NordenBladet — Kõige enam sajab lund Kainuus. Seal võib maha tulla kuni 15-sentimeetrine lumikate, ütleb Foreca meteoroloog Joonas Koskela oma blogis.
Lisaks Kainuule sajab lund Põhja-Pohjanmaal. Kainuu lõunapiiril tuleb lund paar sentimeetrit, kirdes koguneb umbes viis sentimeetrit, märgib Koskela.
Soome keskosas Satakuntas ja Pirkanmaal võib koguneda viis sentimeetrit lund. Tänase kolmapäeva, 9. novembri jooksul muutub lumesadu selles piirkonnas veeks ja lumi sulab. Kolmapäeva õhtul ja ööl vastu neljapäeva sajab kohati vihma või lörtsi.
Homme neljapäeval sajab vaid kerget vihma, Lapimaal võib kohati sadada lund.
Järgmine korralik sajuala saabub tõenäoliselt reede õhtul lääne poolt. Koos madalrõhkkonnaga võib Lapimaale tulla korralik lumesadu, kuigi Lõuna-Lapimaal sajab ka vihma. Teisipäeva hommikul tehtud prognoosi kohaselt jääb reedene lumesadu Lapimaal vahemikku 5-15 sentimeetrit. Siiski on prognoosis endiselt ebakindlust, märgib meteoroloog Koskela Foreca blogis.
Foreca hoiatab väga halbade teeolude eest lumesaju piirkonnas.
NordenBladet — Soomes avalikustati 2021. aasta maksuandmete põhjal Soome kõrgeima sissetulekuga maksumaksjad. Kõige tipus on üllatusnimi Uusimaalt: Juhapekka Tapani Piiroinen. Ta teenis tulu 133 746 032 eurot. Kapitalitulu osakaal oli 133 699 953 eurot, töötasu osa 46 078 eurot, vahendab Iltalehti.
Piiroinen pole enne 2021. aasta maksuinfo avaldamist avalikkuse ees olnud. Temast teatakse väga vähe. 1983. aastal sündinud Piiroinen töötab ettevõtluse infoteenistuse andmetel Goofy Unicorn Oy tegevjuhina.
Ettevõte on oma tegevusalaks määranud tarkvara projekteerimise ja tootmise. Lisaks on kirjelduses videomängude arendamine ja avaldamine.
Muidu on Piiroinenil aktiivsed rollid vaid ühes elamuühistus. Ta on juhatuse korraline liige.
Teisel kohal on Ilkka Paananen, mobiilimängufirma Supercell asutaja ja tegevjuht. 1978. aastal sündinud Paananen teenis kokku 58 680 857 eurot, millest 47 914 037 eurot moodustas kapitalitulu ja 10 766 820 eurot töötasu.
Mängufirma Reworks asutaja Ilkka Teppo teenis kokku 46 307 289 eurot, millest töötasu osa oli 67 010 eurot. Reworks müüdi Iisraeli firmale Playtika.
Lisaks 1973. aastal sündinud Teppole tõi tehing 15 suurema tulusaaja hulka ka teised asutajad Jarno Heikkinen, Aaro Väänänen, Jarno Fabritius ja Miika Fabritius. Heikkinen on edetabelis 31,73 miljoniga viies.
Nimekirja kolmas on samuti mängutööstuses. Ta on Supercelli teine asutaja Mikko Kodisoja. 1976. aastal sündinud Kodisoja teenis kokku 35 386 278 eurot, millest 7 314 509 oli töötasu.
Kuuendal kohal on börsifirma Qt Group tegevjuhina tuntud Juha Varelius. Tema sissetulek kokku oli ligi 29 miljonit eurot. Qt Group ei tegutse mängutööstuses. Selle põhitoode on Qt tarkvara raamatukogu ja arenduskeskkond.
Siin on Soomes 2021. aastal maksuameti andmetel suurimate tulusaajate TOP 15:
NordenBladet – Eestis ja Lätis on pensionärid Euroopa kõige vaesemad. Eesti keskmine vanaduspension on praegu 595 eurot. Samal ajal on hinnad aastaga tõusnud pea 25% ja postkasti jõuavad kallid küttearved. Üksi elavad pensionärid, kelle kuusissetulek jääb alla 654 euro, saavad abipaki, milles näiteks konservid, küpsised, tee, makaronid ja seep.
Abipakke jagavad linnaosavalitsused. Paki saaja peab olema linnaosa ametlik elanik, kes elab oma kodus üksi. Paki saamiseks peab üksi elav pensionär kindlasti registreeruma (v.a. Lasnamäel, kus registreerimist ei toimu). Seda ka siis, kui ta on varasematel aastatel abipakke saanud. Pakile järele tulles tuleb esitada isikut tõendav dokument!
Paki sisu on igas linnaosas sama, selles on pool liitrit toiduõli, kaks purki veise- ja kaks purki kanakonserve, 100 g musta teed, 220 g küpsiseid, 100 g piimašokolaadi, 480 g purgisupp, 270 g kalakonserve, 400 g makarone, pool kilo tatart ja üks seep. Pakk on aastas ühekordne, mitte igakuine toetus.
Millal ja kuidas saab oma linnaosast abipaki?
• Haaberstis oli registreerimine 4. novembrini. Paki saab kätte novembrist lahtiolekuaegadel Haabersti päevakeskuses (Õismäe tee 24).
• Kesklinnas registreerimine 30. novembrini telefonidel 645 7200 ja 645 7205 tööpäeviti kella 10-16 või kesklinlane@tallinnlv.ee Väljastamine 15. novembrist lahtiolekuaegadel Kesklinna valitsusest (Nunne 18), kesklinna sotsiaalkeskusest (Liivalaia 32) ning Raua saunast (Raua 23).
