Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1761 POSTS 0 COMMENTS

Novo Nordisk alustab OpenAI-ga koostööd, et kiirendada uute ravimite arendust

Novo Nordisk alustab OpenAI-ga koostööd, et kiirendada uute ravimite arendust

NordenBladet – Taani ravimitootja Novo Nordisk teatas strateegilisest koostööst OpenAI-ga. EttevĂ”tte eesmĂ€rk on kasutada tehisintellekti kogu vÀÀrtusahela ulatuses, et tuua uued ravimid kiiremini avastusest patsiendini. Koostöö puudutab nii teadus- ja arendustööd, tootmist kui ka tarneahelat.

Novo Nordisk teatas 14. aprillil 2026, et alustab strateegilist koostööd OpenAI-ga. Partnerluse eesmÀrk on kiirendada ravimiarendust ja parandada ettevÔtte tööprotsesse kogu organisatsioonis.

Novo Nordiski tegevjuht Mike Doustdar ĂŒtles Taani finantsuudiste agentuurile MarketWire, et koostöö peaks aitama lĂŒhendada aega ravimi avastamisest selle kohaletoimetamiseni, vahendab finans.dk. See viitab palju laiemale sihile kui ĂŒksnes teadustöö kiirendamine. EttevĂ”te tahab tehisintellekti abil muuta tĂ”husamaks kogu oma tegevusahela.

AI roll ei piirdu laboriga

Novo Nordiski sĂ”nul hakatakse OpenAI tehnoloogiat kasutama mitmes valdkonnas korraga. Fookuses on ravimiavastus, andmeanalĂŒĂŒs, tootmine, tarneahel, jaotus ning kommertstegevus.

See tÀhendab, et tehisintellekti nÀhakse ettevÔttes nii teadusliku kui ka tööstusliku tööriistana. EesmÀrk ei ole ainult leida uusi ravimikandidaate kiiremini. Sama oluline on parandada ka seda, kuidas ravimeid toodetakse, liigutatakse ja turule viiakse.

EttevÔte on teatanud, et alustab pilootprojektidega teadus- ja arenduses, tootmises ning kommertsoperatsioonides. TÀielikku laiemat kasutust sihitakse 2026. aasta lÔpuks.

Koostöö tuleb ajal, mil Novo Nordisk kasvab kiiresti

OpenAI-ga sĂ”lmitud partnerlus tuleb hetkel, mil Novo Nordisk on vĂ€ga tugevas Ă€ri- ja turupositsioonis. EttevĂ”te on asutatud 1923. aastal. Selle peakontor asub Taanis. Kontsernis töötab ligi 68 800 inimest ning ettevĂ”te tegutseb 80 riigis. Tooteid mĂŒĂŒakse umbes 170 turul.

2025. aastal ulatus Novo Nordiski mĂŒĂŒk 309,1 miljardi Taani kroonini. Ärikasum oli 127,7 miljardit krooni ja puhaskasum 102,4 miljardit krooni.

Need numbrid nÀitavad, et tegu ei ole vÀikese tehnoloogilise katsetusega. Kui sellise suurusega ettevÔte investeerib tehisintellekti, on selle mÔju potentsiaalselt mÀrgatav nii teadustöös kui ka igapÀevases tegevuses.

Kasvu veavad diabeedi- ja rasvumisravimid

Novo Nordiski Ă€ri keskmes on endiselt diabeedi- ja rasvumisravi. 2025. aastal tĂ”i diabeediravimite mĂŒĂŒk sisse 207,1 miljardit Taani krooni. Rasvumisravi mĂŒĂŒk ulatus 82,3 miljardi kroonini. Harvikhaiguste portfelli mĂŒĂŒk oli 19,6 miljardit krooni.

Eriti oluline toode on Ozempic, mille mĂŒĂŒk ulatus 127,1 miljardi Taani kroonini. Ka rasvumisravi turul on Novo Nordisk vĂ€ga tugev tegija. EttevĂ”te oli 2025. aastal globaalsel kaubamĂ€rgistatud rasvumisravi turul mahu jĂ€rgi liider, hoides 59,6 protsendi suurust turuosa.

Sellise mahu juures vÔib isegi vÀike ajavÔit teadustöös vÔi tootmises anda suure tulemuse.

Suured investeeringud teadusesse ja tootmisse

Novo Nordisk ei panusta ainult tehisintellekti. EttevÔte investeerib samaaegselt tugevalt teadus- ja arendustegevusse ning tootmisvÔimekusse.

2025. aastal kulutas ettevĂ”te teadus- ja arendustööle 52,0 miljardit Taani krooni. TootmisvĂ”imekuse laiendamisse investeeriti 60,1 miljardit krooni. Fookuses olid toimeainete tootmine, aseptiline tĂ€itmine ning nii sĂŒstitavate kui ka suukaudsete ravimite tarnimisvĂ”ime.

EesmÀrk on vÔita aega ja tÔsta tÔhusust

NÀdal enne OpenAI koostöö vÀljakuulutamist teatas Novo Nordisk ka uuendusest Wegovy tarneahelas. Euroopa Ravimiamet lubas ravimi viimases logistikaetapis paindlikumat kÀsitlemist. See vÔib muuta jaotuse lihtsamaks ning vÀhendada kulusid.

See sobitub hĂ€sti kokku ka OpenAI partnerluse loogikaga. Novo Nordisk tahab lĂŒhendada arenduse ajajoont, parandada töökorraldust ja tugevdada tarnevĂ”imekust.

Novo Nordisk on börsiettevÔte, mille B-aktsiad kauplevad Nasdaq Copenhagenil tickeri NOVO-B all ning mille Ameerika depooaktsiad (ADR-id) on noteeritud New Yorgi börsil tickeriga NVO. 13. aprilli 2026 seisuga sulgus NVO aktsia 37,98 dollari juures. Aasta varem, 14. aprillil 2025, oli sama aktsia sulgemishind 66,06 dollarit. See tÀhendab, et aktsia hind on 12 kuuga langenud ligikaudu 42,5%.

Avafoto: Novo Nordisk ja OpenAI ĂŒhendavad jĂ”ud, et lĂŒhendada ravimiarenduse aega (NordenBladet)

Saxo Bank lÀks Ơveitsi varahalduri J. Safra Sarasin kontrolli alla, kasum on mÀrgatavalt langenud

Taani: Saxo Banki kasum langes mÀrgatavalt, pank lÀks Ơveitsi varahalduri J. Safra Sarasin kontrolli alla

NordenBladet – Taani investeerimispanga Saxo Banki puhaskasum oli eelmisel aastal 539 miljonit Taani krooni. TeisipĂ€eval avaldatud majandusaasta aruandest selgub, et panga kasumlikkus on seelĂ€bi mĂ€rkimisvÀÀrselt kukkunud ning aasta lĂ”ikes saavutati oodatust tunduvalt nĂ”rgemad tulemused. Samas toimus mĂ€rtsis panga ajaloos mĂ€rgiline sĂŒndmus, kui panga vĂ”ttis ĂŒle Ć veitsi varahalduspank J. Safra Sarasin.

AlljĂ€rgnevalt on antud pĂ”hjalikum ĂŒlevaade Saxo Banki hetkeseisust, Ă€sjasest ĂŒlevĂ”tmisprotsessist ning panga taustast.

ÜlevĂ”tmisprotsess ja juhtkonna vahetus

TÀnavu mÀrtsis viis Ơveitsi privaatpanganduse ja varahalduse kontsern J. Safra Sarasin lÔpule Saxo Banki enamusosaluse omandamise, olles eelnevalt saanud heakskiidu nii Ơveitsi (FINMA) kui ka Taani (DFSA) finantsjÀrelevalve asutustelt. Tehingu kÀigus omandas J. Safra Sarasin ligikaudu 71% panga aktsiatest. Varasemalt kuulusid need osalused ettevÔtetele nagu Geely Financials Denmark A/S ja Mandatum Group ning teistele vÀikeaktsionÀridele.

Panga asutaja Kim Fournais sÀilitas ettevÔttes ligikaudu 28-protsendilise osaluse. VÀrskete pressiteadete kohaselt kaasnesid omanikuvahetusega ka suured muudatused panga juhtkonnas: alates 1992. aastast panka juhtinud Fournais astus tegevjuhi kohalt tagasi ning asus Saxo Banki nÔukogu esimehe positsioonile. Panga uueks tegevjuhiks nimetati Daniel Belfer, kes juhtis varasemalt Bank J. Safra Sarasini.

MĂ”lema osapoole ametlike teadaannete kohaselt on tehingu eesmĂ€rgiks ĂŒhendada J. Safra Sarasini pikaajaline stabiilsus ja traditsiooniline varahaldus Saxo Banki innovaatilise finantstehnoloogia ning digitaalsete platvormidega. PĂ€rast ĂŒhinemist haldab kontsern klientide varasid ĂŒhiselt enam kui 460 miljardi USA dollari vÀÀrtuses.

Kontrast eelmise aasta tulemustega

TeisipĂ€eval avalikustatud 539 miljoni Taani krooni (ligikaudu 72 miljoni euro) suurune puhaskasum on mĂ€rkimisvÀÀrne tagasiminek, eriti vĂ”rreldes panga hiljutise ajalooga. Veel aasta varem raporteeris Saxo Bank oma ajaloo parimatest tulemustest, mil puhaskasum ĂŒletas miljardi Taani krooni piiri ning panga kliendibaas kasvas tĂ€nu agressiivsele ja soodsamale hinnastrateegiale pea 1,3 miljoni kliendini. TĂ€navune oodatust kesisem majandusaruanne nĂ€itab aga, et uuel suuromanikul ning tegevjuhil tuleb edasise kasvu tagamiseks ja kasumlikkuse taastamiseks leida uusi strateegilisi lahendusi.

Mis on Saxo Bank?

Saxo Bank on 1992. aastal Kopenhaagenis asutatud rahvusvaheline investeerimispank ja finantstehnoloogia (FinTech) ettevÔte. Pank ei paku traditsioonilisi jaepanganduse teenuseid (nagu sularahaautomaadid vÔi kodulaenud), vaid on spetsialiseerunud veebipÔhisele kauplemisele ja investeerimisele.

EttevÔtte peamiseks tugevuseks on nende auhinnatud mitme varaklassiga kauplemisplatvormid (nÀiteks SaxoTraderGO ja SaxoInvestor), mis pakuvad nii erainvestoritele, professionaalsetele kauplejatele kui ka institutsionaalsetele finantsasutustele ligipÀÀsu globaalsetele turgudele.

LĂ€bi Saxo Banki on vĂ”imalik kaubelda aktsiate, vĂ”lakirjade, ETF-ide, valuutade ja mitmesuguste teiste finantsinstrumentidega. Innovatsioonile pĂŒhendunud asutusena litsentseerib pank oma tehnoloogiat ka teistele pankadele (nn Banking-as-a-Service mudel), olles seelĂ€bi oluline lĂŒli ĂŒlemaailmses finantsinfrastruktuuris.

Oksjonil mĂŒĂŒdi 55 000 Taani krooni eest Hans Christian Anderseni originaalluuletusega mĂ€lestusteraamat

Oksjonil mĂŒĂŒdi 55 000 Taani krooni eest Hans Christian Anderseni originaalluuletusega mĂ€lestusteraamat

NordenBladet – Maineka Taani oksjonimaja Bruun Rasmussen vahendusel mĂŒĂŒdi erakoguja poolt oksjonile pandud ajalooline kĂŒlalisteraamat. Raamat sisaldab maailmakuulsa kirjaniku Hans Christian Anderseni originaalluuletust. Kuigi teose alghinnaks prognoositi 30 000 Taani krooni, kerkis lĂ”pphind pakkumiste kĂ€igus 55 000 kroonini.

Eile Ă”htul lĂ”ppenud oksjonil leidis uue omaniku unikaalne mĂ€lestusteraamat (nn stambog). KĂŒlalisteraanat kuulus omal ajal Kopenhaagenis elanud Franziska Wiborgile, keda hiljem tunti majoriproua von Rosenina.

Tegemist on vÀÀrtusliku kultuuriloolise artefaktiga, mis annab sissevaate 19. sajandi Taani kĂ”rgklassi seltsielu ja intellektuaalsete ringkondade suhtlusesse. Raamat sisaldab lisaks Anderseni loomingule ka teise Taani suurkuju, rahvuspoeet Adam OehlenschlĂ€geri originaalkirjutist ning mitmeid teisi sissekandeid tollastelt kunstnikelt, kes kĂŒlastasid Wiborgi lapsepĂ”lvekodu.

Anderseni poolt raamatusse kirjutatud neljarealine luuletus on dateeritud 1849. aasta detsembrisse. Oma vÀrssides kÔrvutab kirjanik lapsepÔlveunistusi ja nooruse ilu lahtirulluva roosinupuga, nimetades tÀrganud roosi hingestatult Looja enda ilu poeesiaks.

”Hvad Barnet drþmte som Rosenknop /Den unge Rose os ruller op /Den staaer saa aandigt, saa hjerteligt, /Den selv et vores Herres Skjþnheds Digt.”

