NordenBladet – Svalbard (eesti keeles sageli ka Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik*, mis paikneb Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel (umbkaudu 74°–81° põhjalaiusel). Ta on ühtaegu asustatud kogukond, rahvusvaheline teaduslabor, karmide ohutusreeglitega looduskaitseala ja geopoliitiline erand – koht, kus “tavalised” riigi-, piirirežiimi ja igapäevaelu eeldused enam päriselt ei kehti.

Allpool on 10 fenomeni, mida Svalbardi kohta on huvitav teada (ja mis ei pruugi olla laialt tuntud):

1) Svalbardi leping: Norra suveräänsus + teiste riikide võrdõiguslik majandustegevus

Enne 1920. aastat oli Svalbard n-ö ei kellegi maa, kus valitses seadusetus ja riigid vaidlesid maavarade pärast. Leping sündis Esimese maailmasõja järgsetel Pariisi rahukõnelustel kompromissina: suurriigid (nagu USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) nõustusid andma saarestiku Norrale, kuid tingimusel, et nad ei kaota ligipääsu sealsele rikkusele.

Seega kuulub Svalbard Norrale – seal kehtivad Norra seadused ja riigikeeleks on norra keel. Samas on kõigil 48 lepinguosalisel – nende hulgas ka Eestil – õigus saarestikus vabalt ja võrdsetel alustel tegutseda (elada, kaevandada, äri ajada).

Seega kinnitas leping Norra suveräänsuse, kuid andis kõigi osalisriikide (praegu 48) kodanikele seal võrdse õiguse elada ja äri ajada (sh kaevandamine, kaubandus jm). Norra ei tohi saartelt tulu välja viia – kõik kogutud maksud peavad kuluma vaid kohapealse elu ülalpidamiseks. Lisaks on saarestik demilitariseeritud ehk sinna ei tohi rajada sõjaväebaase. Sisuliselt on tegemist ainulaadse rahvusvahelise tsooniga, kus kehtib küll Norra lipp, mida valitseb Norra, kuid mis on maailmale avatud.

2) Svalbard on Schengenist väljas – kuid sinna jõutakse tavaliselt Schengeni kaudu

Svalbard ei kuulu Schengeni alasse. Praktikas tähendab see, et Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll ning reisijal peab olema pass või ID-kaart. Kui su kodakondsus eeldab Schengeni viisat, on sul Svalbardi minekuks (ja tagasi tulekuks) vaja viisat, mis lubab vähemalt kahekordset sisenemit Schengeni.

Svalbard (Teravmäed) on Norra kuningriigi osa, kuid eristaatusega Norra Arktika saarestik (foto: Väljavõte Google maps)

3) Eraldi maksurežiim: madalam tulumaks ja käibemaksu puudumine (kuid reeglid on detailirohked)

Svalbardis kasutatakse eraldi maksusüsteemi: palgatulul on madalamad määrad (nt 8% madalama astme puhul ja 22% kõrgema astme puhul vastavalt kehtivatele määradele). Samal ajal on oluline nüanss, et paljudel juhtudel võib inimene olla teatud olukordades jätkuvalt maksukohustuslane ka Mandri-Norras — seega “madal maks” ei ole automaatne ega universaalne.

4) Rahvastik ei ole lihtsalt “üks number”: Svalbard peab eraldi rahvastikuregistrit ja statistikat avaldatakse poolaasta kaupa

Norra statistikaamet (SSB) avaldab Svalbardi asulate rahvaarvu poolaasta lõikes, eristades mh Longyearbyenit/Ny-Ålesundi ning Vene asulaid (Barentsburg/Pyramiden) ja Poola Hornsundi jaama. Registri loogika on eriline: Longyearbyenis ja Ny-Ålesundis hõlmab register neid, kes plaanivad elada üle 6 kuu, ning eristatakse ka “Mandri-Norras registreeritud” ja “välismaalt (või puuduliku lähteinfoga)” elanikke.

Kes elavad Svalbardil ja kui suur on elanikkond?

Asulad ja kogukonnad

Svalbardi püsiasustus koondub peamiselt Spitsbergeni saarele ning mõnda üksikusse uurimis- või kaevandusasukasse:

• Longyearbyen – suurim asula ja Norra halduslik kese; teenused, kool, turism, teadus (sh UNIS) jm.

