NordenBladet – Eestisse elama asudes tekib välismaalastel sageli palju küsimusi: kuidas siin igapäevaeluga toime tulla, millised on kohalikud seadused, kus leida vajalikku abi ja mis kõige olulisem – kuidas õppida ära eesti keel, et paremini ühiskonda sulanduda.Siinkohal on NordenBladet teile oma ülevaatlike ning põhjalike artiklitega heaks abimeheks ja infoväravaks.
Mis on Settle in Estonia programm?
Settle in Estonia on riiklik kohanemisprogramm, mida koordineerib Eesti Vabariigi Siseministeerium. Selle peamine eesmärk on aidata siia elama asunud välismaalastel kiiresti ja sujuvalt kohaneda, pakkudes tasuta koolitusi ja praktilisi teadmisi Eesti elu erinevatest valdkondadest.
Programm on mõeldud kõigile, kellel on kehtiv elamisluba või elamisõigus, ning kes on hiljuti Eestisse kolinud. Kursused ja koolitused on kättesaadavad nii tööle tulijatele, ettevõtjatele, üliõpilastele, kui ka nende pereliikmetele.
Milliseid teadmisi programm pakub?
Kohanemisprogramm koosneb erinevatest moodulitest, mis annavad ülevaate:
Eesti ühiskonnast, ajaloost ja kultuurist
õigussüsteemist ja tööelust
tervishoiu- ja haridussüsteemist
igapäevaeluga seotud praktilistest teemadest (nt eluaseme leidmine, pangandus, maksud)
Kõik moodulid on üles ehitatud nii, et neid oleks lihtne jälgida ning seostada oma isikliku eluga Eestis.
Kuidas programm aitab eesti keelt õppida?
Kuigi programm ise ei asenda pikaajalisi keelekursuseid, on eesti keele õpe üks selle kõige olulisemaid osi. Keeleoskust toetatakse mitmel viisil:
Tasuta algtaseme kursused – programm pakub võimalust osaleda A1- ja A2-taseme keeleõppes, et omandada esmased suhtlusoskused igapäevaseks eluks.
Keelepraktika igapäevastes teemades – koolituste käigus õpitakse kasutama lihtsaid väljendeid seoses töö, õppimise, arsti juures käimise ja ostlemisega.
Keeleõppe seotus kohanemismoodulitega – paljudes moodulites kasutatakse eesti keelt järk-järgult, et aidata osalejatel harjuda ametliku ja igapäevase sõnavaraga.
Suhtlusvõrgustike loomine – kursustel osaledes saavad välismaalased kohtuda teiste sama olukorraga inimestega, kellega koos keelt harjutada.
Keeleõpe on üles ehitatud nii, et õppija tunneks end motiveerituna jätkama ka pärast programmi lõppu – näiteks jätkates õpinguid kõrgematel tasemetel või liitudes erinevate keelepraktika tegevustega (keelekohvikud, tandemõpe).
Kellele programm sobib?
Programm on mõeldud igale välismaalasele, kes soovib Eestis püsivalt elada ja siin ühiskonda sulanduda. See on eriti kasulik:
välisspetsialistidele ja nende pereliikmetele,
rahvusvahelistele üliõpilastele,
ettevõtjatele, kes alustavad äritegevust Eestis,
ning nendele, kes on saabunud Eestisse töö või perekonna tõttu.
Miks programmiga liituda?
Settle in Estonia programm annab välismaalastele kindluse, et nad ei pea uues riigis hakkama saama üksi. Keeleõpe on siin üks suurimaid eeliseid – ilma eesti keelt oskamata on keeruline igapäevaelus täielikult hakkama saada. Programmi kaudu saadud oskused annavad võimaluse:
mõista paremini kohalikku kultuuri ja kombeid,
suhelda töökaaslaste ja naabritega,
navigeerida ametlikes olukordades (nt riigiasutustes),
ning tunda end Eestis rohkem „oma inimesena“.
