NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.
Need asjad muutuvad:
Hambaravi
Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.
Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.
Füsioteraapia
Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.
Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.
Günekoloogiline ravi ja viljakusravi
Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.
Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.
NordenBladet — Venemaa riigifirma Rosatom kaebas Soome ettevõtted Moskvas kohtusse. Fortumilt ja Outokumpult nõutakse seoses Hanhikivi 1 elektrijaama lepingu lõpetamisega 227,8 miljardit rubla (ligikaudu 2,5 miljardit eurot) hüvitist.
Teave on kättesaadav kohtudokumentidest ja Rosatomi pressiteatest, vahendab Reuters. Juhtunust teatavad ka mitmed Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas kremlimeelne Gazeta, uudisteagentuur Interfax ja Peterburi uudistekanal Fontanka.
Reutersi andmetel nõuab Rosatom rahalise kahju hüvitamist, mis talle tekkis Hanhikivi 1 elektrijaama ehituse EPC lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Lisaks nõutakse hüvitist aktsionäride lepingu rikkumise, kütuse tarnelepingu rikkumise ja laenu tagasimaksmisest keeldumise eest.
Soome ettevõte Fennovoima teatas, et lõpetas 2022. aasta mais jaama tarnelepingu Rosatomiga pärast seda, kui Venemaa oli alustanud ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas. Ettevõte põhjendas lepingu lõpetamist muu hulgas pika aja jooksul tekkinud oluliste hilinemistega. Lisaks sellele suurendas Ukraina sõda projektiga seotud riske.
Rosatom nõudis seejärel Fennovoimalt ligikaudu kolme miljardi euro suurust hüvitist. Fennovoima, mille omanike hulka kuuluvad Fortum ja Outokumpu, on omakorda nõudnud Rosatomilt ligikaudu kaks miljardit eurot hüvitist tarnete hilinemise ja suutmatuse eest tarnida.
Aastal 2013 sõlmitud lepingus hinnati Hanhikivi 1 elektrijaama investeeringuteks 6,5–7 miljardit eurot. Elektrijaama ehitamist ei alustatud kunagi.
Enne Venemaa agressioonisõda oli Fortum Venemaa energiaturul märkimisväärne välisinvestor. Venemaa riik võttis ettevõtte Venemaal olnud vara Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldusega üle 2023. aastal.
NordenBladet — Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et integratsiooni tuleb kontrollida ja tõsta migrantide tagasisaatmistoetusi 900 eurolt 32 000 euroni.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et rände üle kontrolli alla saamiseks on absoluutne vajadus.
Ta kordas oma ettepanekut suurendada oluliselt rahasummat, mida Rootsi migrantidele riigist lahkumise rahaliseks stiimuliks pakub.
Praegune toetus on 900 eurot täiskasvanu kohta
Selle algatuse edu on aga seni olnud piiratud. 2023. aastal rahuldati Rootsi migratsiooniameti andmetel vaid üks taotlus 70-st.
Selle suundumuse ümberpööramiseks tõstaks valitsuse uus ettepanek summat 32 000 euroni, mis tähendab 3400% kasvu.
Kuigi vabatahtliku tagasipöördumise rahaliste stiimulite kontseptsioon on kehtinud aastakümneid, ammutab Kristersson nüüd inspiratsiooni Taanist, mis on seadnud sihtrühmaks 22 000 inimest.
„Kopeerime põhimõtteliselt Taani mudelit ja tõstame seda summat päris oluliselt, et kergendada olukorda neil, kes mõistavad, et nad eelistavad minna tagasi oma kodumaale ja ei tunne erinevatel põhjustel, et Rootsis elu hästi toimib,” ütles ta.
Kristersson tõdes, et meetod ei meeldi paljudele, kuid tõi esile selle aluseks oleva probleemi.