• Ny-Ålesund – rahvusvaheline teadusasula ja mõõtmisjaamade võrgustik.

• Barentsburg – Vene kaevandus- ja kogukonnaasula koos hotellide/teenustega; oma taristu ja institutsioonid.

• Pyramiden – endine Nõukogude kaevanduslinn, tänapäeval suures osas “külmunud ajas” turismi- ja hooldusfunktsiooniga (püsielanikke väga vähe, hooajaliselt rohkem).

• Hornsund – Poola polaarjaam (püsitiim väike).

Rahvaarv (ametliku statistika järgi)

SSB viimaste avaldatud poolaastanumbrite järgi (2025. aasta II poolaasta, s.o 1. juuli 2025 seisu lähis) oli: Longyearbyen + Ny-Ålesund: 2528 elanikku; Barentsburg + Pyramiden: 343 elanikku; Hornsund: 10 elanikku. Kokku teeb see ligikaudu 2881 inimest.

Kas Svalbardil “on lihtne elama asuda”?

Svalbardis ei nõuta välismaalaselt eraldi elamis- ja tööluba samal viisil nagu Mandri-Norras, kuid sissepääs ja elamine ei ole “tingimusteta”: kehtivad eraldi reeglid, ning kuberneril (Sysselmesteren) on õigus tagasi lükata inimesi, kes ei vasta nõuetele (nt puuduvad elatusvahendid). Praktikas soovitatakse enne tulekut kindlustada töö ja elukoht, sest elamispind on piiratud ja kallis.

5) Enamik Svalbardist on kaitse all – ja seda mitte ainult maismaal

Svalbardis on looduskaitseala ulatus erakordselt suur: ligikaudu 65% maismaast ja umbes 84% territoriaalvetest on erinevate kaitsekategooriate all (sh rahvuspargid ja looduskaitsealad). See seab liikumisele ja tegevustele (eriti väljaspool asulaid) reaalseid piiranguid.

6) Kultuuripärand: “1946 piir” ja 100 meetri kaitsevöönd – ka luukillud ja vaalapüügi jäänused loevad

Svalbardis on kultuurimälestiste kaitse üllatavalt lai: kõik enne 1946. aastat pärinevad mälestised on automaatselt kaitse all, lisaks on inimhaudade jäljed ja teatud luuleiud kaitstud sõltumata vanusest. Paljudel objektidel on 100 m kaitsevöönd, kus nt lõkke tegemine ja (mõnes kohas) telkimine on piiratud.

7) Ny-Ålesund on “raadiovaikne” teadusasula: Wi-Fi ja Bluetooth võivad olla keelatud

Ny-Ålesund ei ole lihtsalt põhjapoolne küla, vaid rahvusvaheline teaduskeskus, kus teadusmõõtmisi kaitstakse ka elektromagnetilise müra eest. Seal kehtib raadiovaikuse põhimõte ning teatud sagedusvahemikes (sh tavalised Wi-Fi/Bluetoothi alad) on kasutus piiratud suures, kuni ~20 km ulatuses alas.

8) Svalbardi Globaalne Seemnevaramu: permafrost kui “passiivne turvasüsteem”

Longyearbyeni lähedal asub maailma tuntuim varuseemnete hoidla, mis on rajatud mäe sisse ning toetub Arktika külmale ja permafrostile; seemneid hoitakse täiendava jahutusega standardil –18 °C. Hoidla avati 2008 ja toimib pigem “seifina” (hoiustajad omavad oma seemneid; avalikkusele ei ole see tavapäraselt avatud).

Seda kohta kutsutakse tihti inimkonna toiduvarude ‘Noa laevaks’. Sinna saadavad oma seemnepankade koopiaid riigid ja instituudid üle terve maailma – sisuliselt on seal riiulitel kõrvuti nii USA kui ka Põhja-Korea jne. kastid ehk see koht on poliitikast kõrgemal. Hoiustatakse eelkõige põllukultuure, mis on meie ellujäämiseks kriitilised: nisu, riis, mais, kartul ja sajad teised. See on ülemaailmne varuplaan halvimaks stsenaariumiks: kui mõnes riigis peaks kohalik seemnepank hävinema (näiteks sõja, üleujutuse või tehnilise rikke tõttu), saab Svalbardist võtta puutumata ‘varukoopia’ ja need sordid uuesti kasvama panna.

