NordenBladet — Kolmapäeval teatas Euroopa Komisjon plaanist Euroopa 2030. aastaks uuesti relvastada. Eesmärk on, et Euroopa Liit muutuks 2030. aastaks usaldusväärseks sõltumatuks tegutsejaks kaitsevaldkonnas. Selleks on saadaval umbes 800 miljardit eurot raha, vahendab Iltalehti.
Valge raamatu keskne eesmärk on ka Ukraina toetamise jätkamine. Kiirustamise põhjuseks on asjaolu, et komisjonile laekunud luureandmete kohaselt võib Venemaa Euroopat rünnata 3-5 aasta jooksul.
Kolmapäeval kirjeldas komisjoni ametlik allikas Venemaa ohtu Euroopale kui ohtu, mis „juba avaldub Ukrainas”.
„Putinile tuleb luua heidutus ja seetõttu on selle dokumendi elluviimine oluline,” ütles kaitsevolinik Andrius Kubilius kolmapäeval komisjoni pressikonverentsil.
Teine kiirustamise põhjus on geopoliitilise olukorra kiire halvenemine.
USA toetust Euroopale ei saa pidada kindlaks, ütles kolmapäeval komisjoni ametlik allikas.
Iseenesest pole kolmapäeval ilmunud valges raamatus midagi uut. See kirjeldab, millised võimed Euroopal puuduvad, kui USA on seni kandnud peamist vastutust nõudlike sõjaliste operatsioonide läbiviimise eest Euroopa kaitsmiseks.
Kahekümneleheküljelises esitluses ei toodud ka uusi rahastamisvõimalusi.
Komisjoni sõnul on valges raamatus uus see, et esmakordselt ühendab komisjon rahastamise, juhtprojektid, kaitsetööstuse tugevdamise ja regulatsiooni lihtsustamise.
Uus on ka väljakutseid pakkuv olukorrapilt ja rõhutamine, et EL-i riikide koostöö suurendamisega saavutavad EL-i riigid rohkem.
EL-i sõjaliste võimete puudujääkide kõrvaldamiseks on valges raamatus välja toodud seitse peamist projekti, mis hõlmavad õhu- ja raketikaitset, suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja rakette, droone, sõjalist mobiilsust, tehisintellekti, kvant-, küber- ja elektroonilist sõda, aga ka strateegilisi võimaldajaid, nagu lahinguvõime ja kriitilise tähtsusega infrastruktuur.
Soome ja teised EL-i Venemaa piiririigid leidsid valges raamatus eraldi äramärkimist seoses EL-i idapiiri ehk niinimetatud „idapiirikilbi” kaitsmise tähtsusega.
Idakilbi projektis võiks osa liikmesriike luua integreeritud maismaapiiri haldamise mehhanismi Venemaa ja Valgevene rünnakute ja hübriidrünnakute vastu.
Valges raamatus on kirjas, et projekt võib hõlmata terviklikku kombinatsiooni erinevatest füüsilistest tõketest, infrastruktuuri arendamisest ja kaasaegsetest valvesüsteemidest.
Raha Euroopa relvastamiseks aastaks 2030 on hinnanguliselt 800 miljardit eurot.
Peamise rahastamisvahendina on komisjon varem välja toonud 150 miljardi suurusel ühisvõlal põhineva rahastamisvahendi Safe, millest saab liikmesriikidele anda laenu ühiste kaitseinvesteeringute toetamiseks.
Tööriist võimaldab ühiseid ostusid ja ühiseid arendusprojekte, mis keskenduvad seitsmele kriitilisele võimekuse valdkonnale.
Komisjon on teise rahastamisvahendina esitanud paindlikkuse riikliku erandiklausli kohaldamiseks.
Praktikas tähendab see nn defitsiidireegli lõdvendamist, mis võimaldab nelja aasta jooksul tõsta liikmesriikide kaitsekulutusi 1,5 protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist.
EL-i tasandil tervikuna on see summa hinnanguliselt 650 miljardit eurot.
Soome seisukohalt põhjustas muret, et komisjoni varasemates plaanides oli defitsiidi võrdlusaastaks toodud 2023. aasta, mil Soome panustas palju kaitsesse.
Praktikas tähendanuks 2023. aasta aluseks võtmine seda, et Soome ei saaks endale lubada kaitsekulutustesse nii palju investeerida võrreldes sellega, kui võrdlusaastaks oleks võetud varasemad aastad.
Kolmapäeval avaldatud valges raamatus on vastavalt Soome soovidele võrdlusaastaks seatud 2021. aasta. See võimaldab suuremaid kaitseinvesteeringuid ilma riskita sattuda komisjoni „vaatluskategooriasse”.
Kaitse rahastamise vahendite hulka kuulub ka juba olemasolevate EL-i toetusinstrumentide kasutamine, näiteks kasutamata regionaalarengu vahendite kasutamine kaitseks.
Muud rahastamisviisid on Euroopa Investeerimispanga lisainvesteeringud ja erakapitali kasutamise suurendamine kaitseinvesteeringuteks.
Komisjoni hinnangul peab Euroopa kaitsetööstus liikuma rahuaja režiimilt sõjaaja režiimile.
Sellele üleminek nõuab mitmeid tegevusi, näiteks tööstusvõimsuste suurendamist näiteks ühishangete ja pikaajaliste tellimuslepingute kaudu.
Samuti on võtmetähtsusega Euroopa ühisturu süvendamine, regulatsiooni lihtsustamine ning teadus- ja arendustegevuse suurendamine.
150 miljardi euro suuruse laenurahaga rahastatavad ühisprojektid on avatud vaid EL-i riikide kaitsetööstusele ja nendele kolmandatele riikidele, kes on EL-iga kaitselepingu sõlminud.
Komisjoni hinnangul peab laenutaotlejaid olema vähemalt kaks ja vähemalt üks peab olema EL-i riik. Partnerriigiks võib olla näiteks Ukraina või mõni muu kolmas riik – teatud tingimustel.
Lisaks tuleb vähemalt 65 protsenti ühiselt hangitud toodete kuludest kulutada EL-is, Norras ja Ukrainas.
Komisjon teeb ettepaneku, et kui ühisprojektid hõlmavad kaitsesüsteeme, mille jaoks ei ole taskukohast EL-i lahendust, peaksid liikmesriigid algatama vastavate Euroopa tehnoloogiate ja võimete arendamise.
„Euroopa pooldamise” lähenemisviis välistab USA, Ühendkuningriigi ja Türgi, kui nad ei sõlmi EL-iga eraldi kaitselepingut.
Kubilius meenutas kolmapäeval, et EL on valmis sõlmima uusi kaitseleppeid.
Kedagi pole välistatud, ütles Kubilius.
Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas seevastu rõhutas, et näiteks Suurbritanniaga on koostamisel kaitselepe, mis tema sõnul valmib loodetavasti mais.
150 miljardi euro suurune laenuelement ei hõlma ka projekte, mille puhul kolmandal riigil, näiteks USA-l, on „disaini privileeg”, mis võib kehtida teatud komponentide või piirangute suhtes.
See piirang suleb näiteks USA õhu- ja raketitõrjesüsteemi Patriot ning muud USA relvasüsteemid, mille jaoks neil on kasutuspiirangud.
EL-i liikmesriigid otsustavad lõpuks, millised üleeuroopalised kaitseprojektid käivitatakse ja milline elluviimise vorm nende jaoks valitakse.
Kaitsekomissar Kubiliuse sõnul võiksid esimesed projektid saada kinnituse suveks.
