Laupäev, detsember 27, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Droonid ja tehisintellekt: Skandinaavia põhjapõdrakasvatuse tulevik on kohal

By
Helena-Reet Aari
-
Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks

NordenBladet – Droonid on kujunenud kaasaegses põhjapõdrakasvatuses asendamatuks abivahendiks. Nüüd uurivad teadlased, kuidas droonitehnoloogia ja tehisintellekti (AI) sümbioos saaks põhjapõtrade loendamise protsessi automatiseerida ja lihtsustada.

Norra Põllumajandusameti (Landbruksdirektoratet) tellimusel on teadusasutused NIBIO, NORCE ja Biodrone teinud tihedat koostööd põhjapõdrakasvatajatega. Ühine eesmärk on välja selgitada, kuidas muuta tuleviku karjalugemine lihtsamaks, kiiremaks ja täpsemaks – pakkudes väärtust nii ametiasutustele kui ka karjaomanikele.

Droonid on karjakasvatajate igapäevased abilised

Põhjapõdrakasvatus on sektor, mis on tehnoloogilistele uuendustele väga avatud.

“Põhjapõdrakasvatus oli droonitehnoloogia kasutuselevõtul varajane teerajaja,” selgitab NIBIO Tromsø teadur Gabriela Wagner.

Tänapäevased droonid on kompaktsed ja neid on lihtne transportida seljakotis või mootorsaanil. Droonide abil saavad karjakasvatajad kiire ülevaate hajutatud karjadest ja võivad loomi isegi suunata. Samuti on need hädavajalikud tarade ja karjamaade kontrollimiseks ning kadunud loomade või korjuste leidmiseks raskesti ligipääsetaval maastikul.

Wagner toob välja ka olulise keskkonnaaspekti:

“Droonide kasutamine võib vähendada kopterite, mootorsaanide või ATV-de kasutamist, mis on positiivne nii loomade heaolule, kliimale kui ka keskkonnale. Lisaks säästab see märkimisväärselt aega ja raha.”

Tehisintellekti treenimine: väljakutsed ja lahendused

Gabriela Wagner juhib drooniprojekti ARC (Aerial Reindeer Count). Viimase aasta jooksul on projekti raames kogutud mahukalt droonifotosid ja -videoid põhjapõtradest erinevatel maastikel ja aastaaegadel. Seda materjali kasutatakse tehisintellekti mudeli treenimiseks, et see suudaks loomi automaatselt tuvastada ja loendada.

Teadlased on katsetanud erinevaid lennukõrgusi ja kaameranurki, kuid põhjapõdra automaatne tuvastamine on keerukam, kui esmapilgul tundub. Erinevalt valgetest lammastest rohelisel aasal, muutub põhjapõdra välimus aastaringselt:

  • Loomadel on suve- või talvekarv.

  • Sarvede olemasolu varieerub.

  • Mustrid ja värvid on erinevad.

  • Maastiku taust muutub vastavalt aastaajale (roheline, pruun, hall või valge).

“Oleme püüdnud tabada võimalikult palju sellest variatsioonist,” selgitab Wagner.

Täpsus ja inimsilma roll

Praegune tehisintellekti mudel toimib kõige paremini lume ja avatud taimestiku korral, kus tuvastustäpsus on ligikaudu 90 protsenti. Tihedas taimestikus on tuvastamine veel keeruline ning valge põhjapõdra eristamine lumest või suurte kivide eristamine loomadest vajab täiustamist.

Mudeli kvaliteedi tõstmiseks on kõik pildid inimeste poolt hoolikalt märgistatud, et AI saaks õppida õigeid tunnuseid.

“Kontrollina oleme lasknud kogenud inimestel tuvastada põhjapõtru droonipiltidelt. Nende täpsus on olnud üle 99 protsendi, kuid miinuseks on see, et töö on äärmiselt aeganõudev,” märgib Wagner.

Projekti raames on välja töötatud ka kasutusjuhend droonipilootidele. Parimad tulemused saavutatakse, kui droon lendab 40–120 meetri kõrgusel ja kaameranurk on 45–90 kraadi.