Eesti keele õppimisvõimaluste konsultatsioon – veebikohtumine
Tasuta konsultatsioonil saab ülevaate eesti keele õppimisvõimalustest ning soovitusi, kuidas Eesti eluga kiiremini kohaneda. Infot saab tasuta grupitundidest kuni individuaalsete veebipõhiste õpikeskkondadeni. Konsultatsiooni käigus juhendab Integratsiooni Sihtasutuse spetsialist teid erinevate keeleõppevõimaluste osas ja pakub teie vajadustele vastavat nõu. Saate lisainfot programmist “Settle in Estonia”, mis hõlmab A1-B1 taseme keelekursusi ja kohanemiskursusi, mis annavad olulisi näpunäiteid igapäevaelus navigeerimiseks. Konsultatsioon ei hõlma migratsiooniga seotud teemasid, nt elamisluba. Aega saab broneerida siin –> workinestonia.com/internationalhouse
NordenBladet – Alates 1. septembrist 2025 võetakse noori töötuna arvele alates 18. eluaastast. Tööturumeetme seaduse muudatuse järgi ei saa enam töötuna arvele võtta alla 18-aastast inimest, kui tal on õppimiskohustus täitmata.
Õppimiskohustus rakendub neile noortele, kes alustavad selle aasta sügisel 9. klassis. Õppimiskohustust ei kohaldata nendele noortele, kes on koolikohustuse täitnud enne 1. septembrit 2025.
Muudatuse peamine eesmärk on suunata noored, kelle esmane kohustus on õppimine, haridussüsteemi toetusmeetmete alla, mitte tööturule mõeldud teenustele. Riigi seisukoht on, et õppimiskohustuslikus eas noore põhitöö on hariduse omandamine, mis on vundament edasiseks edukaks tööeluks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on otsuse taga mitu kaalutlust:
Süsteemide selgem sihitamine: Töötukassa meetmed on loodud tööotsijate toetamiseks ja nende kiireks tööle aitamiseks. Õppimiskohustusega noore peamine fookus peaks aga olema haridustee jätkamine. Seetõttu on loogiline, et teda toetavad esmajoones haridussüsteemi mehhanismid, nagu karjäärinõustamine koolis, tugispetsialistid ja noorsootöö. Soovitakse vältida olukorda, kus noor satub kahe süsteemi vahele, mis võib tekitada segadust ja ei tegele tema tegeliku põhiprobleemiga – haridustee katkemisega.
Hariduse väärtustamine ja väljalangemise ennetamine: Seadusemuudatusega soovitakse saata selge signaal, et põhiharidusest tänapäeva tööturul enam ei piisa. Takistades õpingud pooleli jätnud noorel end kohe töötuna arvele võtta, motiveeritakse teda naasma haridusteele. Eesmärk on tagada, et iga noor omandaks vähemalt kutse- või keskhariduse, mis parandab oluliselt tema tulevikuväljavaateid ja konkurentsivõimet tööturul.
Noore tegelike vajaduste prioritiseerimine: Kui õppimiskohustusega noor pöördub Töötukassasse, ei ole tema esmane mure tõenäoliselt sobiva täiskohaga töö leidmine, vaid pigem takistused haridusteel. Haridussüsteemil on paremad vahendid, et tegeleda nende algpõhjustega, olgu need siis õpiraskused, motivatsioonipuudus või sotsiaalsed probleemid. Uue korra kohaselt on kohalikel omavalitsustel ja haridusasutustel suurem vastutus märgata ja toetada õpingutest kõrvale jäänud noori.
Ressursside tõhusam kasutamine: Töötukassa ressursside suunamine neile, kes on aktiivselt valmis ja võimelised täiskohaga tööle asuma, muudab teenuste pakkumise efektiivsemaks. Samal ajal tugevdatakse haridus- ja noortevaldkonna tugiteenuseid, et pakkuda õppimiskohustuse täitmisega hätta jäänud noortele just neile vajalikku abi.
Oluline on märkida, et see muudatus ei jäta noori abita. Kuigi nad ei saa end töötuna arvele võtta ega taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, on neil endiselt õigus Töötukassa karjääriteenustele, sealhulgas karjäärinõustamisele, mis aitab neil planeerida oma haridus- ja tööalast tulevikku. Peamine vastutus noore haridusteele tagasi aitamisel lasub aga haridussüsteemil ja kohalikul omavalitsusel.
