Fääri saared: Aktsiaanalüütik Per Grønborg usub, et pangad liiguvad oma õiglase väärtuse suunas

By

-

jaanuar 26, 2026

Aktsiaanalüütik Per Grønborg toob välja kaks peamist põhjust, miks Føroya Banki aktsia on viimase aasta jooksul teinud läbi järsu tõusu.

Grønborgi* sõnul on edu taga kombinatsioon Euroopa pangandussektori üldisest heast käekäigust ja konkreetse panga tugevatest tulemustest, vahendab kvf.fo.

Euroopa pankade edu
2025. aasta oli pankadele Euroopas väga edukas. Suurpankade tootlus oli ligikaudu 75 protsenti, samas kui Kopenhaageni börsil noteeritud pankade keskmine tootlus jäi 63 protsendi juurde.

Selles võrdluses oli Føroya Banki Kopenhaageni börsi parim: panga kogutootlus koos dividendidega oli 2025. aastal 114 protsenti. Ükski teine pank ei saavutanud nii kõrget taset.

Investorite kindlustunne on taastunud
Analüütiku hinnangul on turg nüüd valmis maksma kasumi eest tunduvalt kõrgemat hinda kui aasta tagasi.

Kui vaadata Taani nelja suurimat panka, siis aasta alguses olid investorid valmis maksma 7,4-kordset oodatavat kasumit (2026. aastaks).
Aasta lõpuks oli see näitaja tõusnud 11,5-kordseks.

See umbes 50-protsendiline väärtuse ümberhindamine mõjutas otseselt ka Føroya Banki aktsiat.

Alahindamise lõpp
Grønborg selgitab, et pangaaktsiad olid varem ebaõiglaselt madalal tasemel. Pärast madalate intresside perioodi ja intressitõusude algust 2022. aastal olid investorid ettevaatlikud, kartes majanduslangust.

Nüüd on aeg näidanud, et majandus pidas vastu ja riskid olid arvatust väiksemad. Seetõttu on investorid valmis maksma hinda, mis peegeldab pankade tegelikku väärtust.
_______________________

* Per Grønborg on kogenud Taani aktsiaanalüütik, kes on spetsialiseerunud finantssektorile ja eriti Põhjamaade pankade analüüsile. Ta on Kopenhaagenis tegutsev analüütik, kes jälgib Taani börsil (Nasdaq Copenhagen) noteeritud ettevõtteid. Kuna Føroya Banki on noteeritud just Kopenhaageni börsil, kuulub see tema analüüsitavate ettevõtete hulka, kuigi pank ise asub Fääri saartel.

Grønborg on töötanud mitmetes suurtes finantsasutustes (näiteks Danske Bank ja SEB) ning on praegu tuntud sõltumatu ekspert, kelle hinnanguid pankade käekäigu ja börsipotentsiaali kohta tsiteeritakse sageli Taani ja Fääri saarte majandusmeedias.

Soome-Saksa vesinikutoru hakkab Eestis kulgema kas läbi Pärnu- või Valgamaa

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Plaanitav Põhjamaade–Balti vesinikukoridor on mastaapne taristuprojekt, mille eesmärk on ühendada kuus riiki ja võimaldada vesiniku transporti Soomest läbi Baltikumi Saksamaale. Eesti roll oleks toimida transiidiriigina, mis eeldab uue, ligikaudu 200–250 kilomeetri pikkuse maa-aluse torujuhtme rajamist põhjarannikult Läti piirini.

Trassivalik ja tehnilised lahendused

Võimalike asukohtadena nähakse trassi kulgemist läbi Pärnu- või Valgamaa. Keskkonna ja inimeste häirimise minimeerimiseks peetakse kõige mõistlikumaks paigutada toru juba olemasolevate elektri- või gaasitrasside koridoridesse, kuigi ei välistata ka täiesti uue trassi loomist. Tehniliselt kaalutakse varianti ehitada ühe suurema toru asemel kaks paralleelset, mis tagaks tarnekindluse ka hooldustööde ajal.

