NordenBladet – Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe, et tugevdada koostööd reservväelaste toetamisel ja tunnustada nende panust riigikaitses.
Kokkulepe muudab senise vaikiva toe teadlikuks ja ühiseks ning sellega kinnitab EVEA valmisolekut tõsta tööandjate teadlikkust riigikaitse rollist ja soodustada reservõppekogunemistel osalevate töötajate toetamist (näiteks sissetulekuvahe kompenseerimisega, mida teeb juba ligi 70% tööandjatest). Samuti loob kokkulepe raamistiku regulaarsele infovahetusele Kaitseministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel.
Mõlemad pooled rõhutasid, et ettevõtete toetus reservväelastele on otsene panus Eesti julgeolekusse ja näitab ühiskondlikku sidusust. EVEA president tõi esile, et väikettevõtjad püüavad oma võimaluste piires säilitada töötajatele sissetuleku õppekogunemise ajaks ja väärtustavad nende omandatud oskusi.
Sarnane kokkulepe on varem sõlmitud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliiduga ning Kaitseministeerium kutsub ka teisi organisatsioone hea tahte kokkuleppega liituma.
Avafoto: Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe (Kaitseministeerium)
NordenBladet – Eesti kaitsetööstusettevõtted ja teadusasutused osalevad 2025. aasta Euroopa Kaitsefondi (EDF) taotlusvoorus enam kui 40 projektiga. Kaitseministeerium kaasrahastab neist 19 projekti kokku 3 miljoni euroga, mis on ministeeriumi senine rekordiline panus.
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul on Eesti ettevõtted varasematel aastatel olnud EDF-i taotlusvoorus väga edukad. Möödunud aastal pälvisid Eesti osalusega konsortsiumid üle kolmandiku fondi rahastusest ehk 365 miljonit eurot, ja sarnast edu oodatakse ka tänavu.
Riiklikku toetust sai 41 esitatud Eesti osalusega projektist 19. Tänavused projektid keskenduvad strateegiliste valdkondade lahendustele, nagu õhutõrje, allvee kriitilise taristu kaitse, satelliitside ja küberdomeen.
Taotlejate hulgas on ka kolm Eesti juhitud projekti:
UNDER: keskendub allvee kriitilise taristu monitoorimissüsteemi loomisele.
EURODAMM ja SLAM: toetavad uuenduslike droonipõhiste laskemoonatehnoloogiate arendust.
EDF on EL-i programm, mis investeerib aastatel 2021–2027 kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 8 miljardit eurot. 2025. aasta vooru eelarve on 1,065 miljardit eurot. Lõplikud rahastusotsused selguvad 2026. aasta kevadel ning edukate projektide tulemused võivad turule jõuda 2030. aastatel.
NordenBladet – TALIS 2024 (Teaching and Learning International Survey) värskeid tulemusi tutvustavatavad seminarid toimuvad 17.novembril Tallinnas ja 20.novembril Tartus.
Mis on TALIS 2024?
Haridus- ja Noorteamet viis 2024. aasta talvel Eesti koolide 7.–9. klasside õpetajate ja koolijuhtide seas läbi OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS. See uuring pakub väärtuslikku tagasisidet Eesti haridussüsteemi hetkeolukorrale ning paigutab meie praktikad, hoiakud ja töötingimused rahvusvahelisse konteksti.
Seminari fookus
Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös on valminud põhjalik Eesti tulemusi tutvustav aruanne, mis avaldatakse käesoleva aasta novembris. Seminaridel:
Tutvustavad ülikoolide eksperdid uuringu esimesi ja olulisemaid tulemusi.
Arutleme koos osalejatega tulemuste üle ning kaalume, kuidas neid saaks kasutada tõenduspõhise teekaardina haridussüsteemi erinevatel tasanditel.
Mõtleme kaasa, kuidas TALIS-e andmete abil tõhusalt planeerida edasisi arenguid ja lahendusi haridusvaldkonnas.
Millal: 𝟭𝟳. 𝗻𝗼𝘃𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 2025, kl 12:15 kuni 16:30 Koht: Tallink Spa & Conference Hotell, Sadama tn 7 Registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/17958
𝗦𝗲𝗺𝗶𝗻𝗮𝗿 𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂𝘀 Millal: 𝟮𝟬. 𝗻𝗼𝘃𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 2025, kl 12:15 kuni 16:30 Koht: Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu Registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/18055
𝗔𝗷𝗮𝗸𝗮𝘃𝗮: 12.15-13.00 Kogunemine ja soe lõunasöök.
