NordenBladet — „Meie esmane ülesanne peab olema Ukraina positsiooni tugevdamine — nii rahuläbirääkimistel kui ka pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on vaja suurendada sõjalist toetust Ukrainale,“ rõhutas Toomas Kivimägi. Ta tõi esile, et Eesti suunab 2027. aastani 0,25 protsenti oma SKT-st Ukraina sõjaliseks abiks ning kutsus ka teisi riike üles sellele eeskujule järgnema.
Riigikogu aseesimees rõhutas vajadust suurendada kaitsekulutusi. „Jah, see tähendab vähem uusi teid ja spordihalle, kuid see tähendab rohkem julgeolekut. Ukraina kogemus näitab selgelt, et julgeolek peab olema iga Euroopa riigi prioriteet number üks,“ ütles ta. Kivimägi teatas konverentsil osalejatele, et Eesti on otsustanud tõsta alates järgmisest aastast oma kaitsekulutused üle 5 protsendi SKT-st.
Ta kutsus riike üles kasutama Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks. „Euroopa Nõukogu loodud Ukraina kahjude register on siinjuures võtmetähtsusega tööriist,“ märkis ta. Kivimägi rõhutas, et Eesti on jätkuvalt pühendunud eritribunali loomisele, et võtta Venemaa juhtkond agressioonikuriteo eest vastutusele.
Oma kõnes rõhutas Kivimägi, et demokraatia tugevdamiseks tuleb suurendada valimisosalust ning julgustada uuenduslike hääletamisviiside kasutuselevõttu. Ta jagas Eesti 20-aastast e-hääletamise kogemust, mis on kasvatanud noorte valijate aktiivsust, ning lisas, et juba sel aastal on Eestis plaanis rakendada ka mobiilset hääletamist.
ENPA spiikrite konverentsil käsitletakse peateemadena veel sõnavabaduse tagamist ja poliitikute-vastast vägivalda.
Reedeni kestval konverentsil osalevad Euroopa Nõukogu liikmesriikide ning partner- ja vaatlejariikide parlamentide spiikrid ja parlamentaarsete delegatsioonide esimehed.
NordenBladet — Leedu valmistub võimalikuks Venemaa rünnakuks NATO riikide vastu 4-5 aasta pärast, kui sanktsioonid tühistatakse, juhtub see varem, ütles Leedu president Gitanas Nauseda.
Lithuania is preparing for a possible Russian attack on NATO countries in 4-5 years, if sanctions are lifted, it will happen earlier, – Lithuanian President Nauseda pic.twitter.com/qhALtafaal — MilitaryNewsUA (@front_ukrainian) March 20, 2025
NordenBladet — Neljapäeval, 20. märtsil Brüsselis kogunenud Euroopa valitsusjuhtidest koosnev Ülemkogu leppis kokku mitmetes meetmetes Euroopa kaitse tugevdamiseks. Arutusel oli ka Ukraina relvaabi ja muu toetus. Soomet esindas kohtumisel peaminister Petteri Orpo.
Euroopa Ülemkogu algas vestlusega Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kaugühenduse kaudu. EL-i 26 riigi juhid tõdesid pärast arutelu, et EL-i riigid peavad jätkama oma sõjalise toetuse kiiret suurendamist Ukrainale. Eelkõige vajab Ukraina laskemoona ja rakette, nagu on välja toonud ka EL-i kõrge esindaja Kaja Kallas (13. märts).
„Ukrainaga seoses rõhutasin, et praegu on parim viis Ukraina õiglase rahu poole püüdlemisel Ukraina armee toetamine. Teine võtmeküsimus on Ukraina EL-i liikmelisus. Juhtisin tähelepanu sellele, et Ukrainat tuleb EL-i teel toetada, et ta vastaks liikmelisuse kriteeriumidele ja oleks seega valmis saama EL-i liikmeks aastaks 2030. Seda on president Zelenski lootnud,” ütles Orpo.
„Samuti kordasin eelmisel tippkohtumisel välja toodud nõuet, et Ukrainale juba kokkulepitud abi maksmist tuleb kiirendada. Ootame komisjonilt kiiret tegutsemist, sest olemasolevast Ukraina instrumendist oleks Ukrainale kiire graafiku alusel võimalik saada 25 miljardit eurot toetust,” ütles peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele, et järgmise viie aasta jooksul tugevdatakse otsustavalt Euroopa kaitsevalmidust. EL-i juhid arutasid teemat eelmisel päeval välja antud valge raamatu ehk Euroopa välisteenistuse ja komisjoni ühisteatise põhjal.
„Kaitse valge raamatu sisu on vägagi kooskõlas Soome eesmärkidega. See on pikaajalise mõjutustöö tulemus. Euroopas hakkab lõpuks leidma rohkem arusaamist, et tegutseda on vaja seal, kus oht on kõige suurem – ehk siis EL-i idapiiril,” rõhutas peaminister Orpo.
Euroopa Ülemkogu arutas ka Euroopa konkurentsivõimet. EL-i juhid tõdesid, et liidu konkurentsivõimet tuleb tõsta. Peaminister Orpo rõhutas, et tugeva kaitse ülesehitamine on võimalik vaid siis, kui Euroopa konkurentsivõime ja majandus on korras.
Teised märtsikuu Euroopa Ülemkogu teemad olid Lähis-Ida, järgmine mitmeaastane finantsraamistik ja uued omavahendid, ränne, mered ja mitmepoolsus.
NordenBladet — Politseinikud on otsustanud streikima hakata, edastab Helsingin Sanomat. Selle kohta on politseinike kinnises grupis asja kohta avaldatud teade.
Teates on kirjas, et Soome politseiorganisatsioonide liit SPJL on teinud streigiotsused ja need edastatakse lähiajal liikmeskonnale. Streigi põhjuseks on erimeelsused palgatõusude osas.
SPJL-i esimees Jonne Rinne ei kommenteerinud asja muul moel, kui ütles, et lõplikud otsused kollektiivse tegevuse kohta teeb avaliku sektori töötajate läbirääkimisorganisatsiooni Juko juhatus.
Politseinikele kehtivad kaitsetöö eeskirjad, mistõttu osa politseinikke jäävad streigist hoolimata tööle.
NordenBladet — Eesti president võttis prints Williami soojalt vastu, kui ta alustas kahepäevast reisi, et avaldada oma toetust Venemaa naabrile Putini agressiooni ees. Walesi prints naeratas, kui ta Alar Karisega Kadrioru presidendilossis kätt surus, vahendab Daily Mail.
Ta saabus kohaliku aja järgi kell 14.35 ja kõndis suurest trepist üles, kus president näitas talle läbi akna aeda.
Seejärel nad naeratasid ja surusid teineteisel kätt, enne kui prints saadeti külalisteraamatusse kuldse pastakaga allkirja andma – nagu härra Karis naljatas: „Loodetavasti pastakas töötab.”
William vastas: „Oh, loodetavast””, enne kui selgitas: „Ma olen vasakukäeline.”
Ta istus tammepuidust laua taga tumesinisel toolil, mis oli tikitud kuldsete lillede ja kuldsete triipudega. Laua kõrval olid Eesti ja Ühendkuningriigi lipud.
Ta astus läbi tammepaneelidega presidendiukse ja suundus 100-aastase palee Sinise kabineti ruumi, et pidada koosolekut.
Nad nautisid teed, kohvi ja valikut väikseid maiustusi, kui president Karis talle ütles: „Me võitlesime oma iseseisvuse eest – ja hiljem ka Afganistanis ja nüüd Briti vägedega Tapal me tõesti hindame seda väga.”
Karis ütles ka, et „me väga hindame Briti vägede viibimist Tapa laagris Eestis”, lisades: „Täna hommikul ütles kaitseminister, et ta saadab tõenäoliselt mõned väed Ukrainasse. Loodetavasti jääb osa neist vägedest ka siia.”
„Soe” kohtumine presidendiga kestis umbes 35 minutit, kusjuures prints tänas president Karist külalislahkuse ja võimaluse eest Eestit külastada ning kasutas juhust, et arutada Ühendkuningriigi ja Eesti kahepoolsete suhete tugevust.
William rääkis ka oma homsest visiidist Tapa sõjaväebaasi ja oma toetusest Merciani rügemendile, kui ta viibib siin nende väekolonelina.
Märkimisväärselt arutati ka Ukrainas jätkuvat konflikti ja Eesti toetust.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles, et tänane kohtumine oli printsi jaoks „oluline kohtumine, et rõhutada Ühendkuningriigi ja Eesti tugevat kahepoolset suhet”.