Majanduslik kasu ja tulevikuvaade

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eleringi hinnangul tooks projekt riigile tulu transiiditasudest ning looks baastaristu, millega saaksid hiljem liituda ka kohalikud ettevõtjad. Kuigi praegu ei pruugi vesinik olla veel majanduslikult konkurentsivõimeline, nähakse selles potentsiaali 5–10 aasta perspektiivis, eriti kui taastuvenergia hind langeb ja Saksa tööstus vajab maagaasile alternatiivi.

Riigi eriplaneeringu algatamise otsust, mis hõlmab 24 omavalitsust, on oodata lähikuudel. Planeeringu koostamise kuludest poole katab Euroopa Liit.

Avafoto: Kuut riiki läbiv Põhjamaade–Balti vesinikukoridor (Nordic-Baltic Hydrogen Corridor – NBHC)

Peaministri AI-nõukoda (Eesti.ai) asub juhtima Markus Villig

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Peaminister Kristen Michali tehisintellekti nõukoda ehk Eesti.ai algatust asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig.

Teisipäeval (27.01.2026) antakse start uuele ja Eesti lähima kümne aasta arengut oluliselt mõjutavale Eesti.ai algatusele, mille eesmärk on koostöös rahvusvaheliste ettevõtjate ja ekspertide, Eesti tehnoloogiaettevõtete ja investorite ning avaliku sektoriga käivitada AI kasutuselevõtu ja arendamise programm kõigis valdkondades, kus selleks on võimalused ja potentsiaal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

AI rakendamisega võiks Eesti inimeste töö olla kümne aasta pärast kaks korda rohkem väärt, usuvad algatuse eestvedajad.

Nõukoja tööd asub juhtima Bolti asutaja Markus Villig, nõukoja liikmed on veel IT-visionäär Linnar Viik ning tehnoloogiaettevõtjad Sten Tamkivi (Skaala), Kaspar Korjus (Pactum) ja Taavi Madiberk (Skeleton).

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on vajadus Eesti.ai algatuse järele ühelt poolt tingitud globaalsetest trendidest, nagu rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine.

“Teisalt võimaldab tehisaru kiire areng ja nutikas kasutamine anda hoo meie konkurentsivõimele ja majandusele ehk teha vähemate inimestega rohkem, targemalt ja suurema lisandväärtusega tööd,” seisab algatuse tausta selgitavas teates.

Lähemalt tutvustavad asjaosalised nõukoja tööd teisipäeval.

Loe lisaks:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

KES mängivad võtmerolli Eesti tehnoloogia ökosüsteemi rahastamisel ja arendamisel

Soome asub juhtima Läänemere veealuse taristu kaitset uue seirekeskuse kaudu

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Soome piirivalve teatas esmaspäeval plaanist luua koos teiste Läänemere riikide ja Euroopa Komisjoniga uus mereseirekeskus. Algatuse eesmärk on tõhustada järelevalvet Soome lahel ning kaitsta kriitilise tähtsusega veealust taristut.

Vajadus kiirema sekkumise järele

Projekti eestvedajaks saab Soome, kuid sarnased keskused on kavas luua kõigis Läänemere-äärsetes riikides. Uue süsteemi loomise ajendiks on viimastel aastatel toimunud intsidendid, kus on sihilikult kahjustatud merepõhjas asuvaid gaasitorusid ja sidekaableid – seda nii Eesti ja Soome vahel kui ka mujal Läänemeres.

Soome rahvusringhäälingu Yle vahendusel on algatuse siht parandada riikide võimekust reageerida operatiivselt kahtlastele tegevustele nii territoriaalvetes kui ka majandusvööndis. Millal keskus täpselt tööd alustab, pole praegu veel teada.

