NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali osaleb täna Riias Lätis toimuval Läänemere-äärsete liitlasriikide rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumisel, et valmistuda eelseisvaks COSACi istungiks.
„Plaan on tänasel kohtumisel läbi arutada ennekõike sõjalise kaitse, sõjalise liikuvuse, kaitsetööstuse ja laia julgeoleku teemad, mis on päevakorras ka juunis Varssavis rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil,“ sõnas Tali. „Samuti räägime läbi Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve prioriteedid ning COSACi täiskogu päevakorra.“
Kohtumisel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi ja Taani parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide juhid. Parlamendiliikmed kogunesid Lätis juba eile, et kohtumise eel külastada Ādaži sõjaväebaasi ja Mārupes asuvat kaitsetööstusettevõtet Belss.
COSAC on 27 liikmesriigi rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjone ühendav koostööformaat.
NordenBladet – Eesti energiaettevõte Evecon ja Rootsi investeerimisfond Niam Infrastructure jätkavad koostööd, mille eesmärk on rajada Lätti kuni 110 megavati ulatuses päikese- ja energiasalvestusvõimsust. Tegemist on ühe Läti suurima taastuvenergia arendusplatvormiga, mis aitab tugevdada kogu Balti regiooni energiajulgeolekut.
Koostöö sai alguse 2024. aasta juunis ning tänaseks on esimese etapi kuue projekti ehitus, koguvõimsusega 39,4 MW, lõppjärgus. Seal toodetav elekter peaks võrku jõudma juba käesoleval kuul.
Projekti teine etapp suurendab platvormi koguvõimsuse 75 megavatini – lisandub neli uut päikeseenergia ja salvestusprojekti, mille koguvõimsus on 36,3 MW. Nende valmimist oodatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuks. Mõlema etapi peatöövõtjaks on Eveconi tütarettevõte WiSo Engineering.
„Läti energiatootmise moderniseerimine on oluline kogu regiooni rohepöörde edus. Koostöö Niamiga võimaldab meil kiiresti skaleerida arendusi ja viia turule tipptasemel lahendusi, mis ühendavad päikeseenergia ja salvestustehnoloogia. Me ei loo pelgalt parke – me loome vastupidavat ja hajutatud energiasüsteemi, mis suudab pakkuda elektrit ka tippkoormuste ja kriiside ajal. Selline lähenemine on tuleviku energiajulgeoleku alus,” sõnas Eveconi tegevjuht Karl Kull.
„See laienemine peegeldab meie strateegiat investeerida skaleeritavasse ja jätkusuutlikku taristusse, mis kiirendab energiasiiret,” ütles Niam Infrastructure’i asutajapartner Sverker Åkerblom. „Läti turu põhialused ja regulatiivne keskkond toetavad pikaajalist väärtuse loomist ning meil on hea meel süvendada koostööd Eveconiga selles piirkonnas.”
Projekti toetab Euroopa Liidu InvestEU fond, mis aitab kiirendada strateegilisi investeeringuid kestlikku taristusse.
———————-
Niam Infrastructure on Põhjamaade investeerimisettevõte, mis keskendub jätkusuutlikele investeeringutele taastuvenergia, transpordi ja digitaristu valdkondades. Ettevõtte esimene infrastruktuurifond sihib väikese ja keskmise suurusega investeeringuid, rõhutades vara koondamist, riskide hajutamist ja kestlikku mõju.
Evecon on juhtiv erakapitalil põhinev energiaettevõte Balti riikides. Ettevõte arendab enam kui 2,7 GW suurust energiaportfelli, mis hõlmab päikese- ja tuuleparke ning akupõhiseid salvestuslahendusi. Evecon on arendamas Balti suurimat päikeseparki ning Euroopa mandri suurimat salvestusparki.
Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.
Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.
Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) peamisteks eesmärkideks on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda, organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.
Eelnõu näeb ette muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks, mis arvestab valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis suureneb liikmete arv. Hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järel on 112 liiget.
Eelnõuga muudetakse kaasavamaks ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess, mille kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile.
Eelnõu näeb ette ka ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema ILO liikmete toetusega. Eelnõu kohaselt nõuavad põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused, suuremat toetust, mis on konverentsi 3/4 häälteenamusega. Muudatuste jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest.
Seletuskirja kohaselt ei ole ILO põhikirja muudatused siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.
ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.
ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei nõua muudatusi Eesti õigusaktides.
Vastuse sai kaheksa arupärimist
Riigikogu liikmete arupärimisele Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729), Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730) ja Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734) vastas peaminister Kristen Michal.
Arupärimistele välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740) ning tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta (nr 742) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arupärimistele loodusobjektide kaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta (nr 738), Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743) ja elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Arupärijate soovil arvati istungi päevakorrast välja arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Lauri Läänemets.
NordenBladet – New Fortress Energy Inc. (börsikood: NFE) on USA energiaplatvorm, mis keskendub veeldatud maagaasi (LNG) tootmisele, transpordile ja infrastruktuuri arendamisele, eriti arenguriikides ja kõrge energiavajadusega piirkondades.
15.mail, peale majandustulemuste teatamist, rängalt kukkunud aktsia on võtnud tänase turupäeva seisuga noodid taas ülespoole.
Tänase, 19. mai 2025, seisuga on New Fortress Energy Inc. (NFE) aktsia hind tõusnud 17,22%, jõudes juba kauplemispäeva algul kiirelt 3,1150 USA dollarini. See märkimisväärne tõus järgneb hiljutisele järsule langusele, mille põhjustas ettevõtte esimese kvartali 2025 tulemuste avalikustamine. Ettevõte teatas 0,73-dollarilisest kahjumist aktsia kohta, mis oli oluliselt suurem kui analüütikute oodatud 0,05-dollariline kahjum. Lisaks jäi ettevõtte kvartalikäive 384,88 miljoni dollariga alla prognoositud 575,28 miljonile dollarile. Need tulemused viisid aktsia hinna mitmeaastasele madalseisule, ulatudes 62,6% languseni.
Aktsia tänane tõus võib olla seotud investorite reaktsiooniga ettevõtte hiljutistele sammudele, sealhulgas Jamaica varade müügile Excelerate Energy’le 1,055 miljardi dollari eest. Selle tehingu tulu on kavas kasutada ettevõtte võla vähendamiseks ja üldisteks korporatiivseteks eesmärkideks. Lisaks võib aktsia hinnatõusu mõjutada ka tehniline korrektsioon pärast järsku langust, samuti investorite lootus ettevõtte finantsseisundi paranemisele tänu varade müügist saadud tulule.
Tänane aktsia tõus näitab võimalikku investorite usalduse taastumist pärast hiljutisi negatiivseid uudiseid, kuid ettevõtte tulevane areng sõltub sellest, kuidas ta suudab kasutada saadud vahendeid oma finantsseisundi parandamiseks ja kasumlikkuse taastamiseks.
Majandustulemused (Q1 2025):
Tulud: $690 miljonit (alla ootuste, ootus oli u. $750M)
EPS (kasum aktsia kohta): $0.30 (alla ootuste, analüütikud ootasid ~0.50–0.55)
EBITDA: ~ $265 miljonit
Ettevõte viitas, et mitmed projektid (nt Fast LNG moodulid) on hilinenud ja mõned LNG tarned nihkusid järgmisse kvartalisse. See mõjutas otseselt tulusid ja kasumlikkust.
Negatiivsed teated (mai 2025 seisuga):
Projektide viivitused – Ettevõte tunnistas, et mitmed Fast LNG platvormid ei jõudnud Q1-s täismahuni tööle.
Investeeringute kärped – NFE teatas, et lükkab edasi osa kapitaliinvesteeringuid, et keskenduda olemasolevate projektide kasumlikkusele.
Võimalik varade müük – Ringlevad spekulatsioonid, et NFE kaalub mõne oma terminali või varade müüki likviidsuse parandamiseks.
Negatiivne analüütiline kommentaar – Mõned analüütikud (nt Barclays ja Morgan Stanley) langetasid oma hinnasihti NFE jaoks ($40 → $33), viidates marginaalisurvet ja tarneprobleeme.
Siseringi tehingud halba ei tõota. Siseringis on ostud, mitte müügid
Viimase kolme kuu jooksul on ettevõtte juhtkond ja siseringi liikmed pigem aktsiaid ostnud kui müünud: Wesley Edens (tegevjuht ja suurim aktsionär) ostis märtsis 2025 kokku 300 000 aktsiat hinnavahemikus $8,77–$9,07, investeerides üle 2,6 miljoni dollari.
