskkonnahoiupõhimõtete järgimine ning suurem tähelepanu investeeringutele, et tagada võrkude järjepidev kaasajastamine ning ettevõtte jätkusuutlikkus,“ märkis Tallinna linnasekretär ja AS Tallinna Vesi nõukogu aseesimees Priit Lello. Haldusülesande täitmise rahastamine toimub ka edaspidi klientidelt ja teistelt vee-ettevõtjatelt neile osutatavate teenuste eest nõutavate tasude arvelt ning veeteenuste hinna kooskõlastab Konkurentsiamet. Tallinna linn maksab kliendina AS-i Tallinna Vesi teenuseid tarbides teenuste eest ülejäänud klientidega sarnaselt tasu. Täiendavalt reguleerib leping lahkvoolse sademevee ning avalike veevõtukohtade teenuse osutamise tasudega seonduvat. Poolte soov on lahkvoolse sademevee ja avalike veevõtukohtade teenuse tasu kujundamisel lähtuda veeteenuse hinnale rakenduvatest regulatsiooni põhimõtetest. Halduslepingust tulenevalt hakkab AS Tallinna Vesi osutama ka lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajatiste kaudu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenust. AS-i Tallinna Vesi ülesannete hulka kuulub ka ühisveevärgil asuvatest avalikest veevõtukohtadest, sh hüdrantidest ja veekraanidest veevõtu teenus.

Lepingus reguleeritakse, et Tallinna linn tasub edaspidi vee-ettevõtjale sademevee teenuse osutamise ning ühisveevärgil asuvate avalike veevõtukohtade opereerimise eest tasu lähtuvalt analoogiast Konkurentsiameti soovitusliku veeteenuse hinna arvutamise metoodikaga. Halduslepingu allkirjastamine ei too kaasa kohest muutust AS Tallinna Vesi koondtuludes ning sarnaselt veeteenuste hinnale sisaldab teenuse tasu põhjendatud kulusid, kapitalikulu ning vee-ettevõtja põhjendatud tulukust.

Sademevee kogumise ja puhastamise ning avalike veevõtukohtade teenuse müügitulu kehtiva lepingu alusel.

„Halduslepingu üheks eesmärgiks on Tallinna linna ja AS-i Tallinna Vesi ühise koostööna lahendada ka ajaloolised väljakutsed, nagu seda on peremehetud torustikud, mistõttu nähakse halduslepingus ette nende üleandmine AS-ile Tallinna Vesi. Lisaks näevad pooled ühe ajaloolise probleemina ahelmajasid (kinnistud, millel on üks liitumispunkt ja mitut hoonet läbiv ja teenindav vee- või kanalisatsioonitorustik), millele tuleks välja ehitada eraldi liitumispunktid. Kolmandaks on poolte ühiseks eesmärgiks see, et tarbijatel oleks AS-i Tallinna Vesi põhitegevuspiirkonnas võimalik liituda ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenusega, millega liitumist Tallinna linn võimalusel toetab,“ selgitas AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Aleksandr Timofejev.

Haldusleping on kõigile kättesaadav Tallinna linna dokumendihaldussüsteemis ja AS Tallinna Vesi kodulehel.

Maria Tiidus
Kommunikatsioonijuht
Tallinna Vesi
(+372) 626 2271
maria.tiidus@tvesi.ee

Norra pakub varjupaika Venemaalt põgenenud luure-valgevaalale Hvaldimir – Fjordidesse plaanitakse maailma esimest avavee vaalakaitseala

By

Helena-Reet Ennet

-

november 9, 2022

NordenBladet — Norras on kavas luua varjupaik veeloomadele, nende seas valgevaalale Hvaldimir, kes põgenes Venemaalt 2019. aastal. Kui 2019. aastal hakkas valgevaal Norra kalalaevadega mängima ja turistidega suhtlema, sai sellest internetis sensatsioon, vahendab Guardian.

Seltskondlik olend tundus hoidvat inimeste poole ja neid tõmbas tema poole. Kuid Hvaldimiri lugu näib olevat kurb. Ta kandis algul rakmeid, millel oli tempel „Peterburi varustus”. Meedia läks selle peale hulluks, temast räägiti kui „spioonvaalast”.

Kuna ta näib olevat inimeste poolt koolitatud ja inimestega harjunud, ei saa ta looduses hästi hakkama ja teda ohustavad lõhekasvatajad, kui ta veedab aega võrkude ääres, sööb lõhetoiduga kohale meelitatud kalu ja tüütab kalureid.

