NordenBladet — Jaanuari keskpaigas tuvastati Rovaniemis, Kuopios ja Imatras välisõhus väikeses koguses radioaktiivseid aineid. Sellest teatas Kiirgusohutusamet (STUK).
Jaanuari keskpaigas tuvastati kolmes kohas mõõtepiiri ületavaid radioaktiivsete ainete koguseid. STUK-i andmetel olid ainete kontsentratsioonid väga väikesed ega kujutanud endast ohtu inimestele ega keskkonnale, vahendab Iltalehti.
Proovid võeti välisõhust 12.–19. jaanuaril. Rovaniemis võetud proovid sisaldasid radioaktiivset mangaani (Mn-54), rauda (Fe-59) ja koobaltit (Co-60). Kuopios võetud proov sisaldas ainult koobaltit. Imatras võetud proov sisaldas mangaani, rauda, koobaltit ja nioobiumi (Nb-95).
STUK-i andmetel võivad radioaktiivsed ained õhku sattuda näiteks tuumaelektrijaamade hooldustööde käigus. Enamasti ei ole radioaktiivsete ainete allikat võimalik kindlaks teha. STUK on kindlaks teinud, et õhus tuvastatud radioaktiivsed ained ei pärine kodumaistest tuumaelektrijaamadest. STUK võtab Soomes õhuproove kaheksas kohas, kus jälgitakse radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni õhus.
Tuvastatud ained – näiteks koobalt-60, mangaan-54, raud-59 ja nioobium-95 – kuuluvad nn aktivatsiooniproduktide hulka, mida võib väikestes kogustes tekkida eri tööstus- ja energiasektori protsessides ning eeskätt tuumarajatiste hoolduse või seadmete töö käigus. STUK rõhutab, et sedavõrd madalate kontsentratsioonide puhul ei ole allikat sageli võimalik üheselt tuvastada: osakesed võivad kanduda õhuvooludega ka kaugemalt ning ühekordne leid ei tähenda automaatselt laiemat radioaktiivset saastet.
Kiirgusohutuse seire jätkub Soome riiklikus õhuseirevõrgustikus regulaarselt ning tulemusi võrreldakse taustatasemete ja varasemate mõõtmistega. Kui kontsentratsioonid peaksid kasvama või korduma viisil, mis viitaks võimalikule ohule, teavitab ametkond sellest avalikkust ning annab vajadusel ka käitumisjuhised. Praegusel juhul jääb ametkonna hinnangul tegu üksikute, väga väikeste leidudega, mis ei nõua elanikkonnalt mingeid lisameetmeid.
Üldpildina pole sellised “tuvastuspiiri ületavad, kuid terviseriski mitte kujutavad” leiud Soome seireandmetes haruldased. Näiteks tuvastas ka varasem STUK-i välisõhuosakeste proov Imatras (20. november – 7. detsember 2023) radioaktiivset koobaltit (Co-60) ning tavapärasest veidi rohkem tseesiumit (Cs-137). Toonagi rõhutati, et kontsentratsioonid on väga väikesed ega kujuta endast ohtu.
NordenBladet — Korteriühistu pankrot võib elanike jaoks kujuneda katastroofiks: ohtu satuvad nii kodu kui ka aastatega kogutud eluasemevara. Viimastel aastatel on korteriühistute pankrottide arv Soomes selgelt kasvanud ning probleemi taga korduvad enamasti samad põhjused – suur remondivajadus, tasumata arved ja raskused laenu saamisel.
Pankrotist on saanud trend mitte erand
Pikka aega peeti korteriühistu pankrotti sisuliselt erandlikuks. Teoreetiliselt peaks ühistu saama oma tegevust tagada elanike makstavate tasude kaudu – kui kulud kasvavad, saab tasusid tõsta. Praktikas ei ole see aga alati võimalik: kui elanikud ei suuda makseid katta või kui piirkonnas on kinnisvaraturg nõrk, võib ühistu rahaline seis kiiresti halveneda.
Kui aastakümneid esines pankrotte üksikjuhtumina, siis viimastel aastatel on pankrotti läinud juba kümneid korteriühistuid ning juhtumeid lisandub.
Sellele on tähelepanu juhtinud ka audiitorite ühendus Tilintarkastajat ry, kes tõi jaanuari alguses esile korteriühistute halveneva olukorra. Nende hinnangul on juba iga teise audiitori kliendiks korteriühistu, mille tegevuse jätkusuutlikkus on ohus. Varem on pankrottide leviku pärast muret väljendanud ka Kinnisvaramaaklerite Liit.
Statistika näitab järsku kasvu, kuid pilt pole täiesti üheselt mõistetav
Ka Soome Statistikaamet kajastab sama trendi: 2024. aastal registreeriti 57 ja 2025. aastal 62 korteriühistu pankrotti. Võrdluseks – 2010. aastatel jäi pankrottide arv tavaliselt alla kümne aastas.
Samas tuuakse välja, et statistikat võivad osaliselt mõjutada ka pankrotistunud ehitusettevõtetega seotud elamuühistud, mis ei jõudnudki tegelikku tegevust alustada. Ent sagenenud on ka juba kaua tegutsenud, nn vanade korteriühistute pankrotid – ning just need on elanikele kõige valusamad.