Tulevikuvaade: avalik platvorm ja termokaamerad

Projekt liigub nüüd uude faasi, kus eesmärgiks on tehnoloogia edasiarendamine ja kasutajasõbralikumaks muutmine. Plaanis on luua avalik platvorm, mida testitakse ja arendatakse kuni aastani 2026.

“Plaan on, et karjakasvatajad saavad ise laadida üles pilte või videoid oma karjast ning AI-mudel loendab loomad nende eest kokku. Meetodit saab tulevikus kasutada ka riiklikel loendustel, mis säästab oluliselt aega ja kulusid,” ütleb Wagner.

Lisaks töötatakse välja lahendusi pimedaks ajaks. Wagneri sõnul arendatakse uut AI-mudelit, mis suudab tuvastada ja loendada põhjapõtru termokaameratega varustatud droonide abil. See on kriitilise tähtsusega talvel, kui valgust on vähe, kuid külmunud maapind võimaldab siiski eristada loomade soojusjälge.

Tehnoloogia on tulnud, et jääda

ARC-projekt on tõestanud, et droonide ja tehisintellekti kombinatsioon on toimiv lahendus.

Wagner lõpetab optimistlikult ja usub, et sellest saab kasulik tööriist nii riiklikule haldusele kui ka põhjapõdrakasvatajatele endile ning lisab, et pikemas perspektiivis on tehnoloogiat võimalik laiendada ka teistele valdkondadele, näiteks metspõhjapõtrade seireks Hardangerviddal* ja Svalbardil** või teiste metsloomade uurimiseks Norra looduses.

________________________
* Hardangervidda on mägiplatoo Lõuna-Norra keskosas, hõlmates osi Vestlandi, Telemarki ja Buskerudi maakondadest. See on Euroopa suurim omataoline platoo, kus valitseb aastaringselt külm alpikliima, ja siin asub üks Norra suurimaid liustikke, Hardangerjøkulen.

** Svalbard on Norra saarestik Mandri-Norra ja põhjapooluse vahel. See on üks maailma põhjapoolsemaid asustatud alasid ning on tuntud oma karmide ja eraldatud jääliustike ning külmunud tundra poolest, mis pakub varjupaika jääkarudele, Svalbardi põhjapõtradele ja polaarrebastele. Virmalised on talvel nähtavad ja suvi toob kaasa „keskööpäikese“ – päikesevalguse 24 tundi ööpäevas.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Nibio.no

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

By
Helena-Reet Aari
-
Paganliku põhjala mütoloogia armastatuim jumal Baldr hukkus Hödr-i puuvõõrikust valmistatud oda läbi. Teda aitas Thökk (maskeerunud Loki)

NordenBladet – Baldr (ka Balder või Baldur) on aasidest (Æsir) üks armastatumaid ja samas traagilisemaid figuure Põhjamaade paganlikus mütoloogias*. Teda kirjeldatakse sageli kui kõige ilusamat, targemat ja lahkemat jumalat.

Päritolu ja omadused

  • Perekond: Baldr on peajumal Odini (Óðinn) ja jumalanna Friggi poeg. Tema vend on pime jumal Hödr (Hod, Höder, Hodr, Höðr, Hodur).

  • Välimus: Teda kirjeldatakse nii puhta ja säravana, et temast kiirgab valgust. Ühtegi taime ega lille ei peeta nii valgeks kui tema ripsmeid.

  • Iseloom: Ta on õigluse, tarkuse ja rahu kehastus. Tema kohalolek toob rõõmu ja tema otsused on alati õiglased, kuigi traagilisel kombel ei suuda ta neid alati täide viia.

  • Elupaik: Ta elab Asgardis palees nimega Breidablik (“Lai sära”), kus, nagu öeldakse, ei tohi olla midagi ebapuhast ega kurja.

Huvitav fakt: Baldri nimi võib etümoloogiliselt tähendada “isandat” või “julget”, kuid mütoloogias seostatakse teda eelkõige valguse ja päikesega.