13.00-13.10 Tervituskõne HTMi esindaja poolt
13.10-14.15 TALIS 2024 tulemuste 1. osa arutelu Fookus 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹 𝗷𝗮 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹 – Anna-Liisa Jõgi, Veronika Kalle, Katrin Poom-Valickis, Krista Uibu, Merle Taimalu, Maarja Tinn
14.15-15.00 TALIS 2024 tulemuste 2. osa arutelu Fookus 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝘁𝗶𝗱𝗲𝗹 𝗷𝗮 𝗷𝘂𝗵𝘁𝗶𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹 – Eve Eisenschmidt, Margus Pedaste, Piret Oppi, Maarja Tinn
15.00- 15:20 Kohvipaus
15.20-16.15 TALIS 2024 tulemuste 3. osa arutelu Fookus 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮 𝗷𝗮 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝗶 𝗮𝗺𝗲𝘁𝗶𝘁𝗲 𝗷𝗮̈𝘁𝗸𝘂𝘀𝘂𝘂𝘁𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝗲𝗹 – Äli Leijen, Maarja Tinn, Anna-Liisa Jõgi, Margus Pedaste
Küsimused ja arutelu laudades ning kokkuvõtted suures ringis
NordenBladet – Soomlased, kes on end pikalt pidanud uhkeks lugejarahvaks, seisavad silmitsi murettekitava trendiga: lugemine väheneb ja kihistub, seades kahtluse alla senise rahvusliku enesekuvandi. See areng on saanud laiema kõlapinna sotsioloog Riie Heikkilä raamatu “Miks me lõpetasime lugemise?” (2024) kaudu, mis tõi esile lugemiskultuuri süvenevad probleemid Soomes.
Sotsioloogiline vaade lugemise hääbumisele
Heikkilä uuring läheneb lugemisele kui kultuuriosaluse viisile, toetudes Pierre Bourdieu ja Michèle Lamonti teooriatele.
Kultuuriline kapital ja hierarhia (Bourdieu): Lugemine ei ole pelgalt maitseasi, vaid on tihedalt seotud ühiskondliku positsiooniga. Kõrgemad sotsiaalsed kihid väärtustavad ja tarbivad “kõrgkultuuri” (nt kanoonilist ilukirjandust), seades selle eeskujuks. Kultuuriline osalus, sealhulgas lugemine, on jaotunud ühiskonnarühmade vahel ebaühtlaselt, olles seotud hariduse, soo ja sissetulekuga.
Sümboolsed piirid (Lamont): Lugemisest loobumine või trotslik suhtumine ei ole alati tingitud ainult juurdepääsubarjääride olemasolust. See võib olla ka sümboolne vastuseis või ilmajäetuse tunnetusest tingitud kibestumine, kus lugemist nähakse “eliidi” tegevusena, mis on neile vastumeelne ja mõttetu.
Lugemine on seega muutunud üheks viisiks, kuidas inimesed ennast ühiskonnas positsioneerivad.
Lugemise vähenemise põhitrendid
Põlvkondlik nihe
Lugemise “kuldpõlvkonnad” jäävad eelmisesse sajandisse. Iga järgnev põlvkond loeb eelnevast vähem, kusjuures see tendents sai alguse 1980. aastatel. Kuigi vanemad rühmad loevad ajaliselt endiselt palju, on lugemine kaotanud noorte jaoks oma sümbolväärtuse, olles vähem äge, põnev või prestiižne ajaveetmise viis.
Sooline lõhe
Lugemine on tugevalt sooliselt kihistunud: haritumad naised on aktiivsemad lugejad ja kultuuri tarbijad. Eriti negatiivselt paistavad Põhjamaade kontekstis silma Soome poisid, kelle lugemise vähäsust seostati juba 19. sajandil (nt Kanteletaris). Uuringud näitavad, et kodudes suunatakse tüdrukuid rohkem lugema ning isade mittesuhtumine lugemisse kandub sageli edasi poegadele.
Digimaailma mõju
Kuigi inimesed loevad laiemas tähenduses (kui arvestada ka “mitte-tõsise” kirjanduse ja digisisu) rohkem kui kunagi varem, pole digivõimalused lugemise mahtu ega lugejate arvu oluliselt suurendanud. Digitaalne kultuuriosalus kipub pigem peegeldama ja suurendama olemasolevat kihistumist, tuues kasu eelkõige neile, kel on juba enam ressursse. Digiformaadid võivad soodustada kiiremat, aga pealiskaudsemat lugemist.
