Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks hoiuste intressid ei tõuse?

By

-

märts 31, 2026

Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks hoiuste intressid ei tõuse?

NordenBladet – Rootsi Keskpanga (Riksbanken) juht Erik Thedéen juhib tähelepanu ebakõlale pankade käitumises: samal ajal kui kodulaenude intressimäärad tõusevad kiiresti, on hoiuste intressimäärad jäänud maha. Keskpanga juht kutsub panku üles õiglusele – kui laenud lähevad kallimaks, peavad ka hoiustajad saama oma raha eest kõrgemat tootlust, kirjutab Aftonbladet.

Thedéeni sõnul on ootuspärane, et ka pangad tõstavad kodulaenude intresse, kuna nende endi rahastamine turul on muutunud kallimaks. Keskpanga juht püstitas küsimuse, miks ei tõsteta samas tempos intresse säästu- ja arvelduskontodel, kus korrelatsioon turuintressidega peaks olema samuti tugev.

Vahetult pärast Thedéeni kriitikat teatas suurpank SEB, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäära 0,15 protsendipunkti võrra (sama palju, kui tõusis nende ujuv kodulaenuintress).

Thedéen hoiatas ka, et pingeline olukord Lähis-Idas ja kõrge nafta hind avaldavad survet inflatsioonile (eriti kütusehindade kaudu). See võib sundida keskpanka rahapoliitikat karmistama.

Kuigi keskpanga ametlik prognoos alles kaks nädalat tagasi nägi ette intressitõusu alles 2027. aasta lõpus, on turgude ootus drastiliselt muutunud. Praegune turuhindade tase viitab võimalusele, et Rootsi baasintressimäära võidakse tõsta koguni kolm korda juba käesoleva aasta jooksul.

Vaatamata suurele volatiilsusele toorme- ja võlakirjaturgudel, ei näe keskpanga juht hetkel Rootsi finantssüsteemile otsest ohtu.

Loe ka:
Norra kodulaenukliendid on oodatust märksa aktiivsemad: müüt passiivsest tarbijast on murtud
KUI SUUR peab olema Soomes sissetulek, et saada kodulaenu?

Rootsi: 11-aastane poiss pidi täitma tapmiskorralduse – kohus määras lapsele riikliku hoolduse (LVU)

By

Helena-Reet Aari

-

märts 31, 2026

NordenBladet – Põhja-Rootsi halduskohus otsustas võtta 11-aastase poisi riiklikule hooldusele (LVU), kuna last kahtlustatakse seotuses palgamõrva plaaniga. Juhtum on tekitanud Rootsi avalikkuses sügavat muret alaealiste kaasamise pärast organiseeritud kuritegevusse.

Uudisteagentuuri Siren andmetel tugineb kohtuotsus asjaolule, et poiss oli vahetult seotud vägivaldse kuriteo ettevalmistamisega. Uurimise kohaselt oli poisi sõber võtnud vastu tellimusmõrva täideviimise ülesande ning pärast politsei poolt kinni pidamist tunnistas sõber, et ka 11-aastane poiss pidi rünnakus osalema.

Viimase hetke loobumine ja ähvardused

Kohtudokumentidest selgub, et 11-aastane poiss loobus kuriteos osalemisest viimasel hetkel. Loobumise põhjuseks oli hirm, et ta võidakse ka ise sündmuskohal tappa.

Politsei uurimine paljastas lapse murettekitava olukorra:

Võlgnevus: 11-aastane poiss on kuritegelikele tellijatele võlgu.
Ähvardused: Poiss on saanud kurjategijatelt otseseid ähvardusi.
Värbamine: Juhtum ilmestab võigast trendi, kus kuritegelikud rühmitused kasutavad karistamatuse lootuses ära üha nooremaid lapsi.

Sundhooldus kaitsemeetmena

Halduskohus leidis, et poisi kodune keskkond ja praegune elukorraldus ei suuda tagada tema turvalisust ega takistada edasist kuritegelikku tegevust. Seetõttu rakendati lapse suhtes noorte hoolekande seadust (LVU), mis võimaldab last hoida turvalises keskkonnas ja isoleerida ta kuritegelikest mõjutustest.

Juhtum on Rootsis taas vallandanud debati karistusseadustiku ja sotsiaalsüsteemi suutlikkuse üle kaitsta lapsi, keda jõugud süstemaatiliselt värbavad rasketeks isikuvastasteks kuritegudeks.

Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ühe kuu jooksul

By

Helena-Reet Aari

-

märts 31, 2026

Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ühe kuu jooksul

NordenBladet – Eelmisel nädalal peeti Taanis lennu ajal kinni lennufirma SAS stjuardess, kes oli tarvitanud alkoholi. Tegemist on juba teise sarnase vahejuhtumiga lennufirma personaliga viimase kuu jooksul.

Veebruari lõpus leidis aset sarnane intsident Stockholmi Arlanda lennujaamas, kus stjuardess andis positiivse alkoholiproovi. Viimane juhtum leidis aset möödunud nädalal Taanis toimunud lennu käigus, mille järel sekkus politsei.

Lennufirma SAS on kinnitanud, et nad on juhtunust teadlikud, kuid ei soovi konkreetseid üksikasju personali puudutavate menetluste tõttu kommenteerida. Juhtumiga tegeleb edasi politsei.

“SAS-is kehtib töö ajal täielik nulltolerants alkoholi ja narkootikumide suhtes. Me suhtume juhtunusse väga tõsiselt,” ütles SAS-i pressijuht Alexandra Lindgren Kaoukji e-kirjas väljaandele Aftonbladet.

Vastavalt lennundusreeglitele on purjus peaga töötamine ränk rikkumine, mis seab ohtu lennuohutuse ja toob kaasa kohese töölt kõrvaldamise ning kriminaalmenetluse.

Ülevaade lennufirmast SAS

SAS (Scandinavian Airlines) on Taani, Norra ja Rootsi ühine rahvuslik lennufirma, mis asutati 1946. aastal. See on üks Skandinaavia suurimaid ja tuntumaid lennuettevõtteid, mille peamised lennujaamad asuvad Kopenhaagenis, Stockholmis ja Oslos.

Võrgustik: Pakub laiaulatuslikku lennuvõrgustikku Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Allianss: SAS oli üks Star Alliance’i asutajaliikmetest, kuid liikus 2024. aastal üle SkyTeami liitu.
Fookus: Ettevõte on tuntud oma täpsuse ja kvaliteetse teeninduse poolest, kuid on viimastel aastatel läbinud mahukaid finantsstruktuuri muudatusi, et parandada konkurentsivõimet maailmaturul.

Avafoto: Purjus SAS-i töötaja peeti kinni – teine juhtum ühe kuu jooksul. Karikatuur (NordenBladet)

Rootsi: Gulan Avci valiti Liberalerna esinumbriks Stockholmis

By

Helena-Reet Aari

-

märts 31, 2026

Gulan Avci valiti Liberalerna esinumbriks Stockholmis

NordenBladet – Liberalerna (Liberaalid) on kinnitanud, et erakonna uueks esinumbriks Stockholmi linnavolikogu valimisnimekirjas saab Gulan Avci. Ta vahetab välja Jan Jönssoni, kes lahkus poliitikast protestiks erakonna koostöö suuna üle.

Pärast Jan Jönssoni ootamatut lahkumist poliitiliselt areenilt on Liberaalid leidnud uue juhi, kes hakkab vedama pealinna valimiskampaaniat. Gulan Avci, kogenud poliitik ja senine parlamendiliige, võttis teate vastu tänulikkusega.

„Suur tänu usalduse eest. Ootan põnevusega, et saaksin koos oma erakonnakaaslastega astuda tugevasse valimisvõitlusse, võita stockholmlaste usalduse ja jätkata meie liberaalse poliitika arendamist, et muuta Stockholm veelgi paremaks pealinnaks,“ sõnas Avci ametlikus pressiteates.

Muudatus nimekirja tipus sai alguse pärast seda, kui senine tipp-poliitik Jan Jönsson teatas oma lahkumisest nii erakonnast kui ka poliitikast üldse. Jönssoni otsuse taga oli rahulolematus Liberalerna strateegilise valikuga nõustuda Rootsi Demokraatide (SD) võimaliku osalemisega valitsuses pärast valimisi.

Kes on Gulan Avci?

Gulan Avci on Rootsi poliitikas tuntud ja staažikas naispoliitik, kellel on pikaajaline kogemus nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Päritolu ja taust: Avci sündis 1977. aastal Türgis kurdi peres ning saabus Rootsi lapsena. Tema isiklik taust on tihti peegeldunud tema poliitilistes fookusteemades, nagu integratsioon ja inimõigused.
Poliitiline karjäär:
- Ta on olnud Riksdagi (Rootsi parlamendi) liige ja täitnud seal olulisi rolle, sealhulgas olnud erakonna majanduspoliitika kõneleja.
- Aastatel 2022–2024 töötas ta Liberalerna erakonnasekretärina, olles seega üks partei peamisi stratege ja organisatoorseid juhte.
- Varem on ta juhtinud ka Liberaalset Naisteühendust (Liberala kvinnor).
Fookusteemad: Avci on silma paistnud hääleka võitlejana auvägivalla vastu ja naiste õiguste eest. Majanduspoliitikas pooldab ta liberaalset turumajandust, rõhutades samas vajadust tugeva haridussüsteemi ja tõhusa integratsiooni järele, et tagada võrdsed võimalused kõigile ühiskonnakihtidele.

Avci asumine Stockholmi nimekirja etteotsa tähendab erakonna jaoks kogenud ja võitlusliku juhi kaasamist olukorras, kus partei peab tasakaalustama sisevastuolusid ja kõnetama linna valijaid keset muutuvaid poliitilisi liite.

Avafoto: Gulan Avci valiti Liberalerna esinumbriks Stockholmis (NordenBladet)

Norra mure ökoloogiliste riskide pärast kasvab: Murmansk on tõusmas Venemaa peamiseks naftaekspordi sõlmeks

By

Helena-Reet Aari

-

märts 31, 2026

Norra mure ökoloogiliste riskide pärast kasvab: Murmansk on tõusmas Venemaa peamiseks naftaekspordi sõlmeks

NordenBladet – Viimase nädala droonirünnakud Venemaa Läänemere terminalidele on sundinud riiki suunama naftaeksporti üha enam Koola poolsaarele. Norra ametnikud ja eksperdid hoiatavad, et Murmanski rolli kasv toob kaasa suurenenud keskkonnaohu, kuna piirkonnas opereerib küsitava tehnilise seisukorraga „varilaevastik“, vahendab thebarentsobserver.com.

Ukraina julgeolekuteenistuse ja relvajõudude korraldatud mastaapsed droonirünnakud Ust-Luga ja Primorski terminalidele on halvanud olulise osa Venemaa ekspordivõimekusest. Hinnanguliselt on rivist väljas ligi 40% riigi naftaekspordi mahust. Kuna ka Musta mere äärne Novorossiisk on olnud rünnakute sihtmärgiks, on Murmanski sadamast kujunenud Venemaa strateegiline väljapääsutee rahvusvahelistele turgudele.

Varilaevastik ja ökoloogiline oht

Murmanski tähtsus kasvab eelkõige Arktika naftaprojektide, nagu Vostok Oil ja Novy Port, teenindamisel. Suur osa sellest toodangust liigub maailmaturule vananevate ja puuduliku kindlustusega tankerite abil, mida tuntakse varilaevastikuna.

Norra parlamendiliige ja endine välisminister Ine Eriksen Søreide on väljendanud tõsist muret Norra rannikut läbivate aluste seisukorra pärast. Märtsis tuvastati Norra vetes 23 aasta vanune tanker Paz, millel puudus kehtiv tsiviilvastutuse konventsiooni (CLC) sertifikaat, mis tagaks kahjude hüvitamise võimaliku naftareostuse korral.

Norra valmisolek ja piirangud

Norra kalandus- ja merendusminister Marianne Sivertsen Næss kinnitas, et riik jälgib olukorda tähelepanelikult. Tankerite liikumiseks on kehtestatud liikluskorraldussüsteem, mis hoiab alused Norra rannikust vähemalt 40 kilomeetri kaugusel. See distants peaks tagama piisava reageerimisaja võimaliku õnnetuse korral.

Kuigi Norra ja Venemaa vaheline merepääste- ja reostustõrjeleping on endiselt jõus, on praktiline koostöö pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas märgatavalt vähenenud. Minister nentis, et kuigi Norral on tugev reostustõrje võimekus, võtaks rahvusvahelise abi kaasamine aega, mistõttu toetutakse vajadusel ka naftatööstuse ressurssidele.

Rahvusvaheline surve tugevneb

Samal ajal kui Norra keskendub seirele, on teised riigid asunud karmimatele meetmetele. Suurbritannia on andnud oma sõjaväele volitused varilaevastiku aluste pardale minekuks oma vetes, et piirata Venemaa sõjategevuse rahastamist. Sarnaseid sammu on astunud ka Prantsusmaa, kelle merevägi pidas hiljuti kinni Murmanskist teele asunud tankeri Deyna.

Keskkonnaorganisatsiooni Bellona nõunik Ksenia Vakhrusheva märkis, et Murmansk ei suuda tehnilistel põhjustel täielikult asendada Läänemere terminalide mahtusid, kuna tarneahelad on erinevad. Siiski püsib oht, et kontrolli vältimiseks Euroopa vetes hakkab Venemaa suunama jääklassita vanu tankereid Põhja-mereteele, mis suurendab riske Arktika haprale ökosüsteemile veelgi.

Alates 2025. aasta oktoobrist on Norra ranniku lähedal fikseeritud vähemalt 85 sanktsioneeritud varilaevastiku tankeri liikumine Koola poolsaare suunal.

Avafoto on illustreeriv ja loodud AI-ga. (NordenBladet)

Vaata ka:
Norra on pakkunud hädasadamat 131 Venemaa alusele