Baldri surm: Mütoloogia pöördepunkt

Baldri roll mütoloogias ei seisne niivõrd tema tegudes elu ajal, vaid tema surmas. Tema surm on Ragnaröki (maailma lõpu) otsene eelkuulutaja ja käivitaja. See on üks kuulsamaid lugusid nii “Vanemas Eddas” (poeetiline) kui ka Snorri Sturlusoni “Nooremas Eddas” (proosa).

1. Ennustus ja Friggi vanne

Baldr hakkas nägema painajalikke unenägusid oma surmast. Mures ema Frigg rändas läbi terve maailma ja pani kõiki (tuli, vesi, raud, kivid, puud, haigused, loomad ja maod) vanduma, et need Baldrile liiga ei teeks.

Kuna Baldr muutus haavamatuks, tegid jumalad sellest meelelahutuse: nad loopisid Baldrit kivide ja odadega, mis põrkasid temalt lihtsalt tagasi.

2. Loki kavalus

Trikster-jumal** Loki, kes kadestas Baldri populaarsust, moondas end naiseks ja küsis Friggilt, kas tõesti kõik asjad andsid vande. Frigg tunnistas, et üks väike taim nimega puuvõõrik*** (mistilteinn, mistletoe) jäi vandest välja, kuna see tundus liiga noor ja süütu.

3. Saatuslik viskamine

Loki meisterdas puuvõõrikust noole (või oda). Ta läks Baldri pimeda venna Hödri juurde ja pakkus, et juhib tema kätt, et ka Hödr saaks mängus osaleda ja venda austada. Hödr viskas puuvõõriku, see läbistas Baldri ja tappis ta silmapilkselt. Asgard mattus leina.

4. Hermodi retk allilma

Odin saatis oma teise poja Hermodi (Hermóðr) allilma Helheimi, et paluda surmajumalannalt Helilt Baldri vabastamist. Hel nõustus tingimusel:

“Kui kõik asjad maailmas, elavad ja elutud, nutavad Baldri pärast, siis saab ta tagasi tulla.”

Kõik nutsid – inimesed, jumalad, kivid ja puud. Kuid üks hiiglasekasvu naine nimega Thökk (Þökk), kes oli arvatavasti maskeerunud Loki, keeldus nutmast, öeldes: “Hoidku Hel, mis tal on.” Seega jäi Baldr surnute riiki.

Baldri roll pärast maailma lõppu

Baldri lugu ei lõppe surmaga. Tema surm sümboliseerib vana maailma korra lagunemist ja paratamatut liikumist kaose poole. Kuid tema tagasitulek sümboliseerib lootust.

Pärast Ragnaröki lahingut, kui vana maailm on hävinud ja enamik põhjala muinasmütoloogia jumalaid (sh Odin ja Thor) hukkunud, tõuseb merest uus, roheline ja viljakas maa.

  • Tagasitulek: Baldr ja tema vend Hödr (kes samuti suri) naasevad allilmast leppinuna.

  • Uus valitsemine: Nad asuvad elama vanade jumalate asemele ja valitsevad uut, rahumeelset maailma koos teiste ellujäänud noorte jumalatega.

Kokkuvõte ja sümboolika

Baldr on muinaspõhja mütoloogias äärmiselt oluline sümbol mitmel tasandil:

  1. Headuse haprus: Tema lugu näitab, et isegi kõige puhtam headus ja valgus on haavatav kavaluse ja kurjuse ees.

  2. Paratamatus: Isegi jumalad ei saa saatust petta. Püüdlus kaitsta Baldrit kõigi vahenditega viis ikkagi täpselt ettekuulutatud tulemuseni.

  3. Tsüklilisus: Baldr on klassikaline “sureva ja ülestõusva jumala” arhetüüp (sarnaneb veidi Egiptuse Osirisele). Tema surm toob talve ja pimeduse (Ragnarök), tema naasmine toob uue kevade ja elu.