Kolm korduvat põhjust: remont, võlad, laenud
Praktikas viitab korteriühistu pankrot sageli sellele, et midagi on läinud pikema aja jooksul järjest valesti. Tavaliselt püütakse rahalisi raskusi leevendada kulude kärpimise või tasude tõstmisega. Kui see ei toimi, võib pankrotist enne tulla kõne alla kontrollitud tegevuse lõpetamine. Halvimal juhul jõutakse siiski pankrotini.
Probleemi võimendavad Soome nõrk majandusolukord ja tõusnud intressimäärad. Lisaks on Soome-sisene ränne jätnud paljudes piirkondades turule eluasemete ülepakkumise: korterite väärtus ja müügivõimalused langevad, mis muudab nii ühistu kui ka elanike jaoks olukorra veel keerulisemaks.
“Teibiparandused” ja odavad investorid
Varkause piirkonna kinnisvarahaldur Tiitus Hopia kirjeldab juhtumit, kus ühistu otsustas hoonega “kuidagi hakkama saada”: suuri remonte ei tehta, vaid eluiga pikendatakse ajutiste lahendustega – tema sõnul lausa “Jeesuse teibiparandustega”.
Soome eluasemehaldurite liitu tegevjuht Mia Koro-Kanerva peab pankrotti kõige halvemaks stsenaariumiks. Mõnikord leitakse tema sõnul väljapääs kohaliku “nahktagiga investori” abil, kes ostab korteriühistu osalusi madala hinnaga, vahendab Helsingin Sanomat. Selliste investorite eesmärk ei ole sageli ühistu pikaajaline arendamine, vaid hoone võimalikult intensiivne kasutamine ja ostuhinna katmine mõne aasta üürituluga.
Pangad karmistavad, aga ootamine ei pruugi aidata
Pankrotti jõudnud korteriühistul on sageli suur remondivõlg, kuid pank ei anna enam remondiks laenu. Avalikkuses süüdistatakse olukorras tihti panku ning tõsi on, et ühistute rahastamine on karmistunud. Põhjuseks nimetatakse nii regulatsioonide karmistumist kui ka riskihinnangute muutumist piirkondades, kus eluasemehinnad on langenud.
Koro-Kanerva hinnangul ei tee “paremate aegade” ootamine laenu saamist tingimata lihtsamaks – pigem võib olukord edasi halveneda. Tema sõnul koonduvad rahastamisraskused eelkõige Ida-Soomesse, kuid laenu ei pruugi saada ka kasvukeskuste äärealadel. Põhja-Soomes on pilt tema hinnangul võrreldes sellega üllatavalt parem.
Kui ühistu laenu ei saa, pannakse lootus elanike isiklikule rahale
Hopia sõnul otsitakse pankadest keeldumise korral vahel lahendust elanike isiklike laenude kaudu. See tähendab, et korteriomanikud võtavad ise laenu, et katta ühistu vältimatu remont – või laenab mõni elanik ühistule (või naabrile) raha, et kohustuslik töö saaks tehtud. Kõik aga ei suuda seda endale lubada.
“Mõnikord on vaja drastilisi lahendusi ja usaldust, aga minu projektides on seda vahel just nii tulnud lahendada,” on Hopia öelnud.
Tasumata maksud venivad ja lõhuvad ühistu eelarve
Raskustesse sattunud ühistutel esineb sageli ka probleeme tasude kogumisega. Kui üks või mitu elanikku jätab maksed pikalt tegemata – eriti juhul, kui kellelgi on mitu korterit –, võib see kiiresti viia kogu ühistu rahavoo kriisini.
Korteriühistu saab küll algatada korteri valduse ülevõtmise protsessi, kuid see võtab aega mitu kuud ning kaebused võivad menetlust veelgi pikendada. Ka pärast valduse ülevõtmist ei pruugi probleem laheneda: ühistu peab korteri välja üürima, kuid see ei pruugi õnnestuda või ei kata üüritulu tasumata makseid ja jooksvaid kulusid.
Mõnes ühistus on täheldatud ka “pangana kasutamist”: tasusid ei maksta enne, kui ühistu on saatnud hoiatused ja asunud valduse ülevõtmise samme ette valmistama. Seejärel tasutakse võlg, kuid peagi algab uus viivituste ring – ja koormus kandub teistele elanikele.
NordenBladet — 2025. aastal jäi õppelaenu võlglastel tasumata enam kui 100 miljoni euro väärtuses õppelaene. Täitemenetlusse jõudis ligi 9000 õppelaenu võlglast – praegust või endist üliõpilast –, kes ei suutnud möödunud aastal oma makseid pangale tasuda, vahendab Yle.
Õppelaenude riikliku käendajana tegutsev Kela katab tasumata jäänud laenumaksed esmalt panga ees ning nõuab seejärel võla võlgnikult sisse. Viimastel aastatel on sissenõudmisse jõudnud õppelaenude summad kasvanud varasemast märksa suuremaks.