Christopher S. Guinta (finantsjuht) ostis 13. märtsil 2025 5 000 aktsiat hinnaga $8,57, suurendades oma osalust 206 653 aktsiani.
Yunyoung Shin (pearaamatupidaja) sooritas 21. aprillil 2025 maksustamisega seotud tehingu, mille käigus müüdi 44 558 aktsiat hinnaga $4,96.
Need tehingud viitavad pigem juhtkonna usaldusele ettevõtte tuleviku suhtes, eriti arvestades aktsiahindade hiljutist langust.
————————
New Fortress Energy (NFE)
Põhitegevus: LNG (veeldatud maagaas) infrastruktuur, terminalid, ja väiksemad elektritootmise projektid Fookus: Väiksemad ja keskmise suurusega LNG projektid arenevatel turgudel Turg: Keskendub arenevatele turgudele (nt Kariibi meri, Ladina-Ameerika, Aafrika) Mastaap: Väike kasvav ettevõte Uus energia: Keskendub LNG-le kui „ülemineku kütusele“
NordenBladet – Empire Wind on Norra energiaettevõtte Equinor (EQNR) arendatav avamere tuuleenergia projekt, mis asub Ameerika Ühendriikide idarannikul, umbes 24–48 km Long Islandi lõunaosast New Yorgis.Projekti eesmärk on toota taastuvenergiat, et varustada elektriga kuni 500 000 New Yorgi kodu.
Projekti omand ja arendus
Algselt oli Empire Wind Equinori ja Briti energiaettevõtte BP 50-50 ühisettevõte.Kuid 2024. aasta alguses sõlmisid Equinor ja BP kokkuleppe, mille kohaselt Equinor omandas täieliku kontrolli Empire Wind 1 ja 2 projektide üle, samas kui BP võttis täieliku omandiõiguse Beacon Wind projektile.
Projekti etapid ja ulatus
Empire Wind 1: Plaanitav võimsus umbes 810 megavatti (MW), mille eesmärk on alustada elektritootmist 2026. aasta lõpus.Projekt hõlmab 54 Vestas V236-15MW tuulikut, mille rotorite läbimõõt on 236 meetrit.Elektri edastamiseks kasutatakse veealuseid kaableid, mis ühendatakse South Brooklyn Marine Terminali kaudu New Yorgi elektrivõrguga.
Empire Wind 2: Algne plaan nägi ette 1 260 MW võimsust.Kuid 2024. aasta alguses otsustasid Equinor ja BP projekti ümber hinnata, viidates majanduslikele väljakutsetele, nagu inflatsioon ja tarneahela häired.
Sulgemise oht ja põhjused
Peatamise tõttu tekivad Equinorile (endine Statoil) iganädalased kahjud umbes 50 miljonit dollarit, kuna 11 laeva ja üle 100 töötaja jäävad tegevuseta. Ettevõte on investeerinud projekti juba üle 2,7 miljardi dollari.
2025. aasta aprillis andis USA siseministeerium Equinorile korralduse peatada Empire Wind 1 projekti ehitustööd, viidates vajadusele täiendava keskkonnaalase hindamise järele. Equinor on nimetanud seda otsust “ebaseaduslikuks” ja kaalub õiguskaitsevahendite kasutamist.
Kohalik ja poliitiline reaktsioon
USA Senati Demokraatliku Partei juht Chuck Schumer kommenteerib sulgemisplaani sõnadega taunitav, uskumatu ja kohutav ning nõuab läbipaistvust Equinori avamere tuuleenergia sulgemise tausta osas. New Yorgi linnapea Eric Adams ja kuberner Kathy Hochul on väljendanud tugevat toetust Empire Wind projektile, rõhutades selle tähtsust osariigi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ja töökohtade loomisel.Samal ajal on 17 osariigi peaprokurörid esitanud hagi Trumpi administratsiooni vastu, väites, et peatamiskorraldus kahjustab osariikide majandust ja takistab puhta energia üleminekut.
Empire Wind on ambitsioonikas avamere tuuleenergia projekt, mille eesmärk on oluliselt panustada New Yorgi osariigi taastuvenergia tootmisse.Kuid föderaalse valitsuse peatamiskorraldus on seadnud projekti tuleviku kahtluse alla, põhjustades märkimisväärseid majanduslikke kahjusid ja tekitades laialdast poliitilist vastukaja.