Baldr on muinaspõhja mütoloogias midagi enamat kui lihtsalt hukkunud jumal – ta on sureva ja ülestõusva valguse arhetüüp. Tema lugu on meeldetuletus, et kuigi pimedus (Ragnarök) võib ajutiselt võita, on see võit alati üürike.

See kosmiline optimism on sügavalt juurdunud algallikates. “Vanem Edda”, täpsemalt poeem “Völuspá“ (Nägemuslaul), kinnitab ideed, et elu ja valgus leiavad alati tee tagasi. Ennustuse kohaselt ei suuda kaos valgust lõplikult hävitada – isegi hetkel, mil hiidhunt Fenrir neelab alla päikese (jumalanna Sóli), on järjepidevus juba tagatud:

“Eina dóttur ber Alfröðull, áðr hana Fenrir fari…” (Ühe tütre kannab Alfröðull [Päike], enne kui Fenrir ta võtab…)

Müüt räägib, et see tütar on sama särav kui tema ema ja jätkab pärast maailmalõppu taevas teekonda. See ongi hetk, kus mütoloogia otsad kokku jooksevad: nii nagu uus päike tõuseb taevasse, naaseb Baldr allilmast, et valitseda uut ja rohelist maailma. Seega pole Baldri lugu tragöödia, vaid lubadus uuest algusest.

_____________________

* Paganlik mütoloogia hõlmab vanu uskumuste ja pärimuste süsteeme, mis on seotud erinevate rahvaste loodusrahvaste ja esivanemate jumalate, vaimude ning maailmavaadetega, nagu islandlaste poolt kirja pandud ning laialt Põhjamaade müütilist tausta kajastavad Edda lood, Kreeka müüdid, keldi lood või nagu Eesti maausk ja taarausk, pakkudes selgitusi maailma loomise, inimeste ja looduse kohta.
** Trikster-jumal on mütoloogiline suli ja piiride ületaja, kes kasutab kavalust ning pettust, et rikkuda kehtestatud reegleid ja tekitada segadust. Ta on ettearvamatu jõud, kelle teod – olgu need pahatahtlikud või lihtsalt vallatud – lükkavad sündmusi edasi ja toovad maailma vajalikke, kuigi sageli valulisi muutusi.
*** Mistilteinn ehk Puuvõõrik (vanas norra keeles “Mistletoe”) on muinaspõhja mütoloogias ja põhjala saagades tuntud legendaarne võlurelv. Kõige kuulsam on see Hrómundr Gripssoni saagas (Hrómundar saga Gripssonar, The Saga of Hromund Gripsson), kus Mistilteinn pole mitte taim, vaid nõiutud mõõk, mis ei lähe mitte kunagi nüriks. Kangelane Hrómundr sai selle mõõga endale, võites seda algselt kandnud ebasurnud kuningat Þráinni. Mõõga nimi on otsene viide kuulsale müüdile jumal Baldri surmast (keda tabas puuvõõrikust nool), sümboliseerides seeläbi maagia võimsat ja kohati ohtlikku olemust.

Avafoto: Thökk-iks maskeerunud Loki aitab pimedal Hödr-il puuvõõrikust odaga Baldr-it tappa (NordenBladet)

 

Puuvõõrik – Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

By
Helena-Reet Aari
-
Puuvõõrik - Põhjala mütoloogias ja rahvakultuuris suurt rolli mänginud maagiline taim ja jõulusümbol on saanud Norra aiapidajate peavaluallikaks

NordenBladet – Enamik meist tunneb puuvõõrikut romantiliste jõulufilmide ja pühadekaartide kaudu, teades kommet selle all suudelda. See igihaljas taim on sajandeid sümboliseerinud armastust ja rahu, kuid Norra näitel on näha, kuidas botaaniline reaalsus võib iidse traditsiooniga vastuollu sattuda. Kui varem oli tegemist haruldase ja kaitsealuse liigiga, siis kliimamuutuste tuules on sellest saanud paljudele aiaomanikele tõeline peavalu.

