Laupäev, märts 29, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1315 POSTS 0 COMMENTS

Soome mees püüdis olendi, keda ei tohiks Soomes olla

NordenBladet — Espoo mees Sauli oli esmaspäeval üllatunud, kui leidis kalavõrgust kummalise olendi. Ta tundis selle ära kui mingi taskukrabi. Sauli on neid oma reisidel näinud, kuid mitte kunagi varem Espoo Suvisaaristos, kus ta on kala püüdnud 1995. aastast, vahendab Iltalehti.

Olen näinud taskukrabisid Jamaical, Mehhikos, Eilatis ja teistes soojema veega piirkondades, kuid mitte siin külmaveelises Põhjalas, ütleb Sauli.

Ta pani looma pildistamiseks ja tuvastamiseks mereveega täidetud anumasse.
Iltalehti saatis Similä tehtud fotod Soome Keskkonnainstituudi teadurile Katriina Könönenile.

Könönen nendib, et tegemist on taskukrabide hulka kuuluva villakäärkrabiga. Soomest seda leida ei tohiks, kuid rannikul ja isegi siseveekogudes on teda nähtud.

Villakäärkrabi on EL-is klassifitseeritud kahjulikuks võõrliigiks. Soomes on selle vaatlusi tehtud alates 1933. aastast, kuid need esinevad nii juhuslikult, et Köneneni sõnul pole neist suurt kahju.

Kaugemal lõuna pool Euroopas on villakäärkrabid tülikamad, sest suuremal arvul võivad nad kalapüüki takistada ja isegi tööstusettevõtete veevõtutorusid ummistada.

Villakäärkrabid saabuvad meie vetesse nn jänesena ehk piletita reisijana.

Praeguse info ja vaatluste kohaselt need Soomes ei paljune. Täiskasvanuna tulevad nad näiteks laevade põhja ja köite külge kinnitatuna, räägib Könönen.

Kuigi villakäärkrabid Soomes olulist kahju ei tee, ei tohiks leitud isendeid tagasi vette lasta, vaid hukata.

Könönen ütleb, et villakäärkrabisid saab hukata julmal viisil, näiteks kiviga või rohke keeva veega üle valades.

Ta sureb üsna kiiresti. Niikaua seda lihtsalt kuskile kuivale maale surema ei jäeta, sõnab ta.
Suurepärane viis villakäärkrabi tapmiseks on selle keevasse vette kastmine.
Seda võib ka süüa. Neid kasvatatakse Aasias, märgib ta.

Sauli arvab, et tema püütud villakäärkrabi võib jääda söömata. Ta ütleb, et andis oma saagist teada oma väimehele, kes üldiselt naudib mereande. Tema aga polnud villakäärkrabist vaimustatud.

Sauli enda puhul on villakäärkrabi küpsetamine veidi küsitav. Tavaliselt valmistab tema majapidamises söögid abikaasa. Daam suusatab praegu Kittiläs, ütleb Sauli.

Soome kaitseväele tellitakse suurtükimoona

NordenBladet — Soome kaitseminister Antti Häkkänen andis kaitseväele loa osta Nammo Lapua Oy-lt 155 mm suurtükiväe moona 79 miljoni euro eest. 155 mm suurtükimoona kasutatakse välikahurite 155 K 83-97, 155 K 98 ja tankihaubitsa 155 PSH K9 „Moukari” tõukurilaengutena.

„Oleme taas sihikule võtnud suure materjalitellimuse kodumaisele tööstusele. Suurtükiväe laskemoona piisavus on maaväe tegevuse üks alustalasid ja seda selle otsusega tagatakse. Soome sõjalise varustuskindluse seisukohalt on väga oluline, et kodumaine tootmisvõimsus olulise kaitsevarustuse tootmises säiliks ja seda tugevdataks. Samuti on oluline, et kaitsevõimekuse eest hoolitsemine toob soomlastele tööd ja heaolu,” ütles Häkkänen.

Ostu siseriiklik tööhõive mõju on hinnanguliselt 240 inimaastat. Hange sisaldub kaitseameti planeeritavas eelarveraamistikus ning põhineb kaitseväe, Nammo Lapua ja Nammo Vihtavuori strateegilisel partnerluslepingul.

Kivimägi kutsus Euroopa riike üles suurendama kaitsekulutusi ja abi Ukrainale

NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.

Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.

Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.

Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.

ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse  peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.

Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.

 

 

Leedu president ütles, et Venemaa ründab NATO riike 4-5 aasta pärast, võibolla isegi varem

NordenBladet — Leedu valmistub võimalikuks Venemaa rünnakuks NATO riikide vastu 4-5 aasta pärast, kui sanktsioonid tühistatakse, juhtub see varem, ütles Leedu president Gitanas Nauseda.

Lithuania is preparing for a possible Russian attack on NATO countries in 4-5 years, if sanctions are lifted, it will happen earlier, – Lithuanian President Nauseda pic.twitter.com/qhALtafaal
— MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) March 20, 2025

 

Euroopa Liidu riigid suurendavad kaitset ja Ukraina relva-abi

NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.

Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).

„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.

„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.

„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.

Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.

Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.