Kokkuvõttes on otsuse taga põhimõtteline muutus lähenemises: alla 18-aastast õppimiskohustusega noort nähakse eelkõige õppijana, mitte tööotsijana. Seadusandja eesmärk on kindlustada, et iga noor saaks parima võimaliku stardi iseseisvasse ellu läbi kvaliteetse hariduse, mis on tänapäeva muutuval tööturul hädavajalik.
Töötuna saab end arvele võtta noor (tingimusel, et täidetud on ka muud arvelevõtmise tingimused), kes:
on vähemalt 17-aastane
või on omandanud põhihariduse enne 1. septembrit 2025.
Rohkem infot õppimiskohustuse reformi kohta leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: hm.ee – Õppimiskohustus
NordenBladet – Globaliseeruvas majandusruumis on Eesti ettevõtete jaoks üha olulisemaks muutunud rahvusvaheline konkurentsivõime, mille üheks nurgakiviks on tipptasemel oskustega töötajad. Kui kodumaiselt turult ei leidu sobivaid spetsialiste, on pilgu pööramine piiri taha loomulik ja strateegiliselt arukas samm. Skandinaavia piires on siinkohal NordenBladet teile heaks abimeheks ja infoväravaks.
Välistalentide kaasamine rikastab meeskonda uute teadmiste, kogemuste ja kultuurilise mitmekesisusega, avades uksi innovatsioonile ja uutele turgudele. See protsess võib aga tunduda keeruline ja bürokraatlik. Käesolevas artiklis pakume Eesti ettevõtjale asjalikku ja ametlikku teejuhti välistalentide värbamisest kuni nende sujuva integreerimiseni organisatsiooni.
Ettevalmistus ja strateegia: Enne värbamisprotsessi alustamist
Enne rahvusvahelise värbamisega alustamist on kriitilise tähtsusega põhjalik ettevalmistus. See tagab protsessi sujuvuse ja aitab vältida hilisemaid takistusi.
1. Vajaduse kaardistamine ja ametikoha profiili loomine: Määratlege selgelt, milliseid oskusi, teadmisi ja kogemusi ettevõte vajab, mida Eesti tööturul napib. Koostage detailne ametikoha kirjeldus, mis on arusaadav ka rahvusvahelisele sihtgrupile. Selgitage ettevõtte tegevusvaldkonda ning positsiooni turul.
2. Värbamiskanalite valik: Eesti-sisestest tööportaalidest ei pruugi piisata. Kaaluge rahvusvahelisi platvorme nagu LinkedIn, aga ka spetsiifilisi valdkonnapõhiseid kanaleid. Tutvuge riikliku programmiga Work in Estonia (workinestonia.com), mis pakub ligipääsu rahvusvahelistele värbamisüritustele ning tööandjatele tasuta tuge ja võimalust oma tööpakkumisi rahvusvahelisel areenil turundada.
3. Ettevõtte ja Eesti kui sihtriigi turundamine: Välistalendi jaoks ei ole oluline ainult pakutav ametikoht, vaid ka ettevõtte kultuur ja elukeskkond sihtriigis. Looge oma karjäärilehel ingliskeelne sektsioon, kus tutvustate ettevõtte väärtusi, meeskonda ja arenguvõimalusi. Tutvustagge Eestit kui atraktiivset, turvalist ja digitaalselt arenenud elupaika.
Värbamine ja õiguslikud protseduurid: Samm-sammuline juhend
Kui sobiv kandidaat on leitud, algab protsessi kõige tehnilisem osa – dokumentide vormistamine ja seaduslike nõuete täitmine. Siin on peamine partner PPA ehk Politsei- ja Piirivalveamet (politsei.ee).
Euroopa Liidu kodanike kaasamine on võrdlemisi lihtne. Neil on õigus Eestis töötada ja elada ilma täiendavate töölubadeta. Piisab elukoha registreerimisest kohalikus omavalitsuses ja isikukoodi taotlemisest, mille alusel saab vormistada ID-kaardi.
Nii EMP riikide (Island, Liechtenstein, Norra) kui ka Šveitsi kodanike töölevõtmine on Eesti ettevõtte jaoks sisuliselt sama lihtne ja bürokraatiavaba kui teiste Euroopa Liidu riikide kodanike palkamine.
(Euroopa Liidu riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.)
Kolmandate riikide kodanike (mitte-EL) kaasamine nõuab põhjalikumat asjaajamist. Protsess sõltub töösuhte pikkusest.
1. Lühiajaline töötamine (kuni 365 päeva 455-päevase perioodi jooksul):
Töötamise registreerimine: Tööandja peab enne välismaalase tööle asumist registreerima tema lühiajalise töötamise PPA-s. See on kiire protsess, mis toimub PPA iseteeninduses.
Viisa (D-viisa): Pärast töötamise registreerimise kinnituse saamist saab talent taotleda pikaajalist D-viisat lähimast Eesti välisesindusest. D-viisa annab õiguse Eestisse siseneda ja siin töötada.
2. Pikaajaline töötamine (üle aasta): Pikaajaliseks töösuhteks on vajalik tähtajaline elamisluba töötamiseks. Protsess on ajamahukam ja nõuab rohkem dokumente.
Palgakriteeriumi täitmine: Üldjuhul peab tööandja maksma välismaalasele töötasu, mis on vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, mis on viimati Statistikaameti poolt avaldatud. Teatud valdkondades ja tippspetsialistide puhul võivad kehtida erandid ja kõrgemad nõuded.
Eesti Töötukassa luba: Enne elamisloa taotlemist peab tööandja saama Eesti Töötukassalt (tootukassa.ee) loa välismaalase töölevõtmiseks. Luba antakse, kui vaba ametikoha täitmiseks ei ole õnnestunud leida sobivat töötajat Eestist ega Euroopa Liidust. Töötukassa luba ei ole vaja taotleda tippspetsialistidele, iduettevõttes töötajatele ja mitmetel teistel erijuhtudel (nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötamine).
Elamisloa taotlemine: Kui vajalikud eeldused on täidetud, saab talent esitada elamisloa taotluse Eesti välisesinduses või teatud juhtudel ka PPA teeninduses Eestis kohapeal. Taotluse menetlemine võtab aega reeglina kuni kaks kuud.
Startup-viisa ja teised erandid: Eesti on loonud eraldi soodustingimused iduettevõtetele. Startup Estonia (startupestonia.ee) Startup-viisa programm võimaldab Eesti iduettevõtetel lihtsustatud ja kiirendatud korras värvata talente väljastpoolt Euroopa Liitu, ilma Töötukassa loa ja palgakriteeriumi nõudeta. Samuti on erisusi teadlastele, õppejõududele ja kasvufirmadele.
Relokatsioon ja sisseelamine: Rohkem kui lihtsalt tööleping
Värbamisprotsess ei lõpe töölepingu allkirjastamisega. Eduka integratsiooni tagamiseks on ülioluline toetada uut töötajat ja tema perekonda Eestisse kolimisel ja siinse eluga kohanemisel.
1. Praktiline tugi: Pakkuge abi elukoha leidmisel, pangakonto avamisel, perearsti registreerimisel ja muude praktiliste küsimuste lahendamisel. Paljud Eesti ettevõtted kasutavad selleks professionaalsete relokatsioonifirmade teenuseid (näiteks MoveMyTalent, Jobbatical), kes on spetsialiseerunud välistalentide sujuvale ümberasumisele.
2. International House of Estonia (IHE): Soovitage oma uuel töötajal külastada Tallinna kesklinnas asuvat IHE-d. See on ühtne teenuskeskus, kust välisspetsialistid ja nende pered saavad tasuta nõustamist ja abi kõikides Eestisse elama asumisega seotud küsimustes – alates dokumentide vormistamisest kuni lasteaia- ja koolikohtade leidmiseni.
Kultuuriline integratsioon: Tutvustage Eesti ja ettevõtte töökultuuri. Selgitage siinseid tavasid, suhtlusstiili ja digitaalset asjaajamist.
Meeskonda kaasamine: Määrake uuele töötajale mentor, kes aitab tal esimesel paaril kuul sotsiaalselt ja tööalaselt kohaneda. Korraldage meeskonnaüritusi, et soodustada omavahelist suhtlust ja tutvumist.
Keeleõpe: Kuigi Eestis saab inglise keelega hästi hakkama, näitab eesti keele õppe võimaldamine töötajale, et ettevõte väärtustab tema pikaajalist panust ja soodustab sügavamat integratsiooni ühiskonda.
Välistalentide kaasamine on strateegiline investeering ettevõtte tulevikku. See nõuab küll põhjalikku ettevalmistust, bürokraatlike protseduuride tundmist ja pühendumist uue töötaja sisseelamise toetamisele, kuid tasub end mitmekordselt ära läbi uute ideede, rahvusvahelise kogemuse ja suurenenud konkurentsivõime. Edukas välistalendi kaasamine on märk avatud ja tulevikku vaatavast organisatsioonist.
Parim praktika
Edukad ettevõtted võtavad paberimajanduses väga proaktiivse ja toetava rolli. Nad ei jäta talenti üksi, vaid pakuvad talle pidevat tuge, kasutades vajadusel ka professionaalsete relokatsioonifirmade abi. See tagab sujuva ja positiivse kogemuse ning aitab vältida vigu ja viivitusi.
Ettevõtte vastutus: Algataja ja toetaja
Ettevõtte roll on protsess algatada ja tagada, et kõik töökohaga seotud dokumendid oleksid korrektsed.
Protsessi algatamine: Ettevõte peab esimesena tegutsema. See tähendab kas lühiajalise töötamise registreerimist Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) või vajadusel Töötukassalt loa taotlemist (elamisloa jaoks). Ilma selle esimese sammuta talent edasi tegutseda ei saa.
Vajalike dokumentide väljastamine: Ettevõte koostab ja edastab talendile kõik vajalikud dokumendid, näiteks töölepingu, ametliku kutse ja muud ametikohaga seotud paberid.
Nõustamine ja juhendamine: Hea tööandja juhendab talenti kogu protsessi vältel, selgitades, milliseid samme on vaja astuda ja kust leida õiget infot.
Kulude katmine (tavapärane praktika): Enamasti katavad ettevõtted ka riigilõivud ja muud paberimajandusega seotud kulud, kuigi see on omavahelise kokkuleppe küsimus.
Välistalendi vastutus: Taotleja ja isiklike andmete esitaja
Talent vastutab oma isiklike dokumentide ja taotluse esitamise eest.
Isiklike dokumentide kogumine: Talent peab ise kokku panema oma isikut ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (kehtiv pass, diplomid, pildid jne).
Taotluse esitamine: Kõige olulisem on see, et talent peab isiklikult minema Eesti välisesindusse (saatkonda) või PPA teenindusse, et taotlus sisse anda, anda sõrmejäljed ja lasta end tuvastada. Seda ei saa ettevõte tema eest teha.
Ausus ja õigete andmete esitamine: Talent vastutab selle eest, et kõik tema poolt esitatud andmed on tõesed.
HEA TEADA!
Võimalus on ka rahaliseks abiks! Kui ettevõte taotleb toetust näiteks EASi ja KredExi ühendasutuselt tootearenduseks või ekspordi kasvatamiseks, siis selle projekti eelarves võib olla abikõlblik kulu ka uue (kõrgepalgalise) spetsialisti palgakulu.
Sellisel juhul ei toetata otseselt välistalendi palkamist, vaid projekti elluviimist, mille üheks osaks on uue võtmetöötaja palkamine, kes võib olla nii kohalik kui ka välismaalane.
NordenBladet – Tänapäeval moodustab immateriaalne vara sageli suurima ja tähtsaima osa ettevõtte väärtusest. Ometi jääb see nähtamatu väärtus paljudes Eesti ettevõtetes kaardistamata, kaitsmata ja juhtimata. Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate ja samm-sammulise õpetuse, kuidas oma firma immateriaalset vara süstemaatiliselt tuvastada, kaardistada ning selle väärtust hinnata.
Skandinaavias on immateriaalse vara hindamine ja bilansis kajastamine üsna levinud, eriti tehnoloogiaettevõtetes. Rootsis ja Taanis pööratakse suurt tähelepanu tarkvaraarenduse, patentide ja kaubamärkide arvelevõtmisele, kuna need moodustavad suure osa ettevõtete väärtusest. Samas on paljud ettevõtted konservatiivsed ning kajastavad bilansis vaid neid immateriaalseid varasid, mille väärtust saab usaldusväärselt mõõta. Ka Norras ja Soomes on praktika sarnane – arenduskulude ja litsentside kajastamine on tavaline, kuid näiteks brändi või maine hindamine jääb pigem erakorralisteks juhtudeks, nagu ühinemised ja ülevõtmised.
Immateriaalse vara hindamine on vajalik, sest see aitab ettevõttel mõista oma tegelikku väärtust ja konkurentsieeliseid. Hindamine loob aluse õigeks kajastamiseks raamatupidamises ja aruandluses. Samuti on see oluline investeerimis- ja ühinemisotsuste tegemisel, kuna suur osa väärtusest võib peituda mittefüüsilistes varades. Lisaks annab hindamine kindlust nii juhtkonnale kui ka investoritele, et ettevõtte väärtust hinnatakse terviklikult.
Põhjalik juhend: Kuidas kaardistada firma immateriaalset vara Mis on immateriaalne vara?
Immateriaalne vara on ettevõtte või organisatsiooni vara, millel puudub füüsiline kuju, kuid millel on majanduslik väärtus ja mis võib tuua tulevikus tulu. Raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardite (RTJ 5) kohaselt kajastatakse bilansis vaid teatud tingimustele vastavat immateriaalset põhivara, kuid ettevõtte tegelik immateriaalne väärtus on sageli oluliselt laiem.
Selle vara võib laias laastus jagada kahte kategooriasse:
A. Juriidiliselt kaitstud intellektuaalomand (IO):
Tööstusomand
Patendid ja kasulikud mudelid: Ainuõigus leiutisele, mis pakub uut tehnilist lahendust. Kaubamärgid: Tähis (nimi, logo, sümbol), mis eristab ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste omadest. Tööstusdisainilahendused: Toote väliskujunduse (vorm, ornament, värvilahendus) õiguskaitse. Geograafilised tähised: Tähis, mis viitab kauba pärinemisele teatud geograafilisest piirkonnast, millega on seotud kauba spetsiifiline kvaliteet või maine.
Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed: Romaanid, maalid, laulud, arhitektuur. Tarkvara ja andmebaasid: Arvutiprogrammide kood ja andmebaaside struktuur. Esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigused.
B. Muu äriline immateriaalne vara:
Ärisaladused ja oskusteave (know-how): Konfidentsiaalne äriteave, mis annab konkurentsieelise (nt tootmisprotsessid, retseptid, kliendinimekirjad). Domeeninimed ja sotsiaalmeedia kontod: Digitaalne identiteet ja kohalolu. Litsentsi- ja frantsiisilepingud: Lepingulised õigused kasutada kellegi teise intellektuaalomandit või ärimudelit. Bränd ja maine: Ettevõtte ja selle toodetega seotud mainekujundus, mis ei pruugi olla kaubamärgina registreeritud. Inimkapital ja organisatsioonikultuur: Töötajate kollektiivsed oskused, teadmised ja ettevõttesisene koostöövõime.
Immateriaalse vara kaardistamine: Intellektuaalomandi audit
Süstemaatiline immateriaalse vara kaardistamine, tuntud ka kui intellektuaalomandi (IO) audit, on esimene ja kõige olulisem samm selle väärtuse mõistmisel ja juhtimisel. Protsess koosneb järgmistest etappidest:
Samm 1: Ettevalmistus ja meeskonna moodustamine
Kaasake protsessi esindajad erinevatest osakondadest: juhtkond, tootearendus, turundus, müük, personaliosakond ja finantsosakond. See tagab, et kõik potentsiaalsed vara liigid saavad identifitseeritud.
Määratlege auditi eesmärk: kas see on ettevõtte väärtuse hindamine, riskide maandamine, müügitehinguks valmistumine või strateegiline planeerimine.
Samm 2: Vara tuvastamine (identifitseerimine)
Viige läbi ajurünnakud ja intervjuud, et vastata järgmistele küsimustele iga äriprotsessi ja toote/teenuse kohta:
Mis teeb meie toote/teenuse unikaalseks? (Nt tehnoloogia, disain, bränd)
Milliseid tehnilisi lahendusi me oleme välja töötanud? (Potentsiaalsed patendid või kasulikud mudelid)
Milliseid nimesid, logosid või sümboleid me kasutame oma toodete turundamisel? (Potentsiaalsed kaubamärgid)
Milline on meie toodete visuaalne välimus? (Potentsiaalsed disainilahendused)
Millist tarkvara me arendame või kasutame? (Autoriõigus)
Milliseid andmebaase (kliendid, tarnijad) me oleme loonud? (Autoriõigus, ärisaladus)
Mis on see info, mida me konkurentide eest kiivalt varjame? (Ärisaladused, know-how)
Millised on meie olulisemad lepingud (partnerlus-, litsentsi-, tarnelepingud)?