Salapärane poolparasiit meie puudel

Botaaniliselt on harilik puuvõõrik (Viscum) äärmiselt huvitav taim. Tegemist on Norra ainsa poolparasiidiga. See tähendab, et kuigi taim suudab ise fotosünteesida ja energiat toota, sõltub ta vee ja toitainete osas täielikult oma “peremehest” – puust, millel ta kasvab.

Puuvõõrik on igihaljas, nahkjate lehtede ja kleepuvate valgete marjadega põõsas, mis kuulub sandlipuuliste sugukonda. Eelkõige eelistab ta kasvada järgmistel puuliikidel:

  • Pärn

  • Vaher

  • Pihlakas

  • Papli-liigid

  • Õunapuu ja pirnipuu

Kuigi marjad on inimestele mürgised, on need talvisel ajal lindudele väärtuslikuks toidulauaks. Just linnud ongi peamised levitajad, kandes seemneid edasi uutele puudele. Taim hakkab õitsema umbes viie kuni kuue aasta vanusena ning võib elada 10–20 aastat, mõnikord isegi kauem.

Müüdid, maagia ja suudlused

Puuvõõrikul on kultuuriloos, muinaspõhja mütoloogias ja folklooris kanda suur roll. Vanades uskumustes peeti seda pühaks ja maagiliseks taimeks, kuna see kasvas “taeva ja maa vahel”, kõrgel puuvõrades.

  • Rahvameditsiin ja sümbolism: Keldid ja druiidid kasutasid taime rituaalides ning Euroopa rahvameditsiinis on sellel pikk ajalugu. Vanasti riputati puuvõõrik ukse kohale kui rahu, leppimise ja kaitse sümbol. Jõulude ajal puuvõõriku all suudlemini toovat pärimuste järgi ka raha, viljakust ja õnne.

  • Norra mütoloogia: Põhjamaades on taimel (norra keeles misteltein) saatuslik roll jumal Baldri* surmas. Müüdi kohaselt olid kõik puud andnud lubaduse Balderit mitte vigastada, kuid väike puuvõõrik unustati. Seda kasutas ära kaval Loke, kes lasi pimedal Hödril Balderit puuvõõrikust tehtud noolega tabada.

  • Moodne romantika: Tänapäeval on levinuim traditsioon, mis pärineb Briti ja Euroopa uskumustest, et puuvõõriku all seisev naine ei tohi suudlusest keelduda. See komme on tugevalt kanda kinnitanud popkultuuris ja romantilistes filmides.

Kliimamuutused soosivad levikut

Veel 1950. aastatel oli puuvõõrik Norras haruldane taim, mida leidus vaid vähestes paikades. Seetõttu võeti liik 1956. aastal riikliku kaitse alla. Koos taimega on kaitse all ka puu, millel see kasvab.

Tänaseks on olukord drastiliselt muutunud. Kliima soojenemine, lühemad talved ja pikemad kasvuperioodid on loonud puuvõõrikule ideaalsed tingimused. Taim on levinud jõudsalt Oslo ümbrusest lõunarannikule ja isegi Lääne-Norrasse. See, mida varem peeti haruldaseks kurioosumiks, on muutunud tavaliseks vaatepildiks, eriti talviti, kui lehtedeta puudel on näha suuri rohelisi kerasid.

Juriidiline paradoks ja aiaomanike mure

Puuvõõriku praegune staatus on tekitanud vastuolulise olukorra. Teadlaste hinnangul on liik elujõuline ja kiiresti leviv, mistõttu ei ole see enam ohustatud. Samas kehtib vana kaitsestaatus endiselt, mis teeb olukorra keeruliseks just kodu- ja aiaomanikele.

Probleem seisneb selles, et puuvõõrik nõrgestab vastuvõtjat:

  1. Taim võtab puult ära vett ja toitaineid.

  2. Viljapuude saagikus ja kasv vähenevad.

  3. Aja jooksul võib parasiit peremeespuu täielikult kurnata või isegi tappa.

Kuna Norras seadus** kaitseb nii puuvõõrikut kui ka selle kandjat, on aiaomanikel keelatud nakatunud puid maha võtta või isegi oksi lõigata, et taime levikut piirata. See on viinud olukorrani, kus paljud aiad on tugevalt “okupeeritud”. Teadlased on avaldanud arvamust, et muutunud oludes tuleks kaitsestaatus ümber vaadata, kuna soojenev kliima soosib invasiivsemate liikide levikut, mis võib hakata ohustama kohalikku looduslikku tasakaalu.