Nad lisasid: „Kohtumine annab ka Tema Kuninglikule Kõrgusele võimaluse tunnustada Eesti tugevat toetust Ukrainale pärast konflikti Venemaaga.”
„See on veel üks näide Walesi printsist, kes esindab Ühendkuningriiki ülemaailmsel areenil kõrgeimal tasemel,” märgiti.
Williami tänane saabumine Eestisse – vaid paarisaja kilomeetri kaugusel Venemaa piirist – on tema viimaste aastate üks silmapaistvamaid välissuhteid.
42-aastane prints viibib kahepäevasel visiidil Balti riigis Mercian rügemendi ülemkolonelina.
Tema peaeesmärk on toetada rügementi nende töös NATO idatiiva tugevdamisel operatsiooni Cabrit raames ning ta kasutab seda reisi ka võimalusena mitte ainult kohtuda Eesti presidendiga, vaid ka tõsta esile oma riigi tööd Ukraina ja selle rahva toetamisel Euroopa ohtlikul ajal.
Lisaks saab tulevane kuningas lähemalt tutvuda Eesti jõupingutustega taastuvenergia- ja tehnoloogiasektoris, mis on eriti oluline just hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust lahtiühendamise tõttu.
Presidendi kantseleisse saabudes tervitas printsi rühm Tallinna Lotte lasteaia väikelapsi.
Nad kinkisid talle kaisukoera nimega Lotte, mis on ka ühe Eesti tuntuima lastejutu nimi – ja seal oli ka laste kaart prints George’ile, printsess Charlotte’ile ja prints Louis’le.
Prints surus presidendiga kätt, enne kui kaks meest sisenesid ametlike piltide jaoks poseerima ja istusid maha kahepoolseteks kõnelusteks, mis kestsid umbes 45 minutit – ja William andis allkirja ametlikku külalisteraamatusse, kasutades talle antud pastakat.
Visiit toob esile troonipärija kasvava rolli rahvusvahelise riigimehena pärast seda, kui temast sai esimene kuningliku perekonna liige, kes kohtus pärast eelmise aasta valimisvõitu president Trumpiga.
William veetis oma esimese päeva pealinnas Tallinnas, kohtudes president Alar Karisega ja külastades Vabaduse kooli, mille haridus- ja teadusministeerium asutas 2022. aasta mais, et vastata Venemaa sissetungile Ukrainasse.
Ta kohtus Ukrainast põgenenud õpetajate ja õpilastega, et kuulda kogemustest ja sammudest oma vaimse heaolu eest hoolitsemisel.
William osales ka korvpallimängus ja ukraina keele tunnis.
Eestis, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest, on kodu leidnud hinnanguliselt 60 000 Ukraina põgenikku.
Tema päeva viimane külastus oli Cleantechi assotsiatsioon, kus ta osales seminaril, kus olid kohal mitmed taastuvenergia idufirmad.
Visiit on eriti oluline, kuna Balti riigid – Eesti, Läti ja Leedu – eraldusid hiljuti Venemaa kontrolli all olevast elektrivõrgust ja ühinesid Euroopa põhivõrguga.
Homme sõidab ta Venemaalt vaevalt 100 kilomeetri kaugusel asuvasse Tapa laagrisse, kus on kohal umbes 900 Briti sõdurit, kes juhivad NATO maavägede koosseisus Eestis ja Poolas rahvusvahelist lahingugruppi.
Operatsioon Calbrit, mis toimib koos mitme NATO liitlasega, on loodud selleks, et näidata organisatsiooni tugevust selle ühtse pühendumise kaudu kollektiivsele julgeolekule ja kaitsele.
See on osa alliansi kollektiivkaitse ja Euroopa julgeoleku suurimast tugevdamisest terve põlvkonna jooksul.
Sõdurid treenivad iganädalaselt, alates väikestest õppustest kuni suuremahuliste lahingugrupi tasemel õppusteni.
Kensingtoni palee pressiesindaja ütles: „Ma olen kindel, et te ei ole unustanud, et oleme praegu Venemaa piirist veidi üle 200 km ja Ukrainast üle 1500 km kaugusel.”
„Sõja algusest peale on paljud Ukraina pagulased Eestisse põgenenud ja kutsuvad riiki nüüd koduks. Ja prints räägib täna hiljem otse mõnega neist ukrainlastest,” lisas ta.
Eesti on EL-i liikmena toetanud Ukrainat alates Venemaa sissetungist kindlalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt.