9) Kosmoseinfrastruktuur Arktikas: SvalSat – polaarorbiitide “maapealne värav”

Platåbergeti lähedal paiknev Svalbardi satelliidijaam (SvalSat) on polaarorbiite teenindava maajaamana geograafiliselt erakordses kohas: see võimaldab paljusid polaarorbiidil satelliite “näha” väga sagedasti. Euroopa Kosmoseagentuur on rõhutanud selle rolli polaarsete maajaamadena.

10) Permafrost ei ole “igav külmunud pinnas”: sulamine mõjutab maju, teid ja pärandit

Svalbard soojeneb kiiresti ning permafrost’i soojenemine/sulamine on väga praktiline probleem: see võib kahjustada hooneid ja taristut ning suurendada maalihete ja laviinide riski, lisaks ohustab rannikul kultuuripärandit erosiooni kaudu. Svalbardis tehakse permafrost’i seiret ning teema on kohaliku elukeskkonna keskne risk.

Lisaks (geoloogia “boonus”):

Svalbard on teadlastele nagu avatud ajalooraamat. Kuna seal puid ja põõsaid peaaegu ei kasva, on maapind paljas ja miljoneid aastaid vanad kivimid ning luud on kõigile näha.

Sealt on leitud hiiglaslike merekoletiste (eelajalooliste sisalike) luid, kes elasid seal ammu enne dinosauruseid. Need leiud on üliolulised, sest need näitavad, kuidas elu Maal uuesti tärkas, pärast seda kui suur katastroof oli enamiku liike hävitanud.

Kas turist saab Svalbardile minna? Jah – ja enamasti on see lihtsam, kui välja paistab

Kuidas kohale jõuda

• Lennukiga: peamine värav on Longyearbyeni lennujaam (LYR). Aastaringselt toimuvad regulaarsed lennud eeskätt Oslo kaudu, ning piletid/ühendused leiab näiteks SAS-i ja Norwegi veebidest.

Dokumendid ja piiri-/tollirežiim (oluline detail)

• Kaasa tuleb võtta pass või ID-kaart.

• Svalbard on Schengenist väljas, seega Mandri-Norra ja Svalbardi vahel toimub piiri- ja tollikontroll.

• Kui vajad Schengeni viisat, peab see olema sageli double-entry, et saaksid pärast Svalbardi reisi Mandri-Norra kaudu tagasi liikuda.

Ohutus ja reeglid: miks “lihtsalt jalutama” ei minda

• Jääkaru risk on reaalne. Asulatest väljaspool liikumisel nõutakse sobivaid vahendeid jääkaru peletamiseks; seetõttu käivad turistid praktiliselt alati giidiga.

• Looduskaitse- ja liikluspiirangud on ranged: näiteks on mootorliiklus väljaspool teid üldpõhimõttena keelatud, eranditega ja lubadega.

• Metsloomade häirimine on karistatav: näiteks jääkaru ei tohi asjatult häirida ning teatud distantsid ja käitumisreeglid on seaduses kirjas.

• Lähiaastatel lisandub turismis veelgi standardeid: Norra on kehtestanud uue väliohutuse regulatsiooni, mille raames giidide heakskiitmise süsteem ja kohustus kasutada heakskiidetud Svalbardi giide jõustub etapiviisiliselt (kohustuslik kasutus alates 1. juulist 2027).

Mida turistid seal teevad (praktiline pilt)

• Longyearbyenist lähtuvad päevareisid ja mitmepäevased programmid (liustikud, fjordid, kelgukoerad, lumesaanid, paadireisid, vaatlused).

• Ekspeditsioonikruiisid on suur osa suvisest külastusmustrist, sageli koos maabumiste ja rangete keskkonnareeglitega.

• Ny-Ålesund ja mitmed kaitsealad on “teadus esikohal” põhimõttega ning külastus võib olla piiratud või erikorraldusega.

Huvi korral leiate rohkem infot ka veebilehelt Visit Svalbard.

___________________________
* Svalbard on Norra Arktika saarestik (Norwegian Arctic archipelago), aga “Arktika” hõlmab lisaks Svalbardile ka Gröönimaa, Islandi põhjaosa, Põhja-Kanada, Alaska, Vene Arktika ning muid piirkondi.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet