Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – Grunnlovsdagen

By

-

mai 17, 2025

NordenBladet – Norra tähistab igal aastal 17. mail oma iseseisvuspäeva – põhiseaduse päeva (norra keeles Grunnlovsdagen), mis on üks silmapaistvamaid ja unikaalsemaid rahvuspühasid maailmas.

Erinevalt paljude riikide iseseisvuspäevadest, mis sageli keskenduvad militaarvõidule või revolutsioonile, on Norra 17. mai tähenduslik just seetõttu, et see rõhutab rahumeelset demokraatia sündi. See päev sümboliseerib norralaste rahvuslikku identiteeti, uhkust oma ajaloo üle ja pühendumust vabadusele ning põhiseaduslikule korrale.

Ajalooline taust

Norra põhiseaduse päev tähistab 17. mail 1814 Eidsvollis vastu võetud põhiseadust. Pärast Napoleoni sõdu, mille tagajärjel Taani pidi loovutama Norra Rootsi kuningriigile (Kieli rahulepinguga), otsustasid norralased keelduda passiivsest võimuvahetusest.

Norras kogunes 112-liikmeline rahvuskogu, mis kuulutas Norra 17. mail 1814 iseseisvaks kuningriigiks ja võttis vastu ühe vanima endiselt kehtiva põhiseaduse maailmas, mis oli tugevalt inspireeritud Ameerika ja Prantsuse revolutsioonide demokraatlikest ideedest. Kuigi Norra ühendati hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna (1814–1905), säilitas riik oma põhiseaduse ja ulatusliku sisepoliitilise autonoomia.

17. mail mail 1814 võttis Norra Eidsvollis vastu oma põhiseaduse. Sellega püüti taastada Norra iseseisvus pärast aastasadu kestnud Taani ja Rootsi ülemvõimu. Kuigi Norra liitus hiljem Rootsi kuningriigiga personaalliiduna, jäi põhiseadus kehtima ja seda peetakse iseseisvuse sümboliks.

Allikad:
Store norske leksikon (SNL): Grunnloven 1814The Norwegian Parliament (Stortinget): About the Constitution

Tänapäevane tähistamine

Tänapäeval on 17. mai Norra tähtsaim rahvuspüha, mida tähistatakse kogu riigis rõõmsameelsete rongkäikude, rahvarõivaste, muusika ja kogukondlike pidustustega. Eriline rõhk on lasterongkäikudel (barnetog), mis väljendavad Norra rahuarmastavat vaimu ja demokraatlikke väärtusi.

Olulised elemendid:

Rahvarõivad (bunad): Kohalikest piirkondadest pärit rahvariided, mida kannavad tuhanded inimesed rongkäikudes.
Lippude rohkus: Norra lippe lehvitatakse igas aknas ja tänaval.
Kuningapere osalus: Oslos tervitavad kuningas Harald V ja kuninganna Sonja rahvast kuningalossi rõdult.
Toit ja traditsioonid: Lapsed söövad jäätist ja viinereid, pered peavad piknikke, tähistamine on väga kodanikukeskne.

Allikas:
The Royal House of Norway: 17 May Celebrations
Visit Norway: 17 May – Constitution Day

Demokraatia ja rahvuslik ühtsus

Eriliseks teeb Norra 17. mai tähistamise selle rahumeelne ja tsiviilne olemus. Päeva keskmes ei ole sõjavägi ega relvastatud jõud, vaid rahva tahe, laste roll tuleviku kujundajatena ja pühendumus põhiseaduslikule riigikorrale.

Norralaste jaoks on see päev rahvusliku ühtsuse ja vabaduse sümbol. See ei ole ainult ajalooline meenutus, vaid ka iga-aastane kinnitus Norra identiteedile: olla demokraatlik, sõltumatu ja ühtehoidev rahvas.

Norra iseseisvuspäev, 17. mai, on rohkem kui lihtsalt rahvuspüha – see on elav ja kaasav demokraatia tähistamine. See peegeldab norralaste rahulikku võitlust oma suveräänsuse eest ning uhkust oma riikliku ja kultuurilise iseseisvuse üle. Grunnlovsdagen on päev, mil kogu rahvas, vanast nooreni, tuleb tänavatele mitte protestima, vaid pidutsema – rahu, vabaduse ja põhiseaduse nimel.

Avafoto: NordenBladet

Soomes tuleb Kela hüvitistes suur muutus

By

Helena-Reet Aari

-

mai 7, 2025

NordenBladet — Mai alguses hakkas kehtima sotsiaalkindlustusameti Kela eratervishoiu hüvitiste laiendamine. Muudatused puudutavad suutervishoidu, füsioteraapiat, viljakusravi ja günekoloogilist ravi, seisab Kela teates.

Need asjad muutuvad:

Hambaravi
Kela hüvitist suunatakse edaspidi ennetavale suutervishoiule ja sidekoehaiguste ravile. Hambahügienisti juurde pääseb nüüd kaks korda aastas ilma hambaarsti saatekirjata.

Arsti saatekirjaga hüvitatakse suuhügienisti ravi maksimaalselt 15 korda kahe aasta jooksul ja seda ka edaspidi. Samuti on endiselt võimalik hüvitada suu ja hammaste tervisekontrolli igal teisel aastal.

Füsioteraapia
Kela hüvitist saab maksimaalselt nelja füsioteraapiavisiidi eest aastas. Füsioteraapiasse saab pöörduda ilma arsti saatekirjata.

Isegi kui teil on saatekiri, saate ikkagi hüvitist ainult nelja visiidi eest.

Günekoloogiline ravi ja viljakusravi
Kela saab hüvitada günekoloogi määratud viljakusravi kulud, kui viljatus on tingitud haigusest ja isik on alla 43-aastane.

Üle 43-aastastele isikutele võib hüvitist määrata igal üksikjuhul eraldi.
Samuti on suurendatud günekoloogiliste ravide eest makstava hüvitise suurust.

Venemaa nõuab Fortumilt ja Outokumpult 2 500 000 000 eurot hüvitist

By

Helena-Reet Aari

-

mai 7, 2025

NordenBladet — Venemaa riigifirma Rosatom kaebas Soome ettevõtted Moskvas kohtusse. Fortumilt ja Outokumpult nõutakse seoses Hanhikivi 1 elektrijaama lepingu lõpetamisega 227,8 miljardit rubla (ligikaudu 2,5 miljardit eurot) hüvitist.
Teave on kättesaadav kohtudokumentidest ja Rosatomi pressiteatest, vahendab Reuters. Juhtunust teatavad ka mitmed Venemaa meediaväljaanded, sealhulgas kremlimeelne Gazeta, uudisteagentuur Interfax ja Peterburi uudistekanal Fontanka.

Reutersi andmetel nõuab Rosatom rahalise kahju hüvitamist, mis talle tekkis Hanhikivi 1 elektrijaama ehituse EPC lepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. Lisaks nõutakse hüvitist aktsionäride lepingu rikkumise, kütuse tarnelepingu rikkumise ja laenu tagasimaksmisest keeldumise eest.

Soome ettevõte Fennovoima teatas, et lõpetas 2022. aasta mais jaama tarnelepingu Rosatomiga pärast seda, kui Venemaa oli alustanud ulatuslikku agressioonisõda Ukrainas. Ettevõte põhjendas lepingu lõpetamist muu hulgas pika aja jooksul tekkinud oluliste hilinemistega. Lisaks sellele suurendas Ukraina sõda projektiga seotud riske.

Rosatom nõudis seejärel Fennovoimalt ligikaudu kolme miljardi euro suurust hüvitist. Fennovoima, mille omanike hulka kuuluvad Fortum ja Outokumpu, on omakorda nõudnud Rosatomilt ligikaudu kaks miljardit eurot hüvitist tarnete hilinemise ja suutmatuse eest tarnida.

Aastal 2013 sõlmitud lepingus hinnati Hanhikivi 1 elektrijaama investeeringuteks 6,5–7 miljardit eurot. Elektrijaama ehitamist ei alustatud kunagi.

Enne Venemaa agressioonisõda oli Fortum Venemaa energiaturul märkimisväärne välisinvestor. Venemaa riik võttis ettevõtte Venemaal olnud vara Venemaa presidendi Vladimir Putini korraldusega üle 2023. aastal.

Rootsi plaanib migrantide tagasisaatmistoetusi tõsta 900 eurolt 32 000 euroni

By

Helena-Reet Aari

-

mai 7, 2025

NordenBladet — Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et integratsiooni tuleb kontrollida ja tõsta migrantide tagasisaatmistoetusi 900 eurolt 32 000 euroni.

Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles intervjuus Euronewsile, et rände üle kontrolli alla saamiseks on absoluutne vajadus.

Ta kordas oma ettepanekut suurendada oluliselt rahasummat, mida Rootsi migrantidele riigist lahkumise rahaliseks stiimuliks pakub.

Praegune toetus on 900 eurot täiskasvanu kohta

Selle algatuse edu on aga seni olnud piiratud. 2023. aastal rahuldati Rootsi migratsiooniameti andmetel vaid üks taotlus 70-st.

Selle suundumuse ümberpööramiseks tõstaks valitsuse uus ettepanek summat 32 000 euroni, mis tähendab 3400% kasvu.

Kuigi vabatahtliku tagasipöördumise rahaliste stiimulite kontseptsioon on kehtinud aastakümneid, ammutab Kristersson nüüd inspiratsiooni Taanist, mis on seadnud sihtrühmaks 22 000 inimest.

„Kopeerime põhimõtteliselt Taani mudelit ja tõstame seda summat päris oluliselt, et kergendada olukorda neil, kes mõistavad, et nad eelistavad minna tagasi oma kodumaale ja ei tunne erinevatel põhjustel, et Rootsis elu hästi toimib,” ütles ta.
Kristersson tõdes, et meetod ei meeldi paljudele, kuid tõi esile selle aluseks oleva probleemi.

„Ma ei usu, et see oleks meetod, mis väga paljude puhul töötab, aga meil on integratsiooniga probleem ja kui inimesed, kellel on seaduslik õigus Rootsis viibida, aga põhimõtteliselt ei integreeru, põhimõtteliselt ei hinda rootslaste elukorraldust, siis vähemalt mõtleksid inimesed oma päritoluriiki tagasipöördumise peale,” sõnas ta.

Ettepanek peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.
Samuti avaldas Kristersson tugevat toetust reguleeritud rändepoliitikale, nagu EL-i rändepakt, ning rõhutas, et tagasilükatud taotlustega varjupaigataotlejad ei tohiks Euroopasse jääda.

„Praegu on meil nii, et umbes 80% neist, kellel on negatiivne varjupaigaotsus, jäävad sellegipoolest Euroopasse. See on Rootsis lihtsalt vastuvõetamatu. Oleme sellega hakkama saanud, ma arvan, et meil on praegu umbes 20% jäänud, kuigi nad ei tohiks negatiivse otsuse puhul siin olla. Nii et me peame rände üle kontrolli kindlasti saama,” lisas ta.

Ta märkis, et suhtumine Euroopas on järsult muutumas, mis võib muuta rändepoliitika poliitilisi otsuseid lihtsamaks. Euroopa Komisjon pakkus hiljuti välja meetmed ebaseaduslike migrantide kodumaale tagasisaatmise tõhustamiseks.

Mihkelson ja Rõivas osalevad Ukrainas Kiievi julgeolekufoorumil

By

Helena-Reet Aari

-

mai 7, 2025

NordenBladet — Mihkelson esineb reedel koos Soome, Leedu ja Rootsi poliitikute ja ekspertidega arutelul, kus räägitakse Põhja- ja Baltimaade juhtrollist Venemaa agressiooniga võitlemisel, Ukraina toetamisel, piirkondliku julgeoleku tugevdamisel ja Euroopa strateegilise hoiaku kujundamisel. Samuti osaleb Mihkelson Venemaa ohtu ja Euroopa julgeolekut käsitlevas paneelis, millest võtab Austria, Bulgaaria, Leedu, Prantsusmaa ja Ukraina esindajate kõrval osa ka Venemaa opositsiooniaktivist Garry Kasparov.

Väliskomisjoni liige Luisa Rõivas esineb foorumil diskussioonis, kus räägitakse Ida-Euroopa rollist nii Venemaa agressioonile reageerimisel kui ka Euroopa ühtsuse hoidmisel ja julgeoleku tugevdamisel.

17. korda toimuva Kiievi julgeolekufoorumi fookuses on Venemaa agressiooni peatamise ning õiglase ja püsiva rahu saavutamisega seotud teemad. Üritus toimub päevil, mil möödub 80 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas ja tähistatakse Euroopa päeva, ning see toob kokku riigijuhid, militaarvaldkonna ja luurekogukonna esindajad, diplomaadid ning julgeoleku- ja välispoliitika eksperdid mitmelt poolt maailmast.

Enne Kiievi julgeolekufoorumi algust esineb Mihkelson täna pärastlõunal loenguga Tarass Ševtšenko Ülikoolis, kus ta räägib Ukrainast maailma poliitilisel kaardil.