Soome: Metsatehnika firma Ponsse alustab läbirääkimisi üle 1000 töötaja sundpuhkusele saatmiseks

By

-

oktoober 23, 2025

Soome: Metsatehnika firma Ponsse alustab läbirääkimisi üle 1000 töötaja sundpuhkusele saatmiseks

NordenBladet — Soome metsatehnika ettevõte Ponsse teatas, et alustab läbirääkimisi, mis puudutavad kogu nende Soome töötajaskonda ehk enam kui 1080 inimest, kirjutab MTV. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €)

Ettevõtte sõnul peetakse läbirääkimisi majandusliku ebakindluse ja metsatööstuse probleemide tõttu, mis on vähendanud nõudlust metsatehnika järele.

Siin on peamised punktid:

Võimalik tagajärg: Läbirääkimised võivad viia selleni, et töötajad saadetakse 2026. aastal täielikule või osalisele sundpuhkusele.
Kestus: Sundpuhkus võib kesta maksimaalselt 90 päeva.
Oluline selgitus: Ettevõte rõhutab, et koondamisi ehk töökohtade lõplikku kaotamist nendel läbirääkimistel ei arutata.
Muud meetmed: Kulude kokkuhoiu eesmärgil võidakse vähendada ka tootmist Vieremä tehases Põhja-Savos.
Erand: Läbirääkimised ei puuduta Ponsse tütarettevõtet Epec.

Uudis (Ponsse alustas Soomes kogu töötajaskonda hõlmavaid koondamis- ja sundpuhkuse võimalikke meetmeid käsitlevaid „yhteistoimintaneuvottelut“ seoses turu nõrgenemisega.) avaldati kolmapäeval, 22.10.2025 kell 10:50 EET. Sama päeva lõpus sulgus Ponsse aktsia (PON1V) 26,00 € peal, mis tähendas −2,62% langust võrreldes eelneva sulgumisega (päeva avang oli 26,70 €).

Taustaks: päev varem (21.10) kukkus kurss juba −2,20% ning vahetult pärast uudist järgnes 23.10 kerge taastumine (+0,38%). See viitab, et läbirääkimiste teade lisas negatiivset survet, kuid paanikamüüki ei tekitanud.

_____________________________________

Ponsse (Ponsse Oyj) on Soome metsatehnikaettevõte, mis toodab ja hooldab peamiselt „cut-to-length“ meetodil töötavaid harvestere ja forvardereid. Firma asutas 1970. aastal ettevõtja Einari Vidgrén ning peakontor asub tänaseni Vieremäs. Ponsse tooted on kasutusel umbes 40 riigis ning valdav osa käibest tuleb ekspordist.

Ettevõte viidi börsile 1995. aastal – Ponsse aktsiad noteeritakse Nasdaq Helsingis, väärtpaberikoodiga PON1V.

Majandusnäitajatest: 2024. aastal oli Ponsse müügitulu 750,4 mln eurot, ärikasum 36,8 mln eurot ja puhaskasum 12,5 mln eurot. 2025. aasta I poolaasta vahearuande järgi oli II kvartali müük 172,3 mln eurot (aasta varem 188,0 mln), kuid ärikasum paranes 7,4 mln euroni (-0,6 mln aasta varem). Ettevõte on andnud 2025. aastaks suunise, et ärikasum jääb veidi kõrgemaks kui 2024. aastal.

Juhtimisest ja omandist: Ponsse on perejuurtega börsifirma; nõukogu esimees on Jarmo Vidgrén ja tegevjuht Juho Nummela. Tootmine toimub peamiselt Vieremäs ning ettevõte rõhutab kvaliteedisertifikaate ja teenindusvõrku kui konkurentsieeliseid.

Avafoto on illustratiivne. (Unsplash)

Soome: Neste peatas kütusetarned Venemaa omanduses olevale Teboilile

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 23, 2025

Oyj on Soome suurim kütusetootja ja energiaettevõte

NordenBladet — Soome kütusefirma Neste on peatanud kütuse müümise Teboili tanklaketile. Otsus järgnes Suurbritannia teatele, et nad kehtestavad sanktsioonid Venemaa naftaettevõtetele. Üks nendest ettevõtetest on Lukoil, millele kuulub Teboil.