• Kristiines lõppes registreerimine 31. oktoobril. Paki saab kätte novembris linnaosavalitsusest (Metalli 5).
• Lasnamäel registreerimist ei toimu. Paki väljastamine 14.-18. novembrini kl 9-17 linnaosavalitsusest (Pallasti 54). Info tööpäeviti kella 9–16 numbrilt 645 7700 ja Lasnamae@tallinnlv.ee
• Mustamäel registreerimine 15. novembrini telefonil 645 7555 tööpäeviti kella 10-16. Võib täita ka ankeedi aadressil www.tallinn.ee/mustamae Väljastamine 16. novembrist linnaosavalitsusest (Vilde tee 118).
• Nõmmel registreerimine 18. novembrini tööaegadel telefonil 645 7333. Paki väljastamine 1. detsembrist linnaosavalitsuse teenindussaalist (Valdeku 13).
• Pirital registreerimine 14. novembrini tööaegadel telefonil 645 7600 või täites veebiankeedi www.tallinn.ee/pirita Väljastamine 21. novembrist 11. detsembrini linnaosavalitsusest (Kloostri tee 6).
• Põhja-Tallinnas registreerimine 20. novembrini telefonidel 645 7000, 645 7040, 645 7096 ja 645 7009 tööpäeviti kella 9-16. Võib täita ka veebiankeedi www.tallinn.ee/pohja Paki saab kätte 16. novembrist tööpäeviti kella 9-16 linnaosavalitsusest (Kari 13).
NordenBladet – Rahvusraamatukogu hariduskeskus on kokku pannud mardipäeva viktoriini, mis sisaldab ootamatult põnevaid detaile mardipäeva kohta ning võib tekitada vastupandamatut soovi teemat ülevaatlikust NordenBladeti artiklist (vt. SIIT) ning lisatud DIGARi linkidelt edasi uurida.
Tuntuim mardipäevakomme on martide ringijooksmine, kuid missugustest töödest tuleb mardipäeval eemale hoida? Mis vestlusteemad tuleb enne mardisantide tulekut läbi mõelda, et vastamisega jänni ei jääks?
Mardipäeva viktoriin valmis aastal 2021, kuid tänavuaastane versioon on saanud täiendust.
Viktoriinini jõuad klikkides alloleval Mardipäeva viktoriini lingil ALUSTA
Mardipäeva viktoriinist loe rohkem haridus.nlib.ee lehelt.
NordenBladet – Eesti kaubavahetuse puudujääk kahekordistus kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, selgus statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmetest. Euroopa Liidu osakaal Eesti väliskaubanduses on aastaga kasvanud.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jooksevhindades septembris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 14 protsenti ning import 19 protsenti. Kolmandas kvartalis tervikuna suurenes eksport 16 protsenti ja import 22 protsenti. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemine, kuid ka üldine hinnatõus.
Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli septembris 155 miljonit eurot, mis oli 92 miljoni võrra suurem kui aasta tagasi. “Kolmandas kvartalis suurenes kaubavahetuse puudujääk võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga üle kahe korra,” lisas Leppmets.
Septembris eksporditi kaupadest enim mineraalseid tooteid – 360 miljoni euro eest, elektriseadmeid 276 miljoni ning puitu ja puittooteid 211 miljoni euro eest. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes enim just mineraalsete toodete, sh elektrienergia ja kütteõlide, ning mehaaniliste masinate eksport. Kui eelmise aasta septembris moodustas Eesti päritolu kaupade osatähtsus koguekspordis 74 protsenti, siis tänavu oli see langenud 65 protsendi juurde.
Eesti suurim ekspordipartner käesoleva aasta septembris oli Läti (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (16 protsenti) ja Rootsi (9 protsenti). Lätti eksporditi enim elektrienergiat ja mootorsõidukeid, Soome mineraalseid tooteid, sh maagaasi, ning metallkonstruktsioone ja nende osasid ning Rootsi kokkupandavaid ehitisi ja puitu.
Enim kasvas kaupade eksport Lätti, Soome ja Leetu, kuid vähenes Ameerika Ühendriikidesse ja Hollandisse.
Kaupadest imporditi septembris enim mineraalseid tooteid (411 miljoni euro väärtuses), elektriseadmeid (250 miljonit eurot), transpordivahendeid (212 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (205 miljonit eurot). Enim kasvas gaasiõlide, elektrienergia, sõiduautode, elektriseadmete ja taimsete õlide sissevedu Eestisse.
Kaupu toodi Eestisse enim Soomest (17 protsenti Eesti koguimpordist), Lätist (11 protsenti) ja Saksamaalt (11 protsenti). Sealjuures on Soomest sisse toodud kaupade väärtus suurem kui import kõikidest Euroopa Liidu välistest riikidest kokku. Seda mõjutasid ühelt poolt nii impordi suurenemine Soomest kui ka selle oluline vähenemine Venemaalt.
Nii Soomest kui Lätist toodi Eestisse peamiselt mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kui 2021. aasta septembris oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti impordist 73 protsenti, siis 2022. aasta septembris oli see juba 83 protsenti. Eesti ekspordis kasvas Euroopa Liidu osatähtsus aastaga kaks protsendipunkti.
Eelmise aasta septembriga võrreldes kasvas enim ehk 81 miljoni euro võrra kaupade import Lätist, sellele järgnesid 66 miljoni euro suuruse kasvuga Soome ning 63 miljoni euroga Leedu. Sarnaselt eelmise kuuga vähenes ka septembri võrdluses import kõige enam Venemaalt (132 miljoni euro võrra) ning Valgevenest (51 miljoni euro võrra).