Turvalisus on juba kõrgendatud tähelepanu all

Uus algatus täiendab olemasolevaid julgeolekumeetmeid. Juba eelmise aasta jaanuaris käivitas NATO vastusena taristurünnakutele missiooni “Baltic Sentry” (Läänemere vahimees). Allianss on piirkonda toonud täiendavaid sõjalaevu ja lennukeid, et valvata energiakandjate ja sideühenduste turvalisust merepõhjas.

Sissekirjutuse sundvalik seab raskustesse soome koolide tegevuse Eestis

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Tallinnas ja Tartus tegutsevad soome koolid on sattunud kriitilisse olukorda, mille põhjuseks on Eesti ja Soome vaheline tõhustatud andmevahetus. Uus kord, mis pidi bürokraatiat vähendama, on tekitanud olukorra, kus koolid võivad kaotada suure osa oma rahastusest ja seisavad silmitsi sulgemisohuga, vahendab Yle.fi.

Üks inimene, üks aadress

Probleemi tuum peitub rahvastikuregistrite automaatses andmevahetuses. Alates käesoleva aasta algusest kehtib range põhimõte: inimesel saab olla ametlik elukoht registreeritud kas ainult Eestis või ainult Soomes. Topelt-sissekirjutus, mis varem oli paljudele kahe riigi vahel liikuvatele peredele tavaline, ei ole enam võimalik. Kui inimene ise valikut ei tee, määrab süsteem elukoha automaatselt ühte riiki, kustutades teise.

–> Siseministeeriumi INFO sulle, kel elukoht nii Eestis kui Soomes

Miks see koole mõjutab?

Soome riik toetab välismaal asuvaid soome koole (sh Tallinnas ja Tartus) pearahasüsteemi alusel, kuid sellel on konks. Rahastust makstakse vaid nende Soome kodanikest õpilaste eest, kellel on säilinud sissekirjutus Soome omavalitsuses. Loogika on selles, et riik toetab ajutiselt välismaal viibivate laste haridust.

Kuna Eestis elamine eeldab siinset registreerimist ja uus süsteem tühistab seepeale automaatselt Soome sissekirjutuse, kaob õpilasel õigus Soome riigi toetusele, isegi kui pere viibib Eestis ajutiselt.

Ebavõrdne seis teiste riikidega

Tallinna soome kooli direktori Riitta Kemppaineni sõnul on olukord ebaõiglane võrreldes teiste välismaal asuvate soome koolidega (nt Hispaanias või Venemaal). Kuna Soomel puudub nende riikidega sarnane automaatne andmevahetuslepe, ei tea Soome register tegelikku olukorda ja seal elavad lapsed saavad pearaha edasi. Eesti soomlased on aga läbipaistvuse tõttu “karistatud”.

–> Soome pered kolivad Hispaaniasse, aga jätavad laste sissekirjutuse Soome – põhjus võib olla üllatav

Rahaline mõju on märkimisväärne:

Soome riigi toetus katab Tallinna kooli eelarvest ligi 55–60%.
Sügisel kaotas toetuse juba kuus õpilast, sest vanemad pidid loobuma Soome aadressist.
Ilma selle toetuseta on koolide jätkamine suure küsimärgi all, vaatamata sellele, et vanemad maksavad ka õppemaksu (sõltuvalt kodakondsusest ca 2400–3900 eurot aastas).

Vanemate palve: muutke reegleid

Lapsevanemad ja kooli toetajad on pöördunud Soome haridusministeeriumi poole selge sõnumiga: praegune elukohanõue on iganenud ega kohtle kodanikke võrdselt. Nad leiavad, et Soome kodakondsusega lapsel peaks olema õigus riiklikule haridustoele ametlikus soome koolis sõltumata sellest, kummas registris ta parasjagu arvel on.

Kui rahastamismudelit ei muudeta, võib Tallinna soome kool uksed sulgeda juba sel aastal.