Olukord on juriidiliselt keeruline

Kuigi sanktsioonid kehtestas Suurbritannia (mis pole Euroopa Liidu liige), mõjutavad need siiski Neste tegevust, tõenäoliselt pankade ja finantstehingute kaudu.

Soome töö- ja majandusministeeriumi esindaja Riku Huttuneni sõnul on olukord ebaselge, sest tegu on EL-i-välise riigi sanktsiooniga. “See oleks hoopis teine asi, kui EL ise oleks sellise sanktsiooni kehtestanud,” sõnas ta STT-le.

Teboili sõltuvus Nestest

Suurem osa Teboili tanklates müüdavast kütusest ostetakse sisse just Nestelt.

Neste ise kommenteeris olukorda väga napilt. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Hanna Maula ütles, et nad on sanktsioonidest teadlikud ja uurivad nende mõju, kuid kliendisuhteid nad täpsemalt ei kommenteeri.

Varasem boikott

Juba enne ametlike sanktsioonide kehtestamist, kohe pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, algatasid Soome tarbijad ulatusliku boikoti Venemaa omanduses olevate Teboili tanklate vastu. Teboil ise pole boikotti kommenteerinud.

Selgitav taust: Neste ja Teboil

Mis on Neste?

Kes: Neste Oyj on Soome suurim kütusetootja ja energiaettevõte.
Mida teeb: Toodab ja müüb bensiini, diislikütust ja muid naftatooteid. Viimastel aastatel on Neste saanud maailmakuulsaks just oma taastuvatest allikatest (nt jäätmetest ja õlidest) toodetud diislikütuse (Neste MY) poolest.
Kellele kuulub: Neste on avalik börsiettevõte (NESTE.HE). Selle suurim üksikaktsionär on Soome riik, kellele kuulub veidi üle 1/3 (umbes 36%) ettevõttest. Ülejäänud aktsiad on jaotunud erinevate investorite ja fondide vahel.

Mis on Teboil?

Kes: Oy Teboil Ab on Soomes tegutsev tanklakett.
Mida teeb: Müüb kütust ja määrdeaineid ning opereerib tanklapoode ja teenindusjaamu üle kogu Soome.
Kellele kuulub: Teboili ainuomanik on Venemaa naftagigant LUKoil. Kuigi Teboil tegutseb Soomes ja müüb osaliselt Soome päritolu kütust (mida ostetigi Nestelt), läheb kogu ettevõtte kasum selle Venemaa emafirmale.

Viimase 6 kuu jooksul on Helsingi börsil kauplev Neste aktsia enam kui kahekordistunud (u +115%), taastudes aprillikuu põhjadest. Praegu kaupleb see ~17.29 € juures.

Vene pommitajad tiirutasid Läänemere kohal

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 22, 2025

NordenBladet — Vene pikamaapommitajad sooritasid täna kolmapäeval 22. oktoobril plaanitud lennu Läänemere neutraalsete vete kohal.

Sellest teatas Venemaa kaitseministeerium, vahendab TASS.
Ministeerium väidab, et viietunnise lennu ajal saatsid lennukeid mitmes kohas välisriikide hävituslennukid – täpsustamata, milliste riikide omad.
Ükski teine riik pole selle kohta veel kommentaare andnud.

Simunapäev: päev, mil Siim sillad ehitab ja Lõuna-Eestis laadale kutsutakse (28. oktoober)

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 16, 2025

Simunapäev ja simunapäeva laat ehk Lindora laat

NordenBladet – 28. oktoober on Eesti rahvakalendris simunapäev – tagasihoidlik, ent tähendusrikas tähtpäev, mis märgib talve saabumist ning on Lõuna-Eestis tuntud kui legendaarse Lindora laada toimumise aeg. Kuigi tänapäeval ei ole simunapäev laialdaselt tähistatav püha, on selle juured sügaval nii kristlikus kui ka maarahva traditsioonis.