_________________________

* Baldr (ka Balder, Baldur) oli Põhjala mütoloogias üks kõige armastatumaid jumalaid. Ta oli valguse, puhtuse, ilu ja rõõmu jumal, keda kirjeldati nii säravana, et temast kiirgas valgust. Teda armastasid kõik – nii jumalad kui ka inimesed –, mistõttu oli tema surm mütoloogias suurim võimalik tragöödia, mis kuulutas ette maailmalõppu (Ragnarök).

Hoolimata kurvast rollist Balderi tapmises, ei hakatud puuvõõrikut rahvakultuuris vihkama. Vastupidi, taime peeti endiselt pühaks ja maagiliseks, kuna see püsis rohelisena ka sügavaimal talvel. Usuti, et taime sees on peidus puu elujõud.

Legend muutus ajapikku hoopis lepituse sümboliks. Levinud versiooni kohaselt muutusid Balderi ema Friggi pisarad puuvõõriku valgeteks marjadeks. Ema otsustas taimele andestada ja määras, et edaspidi ei tohi see enam kunagi kurja teha, vaid peab sümboliseerima rahu ja armastust. Just seetõttu ongi tekkinud traditsioon selle all suudelda – märgina, et vaen on unustatud ja valitseb sõprus.

** Norra õigusaktile, mis reguleerib puuvõõriku (misteltein) kaitset: Määrus puuvõõriku kaitse kohta (Forskrift om fredning av misteltein):   https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1976-10-29-3763

Määrus võeti vastu 29. oktoobril 1976 ja see kinnitab puuvõõriku (Viscum album) riikliku kaitse. Määruse kohaselt on keelatud taime korjata, vigastada või hävitada. Kuna puuvõõrik on poolparasiit, mis on peremeespuuga füüsiliselt ühendatud, laieneb kaitse kaudselt ka puule – nakatunud puud ei tohi maha võtta ega oksi lõigata viisil, mis kahjustaks kaitsealust taime.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:

Muinaspõhja mütoloogia: Baldr – Valguse ja headuse jumal

 

 

Eesti: Uuest aastast tõuseb lotomängijate vanusepiir 18 eluaastale

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti Loto lotopileteid saab uuest aastast osta alates 18+ aastane

NordenBladet – Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub Eestis seadusemuudatus, millega tõstetakse loteriimängudes osalemise vanusepiir seniselt 16 aastalt 18 eluaastale. Muudatuse eesmärk on ühtlustada hasartmängupiiranguid ja edendada vastutustundlikku mängimist.

Riigikogu vastu võetud otsus puudutab otseselt ligikaudu tuhandet 16–17-aastast noort, kes on viimase aasta jooksul Eesti Loto mänge mänginud. Eesti Loto juhi Triin Agani sõnul on see samm kooskõlas rahvusvahelise praktikaga, kus loteriid on käsitletavad meelelahutusena täiskasvanutele.

“Tahame pakkuda Eesti inimestele meelelahutust turvalisel ja läbipaistval viisil. Vanusepiiri tõstmine aitab paremini kaitsta alaealisi,” selgitas Agan.

Olulised tähtajad ja muudatused veebis

Eesti Loto digikeskkonnas rakendub uus piirang juba 30. detsembril 2025.

  • Sisselogimine: Alla 18-aastased kasutajad ei saa alates sellest kuupäevast enam keskkonda sisse logida ega uusi kontosid avada.

  • Eelnevalt ostetud piletid: Kui 16–17-aastane mängija on soetanud pileti enne 30. detsembrit, jääb see kehtima. Pilet osaleb kõikides loosimistes, milleks see osteti, ning võimalikud võidud makstakse välja vastavalt kehtivatele reeglitele.

