Norra: Diplomaat Mona Juul kasutas Epsteini eralennukis reisimiseks välisministeeriumi diplomaatilist passi

By

-

veebruar 23, 2026

Nordenbladet – Norra tippdiplomaat Mona Juul kasutas Jeffrey Epsteini eralennukiga seotud reisikorraldustes Norra välisministeeriumi diplomaatilist passi ajal, mil reisid olid väidetavalt erareisid.

Norra ajaleht Aftenposten kirjutab, et tegu oli kahe reisiga, mis olid kavandatud 2011. aasta märtsi ja mai paiku ning mille kohta leidub e-kirjavahetuses viiteid, et Juul (koos abikaasa ja lastega) planeeris ja/või teostas lende Epsteini lennukiga – sh St. Thomasele (USA Neitsisaared) ning eraldi Bermudale planeeritud reis.

Mida ütleb välisministeerium diplomaatilise passi kohta?

Norra välisministeeriumi selgituse järgi on diplomaatiline pass “ainult ametlikuks kasutuseks” ja seda ei tohiks kasutada erareisidel – erareisil tuleb kasutada tavalist politsei väljastatud passi. Seda seisukohta on ministeerium kinnitanud ka varem, lisades, et erandeid võib olla näiteks välislähetuses olevatel töötajatel, kes võivad mõnel juhul valida, kas kasutavad tava- või diplomaatilist passi.

Taustaks: Norra õigusruumis ei käsitleta diplomaatilisi passe samade reeglitega nagu tavalisi passe – need on seotud välisteenistuse erireeglitega (nn välisteenistuse instruktsioonid), mitte üldise passikorraldusega.

Mis on Juuli juhtumi puhul keskne probleem?

Küsimus ei ole ainult selles, kellega ja mil viisil reisiti, vaid ka selles, kas riigi väljastatud diplomaatilist reisidokumenti kasutati olukorras, kus tegemist polnud ametliku lähetuse ega riikliku ülesandega. Aftenposteni andmetel toimus see ajal, mil Juul oli välisministeeriumist puhkusel/perioodil, mil ta ei olnud ametireisil, ning ministeerium rõhutab, et diplomaatiline pass on mõeldud ametireisideks.

Norra valitsuse (regjeringen.no) teatel vabastati Juul ajutiselt tööülesannetest, kuni ministeerium uurib tema teadmisi ja kontakte Epsteiniga, ning seejärel astus ta suursaadiku kohalt tagasi. Välisminister Espen Barth Eide selgitas, et Juuli varasemad seosed Epsteiniga olid „tõsine otsustusviga“ ning usaldus on sellises ametis määrava tähtsusega.

Paralleelselt on Norra finantskuritegude üksus Økokrim alustanud uurimist, mis puudutab Juuli ja tema abikaasa seoseid Epsteiniga (sh võimalike hüvede teemat). Rahvusvaheline meedia (nt Reuters) rõhutab, et tegemist on uurimise ja kahtlustustega, mitte lõplike kohtuotsustega.

Kes on Mona Juul? Lühike taust

Mona Juul (snd 1959) on Norra pikaajaline diplomaat, kes on töötanud välisteenistuses alates 1980. aastatest. ÜRO andmetel kuulus ta 1990. aastatel Norra väiksemasse meeskonda, mis aitas kaasa Iisraeli ja PLO salaläbirääkimistele (Oslo protsess), ning tal on magistrikraad Oslo Ülikoolist.

Tema karjääris on olnud mitmeid kõrgeid ametikohti: ta oli Norra alaline esindaja ÜRO juures (New York), alustades 2019. aastal (mandaadi alguse kinnitab ka ÜRO pressiteade). Lisaks on ta varem töötanud muu hulgas välisministeeriumi juhtivatel ametikohtadel ja olnud suursaadik (nt Ühendkuningriigis).

Juul on abielus Norra diplomaadi ja rahvusvahelise vahendajana tuntud Terje Rød-Larseniga.

