NordenBladet — Politseinikud on otsustanud streikima hakata, edastab Helsingin Sanomat. Selle kohta on politseinike kinnises grupis asja kohta avaldatud teade.
Teates on kirjas, et Soome politseiorganisatsioonide liit SPJL on teinud streigiotsused ja need edastatakse lähiajal liikmeskonnale. Streigi põhjuseks on erimeelsused palgatõusude osas.
SPJL-i esimees Jonne Rinne ei kommenteerinud asja muul moel, kui ütles, et lõplikud otsused kollektiivse tegevuse kohta teeb avaliku sektori töötajate läbirääkimisorganisatsiooni Juko juhatus.
Politseinikele kehtivad kaitsetöö eeskirjad, mistõttu osa politseinikke jäävad streigist hoolimata tööle.
NordenBladet — Eesti president võttis prints Williami soojalt vastu, kui ta alustas kahepäevast reisi, et avaldada oma toetust Venemaa naabrile Putini agressiooni ees. Walesi prints naeratas, kui ta Alar Karisega Kadrioru presidendilossis kätt surus, vahendab Daily Mail.
Ta saabus kohaliku aja järgi kell 14.35 ja kõndis suurest trepist üles, kus president näitas talle läbi akna aeda.
Seejärel nad naeratasid ja surusid teineteisel kätt, enne kui prints saadeti külalisteraamatusse kuldse pastakaga allkirja andma – nagu härra Karis naljatas: „Loodetavasti pastakas töötab.”
William vastas: „Oh, loodetavast””, enne kui selgitas: „Ma olen vasakukäeline.”
Ta istus tammepuidust laua taga tumesinisel toolil, mis oli tikitud kuldsete lillede ja kuldsete triipudega. Laua kõrval olid Eesti ja Ühendkuningriigi lipud.
Ta astus läbi tammepaneelidega presidendiukse ja suundus 100-aastase palee Sinise kabineti ruumi, et pidada koosolekut.
Nad nautisid teed, kohvi ja valikut väikseid maiustusi, kui president Karis talle ütles: „Me võitlesime oma iseseisvuse eest – ja hiljem ka Afganistanis ja nüüd Briti vägedega Tapal me tõesti hindame seda väga.”
Karis ütles ka, et „me väga hindame Briti vägede viibimist Tapa laagris Eestis”, lisades: „Täna hommikul ütles kaitseminister, et ta saadab tõenäoliselt mõned väed Ukrainasse. Loodetavasti jääb osa neist vägedest ka siia.”
„Soe” kohtumine presidendiga kestis umbes 35 minutit, kusjuures prints tänas president Karist külalislahkuse ja võimaluse eest Eestit külastada ning kasutas juhust, et arutada Ühendkuningriigi ja Eesti kahepoolsete suhete tugevust.
William rääkis ka oma homsest visiidist Tapa sõjaväebaasi ja oma toetusest Merciani rügemendile, kui ta viibib siin nende väekolonelina.
Märkimisväärselt arutati ka Ukrainas jätkuvat konflikti ja Eesti toetust.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles, et tänane kohtumine oli printsi jaoks „oluline kohtumine, et rõhutada Ühendkuningriigi ja Eesti tugevat kahepoolset suhet”.
Nad lisasid: „Kohtumine annab ka Tema Kuninglikule Kõrgusele võimaluse tunnustada Eesti tugevat toetust Ukrainale pärast konflikti Venemaaga.”
„See on veel üks näide Walesi printsist, kes esindab Ühendkuningriiki ülemaailmsel areenil kõrgeimal tasemel,” märgiti.
Williami tänane saabumine Eestisse – vaid paarisaja kilomeetri kaugusel Venemaa piirist – on tema viimaste aastate üks silmapaistvamaid välissuhteid.
42-aastane prints viibib kahepäevasel visiidil Balti riigis Mercian rügemendi ülemkolonelina.
Tema peaeesmärk on toetada rügementi nende töös NATO idatiiva tugevdamisel operatsiooni Cabrit raames ning ta kasutab seda reisi ka võimalusena mitte ainult kohtuda Eesti presidendiga, vaid ka tõsta esile oma riigi tööd Ukraina ja selle rahva toetamisel Euroopa ohtlikul ajal.
Lisaks saab tulevane kuningas lähemalt tutvuda Eesti jõupingutustega taastuvenergia- ja tehnoloogiasektoris, mis on eriti oluline just hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust lahtiühendamise tõttu.
Presidendi kantseleisse saabudes tervitas printsi rühm Tallinna Lotte lasteaia väikelapsi.
Nad kinkisid talle kaisukoera nimega Lotte, mis on ka ühe Eesti tuntuima lastejutu nimi – ja seal oli ka laste kaart prints George’ile, printsess Charlotte’ile ja prints Louis’le.