2025. aasta lõpuks oli Kelal sissenõudmises kokku üle 36 000 õppelaenu võlglase. Nende tasumata kohustuste kogusumma ulatus ligikaudu 343 miljoni euroni.
Makseraskused süvenesid märgatavalt 2023. aastal, eeskätt intressimäärade kiire tõusu tõttu. Kui 2022. aastal olid intressimäärad veel negatiivsed, siis 2023. aastal kerkisid need üle nelja protsendi. Sama trend kajastus ka täitemenetluste arvus: enne 2023. aastat jõudis õppelaenudega seotud täitemenetlusse kuni 4000 inimest aastas, kuid 2023. aastal juba üle 8000. 2024. ja 2025. aastal sattus makseraskustesse igal aastal ligikaudu 9000–10 000 õppelaenu võlglast.
2025. aastal pidi Kela tasuma pankadele 108 miljonit eurot õppelaene, mida laenuvõtjad ise tagasi maksta ei suutnud. Üle-eelmisel aastal oli summa veel veidi suurem.
Taustal on ka õppelaenude mahu kasv. Pärast 2017. aasta reformi on võimalik võtta varasemast oluliselt rohkem õppelaenu ning sellest ajast on võetud laenusumma enam kui kahekordistunud. Kui nullintressi perioodil oli viivises alla ühe protsendi õppelaenu võtjatest, siis viimastel aastatel on laenu tagasimaksmisega hätta jäänud ligi kaks protsenti laenuvõtjatest.
2025. aasta keskpaigaks oli õppelaen enam kui poolel miljonil inimesel ning õppelaene oli kokku võetud ligikaudu 6,5 miljardi euro ulatuses.
NordenBladet — Kaitseminister Antti Häkkänen on otsustanud, et NATO eelvägede (FLF) rahvusvaheline staabielement (MNSE) paigutatakse Rovaniemisse.
„Oleme varem saanud NATO liitlastelt toetust Soome FLF-mudeli loomiseks ja selle rakendamine on hästi edenenud. Staabielement moodustab Soome FLF-i alalise kohaloleku Põhja-Soomes.
Soome FLF-i lahingugrupi operatsioonide keskmes on Põhja-Soome ning see tugineb peamiselt Rovaniemile ja Sodankyläle. Rovaniemi on oma sünergiaefektide ja tugitingimuste poolest parim koht Soomes FLF-i alalise peakorteri paigutamiseks,” ütles kaitseminister Häkkänen.
Mitmepoolse staabielemendi struktuur arendatakse välja lähiaastatel. Ligikaudu pooled ülesannetest on kavas täita raamriigi ja vastuvõtva riigi poolt ning pooled teiste liitlasriikide poolt.
Rahvusvaheline staabielement on rahuajal samaväärse tugevusega kui NATO staap Mikkelis ning on osa NATO heidutuse ja kaitse tugevdamisest alliansi põhja- ja Arktika piirkonnas. Sihttaseme saavutamisel annab see tööd mitmekümnele inimesele. „Tugevdame koos Soomes tegutsevate FLF-is osalevate riikidega kogu alliansi valmisolekut ja ehitame üles veelgi paremat koostegutsemisvõimet,” ütles kaitseminister Häkkänen.
Eelpaigutatud maaväed on osa NATO rahuaegsetest kollektiivkaitse ülesannetest. Tavapärastes oludes harjutavad ja treenivad maaväed koos riiklike vägedega. FLF-i rahvusvaheline staap paikneb alaliselt Soomes, kuid sõdurid viibivad Soomes õppuste ajal või vastavalt julgeoleku olukorrale. Maaväed on osa NATO operatiivplaneerimisest. Julgeoleku olukorra muutudes saab vägesid alati suurendada brigaadi suuruseks. Maaväe suurendamist harjutatakse regulaarselt ka rahuajal.
Lisaks raamriigile Rootsile on NATO eelpaigutatud maavägede operatsioonides Soomes osalemisest teatanud ka Ühendkuningriik, Itaalia, Prantsusmaa ja teised Põhjamaad Taani, Norra ja Island.
NordenBladet — Tulge koos pere ja sõpradega ja alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva tähistamist!
Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA XXXII lennu lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Alex Paul Pukk.
Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond.
Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Eesti Meestelaulu Seltsi ühendmeeskoori ning Tallinna politseiorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele (dirigeerib Mariliis Kreintaal), Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele (dirigeerib Laine Randjärv), Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ (dirigeerib Gustav Talmar) ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele (dirigeerib Riivo Jõgi).
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05. Täpsema kavaga saab tutvuda Riigikogu kodulehel.
Korralduslikku infot:
pidupäeva puhul pakub Naiskodukaitse Toompeal teed ning Reservväelaste fond kiluvõileibu;
pidulikust sündmusest parema ülevaate saamiseks on Falgi teele ja Kuberneri aeda paigutatud ekraanid, millelt saab samuti lipuheiskamistseremooniat jälgida;
alates kella 6.30-st on Toompea liikluseks suletud ning kella 7-st algavad linnas Kaitseväe paraadi tõttu üldisemad liiklusmuudatused.