________________

Diplomaatiline pass (Diplomatenpass) on eriline reisidokument, mis väljastatakse diplomaatidele, kõrgetele riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ametialaseks reisimiseks. See tagab hoidjale rahvusvahelise tava kohaselt teatud privileegid, nagu diplomaatiline puutumatus, ning on mõeldud kasutamiseks peamiselt tööülesannete täitmisel.

Taanis Fanø saarel hukkusid kuus kaldale jäänud kašelotti

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet – Taani edelarannikul Fanø saare ümbruses avastati nädalavahetusel kokku kuus kaldale jäänud kašelotti, kes on nüüdseks kõik hukkunud. Esialgu leiti reedel Fanø ja Skallingeni poolsaare vaheliselt rannikulõigult neli looma ning laupäeval lisandus veel kaks. Teated kinnitavad, et tegemist oli noorte isasloomadega.

Laupäeval oli osa vaaladest veel elus, kuid Taani keskkonnaamet (Miljøstyrelsen) otsustas olukorras, kus päästmine oli ebatõenäoline, oodata loomade loomulikku surma. Rootsi meedia vahendas, et viimane ellujäänu – lõuna-Fanøle jäänud kašelott – oli umbes 13,6 meetrit pikk.

Miks kašelotid sinna satuvad?

Miljøstyrelsen selgitab, et sel ajal aastast rändavad isased kašelotid Arktika külmadest vetest lõuna poole, soojematesse piirkondadesse (sh Inglismaast lõuna poole), ning võivad navigatsioonis eksida. Põhjameri on võrreldes nende tavaliste süvaveeelupaikadega suhteliselt madal, lisaks raskendavad liikumist liivamadalikud, suured looded ja muutlikud hoovused – see kõik suurendab kaldale sattumise riski.

Mis edasi saab?

Taani ametkonnad rõhutavad, et uudishimulikud ei läheks randa vaalakorjuseid vaatama: surnud loomad võivad kanda haigustekitajaid ning lagunemisel kogunev gaas võib muuta korjused ohtlikuks.

Teadlaste jaoks on juhtum siiski oluline. Ametkondade teatel on kõigilt kuuelt loomalt eemaldatud alalõualuud, mis säilitatakse muuseumide ja uurimistöö tarbeks ning saadetakse muu hulgas Kopenhaageni ülikooli analüüsideks, et näiteks hinnata vaalade vanust ja koguda andmeid võimalike põhjuste kohta.

Kašelott (Physeter macrocephalus) on maailma suurim hammasvaal: täiskasvanud isased kasvavad tavaliselt kuni umbes 18 meetrini ning kaalud võivad ulatuda kuni ~57 tonnini.

Norra soovib kohta ÜRO inimõiguste nõukogus

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBbladet – Välisminister Espen Barth Eide reisib Genfi, et tutvustada Norra kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogusse 24. veebruaril.

Nõukogus on igal ajahetkel 47 riiki ja liikmed valitakse kolmeks aastaks. Norra oli nõukogus viimati aastatel 2010–2012.

„Koht nõukogus annab Norrale platvormi inimõiguste tugevdamiseks kogu maailmas,“ ütleb Eide.

ÜRO Inimõiguste Nõukogu

ÜRO inimõiguste nõukogu (UN Human Rights Council, HRC) on ÜRO süsteemi valitsustevaheline organ, mille ülesanne on edendada ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas. Nõukogu arutab inimõiguste olukorda riikides ja teemavaldkondades (nt sõnavabadus, diskrimineerimine, piinamise keeld), võtab vastu resolutsioone ja korraldab arutelusid, kus saavad sõna nii riigid kui ka kodanikuühiskond. Nõukogu tegutseb Genfis ja kohtub regulaarselt mitmel korral aastas nii korralistel istungitel kui ka vajadusel erakorralistel istungitel.