Prints surus presidendiga kätt, enne kui kaks meest sisenesid ametlike piltide jaoks poseerima ja istusid maha kahepoolseteks kõnelusteks, mis kestsid umbes 45 minutit – ja William andis allkirja ametlikku külalisteraamatusse, kasutades talle antud pastakat.
Visiit toob esile troonipärija kasvava rolli rahvusvahelise riigimehena pärast seda, kui temast sai esimene kuningliku perekonna liige, kes kohtus pärast eelmise aasta valimisvõitu president Trumpiga.
William veetis oma esimese päeva pealinnas Tallinnas, kohtudes president Alar Karisega ja külastades Vabaduse kooli, mille haridus- ja teadusministeerium asutas 2022. aasta mais, et vastata Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Ta kohtus Ukrainast põgenenud õpetajate ja õpilastega, et kuulda kogemustest ja sammudest oma vaimse heaolu eest hoolitsemisel.
William osales ka korvpallimängus ja ukraina keele tunnis.
Eestis, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest, on kodu leidnud hinnanguliselt 60 000 Ukraina põgenikku.
Tema päeva viimane külastus oli Cleantechi assotsiatsioon, kus ta osales seminaril, kus olid kohal mitmed taastuvenergia idufirmad.
Visiit on eriti oluline, kuna Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – eraldusid hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust ja ühinesid Euroopa põhivõrguga.
Homme sõidab ta Venemaalt vaevalt 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Tapa laagrisse, kus on kohal umbes 900 Briti sõdurit, kes juhivad NATO maavägede koosseisus Eestis ja Poolas rahvusvahelist lahingugruppi.
Operatsioon Calbrit, mis toimib koos mitme NATO liitlasega, on loodud selleks, et näidata organisatsiooni tugevust selle ühtse pühendumise kaudu kollektiivsele julgeolekule ja kaitsele.
See on osa alliansi kollektiivkaitse ja Euroopa julgeoleku suurimast tugevdamisest terve põlvkonna jooksul.
Sõdurid treenivad iganädalaselt, alates väikestest õppustest kuni suuremahuliste lahingugrupi tasemel õppusteni.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles: „Ma olen kindel, et te ei ole unustanud, et oleme praegu Venemaa piirist veidi üle 200 km ja Ukrainast üle 1500 km kaugusel.”
„Sõja algusest peale on paljud Ukraina pagulased Eestisse põgenenud ja kutsuvad riiki nüüd koduks. Ja prints räägib täna hiljem otse mõnega neist ukrainlastest,” lisas ta.
Eesti on EL-i liikmena toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist kindlalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.
NordenBladet — Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon plaanist Euroopa 2030. aastaks uuesti relvastada. Eesmärk on, et Euroopa Liit muutuks 2030. aastaks usaldusväärseks sõltumatuks tegutsejaks kaitsevaldkonnas. Selleks on saadaval umbes 800 miljardit eurot raha, vahendab Iltalehti.
Valge raamatu keskne eesmärk on ka Ukraina toetamise jätkamine. Kiirustamise põhjuseks on asjaolu, et komisjonile laekunud luureandmete kohaselt võib Venemaa Euroopat rünnata 3-5 aasta jooksul.
Kolmapäeval kirjeldas komisjoni ametlik allikas Venemaa ohtu Euroopale kui ohtu, mis „juba avaldub Ukrainas”.
„Putinile tuleb luua heidutus ja seetõttu on selle dokumendi elluviimine oluline,” ütles kaitsevolinik Andrius Kubilius kolmapäeval komisjoni pressikonverentsil.
Teine kiirustamise põhjus on geopoliitilise olukorra kiire halvenemine.
USA toetust Euroopale ei saa pidada kindlaks, ütles kolmapäeval komisjoni ametlik allikas.
Iseenesest pole kolmapäeval ilmunud valges raamatus midagi uut. See kirjeldab, millised võimed Euroopal puuduvad, kui USA on seni kandnud peamist vastutust nõudlike sõjaliste operatsioonide läbiviimise eest Euroopa kaitsmiseks.
Kahekümneleheküljelises esitluses ei toodud ka uusi rahastamisvõimalusi.
Komisjoni sõnul on valges raamatus uus see, et esmakordselt ühendab komisjon rahastamise, juhtprojektid, kaitsetööstuse tugevdamise ja regulatsiooni lihtsustamise.
Uus on ka väljakutseid pakkuv olukorrapilt ja rõhutamine, et EL-i riikide koostöö suurendamisega saavutavad EL-i riigid rohkem.