Hans Christian Anderseni hindamatu vÀÀrtus Taani kultuuris

Hans Christian Anderseni (1805–1875) tĂ€htsust Taani kultuuriloos on raske alahinnata; ta on vaieldamatu rahvuslik sĂŒmbol, kelle teosed on tĂ”lgitud enam kui 160 keelde, tehes temast riigi ajaloo tuntuima kultuurisaadiku. Kuigi rahvusvahelisel areenil teatakse teda eelkĂ”ige “Inetu pardipoja”, “VĂ€ikese merineitsi” ja “Lumekuninganna” autorina, oli Andersen oma kodumaal mĂ€rkimisvÀÀrselt mitmekĂŒlgsem looja.

Ta oli aktiivne luuletaja, romaanikirjanik, reisikirjade autor, nĂ€itekirjanik ja silmapaistev paberikunstnik. Tema looming peegeldab 19. sajandi Taani kuldajastu vaimu, sidudes endas Euroopa romantismi ja sĂŒgavalt kohaliku, taanlasliku elutunnetuse.

Taani identiteedis esindab Andersen sĂŒgavat humaansust, empaatiat ja ĂŒhiskonnakriitilist teravmeelsust, mis on rĂŒĂŒtatud fantaasiakĂŒllasesse ning sageli melanhoolsesse vormi.

TĂ€napĂ€evani on tema isiklik elulugu – vaesest Odense kingsepa pojast rahvusvaheliselt tunnustatud ja kuningakodades armastatud geeniuseks – inspireeriv narratiiv, mis resoneerub sĂŒgavalt taanlaste enesekuvandiga. Just sel pĂ”hjusel on igasugune Anderseniga seotud materjal, olgu selleks originaalkĂ€sikiri, tema omakĂ€eline pĂŒhendus vĂ”i isiklik tarbeese, kohalikul kunsti- ja antiigiturul ÀÀrmiselt kĂ”rgelt hinnatud.

Need esemed ei kujuta endast ĂŒksnes materiaalset vara, vaid kannavad edasi rahvuslikku mĂ€lu ja hindamatut emotsionaalset pĂ€randit.

Avafoto: Oksjonimaja kirjutab, et sugupuu mĂŒĂŒdi 50 000 krooni eest. Selle esitas erakoguja. (© Bruun Rasmussen)

Taani: Odderi raekoda avab pÀrast vajumiskahjustuse kahtlust osaliselt uuesti uksed

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Odderi vald andis pressiteates teada, et alates tĂ€nasest on raekoja lÀÀnepoolne osa taas kĂŒlastajatele avatud. SeelĂ€bi on hoones taastatud nii kodanikuteeninduse kui ka Ida-JĂŒĂŒtimaa politsei vastuvĂ”tt.

Raekoda evakueeriti nĂ€dal aega tagasi Ida-JĂŒĂŒtimaa pÀÀsteteenistuse soovitusel, kuna hoone betoonkonstruktsioonis avastati pragu. Vahepealsel ajal on insenerid olukorda uurinud. Koostöös pÀÀsteteenistusega jĂ”uti jĂ€reldusele, et lÀÀnepoolse tiiva avamine on tĂ€iesti ohutu, sest struktuurikahjustused ei ole sinna piirkonda laienenud.

Odderi valla tehnika- ja keskkonnaosakonna juhi Helle BĂžhl-MĂžlleri sĂ”nul ei ole veel selge, millal on vĂ”imalik raekoja ĂŒlejÀÀnud ruumid uuesti avada. Maksimaalse ohutuse tagamiseks hoitakse kahjustatud ala esialgu suletuna. Ta tĂ€psustas, et hooneosal ei ole otsest varisemisohtu, kuid suletud tsoon vĂ”imaldab viia lĂ€bi tĂ€iendavaid ekspertiise ning alustada esimesel vĂ”imalusel vajalike parandustöödega.

Taani: TÀna peavad uued parlamendiliikmed pÔhiseadusele alla kirjutama

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – TĂ€na koguneb Taani parlament kell 13.00, et lĂ”plikult heaks kiita ĂŒldvalimised. SeejĂ€rel osalevad uued parlamendiliikmed tseremoonial, kus nad allkirjastavad deklaratsiooni, et nad jĂ€rgivad pĂ”hiseadust.

PĂ€rast valimisi on parlamendis 67 uut liiget. Seega peavad nad allkirjastama jĂ€rgmise lause: “Luban oma au ja sĂŒdametunnistuse nimel jĂ€rgida kuningriigi pĂ”hiseadust”.