NordenBladet — Soome valitsus tugevdab seadusandluse muutmisega õpetajate ja koolidirektorite volitusi sekkuda haridust segavatesse tegevustesse. Seaduses on kirjas eeskirjad mobiilsete seadmete kasutamise piiramise kohta koolipäeva ajal.

Eesmärk on tugevdada õpilaste keskendumist õppetööle. Põhiharidusseadus sisaldab ka määrusi piirkondlike ametiasutuste volituste kohta koolide seaduslikkuse ja aktiivse eluviisi edendamise järelevalves.

Haridus- ja kultuuriministeerium saatis põhiharidusseaduse muutmise eelnõu 22. novembril kooskõlastusringile. kuni. Muudatused on fikseeritud peaminister Petteri Orpo valitsusprogrammis.

Eelnõu kohaselt lubataks õpilasel edaspidi oma telefoni või mobiiliseadet tunni ajal kasutada ainult õpetaja või direktori loal õppe- või enda tervisekaitse eesmärgil. Koolis tuleks sätestada vajalikud kodukorrad telefonide ja muude mobiilsete seadmete õppetunni ajal hoidmise ning õppepäeva jooksul (sh vahetunnid ja toitlustus) kasutamise ja hoidmise kohta. Kui õpilane häirib õppetööd või õppimist telefoni või muu mobiilseadmega, on direktoril või kooliõpetajal õigus koolipäeva jooksul õpilase telefon või muu mobiilne seade enda valdusesse võtta.

Muudatuse eesmärk on avaldada positiivset mõju tundides keskendumisele ja parandada töörahu koolides. Reeglite täpsustamine suurendab ka õpilaste võrdsust.

Muud põhiharidusseaduse muudatused
Põhiharidusseadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võivad piirkondlikud ametiasutused edaspidi omal algatusel uurida, kas õppetöö on korraldatud vastavalt seadusele. Lisaks tehakse ettepanek lisada seadusesse säte piirkondlikule ametiasutusele kasutatavate mõjutusvahendite kohta: hoiatus, tähelepanu juhtimine, käskkiri ja ähvardav rahatrahv.
Valitsuse eesmärk on suurendada liikumist igas vanuserühmas. Seetõttu lisatakse põhiharidusseadusesse säte kehalise eluviisi lisamiseks põhihariduse eesmärkide hulka. Seoses täiendusega uuendab õppeamet põhihariduse õppekava aluseid.

Mobiilseadmete ja piirkondlike ametiasutuste osas peaks seadusemuudatused jõustuma 1. augustil 2025, aktiivse eluviisi osas 1. augustil 2026.

NordenBladet — Soome R-kioskites oli võimalik tasuda arveid, millel on viiteinfot sisaldav triipkood. Aastavahetusel aga teenus lõppeb, teatab R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen.

Kahjuks läheb finantsseadus karmimaks ja me ei saa koos partneriga arvete tasumise teenuse pakkumist jätkata, ütleb Rissanen.

Arveid saab veel aasta lõpuni tasuda kõikides R-kioskites üle riigi sularahas ning kioskites aktsepteeritud panga- ja krediitkaartidega. Teenustasu on 4,50 eurot, kirjutab Iltalehti.

Rissaneni sõnul on teenus pälvinud palju kiidusõnu. Seda on kasutatud eriti vanema põlvkonna seas, märgib ta.

R-kioski 2019. aastal avaldatud pressiteate kohaselt oli teenuse järele nõudlus väikelinnades, kus kohalik pangakontor on suletud.

Soomes on endiselt suur seltskond inimesi, kes ei oska või ei taha pankade digiteenuseid kasutada. Soovime neile pakkuda turvalist ja personaalset teenust arvete tasumiseks, ütles kategooriajuht Sanna Toijonen.

Tänaseks on suurem osa pangateenuseid kolinud internetti ja pangakontorite arv on üle riigi järsult vähenenud.

Arvemakseautomaatide ajastu lõppes Soomes aastal 2023. Viimasena loobus teenusest Nordea.

Makseteenus, kus arved viiakse ümbrikus pangale tasumiseks on suuremates pankades endiselt kasutusel.

NordenBladet — Euroopa Liit kiitis heaks Euroopa invakaardi ja puudega inimese parkimisloa direktiivi. EL võttis vastu ka direktiivi, millega laiendatakse invakaarti ja parkimisluba mitte ainult EL-i kodanikele, vaid ka liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele. Direktiivide eesmärk on hõlbustada puuetega inimeste reisimist EL-is.

Liikmesriikidel on kaks ja pool aastat aega oma siseriiklike õigusaktide ja süsteemide direktiividega vastavusse viimiseks. Direktiive hakatakse rakendama kolme ja poole aasta pärast.

Direktiivid tagavad võrdsed õigused erikohtlemisele
Euroopa invakaarti ja puuetega inimeste parkimisluba käsitlevad direktiivid tagavad puuetega inimeste võrdsed õigused eritingimustele või erikohtlemisele teatud teenustes ja tegevustes lühiajalisel viibimisel teises EL-i riigis.

Sellised õigused võivad hõlmata näiteks vähendatud sissepääsutasusid või abistava isiku tasuta sissepääsu kultuurisündmustele ning tasuta parkimist loa kasutajatele eraldi reserveeritud kohtades.

Kaardi ja loa väljastamise kriteeriumid on määratletud riiklikult. Erikohtlemine, millele invakaart ja parkimisluba annab õiguse, on samuti määratletud riiklikult või operaatori kohta. Puudekaart ei laiene sotsiaalkindlustusele.

Soomes on invakaart juba kasutusel
Soome on olnud üks kaheksast invakaardi pilootriigist ning toetas kaardi laiendamist kõikidesse EL-i liikmesriikidesse. Teeliiklusseadus sätestab Soomes kasutusel oleva parkimisloa ja selle väljastamise.

Järgmisena tuleb hinnata, milliseid muudatusi kehtivas süsteemis või milliseid uusi õigusakte võib direktiivi rakendamine nõuda.