Nõukogus on 47 liikmesriiki, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kindlaks ajaks piirkondliku jaotuse alusel (et oleks esindatud erinevad maailma regioonid). Valik peaks põhimõtteliselt arvestama ka kandidaatide inimõiguste olukorda ja lubadusi, kuid praktikas kuuluvad nõukogusse väga erineva taustaga riigid. Nõukogu töö üks keskseid mehhanisme on universaalne perioodiline ülevaatus (UPR): iga ÜRO liikmesriigi inimõiguste olukorda hinnatakse kindla tsükli järel, teised riigid teevad soovitusi ning riik annab teada, mida ta on valmis ellu viima.

Lisaks kasutab nõukogu sõltumatuid eksperte ja raportööre (nn erimenetlused), kes uurivad kas konkreetseid riike või temaatilisi probleeme ning esitavad avalikke raporteid ja soovitusi. Nõukogu otsused ja resolutsioonid ei ole tavaliselt “kohtulahendid”, vaid poliitilise kaaluga seisukohavõtud ja soovitused — nende mõju sõltub palju riikide koostööst, avalikust tähelepanust ja sellest, kui järjekindlalt ÜRO ja teised partnerid survet avaldavad. Samas on HRC üks peamisi kohti, kus inimõiguste rikkumisi rahvusvaheliselt nähtavaks tehakse ja kus käivitatakse uurimisi või arutelusid, mis võivad hiljem mõjutada ka sanktsioone, abi- ja koostöötingimusi või muid ÜRO protsesse.

Norra: Politseioperatsioon Tønsbergi raudteejaamas: teated tulistamisest seiskasid rongiliikluse

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet – Täna, esmaspäeva pärastlõunal käivitati Norras Tønsbergi kesklinnas mahukas politseioperatsioon, kuna laekusid teated tulirelva kasutusest raudteejaama läheduses. Praeguseks on selgunud, et tõenäoliselt oli tegemist ilutulestikuga.

Suured politseijõud sündmuskohal

Politsei reageeris teatele suurte jõududega, saates Tønsbergi kesklinna ja raudteejaama piirkonda mitu relvastatud patrulli. Algse info kohaselt oli jaama piirkonnas kuulda laskude sarnaseid helisid, mis tekitas kohalviibijates paanikat.

Politsei piiras piirkonna koheselt ümber, et otsida võimalikke vigastatuid ja koguda tunnistajatelt ütlusi.

Rongiliikluse seiskumine

Raudteeliiklus Vestfoldi liinil Barkåkeri ja Stokke vahel peatati täielikult. Otsus sündis kahtluse tõttu, et asjaga seotud isikud võivad viibida raudteetunnelis. Ohutuse tagamiseks lülitati tunnelis vool välja ning sündmuskohta kontrolliti teenistuskoertega.

Katkestus põhjustas tipptunnil reisijatele märkimisväärseid ebamugavusi ja hilinemisi.

Uurimise hetkeseis: tulistamist ei toimunud

Pärast põhjalikku kontrolli sündmuskohal teatas politsei, at märke tegelikust tulistamisest ei leitud. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi vigastatut.

„Praeguse seisuga ei ole leitud tõendeid tulirelva kasutamise kohta, kuid sündmuskohal kuuldi tõepoolest pauke. Oleme mitu asjasse segatud isikut kinni pidanud,“ kinnitas politsei operatiivjuht.

Värskeima info kohaselt on alust arvata, et kuuldud paugud pärinesid paugutitest või ilutulestikust, mida kasutati tunneli vahetus läheduses. Politsei on intsidendiga seoses kinni pidanud kolm isikut, keda küsitletakse asjaolude selgitamiseks.

Liiklus taastub

Nüüdseks on raudteetunnel kontrollitud ja rongiliiklus taasavatud, kuigi reisijatel tuleb arvestada graafikujärgsete hilinemistega. Politsei on kinnitanud, et ohtu avalikkusele ei ole, kuid nad jätkavad patrullimist piirkonnas turvatunde tagamiseks.

Soome kohtumenetluses tuleb sügisel suur muutus: suulised tõendid videosalvestatakse

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet — Eeloleval sügisel jõustub Soomes ulatuslik kohtumenetluse reform, mille keskmes on suuliste tõendite videosalvestamine. Reformi kohaselt kuulatakse osapooled ja tunnistajad üle edaspidi vaid madalama astme kohtus ning istungid salvestatakse videole, vahendab MTV.