Millised on meie peamised domeeninimed ja sotsiaalmeedia kanalid?
Samm 3: Andmete kogumine ja dokumenteerimine
Looge register, kuhu koondate kogu leitud informatsiooni. Iga vara kirje kohta tuleks märkida:
Vara nimetus ja kirjeldus.
Vara liik (nt patent, kaubamärk, tarkvara, ärisaladus).
Loomise kuupäev ja autorid/loojad.
Õiguslik staatus: Kas vara on registreeritud? Kus (nt Patendiamet, EUIPO)? Mis on registreerimisnumber ja kehtivusaeg?
Seotud lepingud: Kas vara on litsentsitud sisse või välja? On sellega seotud konfidentsiaalsuslepinguid?
Äriline tähtsus: Kuidas see vara aitab kaasa müügitulule, kulude kokkuhoiule või konkurentsieelise saavutamisele? (Hinnake skaalal, nt 1-5).
Riskid: Mis on peamised ohud sellele varale (nt õiguskaitse puudumine, lepingu lõppemine, töötajate lahkumine)?
Samm 4: Analüüs ja tegevuskava
Analüüsige kogutud andmeid, et tuvastada:
Kaitsmata, kuid väärtuslik vara: Tuvastage olulised kaubamärgid, leiutised või disainilahendused, mis tuleks juriidiliselt kaitsta.
Riskid: Hinnake, kas ärisaladuste kaitseks on piisavad meetmed (konfidentsiaalsuslepingud, turvameetmed) ja kas registreeringud on kehtivad.
Ärakasutamata potentsiaal: Kas on vara, mida saaks litsentsida teistele ettevõtetele lisatulu teenimiseks?
Kulude optimeerimine: Kas maksate registreeringute eest, mis ei oma enam ärilist väärtust?
Koostage konkreetne tegevuskava koos tähtaegade ja vastutajatega tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja võimaluste realiseerimiseks.
Immateriaalse vara väärtuse hindamine
Immateriaalse vara väärtuse hindamine on keerukas protsess, kuna puudub aktiivne turg nagu kinnisvara või aktsiate puhul. Rahvusvahelises praktikas ja finantsaruandluse standardites (nt IFRS ehk International Financial Reporting Standards) on tunnustatud kolm peamist hindamismeetodite gruppi.
1. Kulupõhine meetod (Cost Approach)
See meetod lähtub põhimõttest, et vara väärtus on võrdne selle loomiseks või asendamiseks tehtud kulutustega.
Taastamiskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks identse vara uuesti loomine tänaste hindadega.
Asenduskulu meetod: Hinnatakse, kui palju maksaks sarnast funktsionaalsust pakkuva vara loomine. Seda meetodit on kõige lihtsam rakendada, kuid see ei arvesta vara potentsiaali tulevikus tulu teenida ja sobib seetõttu pigem ettevõttesiseselt arendatud tarkvara või andmebaaside hindamiseks.
2. Turupõhine meetod (Market Approach)
See meetod põhineb sarnaste varadega tehtud tehingute võrdlemisel. Selleks on vaja leida andmeid sarnaste patentide, kaubamärkide või litsentsilepingute müügihindade kohta. Meetodi rakendamine on sageli raskendatud, kuna andmed selliste tehingute kohta on harva avalikud ja iga immateriaalne vara on unikaalne.
3. Tulupõhine meetod(Income Approach)
See on kõige laialdasemalt kasutatav ja teoreetiliselt kõige korrektsem meetod, mis seob vara väärtuse selle võimega tulevikus majanduslikku kasu genereerida.
Diskonteeritud rahavoogude (DCF) meetod: Prognoositakse vara kasutamisest tekkivad tulevased rahavood (nt lisamüük, kulude kokkuhoid) ja diskonteeritakse need tänasesse päeva, kasutades riske arvestavat diskontomäära.
