NordenBladet – Kadripäev on üks olulisemaid sügisesi rahvakalendri tähtpäevi Eestis. Seda tähistatakse igal aastal 25. novembril. Kadripäeva tähistamise traditsioonid ulatuvad kaugemale ajaloos, mil see oli seotud põllumajanduse ja talueluga. Päeva keskmes on talve tulekuks valmistumine ja viljaõnne soovimine.
Kadripäeva ajalugu ja algus
Kadripäev sai alguse põllumajandusühiskonnas, kus see tähistas karjaõnne tagamise ja viljakuse tähtpäeva. Nimi “Kadri” viitab kristlikule pühakule, Katariina Aleksandriale. Keskajal segunesid kristlikud ja rahvapärased tavad, luues ainulaadse traditsiooni.
Kadripäeva traditsioonid ja kombed
Üks olulisemaid kadripäeva kombeid on kadrisantide käimine. Kadrideks maskeeritud inimesed liiguvad majast majja, laulavad ja soovivad head õnne. Pererahvas pakub vastu ande, näiteks toitu või jooki. Oluline osa traditsioonidest on ka laulud, tantsud ja mängud. Varasematel aegadel oli tavaline, et kadripäeval lõpetati karjatamine ning loomad viidi talvekorterisse.
Kadripäevaga kaasnev kadrisandiks käimine pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus (“püha”) ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane “kadrisant” tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Kadrisantideks maskeerimine
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kadripäeval kanti maske, mis seostusid tagasipöörduvate esivanemate hingedega. Kadride riietus koosnes valdavalt valgetest rõivastest – sukad, kleidid, sallid, kübarad ja kindad. 20. sajandil lisati neile rohkelt ilustusi, nagu lindid, lehvid, litrid ja helmed. Näo varjamiseks kasutati kardinaid või loore. Samuti valmistati kunstpatse, esialgu linast, hiljem vatist, riidest ja muudest materjalidest. 20. sajandil hakati maske asendama näovärviga, mis oskuslikult kasutades muutis inimese tundmatuks. Tänapäeval on näo varjamine vähem tähtis – nägu värvitakse vaid kergelt või meigitakse tugevamalt. Peamine eesmärk on kauniks maskeerimine.
Kadripere
19. ja 20. sajandil oli tavapärane maskeeruda kadripereks, kus keskset rolli mängis kadriema või kadrinoorik. Teised kehastusid tavaliselt kadrilasteks, kes laulsid ja tantsisid, et kadriema saaks pererahvalt ande küsida. Kadriema süles oli sageli “kadrititt” – kaltsudest või muudest materjalidest valmistatud nukk, mis etenduse käigus “pissis”. See oli seotud viljakuse sümboolikaga, sest nuku sisse peideti veega täidetud põis, pudel või prits. Kadrititte ja kadriisaks maskeerunud kaaslast kasutati nutikalt etenduse rikastamiseks. Kadriperega võisid liituda ka loomamaskides tegelased ja pillimehed. Tänapäeval on kadrisantidel sageli kaasas vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida.
Mida kardripäeval ukse taga lauldakse?
LASKE SISSE KADRISANDID!
Kadrilaul
Kadri küüned külmetavad,
Kardi varbad valutavad.
Kadril kaskine hobune,
lepane reekene,
pihlakane piitsakene,
toomikane loogakene,
väga vaene varsukene.
Kadri pole tulnud taeva´asta –
Kadri tulnud soode mööda,
üle õlgise hobuse.
Peretütar, peenikene,
lõõtsu sa tuli tubaje!
Kui pole peres peergusida –
kisu laest laastusida,
kui pole laes laastusid –
kisu künnikeses kildusid!
Puhu tuli tubaje,
lõõtsu lõke leedeje!
Viskan sisse viljaõnne,
katuselle karjaõnne,
lauta laugu lamba õnne,
sead teil siugud siginegu,
laiad latikad emised!
Perenaine, peenikene,
karga kärmest kelderisse,
too sealt andeid Kadrile!
Kadri laul oli linnuviisi,
tegi häälta tedreviisi,
pajatelles pardiviisi.
25. novembril käivad ringi kadrisandid
Kadrisantide mõistatused
Küsimus: Õues mäena, toas veena?
Vastus: Lumi
Küsimus: Kuldkera keset koplit?
Vastus: Päike
Küsimus: Mees ehitab kirveta silla?
Vastus: Pakane
Küsimus: Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa?
Vastus: Kuu ja päike
Küsimus. Liivatera ei kanna, maja kannab?
Vastus: Vesi
Küsimus: Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi?
Vastus: Kuu
Küsimus: Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel?
Vastus: Hambad ja keel
Küsimus. Kaks ema, kümme poega, kõik ühe nimelised?
Vastus: Käed ja sõrmed
Küsimus: Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjast ja toimetab tööd?
Vastus: Mõistus
Küsimus: Mees kaheteistkümne näoga?
Vastus: Aasta
Küsimus. Ühel emal seitse last?
Vastus: Nädal
Küsimus: Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?
Vastus: Aasta kuud, nädalad, päevad
Küsimus: Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi
Vastus: Kell
Küsimus: Missugune tera ei idane?
Vastus: Noatera
Küsimus: Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all?
Vastus: Sipelgapesa
Küsimus: Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi?
Vastus: Uni
Küsimus: Mille võib leida tühjast taskust?
Vastus: Augu
Küsimus: Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt?
Vastus: Ukse käepide
Küsimus: Harakas aidas, saba väljas?
Vastus: Võti
Küsimus: Ei ole toas ega õues?
Vastus: Aken
Kadrid soovivad soove pereemale, peretütrele ja lahkumisel tervele perele.
Soovid pereemale: valge lammas lahke villa, lambal kaksi tallekesta, teine utte, teine oinas, teinemusta, teine valge
Soovid peretütrele: soovin kolmed kosilased, ühed tulgu, teised mingu, kolmandad kodoje jäägu
Soovid ära minnes: ettenurka eide õnne, tahanurka taadi õnne, neljanurka neiu õnne
Mida sümboliseerib Kadripäev?
Kadripäev on seotud külluse, viljaõnne ja kodu kaitsmisega. Päev rõhutab kogukondlikku koosviibimist ja rõõmu jagamist. Tänapäeval peetakse kadripäeva peamiselt folkloorirühmade ja pereringis tähistamise kaudu.
Kadripäeva ennustused
Ilmaennustused:
* Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
* Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
* Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
* Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
* Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
* Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
* Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
* Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Muud ended ja kombed:
* Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
* Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
* Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Millal on kadrilaupäev?
Hanipäev ehk kadrilaupäev on 24. november, kadripäevale eelnev päev.
Hanipäevaks või hanedepäevaks on päeva nimetatud Muhus ja nimetatakse praegu maausu kalendris.
Fotod: NordenBladet