Kuid nüüd võib tema olukord muutuda. Üht Briti ettevõtjat puudutas tema lugu nii, et ta püüab nüüd koguda raha, et luua Norra fjordidesse maailma esimene avavee vaalakaitseala. Tööd Hammerfesti linna lähedal 200 hektari suurusel kaitsealal algavad järgmise aasta alguses. Endine kinnisvaramogul Adam Thorpe asutas heategevusorganisatsiooni OneWhale, mis praegu rahastab Hvaldimiri jälgimist ja kaitset ning on rahastanud uuringuid, mis võimaldavad varjupaiga rajamist. Ta tegi koostööd filmirežissööri Regina Crosbyga, kes ütles, et hakkas tegutsema pärast seda, kui ta läks ahastuses olevat vaala filmima.

„Kõik on sellesse vaala YouTube’i videote kaudu armunud,” ütles Thorpe. „Lugesin tema kohta National Geographicust 2019. aastal ja tundus see murettekitav. Ta on selgelt kodustatud ja ta on suurepärane isiksus. Mõtlesin, et noh, kui me suudame luua varjupaiga või kaitseala, mis kaitseb vaala laevaliikluse eest, siis see tähendab, et ta saab ise kala püüda ja elada võimalikult loomulikku elu.”

Thorpe’il on Norra valitsuselt luba talle kuuluv fjordi võrguga eraldada, kui ta suudab koguda raha – 250 000 naela, et hankida võrgud ala piiramiseks, luua põhilised majutuskohad töötajatele läheduses viibimiseks ja elanike jälgimiseks, samuti veterinaarlaborile hoolduse pakkumiseks.

Kaitseala oleks piisavalt suur, et võtta vastu hulk vaalu, kes on inimeste poolt välja õpetatud ja harjunud vangistuses elama. Projekt loodab võimaldada vaaladel ise jahti pidada ja üksteisega suhelda ning lõpuks nad loodusesse tagasi lasta. Thorpe arvab, et see oleks parem kui mõned zooloogide soovitused, et vaalu nagu Hvaldimir, hoitakse vangistuses akvaariumis.

„Selle vaala lugu rääkides saame pakkuda varjupaika ka teistele endistele vangistuses peetud vaaladele,” ütles ta. „Kaitsealal ei ole lõhefarme ega liigu paate sisse ega välja, mis välistab vigastuste ohu propelleriga.”

Kuid kuigi projekt algas väikese operatsioonina, kus vaid Thorpe ja Crosby püüdsid Hvaldimiri kaitsta, on see kasvanud suuremaks mittetulunduslikuks projektiks, mille juhatuses on maailma juhtivad teadlased, loomaarstid ja looduskaitsjad, kes töötavad varjupaiga loomise nimel. See on äratanud huvi isegi Netflixis, kes peab Crosbyga läbirääkimisi filmi üle, mis dokumenteerib vaala ja tema teekonda vangistusest merre ja varjupaika.

Kardetakse, et vaal võidakse surmata, kui ta jätkab lõhekasvatajate tülitamist. Norral on selles valdkonnas kogemusi; valitsus sattus hiljuti kriitika alla morsk Freya tapmise eest pärast seda, kui see tõmbas fjordi lähedale turiste.

„Peame Hvaldimirit pidevalt jälgima ja veenduma, et ta ei tekitaks ebameeldivusi lõhefarmides, kus talle meeldib aega veeta,” selgitas Thorpe. „Üks tema varasemaid töökohti on selgelt olnud paatide ja propelleritega tegelemine. Ja nii on üks tema nippe keerata nöör ümber propelleri. Kuigi sellised asjad on armsad, on need lõhefarmide jaoks üsna masendavad. Kui lõhefarmis peaks midagi juhtuma ja teda selles süüdistataks, siis tapetaks ta kohe ära, selles pole vähimatki kahtlust.”

Fotod: Väljavõtted YouTube videost

TEE ETTEPANEK! Avati 2023. aasta Eesti vabariigi teaduspreemiate konkurss

By

Helena-Reet Ennet

-

november 9, 2022

NordenBladet — Riigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

Riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab Vabariigi Valitsuse nimel välja 2023. aasta Eesti vabariigi teaduspreemiate konkursi.

Tähtaeg: Komisjon ootab ettepanekuid 16. detsembriks 2022 elektrooniliselt teaduste akadeemia konkursside e-keskkonnas.

ESITATAVAD ANDMED JA DOKUMENDID

1. Teaduspreemia avastuse eest (vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest, 50 000 eurot)

Preemiakandidaadi (-kandidaatide) ülesseadmiseks esitada:

kandidaadi kontakt- jm andmed;
motiveeritud esildis (eesti k), kuni 3 lk;
motiveeritud esildis (ingl k), kuni 3 lk;
organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
elulookirjeldus (eesti k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
elulookirjeldus (ingl k), kuni 3 lk iga töörühma liikme kohta. Esitada kõik elulookirjeldused koos ühe failina;
materjalid (eesti k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
materjalid (ingl k), sh publikatsioonid, mida peate preemia määramisel oluliseks; mitme faili esitamisel kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina;
esitaja kontaktandmed.