“Litsentsitasust vabanemise” meetod (Relief from Royalty Method): Hinnatakse vara väärtust hüpoteetilise litsentsitasu kaudu, mida ettevõte peaks maksma, kui ta seda vara ise ei omaks. Vara väärtus on seega võrdne nende litsentsimaksete nüüdisväärtusega, mida ettevõte tänu omandiõigusele säästab. See meetod sobib hästi kaubamärkide ja patentide hindamiseks.
Mitmeperioodiline lisatulu meetod(Multi-Period Excess Earnings Method): Kasutatakse peamiselt kliendisuhete või tehnoloogia hindamiseks, eraldades vara poolt genereeritava rahavoo teiste varade (nii materiaalsete kui ka immateriaalsete) panusest.
Meetodi valik sõltub vara liigist, hindamise eesmärgist ja kättesaadavate andmete kvaliteedist. Sageli kasutatakse usaldusväärse tulemuse saamiseks mitme meetodi kombinatsiooni.
Ettevõtte strateegiline juhtimine
Immateriaalse vara kaardistamine ja hindamine ei ole ühekordne projekt, vaid pidev protsess.
Alustades oma ettevõtte immateriaalse vara süstemaatilist kaardistamist, astute olulise sammu varjatud väärtuse avastamise ja selle teadliku juhtimise suunas, tagades seeläbi oma äritegevuse pikaajalise konkurentsivõime ja kasvu. Kahtluste või keerulisemate juriidiliste ning hindamisalaste küsimuste korral saab konsulteerida patendivoliniku või vastava valdkonna finantsnõustajaga.
Regulaarne IO-audit aitab ettevõttel:
Mõista oma tegelikku väärtust: Oluline investorite kaasamisel, laenude saamisel ning ühinemis- ja omandamistehingutes (M&A).
Teha paremaid strateegilisi otsuseid: Millistesse toodetesse ja tehnoloogiatesse investeerida? Milliseid turge sihtida?
Maandada riske: Tagada, et väärtuslik vara on õiguslikult kaitstud ja ärisaladused ei leki.
Luua uusi tuluvooge: Tuvastada litsentsimise või müügi võimalusi.
Tahate ettevõtet müüa, aga immateriaalne vara bilansis ei kajastu. Mis nüüd saab?
See ei ole katastroof, vaid pigem tavapärane olukord, sest raamatupidamisreeglid (Eestis RTJ 5) on väga ranged ja ei luba paljusid ettevõttesiseselt loodud immateriaalseid varasid bilansis kajastada.
Näiteks:
Ettevõttes loodud brändi, kliendibaasi, maine või oskusteabe väärtust ei tohi bilansis varana näidata.
Varana saab kajastada peamiselt ostetud litsentse, patente, kaubamärke või teatud tingimustele vastavaid arendusväljaminekuid.
Ettevõtte müügihind ei põhine ainult bilansil. Potentsiaalne ostja või investor ei osta teie raamatupidamislikku bilanssi, vaid ettevõtte reaalset väärtust ja tulevikus raha teenimise potentsiaali. Just siin muutubki teie “nähtamatu” immateriaalne vara kõige olulisemaks osaks. Alustage kohe vara kaardistamisest ja kaaluge kindlasti tehingunõustaja palkamist.
NordenBladet – Rootsi valitsus plaanib 2026. aasta 1. aprillist kuni 2027. aasta detsembrini vähendada toidukaupade käibemaksu 12 protsendilt 6 protsendile. Reformi maksumuseks hinnatakse ligi 16 miljardit krooni 2026. aastal ja 21 miljardit krooni 2027. aastal.
Peaminister Ulf Kristerssoni sõnul on eesmärk elavdada seiskunud majandust, kus tarbimine on jäänud tagasihoidlikuks. Asepeaminister Ebba Busch rõhutas, et madalam käibemaks toetab eelkõige raskustes majapidamisi.
Valitsus prognoosib SKP kasvu 0,9% tänavu ja 3,0% 2026. aastal. Septembris esitatav riigieelarve sisaldab majanduse ergutamiseks 80 miljardi krooni ulatuses lisameetmeid, sealhulgas oodatakse nii üksikisiku kui ka ettevõtete maksude leevendamist.