Lugemise ja mitte-lugemise tüübid
Kvalitatiivne lähenemine aitas Heikkiläl eristada kolm lugejate (ja mittelugejate) rühma, tuues eriliselt esile varem tähelepanuta jäänud grupi:
Huvitatud lugejad: Lugemine on väärt, hariv ja meeldiv elustiili osa, väärtus omaette.
Praktilised lugejad: Lugemine toetab ja abistab igapäevaelu, puudub aga oluline sümbolväärtus või elustiili osa hinnatus. Loevad jõudumööda. See on suurim rühm.
Trotslikud lugejad: Lugemine on vastumeelne ja mõttetu tegevus, osa eliidi kultuurist. Kui loetakse, siis harva ja vastumeelselt populaarkirjandust. See rühm peegeldab ühiskonna kasvavat polariseerumist.
Raamatukogude uus roll ja väljakutsed
Raamatukogude külastatavus on Soomes langenud ja nende kasutajaskond on üsna kitsas (enamasti kõrgelt haritud vanemad naised). Raamatukogude roll on muutumas vaiksetest “kultuuritemplitest” pigem meeleolukateks kohtumispaikadeks, pakkudes harimisfunktsiooni asemel laiemat kultuuriosalust ja demokraatiakogemust.
Heikkilä soovitab lugemise ja raamatukogude ligipääsetavuse parandamiseks mitmeid meetmeid:
Rõhutada, et raamatukogud on kõigile avatud ja tasuta.
Korraldada madala lävendiga üritusi (sh popkultuuri).
Korraldada uutele kasutajatele suunatud üritusi, näiteks nn meestetuurid või registreerimise juhendamised.
Minimeerida lugemist ümbritsevat elitaarsust ja formaalsust.
Soome lugemiskultuuri langus ja kihistumine on mitmetahuline nähtus, mis on tingitud sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest, vanuselistest ja soolistest erinevustest, ning avaldub isegi trotsliku suhtumisena lugemisse. Endise lugejarahva müüt on lagunemas.
Avafoto: Riie Heikkilä raamat Miksi lakkasimme lukemasta? — Sosiologinen tulkinta lukemisen muutoksesta
NordenBladet – Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) rekonstrueeritava hoone sisehoovi kunstikonkursi võitsid Jass Kaselaane ja Jenny Grönholm skulptuuriga „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“.
Riigi Kinnisvara (RKAS) ja RaRa koostöös läbi viidud konkursile esitati 36 kavandit. Žürii valis võidutööks üle kolme meetri kõrguse emotsionaalselt kõneka pronksskulptuuri, mis meenutab korduvalt loetud, kulunud lehtedega raamatuid. Žürii hindas, et teos on veenvas dialoogis monumendikultuuri traditsioonidega, lisades sinna tugeva omanäolise tõlgenduse.
RaRa peadirektori Martin Ööveli sõnul loob sümbolivalik suurepärase eelduse luua võidutööst inspireeritud väikevorme raamatukogule oluliste partnerite meelespidamiseks.
Võidutöö autorid Jass Kaselaan ja Jenny Grönholm on tunnustatud kunstnikud, mõlemad Eesti Kunstiakadeemia magistrid. Kaselaane loomingut on pärjatud mitmete auhindadega, sh Köler Prize’i ja Kristjan Raua preemiaga. Soome juurtega Grönholm on leidnud Eestis nii kodu kui loomepaiga.
Kunstipaari sõnul ajendas neid osalema armastus kirjanduse ja RaRa monumentaalse arhitektuuri vastu.
Pronksmonument tellitakse 110 000 euro eest (ilma käibemaksuta) ning see valmib 2026. aasta lõpuks.
Teise koha pälvis Urmas Viik roostevabast terasest skulptuuri kavandiga „Sõnasööja“ ning kolmanda koha saavutas Hannes Aava dolomiidist maastikuteose kavand „Sisaliku tee. Geoloogiline aed“. Lisaks märkis žürii ära Tiiu Kirsipuu pronksist installatsioon „Nähtamatud lugejad“, mis sümboliseerib meis kõigis peidus oleva potentsiaali elluviimist.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Marit Aripmann, Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Ville Lausmäe, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Elin Kard, Vano Allsalu ja Cloe Jancis, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Anu Allas, Mart Kalm ja Carl-Dag Lige. Lisaks osalevad žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Eesti Rahvusraamatukogu haldusosakonna juhataja Igor Šramov ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Ago Rist.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.
Avafoto: Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi skulptuur „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“ (RaRa) Allikas: Rara.ee