2. Elutööpreemia (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest, 2 preemiat, á 40 000 eurot)

Preemiakandidaadi ülesseadmiseks esitada:

kandidaadi kontakt- jm andmed;
motiveeritud esildis (kuni 3 lk);
organisatsiooni juhtorgani otsus (juhul, kui kandidaadi esitab organisatsioon);
kandidaadi elulookirjeldus (kuni 3 lk);
kandidaadi teaduspublikatsioonide nimekiri, milles on eraldi esile toodud kümme olulisemat (lisada DOI koodid);
10 eelnevas nimekirjas esile toodud olulisemat publikatsiooni (eraldi failidena);
esitaja kontaktandmed.

3. Aastapreemiad (eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks (8 preemiat, á 20 000 eurot) järgmistes valdkondades:

täppisteadused;
keemia ja molekulaarbioloogia;
tehnikateadused;
arstiteadus;
geo- ja bioteadused;
põllumajandusteadused;
sotsiaalteadused;
humanitaarteadused.

Aastapreemia kandidaadi või teadusrühma ülesseadmiseks esitada:

kandidaadi (või teadusrühma) kontakt- jm andmed;
motiveeritud esildis (kuni 3 lk), kus on märgitud valdkond ülal toodud nimistust ja töö või tööde tsükli pealkiri; teadusrühma puhul formuleerida iga teadusrühma liikme isiklik teaduslik panus ning kui on, siis tuua välja töörühma juht;
organisatsiooni juhtorgani otsus (lisada juhul, kui esitaja on organisatsioon);
kandidaadi või teadusrühma liikmete elulookirjeldused (kuni 3 lk iga liikme kohta, teadusrühma liikmete elulookirjeldused ühe failina);
tulemusega seotud, eelmise nelja aasta (2019–2022) jooksul ilmunud teadustöö või tööde tsüklisse kuuluvate publikatsioonide nimistu (sh DOI koodid);
eelnimetatud publikatsioonide failid (kokkupakituna, soovitatavalt zip-failina).

PREEMIAKANDIDAATIDE ESITAMINE

Ettepanekuid preemia määramiseks võivad komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.

Aastapreemiaga varem autasustatud teadustöötajaid ja teadusrühmi võib taas esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes preemia määramisest uuel tasandil teadustöö eest.

Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

Lisainformatsioon
Tiina Rahkama, tiina.rahkama@akadeemia.ee
Esitamisega seotud tehnilised küsimused Margit Lehis, margit.lehis@akadeemia.ee

Avafoto: Pexels

Riigikohus: riigi õigusabi alarahastamine võib seada ohtu põhiõiguste kaitse

By

Helena-Reet Ennet

-

november 9, 2022

NordenBladet — Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kui professionaalne õigusabi on inimese põhiõiguste kaitseks vajalik ja tal endal selle jaoks vahendid puuduvad, peab õigusabi kindlustama riik.

Eeskätt kuriteos kahtlustatavatele ja süüdistatavatele õigusabi tagamist nõuvad nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa õigus ja on selge, et riigi õigusabi tasumäärad on otseselt seotud kaitseõiguse kindlustamisega. Kui inimene ei saa kehtiva riigi õigusabi mudeli ja tasumäärade tõttu piisavat abi, võib tegemist olla kaitsepõhiõiguse rikkumisega.

Riigikohus leidis, et kui riigi õigusabi osutavate advokaatide arv kahaneb praeguse mudeli kitsaskohtade ja alarahastuse tõttu kriitilise piirini, võib lisaks õigusabi saajate õiguste rikkumisele kerkida ka küsimus kehtiva süsteemi jätkusuutlikkusest laiemalt. Advokatuuri juhatusele on küll seadusega pandud kohustus tagada riigi õigusabi katkematu osutamine ja kättesaadavus, aga kui neil ei õnnestu praegu kehtivatel tingimustel riigi õigusabi pakkumisest huvitatud advokaate leida, võib kahtluse alla sattuda sellise kohustuse seaduspärasus.

Kolleegium märkis siiski, et Riigikohus ei saa hakata seadusandja asemel jätkusuutlikumat riigi õigusabi süsteem looma. See on üksnes Riigikogu otsustada, kas advokaadinappust tuleks leevendada tasu tõstmisega, tasu ülemmäära kaotamisega ja menetlejale igal üksikjuhtumil õiglase tasu määramise õiguse andmisega või mõnel muul moel.