„Ma ei usu, et see oleks meetod, mis väga paljude puhul töötab, aga meil on integratsiooniga probleem ja kui inimesed, kellel on seaduslik õigus Rootsis viibida, aga põhimõtteliselt ei integreeru, põhimõtteliselt ei hinda rootslaste elukorraldust, siis vähemalt mõtleksid inimesed oma päritoluriiki tagasipöördumise peale,” sõnas ta.
Ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Samuti avaldas Kristersson tugevat toetust reguleeritud rändepoliitikale, nagu EL-i rändepakt, ning rõhutas, et tagasilükatud taotlustega varjupaigataotlejad ei tohiks Euroopasse jääda.
„Praegu on meil nii, et umbes 80% neist, kellel on negatiivne varjupaigaotsus, jäävad sellegipoolest Euroopasse. See on Rootsis lihtsalt vastuvõetamatu. Oleme sellega hakkama saanud, ma arvan, et meil on praegu umbes 20% jäänud, kuigi nad ei tohiks negatiivse otsuse puhul siin olla. Nii et me peame rände üle kontrolli kindlasti saama,” lisas ta.
Ta märkis, et suhtumine Euroopas on järsult muutumas, mis võib muuta rändepoliitika poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Euroopa Komisjon pakkus hiljuti välja meetmed ebaseaduslike migrantide kodumaale tagasisaatmise tõhustamiseks.
NordenBladet — Mihkelson esineb reedel koos Soome, Leedu ja Rootsi poliitikute ja ekspertidega arutelul, kus räägitakse Põhja- ja Baltimaade juhtrollist Venemaa agressiooniga võitlemisel, Ukraina toetamisel, piirkondliku julgeoleku tugevdamisel ja Euroopa strateegilise hoiaku kujundamisel. Samuti osaleb Mihkelson Venemaa ohtu ja Euroopa julgeolekut käsitlevas paneelis, millest võtab Austria, Bulgaaria, Leedu, Prantsusmaa ja Ukraina esindajate kõrval osa ka Venemaa opositsiooniaktivist Garry Kasparov.
Väliskomisjoni liige Luisa Rõivas esineb foorumil diskussioonis, kus räägitakse Ida-Euroopa rollist nii Venemaa agressioonile reageerimisel kui ka Euroopa ühtsuse hoidmisel ja julgeoleku tugevdamisel.
17. korda toimuva Kiievi julgeolekufoorumi fookuses on Venemaa agressiooni peatamise ning õiglase ja püsiva rahu saavutamisega seotud teemad. Üritus toimub päevil, mil möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja tähistatakse Euroopa päeva, ning see toob kokku riigijuhid, militaarvaldkonna ja luurekogukonna esindajad, diplomaadid ning julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid mitmelt poolt maailmast.
Enne Kiievi julgeolekufoorumi algust esineb Mihkelson täna pärastlõunal loenguga Tarass Ševtšenko Ülikoolis, kus ta räägib Ukrainast maailma poliitilisel kaardil.
NordenBladet — Euroopa Komisjon (EK) lubas Taani jaekaubandusettevõttel Salling Group omandada Rootsi kontsernilt ICA Gruppen jaemüüja Rimi Baltic, ütles Rimi Läti avalike suhete juht Inga Bite 5. mail uudisteagentuurile LETA.
Bite selgitas, et regulaatori heakskiidul jõuab tehing lõppfaasi, mille käigus viimistletakse selle finantsprotsessid. Tehing peaks lõppema käesoleva aasta 2. juuniks.
Salling Groupi president ja tegevjuht Anders Hagh on varem teatanud, et Rimi kaubamärki pole plaanis muuta.
Tehing hõlmab 314 kauplust, e-kaubanduse platvormi, ladusid ja jaotuskeskusi üle Baltikumi ning enam kui 11 000 kvalifitseeritud töötajat, teatasid ettevõtted.
Omandamine eeldas regulatiivset luba. Läti konkurentsiamet (KKP) märkis varem, et tehing oli Euroopa mõõtmega ning kuulub seetõttu Euroopa Komisjoni teavitamisele ja ülevaatamisele.