Muudatused müügipunktides

Kauplustes ja teistes füüsilistes müügipunktides rakenduvad tehnilised uuendused samuti 30. detsembrist.

  • Dokumendi kontroll: Müüjatel on kohustus kontrollida ostja vanust ning alates 1. jaanuarist on lotopiletite müük alaealistele keelatud.

  • Kiirloteriid: Praegu müügil olevatel kiirloteriipiletitel võib olla märge „16+“, kuid neid pileteid müügilt ei eemaldata. Sõltumata piletile trükitud vanast tähisest kehtib alates 1. jaanuarist 2026 seadusest tulenev 18+ piirang.

  • Uued piletid: Alates 2026. aasta veebruarist müügile saabuvatel uutel kiirloteriipiletitel on juba korrektne 18+ tähistus.

Eesti Loto kutsub kõiki mängijaid üles suhtuma muudatusse mõistvalt ning järgima vastutustundliku mängimise põhimõtteid.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
2,3 miljonit eurot turundusele, mis võib inimestest hasartmängusõltlasi teha

Siseminister saatis kooskõlastusele eelnõu: rasked kurjategijad ja pedofiilid kaotavad õiguse nime muuta

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Siseminister Igor Taro saatis kooskõlastusringile uue isikunimeseaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on suurendada ühiskonna turvalisust ja õigusselgust. Eelnõu kohaselt keelatakse nime muutmine isikutel, keda on karistatud raskete kuritegude eest, kusjuures alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude puhul on keeld eluaegne.

Muudatuse keskne idee on välistada olukorrad, kus kurjategijad kasutavad nimevahetust oma mineviku varjamiseks ja puhta lehena uue elu alustamiseks, mis võib ohustada kaaskodanikke.

Ranged piirangud kurjategijatele

Uus eelnõu sätestab, et raske kuriteo toime pannud isikud ei saa oma nime muuta seni, kuni nende karistusandmed on karistusregistrist kustunud. Keelu pikkus sõltub konkreetse karistuse pikkusest.

“Nime muutmise keelamine raske kuritöö toime pannud kurjategijatel aitab kaitsta süütuid ühiskonnaliikmeid, sest nii ei saa kurjategija oma tegusid varjata,” selgitas siseminister Igor Taro.

Kõige rangem piirang puudutab aga alaealise suhtes toime pandud seksuaalse enesemääramise vastaseid süütegusid. Selliste kuritegude puhul kehtestatakse tähtajatu ehk eluaegne nimemuutmise keeld.

Justiits- ja digiministeeriumi statistika kohaselt moodustavad laste vastu suunatud teod suure osa registreeritud seksuaalkuritegudest, sealhulgas vägistamised ja muud sugulise iseloomuga teod. Eluaegse piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus süüdimõistetu saaks uue identiteedi all jätkata samalaadsete tegude toimepanemist, raskendades potentsiaalsetel ohvritel taustakontrolli tegemist.

Identiteedivarguste ja segaduse ennetamine

Lisaks kurjategijate piiramisele välistab uus seadus võimaluse võtta endale teise elava isiku nime. Selle muudatuse eesmärk on hoida ära nimekaimude tekkimist, mis võib viia identiteedivarguste ja olmesegadusteni.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tõi näiteks, et kuigi ametiasutused suhtlevad isikukoodide põhiselt, käib inimestevaheline suhtlus nimede kaudu. “Ennetame sellega võimalikke identiteedivargusi ja väldime segadusi erinevate teadete valele inimesele saatmisega. Samanimelistega on segadused kerged tekkima,” märkis Pungas.

Kaasaegne ja selge õigusruum

Siseministri sõnul on uue seaduse laiem eesmärk luua isikunimede kasutamisel õigusselgus, mis arvestab tänapäeva ühiskonna ootustega ning on piisavalt selge lihtsustamaks seaduse rakendamist.

Eelnõu on saadetud kooskõlastusringile ning tagasisidet oodatakse kuni 23. jaanuarini 2026.

123...314Page 2 of 314