Simunapäev on oma nime saanud kahe Jeesuse apostli, Siimona (keda on nimetatud ka Siimon Selooteseks) ja Juuda Taddeuse mälestuspäevast. Eesti traditsioonis on aga esiplaanile jäänud just Siim, kellele on omistatud keskne roll looduse talveks ettevalmistamisel.

Siim teeb sillad

Kõige tuntum simunapäevaga seotud vanasõna ja uskumus on kahtlemata: “Siim teeb sillad soode peale” või “Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni“. See tabav ütlus iseloomustab ilmastikumuutust, mis oktoobri lõpus aset leiab – esimesed püsivamad külmad katavad veekogud ja porised teed jääkaanega, muutes liikumise, eriti just soistel aladel, tunduvalt lihtsamaks. See oli eriti oluline ajal, mil teedevõrk oli hõre ja liikumine sõltus suuresti looduse rütmidest.

Mõnes piirkonnas, eriti Põhja-Eestis, on uskumust täiendatud lausega, et Siim teeb sillad selleks, et “Mart maale saaks tulla“. See viitab lähenevale mardipäevale (10. november), mis oli oluline ja oodatud sügisene püha. Seega oli simunapäev omamoodi teerajaja ja talvekuulutaja.

Hingedeaja lõpp ja vähe tuntud kombed

Vanemas rahvatraditsioonis on simunapäeva peetud ka hingedeaja lõpuks. Usuti, et esimene tugevam külm ja maapinna kaanetamine aitavad hingedel siitilmast lahkuda ja tagasi oma koju minna. Lätlaste juures on säilinud teateid kombest panna simunapäeva eelõhtul hingedele toitu välja, mis viitab sarnasele uskumusele ka laiemas piirkonnas.

Erinevalt suurtest sügis- ja talvepühadest nagu mardipäev, kadripäev või jõulud, ei ole simunapäevaga teadaolevalt seotud ulatuslikke kombetalitusi, santimaskäimist ega erilisi piduroogasid. See on olnud pigem looduse jälgimise ja talveks valmistumise päev. Töökeelde pole samuti teada, pigem vastupidi – külmunud maapind andis võimaluse alustada metsatöödega.

Lindora laat: elav pärand Võro- ja Setomaa piiril

Kui mujal Eestis on simunapäev jäänud peamiselt vanasõnadesse, siis Lõuna-Eestis, eriti Võro- ja Setomaa piirialadel, on see päev tänu Lindora laadale siiani elujõuline ja oodatud sündmus. Igal aastal 28. oktoobril, olenemata nädalapäevast, koguneb rahvas Lindora teeristile, et pidada maha üks Eesti vanimaid ja omanäolisemaid laatasid.

Esimesed kirjalikud teated laadast pärinevad juba 19. sajandi lõpust, kuid selle traditsioon on tõenäoliselt veelgi vanem. Simunapäev oli laada pidamiseks logistiliselt ideaalne aeg: sügistööd olid lõpetatud, saak salves ja loomad talvekorteris. Külmunud teed tegid kauplejatel ja ostjatel kohale tulemise lihtsamaks.

Lindora laat ei ole kunagi olnud pelgalt ostu-müügi koht. See on oluline sotsiaalne sündmus – “kodukandi kokkutulek”, kus kohtutakse sugulaste ja tuttavatega, aetakse juttu, kaubeldakse käsitöö, põllusaaduste, loomade ja muu vajalikuga. Laada eriline atmosfäär, kus segunevad võro ja seto keeled ning kultuur, on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Simunapäev on hea näide sellest, kuidas üks kirikukalendri tähtpäev on rahvatraditsioonis omandanud uue, looduslähedase ja praktilise tähenduse. Kuigi suurem osa Eestist teab seda päeva vaid tänu ilmavanasõnale, hoiab Lindora laat simunapäeva traditsiooni Lõuna-Eestis elava ja kirevana, tuletades meelde aegu, mil inimese elu oli lahutamatult seotud looduse ringkäiguga.

Avafoto: NordenBladet

Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA): 2025–2026 naftaturg liigub oodatust suuremasse ülejääki

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 14, 2025

NordenBladet – Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatas täna (14. oktoober), et globaalse naftaturu pakkumine kasvab 2025. ja 2026. aastal kiiremini kui nõudlus, peamiselt OPEC+ riikide tootmise taastumise ning USA, Kanada, Brasiilia ja Guyana lisapanuse tõttu.