Riigikohus: tasu ülemmäär pole põhiseadusega vastuolus

Riigikohtus arutusel olnud kohtuasi puudutas riigi õigusabi tasu määramist advokaadile, kes tutvus erakordselt mahuka kriminaalasja materjalidega, mis hõlmasid 45 köidet ja 11 000 lehekülge.

Justiitsministri kehtestatud korra alusel on võimalik advokaadile määrata toimikuga tutvumise tasu maksimaalselt pooleteise tunni eest, praeguste tasumäärade järgi 81 eurot. Erandkorras saab tasu suurendada siiski kuni 500 protsendi võrra, makstes kaitsjale kõige rohkem üheksa tunni eest 486 eurot. Samas väitis advokaat, et kulutas toimikuga tutvumiseks 77,5 tundi ja soovis saada üle 4000 euro.

Advokaat vaidlustas tasu suuruse maakohtus ja tema kaebus rahuldati osaliselt. Esimese astme kohtu hinnangul oli ministri määruse säte – mis võimaldab tasu suurendada vaid kuni 500 protsenti –, põhiseadusega vastuolus, rikkudes advokaadi kutse- ja ettevõtlusvabadust, omandipuutumatust, õigust võrdse kohtlemisele ning kaudselt ka kahtlustavata kaitseõigust. Maakohus pidas mõistlikuks toimikuga tutvumise ajaks 44 tundi ja tasuks 2376 eurot.

Riigikohus juhtis oma otsuses küll tähelepanu riigi õigusabi süsteemi probleemidele ja vajadusele tagada kaitseõigus, kuid jõudis järeldusele, et praegusel juhul advokaadi põhiseaduslikke õigusi siiski ei rikutud. Kolleegium märkis, et elukutsevabadus on mõeldud esmajoones tavaliste palgatöötajate õiguste kaitseks, aga advokaadid tegutsevad ettevõtjatena ja nii ei laiene neile ka näiteks töötasu alammäära nõue.

Samuti ei ole riigi õigusabi pakkumine advokatuuri liikmetele kohustuslik. Soovijad saavad end märkida infosüsteemis riigi õigusabi osutajaks ja kui advokaat on avaldanud valmisolekut riigi õigusabi pakkuda, on ta eeldatavasti kursis ka tasumäärade ning nende suurendamise võimalustega. Enne tellimuse vastuvõtmist võib aga advokaat võtta ühendust menetlejaga ja välja selgitada umbkaudse töömahu.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Soomes avastati kosmeetika maaletoomisel suur maksupettus

By

Helena-Reet Ennet

-

november 9, 2022

NordenBladet — Soome toll uuris koostöös Euroopa prokuratuuriga impordiga seotud maksupettusi. Soome ettevõtet kahtlustatakse enam kui poole miljoni euro suuruse kasu saamises, kui ta on toonud Ameerika Ühendriikidest Euroopa Liitu võltsitud tollinimetuste alusel kosmeetikatooteid.

Euroopa Komisjon kehtestas teatud USA-st imporditavatele kaupadele 25-protsendilise lisatollimaksu. Eeluurimise põhjal kahtlustatakse, et Soome ettevõte deklareeris imporditud kosmeetikatooted sihilikult valede tollinimetuste all.

Uurime asja kui raskekujulist maksupettust ning kuna tegemist on Euroopa Komisjoni määratud täiendavate tollimaksude vältimisega, oleme koostöös Euroopa prokuratuuri EPPO-ga läbi viinud eeluurimise, ütles juhtumi uurija Hanna Koskenranta.

Euroopa prokuratuuri ülesanne on uurida teatud EL-i finantshuve kahjustavaid kuritegusid, näiteks tolliga seotud maksupettusi, ning võtta vastutusele ja karistada nende toimepanijaid EL-i liikmesriikides. Praegune eeluurimine puudutab Euroopa Komisjoni kehtestatud täiendavate tollimaksude vältimist ning kahtlustatav kahju on seega suunatud Euroopa Liidu tuludesse. Seetõttu tegutses eeluurimises prokurörina volitatud Euroopa prokurör Ritva Sahavirta Euroopa prokuratuurist.

Kuriteos kahtlustatakse firmat juhtivat isikut. Uurimise käigus on Soomes läbi viidud läbiotsimised kodus ja muudes kohtades. Uurimine keskendus aastatele 2018–2019. Arvatakse, et ettevõte on vältinud enam kui 500 000 euro väärtuses täiendavat tollimaksu. Lisaks sellele anti ettevõttele korraldus maksta täiendavat tollimaksu. Maksude summa koos täienduste ja intressidega on üle 720 000 euro. Asi liigub edasi kohtusse.