EL-i sõjaliste võimete puudujääkide kõrvaldamiseks on valges raamatus välja toodud seitse peamist projekti, mis hõlmavad õhu- ja raketikaitset, suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja rakette, droone, sõjalist mobiilsust, tehisintellekti, kvant-, küber- ja elektroonilist sõda, aga ka strateegilisi võimaldajaid, nagu lahinguvõime ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Soome ja teised EL-i Venemaa piiririigid leidsid valges raamatus eraldi äramärkimist seoses EL-i idapiiri ehk niinimetatud „idapiirikilbi” kaitsmise tähtsusega.
Idakilbi projektis võiks osa liikmesriike luua integreeritud maismaapiiri haldamise mehhanismi Venemaa ja Valgevene rünnakute ja hübriidrünnakute vastu.
Valges raamatus on kirjas, et projekt võib hõlmata terviklikku kombinatsiooni erinevatest füüsilistest tõketest, infrastruktuuri arendamisest ja kaasaegsetest valvesüsteemidest.
Raha Euroopa relvastamiseks aastaks 2030 on hinnanguliselt 800 miljardit eurot.
Peamise rahastamisvahendina on komisjon varem välja toonud 150 miljardi suurusel ühisvõlal põhineva rahastamisvahendi Safe, millest saab liikmesriikidele anda laenu ühiste kaitseinvesteeringute toetamiseks.
Tööriist võimaldab ühiseid ostusid ja ühiseid arendusprojekte, mis keskenduvad seitsmele kriitilisele võimekuse valdkonnale.
Komisjon on teise rahastamisvahendina esitanud paindlikkuse riikliku erandiklausli kohaldamiseks.
Praktikas tähendab see nn defitsiidireegli lõdvendamist, mis võimaldab nelja aasta jooksul tõsta liikmesriikide kaitsekulutusi 1,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist.
EL-i tasandil tervikuna on see summa hinnanguliselt 650 miljardit eurot.
Soome seisukohalt põhjustas muret, et komisjoni varasemates plaanides oli defitsiidi võrdlusaastaks toodud 2023. aasta, mil Soome panustas palju kaitsesse.
Praktikas tähendanuks 2023. aasta aluseks võtmine seda, et Soome ei saaks endale lubada kaitsekulutustesse nii palju investeerida võrreldes sellega, kui võrdlusaastaks oleks võetud varasemad aastad.
Kolmapäeval avaldatud valges raamatus on vastavalt Soome soovidele võrdlusaastaks seatud 2021. aasta. See võimaldab suuremaid kaitseinvesteeringuid ilma riskita sattuda komisjoni „vaatluskategooriasse”.
Kaitse rahastamise vahendite hulka kuulub ka juba olemasolevate EL-i toetusinstrumentide kasutamine, näiteks kasutamata regionaalarengu vahendite kasutamine kaitseks.
Muud rahastamisviisid on Euroopa Investeerimispanga lisainvesteeringud ja erakapitali kasutamise suurendamine kaitseinvesteeringuteks.
Komisjoni hinnangul peab Euroopa kaitsetööstus liikuma rahuaja režiimilt sõjaaja režiimile.
Sellele üleminek nõuab mitmeid tegevusi, näiteks tööstusvõimsuste suurendamist näiteks ühishangete ja pikaajaliste tellimuslepingute kaudu.
Samuti on võtmetähtsusega Euroopa ühisturu süvendamine, regulatsiooni lihtsustamine ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine.
150 miljardi euro suuruse laenurahaga rahastatavad ühisprojektid on avatud vaid EL-i riikide kaitsetööstusele ja nendele kolmandatele riikidele, kes on EL-iga kaitselepingu sõlminud.
Komisjoni hinnangul peab laenutaotlejaid olema vähemalt kaks ja vähemalt üks peab olema EL-i riik. Partnerriigiks võib olla näiteks Ukraina või mõni muu kolmas riik – teatud tingimustel.
Lisaks tuleb vähemalt 65 protsenti ühiselt hangitud toodete kuludest kulutada EL-is, Norras ja Ukrainas.
Komisjon teeb ettepaneku, et kui ühisprojektid hõlmavad kaitsesüsteeme, mille jaoks ei ole taskukohast EL-i lahendust, peaksid liikmesriigid algatama vastavate Euroopa tehnoloogiate ja võimete arendamise.
„Euroopa pooldamise” lähenemisviis välistab USA, Ühendkuningriigi ja Türgi, kui nad ei sõlmi EL-iga eraldi kaitselepingut.
Kubilius meenutas kolmapäeval, et EL on valmis sõlmima uusi kaitseleppeid.
Kedagi pole välistatud, ütles Kubilius.
Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas seevastu rõhutas, et näiteks Suurbritanniaga on koostamisel kaitselepe, mis tema sõnul valmib loodetavasti mais.
150 miljardi euro suurune laenuelement ei hõlma ka projekte, mille puhul kolmandal riigil, näiteks USA-l, on „disaini privileeg”, mis võib kehtida teatud komponentide või piirangute suhtes.