IEA hinnangul suureneb pakkumine 2025. aastal ligikaudu 3,0 mln b/d ja 2026. aastal ~2,4 mln b/d, samal ajal kui nõudluse kasv jääb ~0,7 mln b/d kanti mõlemal aastal. IEA sõnul võib see tähendada enneolematult suurt ülejääki 2025. aastal – peaaegu 4 mln b/d, mis survestab hindu allapoole. Samal päeval nõrgenes Brent toornafta viieks kuuks madalaimale tasemele alla 62 $/bbl.

Mis on muutunud?

OPEC+ tootmine: Allianss on asunud tootmiskärpeid kiiremini tagasi pöörama, mis suurendab ekspordi- ja pakkumisvoogusid.
Nõudluse väljavaade: IEA näeb tarbimise kasvu 2025–2026 aeglasena (ca 700 kb/d aastas), sh aeglust tekitavad jahtuv majandus ja transpordi elektrifitseerimine. (OPECi prognoos on optimistlikum.)
Turu reaktsioon: Hinnad langesid teate järel, peegeldades muret varude kiire täitumise pärast 2025. aasta lõpust alates ja 2026. aasta jooksul.

Mida naftaturu ülejääk tõenäoliselt kaasa toob?

Naftaturu oodatust suurem ülejääk toob kaasa tugeva surve hindade languseks ning loob turustruktuuri, mida nimetatakse „kontangoks”, kus tulevikuhinnad on hetkehindadest kõrgemad. See olukord soodustab nafta laialdast ladustamist nii maapealsetes hoidlates kui ka tankerites merel („ujuvad varud”), mis omakorda kasvatab nõudlust suurte toornaftatankerite järele. Kuigi rafineerimistehased võivad esialgu odavamast toormest kasu lõigata, seab valmistoodangu, näiteks bensiini, ülepakkumine lõpuks ka nende marginaalid surve alla.

Madalad hinnad suurendavad survet OPEC+ riikidele, et nad kaaluksid tootmise edasist piiramist turu tasakaalustamiseks. Samal ajal võivad teised kõrge kuluga tootjad, näiteks USA kildanaftaettevõtted, investeeringuid kärpida, mis omakorda külvab seemneid potentsiaalseks pakkumise kitsikuseks tulevikus. Laiemas plaanis mõjub odavam nafta positiivselt maailmamajandusele: see aitab pidurdada inflatsiooni, toetab majapidamiste ostujõudu läbi madalamate kütusehindade ning parandab naftat importivate riikide kaubandusbilanssi, samal ajal kui eksportijate riigieelarved ja valuutad satuvad pinge alla.

Kuigi lühiajaliselt võib odav nafta vähendada motivatsiooni investeerida energiatõhususse ja transpordi elektrifitseerimisse, ei muuda see tõenäoliselt pikaajalist struktuurset suundumust rohelisema energia poole, mida toetavad kliimapoliitika ja tehnoloogia areng. Turuanalüütikud on eri meelt, kui kaua ülejääk kestab, kuid valitseb arusaam, et tänane madalate hindade ja vähenenud investeeringute tsükkel võib keskpikas perspektiivis viia taas turu pingestumiseni.

1) Hinnasurve allapoole ja hinnakõvera „kontango”

Üldine pakkumisülejääk viib turu kontangosse (tuleviku hind > hetkehinnast), soodustades varude ladustamist ja fikseerides madalama kohese hinna. See muster on kooskõlas IEA sõnumiga, et varud hakkavad lähikuudel kasvama, vahendab The Wall Street Journal.

2) Varude kasv ja logistika mõju

Kaubandus- ja strateegilised varud kasvavad; ülejääk kandub osaliselt tankeritesse („ujuvad varud”). See on juba nähtav signaalides mereveostes ja hinnavahedes, vahendab worldoil.com.
Tankeriturud: Pikemaajaline kontango võib tõsta ujuva ladustamise nõudlust ja toetada tankerite prahtimishindu (eriti suure mahutavusega toornaftatankerid).