Ülekuulamised koonduvad madalama astme kohtusse

Muudatuse tulemusel ei pea inimesed enam ringkonnakohtu istungitele ilmuma. Ringkonnakohus hindab tõendeid videolt, vaadates madalama astme kohtus toimunud ülekuulamised. Nii on ringkonnakohtul kasutada samad tõendid ja sama protokoll, mille alusel tegi otsuse ka madalama astme kohus.

Eesmärk: tõhusam menetlus ja paremad tõendid

Reformi eesmärk on muuta kohtumenetlus tõhusamaks ning parandada tõendite kvaliteeti. Advokaat Hanna-Maria Seppä rõhutas intervjuus saatele Rikospaikka, et tegemist on olulise muudatusega nii kodanike kui ka õigusvaldkonna spetsialistide jaoks, kuna menetluse raskuskese liigub üha selgemalt madalama astme kohtule.

Seppä sõnul tähendab see, et kõik küsimused ja tõendid tuleb esitada juba madalama astme kohtus. Lähtekohaks on, et ringkonnakohtus ei hakata uusi küsimusi ega tõendeid enam üldjuhul arutama. See omakorda suurendab ettevalmistuse vajadust: pooled peavad madalama astme kohtusse jõudes kohtuasjast väga hästi aru saama ning olema valmis kõik tõendid seal „registreerima“.

Naaberriikide kogemus: Rootsis on süsteem juba kasutusel

Sarnast videosalvestusel põhinevat tõendite kasutamist on Seppä sõnul Rootsis rakendatud juba mõnda aega ning kogemused on olnud head. Rootsi kolleegid, ametivõimud ja kohtunikud on reformiga rahul ning tõhususe kasv on olnud üks peamisi plusse.

Õiguskindlus ja kodaniku mugavus

Seppä hinnangul suurendab reform õiguskindlust, sest ringkonnakohus tugineb samadele tõenditele, mida aktsepteeris madalama astme kohus. Kodaniku vaatenurgast on eriti oluline, et inimesi ei sunnita enam ringkonnakohtus keerulist juhtumit uuesti selgitama olukorras, kus mälestused võivad olla ajaga tuhmumas. Seppä märkis, et praegu on üks probleemidest just see, et ringkonnakohtusse jõudes ei mäleta inimesed enam kõiki üksikasju.

Kaks erandit: millal võib ringkonnakohus siiski uuesti üle kuulata?

Seaduses on ette nähtud kaks erandit, mis võimaldavad ringkonnakohtul teatud olukordades tunnistusi siiski vahetult kuulata ja mitte piirduda videoga. Seppä sõnul lubab seadus väga piiratud juhtudel uuesti ülekuulamist ning lisaküsimuste esitamist, kui õiglane kohtumenetlus seda nõuab.

Salvestiste säilitamine lüheneb: 30 päeva pärast lõplikku otsust

Reform muudab ka salvestiste säilitamise korda. Video- ja helisalvestisi säilitatakse 30 päeva pärast lõplikku otsust – st pärast seda, kui asi on lõplikult lahendatud, arutatud ülemkohtus või kui ülemkohus ei anna apellatsiooniluba. See on oluliselt lühem periood kui seni, mil salvestisi säilitati kuus kuud.

Avalik ligipääs olemas, kuid rangete piirangutega

Avaliku kohtuasja salvestist saab teatud tingimustel minna kohtusse vaatama igaüks. Samas kaasneb sellega turvakontroll ning kaasa ei tohi võtta seadmeid, millega oleks võimalik videot salvestada. Salvestist ei saa endale ka advokaadid. Seppä sõnul vähendab see oluliselt videote leviku riski ning muudab selle ohu väga väikeseks.

Vaata ka:
Põhjamaade kohtute töö digitaliseerimine tugevdab õigusriiki