See piirang suleb näiteks USA õhu- ja raketitõrjesüsteemi Patriot ning muud USA relvasüsteemid, mille jaoks neil on kasutuspiirangud.
EL-i liikmesriigid otsustavad lõpuks, millised üleeuroopalised kaitseprojektid käivitatakse ja milline elluviimise vorm nende jaoks valitakse.
Kaitsekomissar Kubiliuse sõnul võiksid esimesed projektid saada kinnituse suveks.
NordenBladet — Euroopa Komisjon maksis Ukrainale välja täiendava 1 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu, mis makstakse tagasi Venemaa tõkestatud riigivaradest saadud tulust ELis.
EL on Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest alates Ukraina suurim abiandja. Makromajandusliku finantsabi kogusumma on 18,1 miljardit eurot, mis kujutab endast ELi panust G7 juhitud erakorralise tulu kiirendamise laenude algatusse, mille eesmärk on anda Ukrainale ühiselt ligikaudu 45 miljardit eurot rahalist toetust.
Koos tänase maksega on komisjon alates aasta algusest Ukrainale makromajandusliku finantsabi raames laenanud kokku 4 miljardit eurot. Käimas on arutelud Ukrainaga järgmiste väljamaksete ajakava üle. Komisjon on valmis ülejäänud makromajandusliku finantsabi vahendid võimalikult kiiresti kasutusele võtma vastavalt riigi vajadustele, nagu seadsid eesmärgiks Euroopa juhid käesoleva kuu alguses toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.
Makromajanduslik finantsabi aitab katta Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi Makromajanduslik finantsabi on äärmiselt oluline, et rahuldada Ukraina kiireloomulisi eelarvevajadusi, mis on Venemaa intensiivse ja pikaajalise agressioonisõja tõttu märkimisväärselt suurenenud. 18,1 miljardi euro suuruse rahalise toetusega saab Ukraina katta oma praeguseid ja tulevasi sõjalisi, eelarve- ja ülesehitusvajadusi, taastades Venemaa hävitatud elutähtsat taristut, nagu energia- ja veesüsteemid, transpordivõrgud, maanteed ja sillad.
Makromajandusliku finantsabi rahastamisvahend annab Ukrainale suure paindlikkuse ja väga soodsad tingimused, mille alusel ulatuvad laenutähtajad kuni 45 aastani. Oluline on, et Ukrainalt ei eeldata laenu otsest tagasimaksmist omavahenditest. Selle asemel tagatakse tagasimaksed Venemaa tõkestatud varadest saadud erakorralise kasumiga, mis on kogutud Ukraina laenukoostöö mehhanismiga (ULCM). See annab selge signaali, et Ukraina taastamise koormat kannavad selle hävitamise eest vastutavad isikud.
ELi senine toetus Ukrainale Alates Venemaa agressioonisõja algusest Ukraina vastu on EL koos liikmesriikidega Venemaa tegevuse ühemõtteliselt hukka mõistnud ning pakkunud Ukrainale ja selle rahvale erakordselt suurt toetust. Suurima rahastajana on EL eraldanud kokku peaaegu 140 miljardit eurot, sealhulgas:
71,3 miljardit eurot rahalist ja eelarvetoetust ning humanitaarabi;
49,3 miljardit eurot sõjalist abi Ukrainale Euroopa rahutagamisrahastu raames ja liikmesriikidelt eraldi;
17 miljardit eurot, mille eest liikmesriigid saavad katta sõja eest põgenevate inimeste vajadusi;
1,5 miljardit eurot Venemaa külmutatud varadega seotud tulust.
NordenBladet — Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (562 OE), mille seletuskirjas juhiti tähelepanu, et riigipiiri seadus annab valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine.
„Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele,“ märkisid esitajad seletuskirjas.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Maris Lauri Reformierakonna, Aleksei Jevgrafov Keskerakonna ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 14, vastu aga 61 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE), mille kohaselt ühineb Eesti ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga.
Fakultatiivprotokolliga liitumine annab inimestele ja organisatsioonidele võimaluse esitada konventsiooniga sätestatud õiguste rikkumiste kohta ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komiteele kaebusi. Naiste õiguste pideva rikkumise korral saab komitee algatada omal initsiatiivil uurimisi ning anda osalisriikidele konventsioonis sätestatud õiguste tagamiseks ja olukorra parandamiseks soovitusi.
Eesti ühines konventsiooniga 1991. aastal. Konventsioonil on mullu novembri seisuga 189 osalisriiki ning tegemist on ühe suurema osalisriikide arvuga ÜRO inimõiguste konventsiooniga. 2000. aastal jõustunud fakultatiivprotokolli oli eelmise aasta seisuga ratifitseerinud või sellega ühinenud 115 riiki.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