3) Viitetoormete ja piirkondlike hinnavahede laienemine

Brent–WTI ja teised spread’id võivad kõikuda vastavalt sellele, kus ülejääk kontsentreerub (nt Põhja-Ameerika vs. Atlandi bassein).
Väävli- ja kvaliteedidiferentsid: Nõrk bensiinidiili nõudlus ning rafineerimistegurid võivad laiendada hinnaerinevusi magusate ja hapude toornaftade vahel.

4) Rafineerijate marginaalid ja tootevood

Rafineerimismarginaalid võivad lühiajaliselt püsida toetatud, kui toornafta odavneb, kuid toote ülepakkumine surub hiljem marginaale.
Regionaalsed šokid (nt Venemaa rafineerimiste tootmislangused) võivad ajutiselt tasakaalu mõjutada, kuid IEA baasstsenaariumis domineerib ülemaailmne ülejääk kuni 2026. keskpaigani, kirjutab energynow.com.

5) OPEC+ poliitika paindlikkus ja tootmiskärbete risk

Kui hinnad püsivad <60–65 $/bbl, kasvab surve OPEC+ sees tootmisplaane taas karmistada, et hindu stabiliseerida. IEA ülejäägi-sõnum ja turu reaktsioon suurendavad tõenäosust, et allianss jätkab taktikalist „peenhäälestust”.

6) Tootjate investeeringud ja pakkumise keskpika perioodi riskid

Kildanafta ja muu kõrgekulu tootmine: madalam hind võib pidurdada CAPEX-it ja kiirendada looduslikke langusmääru; tööstuse juhid näevad kesk-pikas vaates taas pingestumist, kui investeeringud ja hind surutakse liiga madalale.

7) Makromajandus: inflatsioon, intressid, valuutad

Inflatsioon: odavam energia vähendab peainflatsiooni, annab keskpankadele ruumi pehmema tooniga poliitikaks ja toetab energiamahukate sektorite marginaale.
Valuutad & eelarved: naftaeksportijate (eriti madalama eelarvetasakaalu hinnaga riigid) valuutad ja eelarved võivad surve alla sattuda; importijad (nt Euroopa, India) võidavad kaubandusbilansis.

8) Tarbijad ja transpordisektor

Kütusehinnad langevad viitega; see toetab logistikasektorit ja majapidamiste ostujõudu. Mõnes riigis võivad aktsiisid ja maksustamine leevendada või võimendada hinnamuutust.

9) Kliima- ja üleminekudünaamika

Odav nafta võib lühiajaliselt pidurdada efektiivsuse ja elektrifitseerimise investeeringute tempot, kuid poliitikaraamistiku püsimisel (CO₂ hinnad, standardid) ei muuda see struktuurset trajektoori. IEA rõhutab, et nõudluse kasv aeglustub osalt just elektrifitseerimise tõttu.

Vaated 2026. aastaks

IEA hinnangul võib ülejääk püsida 2026. aasta suveni keskmiselt ~3,2 mln b/d kandis (varasemast kõrgem hinnang), enne kui võimalik poliitiline koordineerimine ja investeerimistsükli inerts turu tasakaalu parandavad. Turgade konsensus erineb: osa analüütikuid näeb hinnapõhja võimalust juba 2025. aasta lõpu–2026. aasta alguse vahemikus, samas kui tööstusjuhid ootavad keskpikas vaates taas pingestumist, kui investeeringud kahanevad.

Praktilised järeldused ettevõtetele ja poliitikakujundajatele

Hedging & riskijuhtimine: kaaluda pikema kontango-faasi kasutamist (futuurid + füüsiline ladustamine), jälgida crack-spreade.
CAPEX & portfell: hinnata projektide tasuvusläve (breakeven) ja fasering; hoida paindlikkust OPEC+ võimalike pöörete suhtes.
Tarneahel: planeerida varude strateegiat; odava toormega lukustada sisendhindu.
Poliitika: tarbijariigid võivad kasutada aktsiisipuhvreid ja strateegiliste varude rotatsiooni (SPR), ent vältida signaale, mis pikendaksid turumoonutusi.

Avafoto: NordenBladet