NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjoni istungil oli tähelepanu keskmes olukord panganduse järelevalves. Koos Finantsinspektsiooniga arutati mullust aastaaruannet ja käesoleva aasta tegevuse põhisuundi.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tõi esile, et Finantsinspektsioon suunas tähelepanu  hübriidkriisidele, sest tehnoloogilised riskid on suurenemas.

„Finantsinspektsiooni tegevuses väärib märkimist, et riskid finantsturul on kontrollitud, uued järelevalvevaldkonnad käivitatud, strateegilised suunad järgitud ja seadusjärgsed ülesanded täidetud,“ hindas Akkermann olukorda.

Ta lisas, et Finantsinspektsiooni hea maine toel on Eestil võimalus saada regionaalseks panganduskeskuseks, sest tehnoloogilised riskid on jätkuvalt kõrge tähelepanu all ning uuenduslik lähenemine tarbijaharidusele on tõmmanud positiivset tähelepanu.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut viitas aruandele, mille põhjal on Finantsinspektsioon stabiilne ja läbipaistev asutus, mis võimaldab Eesti finantsturgude head toimimist. „Aruandest selgus, et organisatsiooni on muudetud tõhusamaks ja läbipaistvamaks töö ümberkorraldamise, lobi- ja kaugtöö reeglite kehtestamise kaudu. Samuti on võetud kasutusse digivahendid, mille suured projektid valmimas,“ märkis Sikkut.

Komisjonis oli veel kõne all käesoleva aasta rõhuasetus, mis on suunatud iga-aastasele riskikaardistusele, mille järgi on peamised küsimused tehnoloogiline risk, kiire kasv investeerimisteenustes ja väikepankades. Tähelepanu pööratakse finantsriskidele, milleks on kinnisvaralaenud ja hoiuseplatvormide asendatavus, aga ka hädaolukordadeks valmistumine. Samuti olukord kapitaliturgudel.

Finantsinspektsiooni ülesanne on kontrollida, et pankade ja teiste finantsasutuste organisatsioon ja riskijuhtimine oleks selliste protsesside ning süsteemidega, mis vastavad äristrateegiale ja riskiisule, ning oleks piisavalt mehitatud. See hõlmab nii krediidi andmist, makseteenuste ja investeerimisteenuste osutamist, kindlustusriske kui ka finantsasutuse organisatsiooni laiemalt. Ühe osa riskijuhtimisest moodustab ka “tunne-oma-klienti” põhimõte, mille täitmine aitab tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Rahanduskomisjoni istungil andis selgitusi Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas toetada ja täiskokku esimesele lugemisele saata eelnõu, mis võimaldab tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul luuakse eelnõuga võimalus osakoormusega töötajal teha soovi korral lisatunde täistööaja täitumiseni. „Muudatus võimaldab pakkuda nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ja hakkama saada olukorras, kus pakutav töömaht või töötaja töö tegemise võimalus näiteks õppimise tõttu on kõikuv,“ lausus Timpson. Ta sõnas, et eelnõu on kompromiss tööturu osapoolte vahel ning võimalus, mitte kohustus. „Eelnõu oluline eesmärk on vähendada tööandjate soovi sõlmida töölepingu kõrval praegu laialt levinud võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.“

Komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei saa eelnõu toetada, kuna sellega soovitakse äririskid lükata töötaja kaela. „Muudatused on paindlikud eelkõige tööandjatele, mitte töötajatele. Kümme tundi nädalas on maksimum, mille eest tööandja vastutab – ehk need on tunnid, mille eest tööandja on kohustatud maksma. Kui töötajale rohkem töötunde pakkuda pole, siis ei pea talle ka rohkem maksma. Töötajatelt võetakse ära kindlustunne. Palk ja töötunnid sõltuvad õnneloosist ehk tööandja heast tahtest ja võimalustest. Lisaks oli ametiühingute kaasamine valitsuse poolt täiesti olematu, millele viitab ka õiguskomisjoni saabunud 20 erinevat kirja ametiühingutelt ja huvirühmadelt.“

Eelnõu järgi kehtestatakse paindliku tööaja kokkulepetele ka nõuded: lisatundide tegemisest võib keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.

Samuti reguleerib eelnõu küsimust, kui palju peab töötaja saama nädalas järjest puhata. Sätestatakse põhimõte, et töötajale tuleb kord nädalas tagada tavapärase tööaja arvestuse korral 48 ja summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Komisjoni istungil osalesid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets ja sama osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 10. juunil.