NordenBladet – Täna, reede hommikul sai politsei väljakutse Lidingös asuvale aadressile.
“Ulukit tulistanud mees püüdis tabada looma ent midagi juhtus kuuliga, ning see sisenes elukohta, kus oli inimesi,” teatas politsei pressiesindaja Carina Skagerlind.
Politsei uurib, mis kuuliga juhtus, kuid hetkel kuritegu ei kahtlustata.
“Niipalju kui ma näen, on see õnnetus,” ütleb Carina Skagerlind.
NordenBladet – Rootsis Nyköpingi haigla köögis valminud kalaroast, mida jagati ka Eskilstunasse ja Katrineholmi avastati listeeriabakterid, kirjutab Sörmlands Nyheter.
Seoses neljapäevase rutiinse kontrolliga avastati kalahautisest listeriabaktereid*, ütles Sörmlandi piirkonna haiglatoidu eest vastutav Jimmy Frischenfeldt Bååth.
Praegune kalaroog ja veel üks kalaroog on nüüdseks tagasi võetud.
Hetkel on veel uurimisel, mitu portsjonit on enne tagastamist jõutud ära tarbida.
Ei saa välistada, et mõni patsient on juba haigestunud.
_________________________
* Listerioosibakter on paljude selgroogsete fakultatiivanaeroobne rakusisene grampositiivne bakter.
Bakter paljuneb suurepäraselt 37c° juures ning on selleks ka võimeline 0c°, ning sureb 70-75c° juures.
Listeeriabakterite 13 serotüüpi võivad listerioosi põhjustada. Erinevad serotüübid põhjustavad loomade ja lindude organismides erineva raskusastmega haiguslikke seisundeid.
Inimesed nakatuvad peamiselt toiduainetega, kas nakatunud lindude, kalade, loomade, lihatoodete või kanamunade ja lehmapiima kaudu ning nakatunud inimestega kokku puutudes, aga ka taimsete toiduainete ja koduloomade ning kodus peetavate lemmikloomade kaudu.
Milline haigus on Listerioos?
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmete põletiku või seedetrakti häiretena. Sporaadiline haigestumine listerioosi esineb aastaringselt, haigestumise sagedus tõuseb suvel. Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha- ja kalatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.
Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.
Haigustekitaja:
Listeria monocytogenes on rakusisene, gram-positiivne aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel. Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel. Listeeria võib säilida ja paljuneda biokiles, mis moodustub nt toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel. Sellistes tingimustes on haigustekitaja tunduvalt vastupidavam puhastus-, desinfektsiooni- ja bakterivastaste vahendite vastu.
Nakkusallikas:
Nakkusallikaks on haige loom või inimene. Vastsündinute nakatunud emad võivad pärast sünnitamist eritada haigustekitajaid 7-10 päeva jooksul tupe eritise või uriiniga. Asümptomaatilise kandluse korral eritab inimene haigustekitajaid roojaga.
Levimine:
Haigustekitaja satub organismi eeskätt saastunud loomsete toiduainetega. Loode võib nakatuda raseduse ajal haigelt emalt platsenta kaudu või hilise listerioosi puhul nakatub vastsündinu sünnituse ajal sünnitusteid läbides. Nahavormi võib inimene nakatuda kontaktnakkusena nahavigastuste kaudu.
Peiteperiood:
Peiteperiood kestab 3 kuni 70 päeva, keskmiselt 3 nädalat.
Haigusnähud:
Haigus esineb erinevate kliiniliste vormidena:
Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis – varajases või hilises. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas. Lapsel ilmnevad sümptomid 3-5 päeva pärast sünnitust ja haigus kulgeb sageli meningoentsefaliidina. Hilise listerioosi korral on prognoos parem võrreldes varajase vormiga. Haiguse algul võivad esineda järgmised vaevused: palavik lokaalsete sümptomiteta; kesknärvisüsteemi kahjustused ja/või gastroenteriidi nähud.
Täiskasvanute listerioos väljendub tavaliselt meningiidina.
Rasedusaegne listerioos võib esineda väheste gripi või diarröa vaevustega või raske sepsisena, mis võib põhjustada abordi või enneaegse sünnituse.
Naha listerioosi puhul esineb lööve või pustulaarne nahakahjustus kätel või kehal. 1-5% inimestest esineb asümptomaatiline kandlus, mis kestab mõned kuud.
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja haigustekitaja tuvastamisega seljaajuvedelikus, veres, amnionivedelikus, vaginaalsekreedis, mekooniumis või roojas.
Ennetamine:
Riskigruppi kuuluvatel inimestel – immuunpuudulikkusega, rasedatel, hormoonravi saavatel – tuleb hoiduda termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest. Ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsetatud kala, toorest pesemata puu- ja köögivilja. Tuleb hoiduda kokkupuutest potentsiaalselt ohtlike materjalidega, nt aborteeritud loomade lootega loomafarmides. Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt kätepesemine seebi ja veega ning naha mikrohaavade saneerimine.
NordenBladet – Norra kroonprintsessi Mette-Mariti poega Marius Borg Høibyt ootab arreteerimine endise tüdruksõbra ründamise eest. “Seaduse ees peaksid kõik inimesed olema võrdsed – see on demokraatliku ühiskonna nurgakivi,” alustab Aftonbladet oma artiklit “Mette-Marit on koristanud kurjategija eluruumi”. Paraku ilmnevad siiski mõnikord juhtumid, mis seda põhimõtet õõnestavad.
Näiteks Norra kroonprintsessi poja, Marius Borg Høiby, juhtumis, kus teda süüdistati kallaletungis oma tollasele tüdruksõbrale. Politsei plaanis Mariust kinni pidada, kuid ta sai enne nende saabumist teate – esmalt otse politseilt ja seejärel oma emalt, kroonprintsess Mette-Maritilt, kes oli saanud hoiatuse lossi ihukaitsjatelt.
Selline ettevalmistusaeg andis Mariusile võimaluse oma mobiiltelefonist vabaneda. Kui politsei ta 33 minutit hiljem Jansløkka koolis kinni pidas, konfiskeerisid nad tema mobiiltelefoni. See on katki ja SIM-kaart puudus, mistõttu on uurimise jaoks vajaliku teabe hankimine raskendatud. Veelgi enam, kroonprintsess Mette-Marit teadis, et tuleb läbiotsimine ning VG allikate sõnul olla kroonprintsess Mette-Marit selle poole tunni jooksul läinud Mariuse punasesse villasse, mis asub kroonprintsi pere Skaugumis asuvast majast kiviviske kaugusel. Seal olevat ta oma poja elukohta koristanud. Ehk teisisõnu: Enne politsei sekkumist on kroonprintsess koristanud kahtlustatava kurjategija elukoha. Seejärel sõidutas ta kohtumispaika.
See juhtum on tekitanud Norra ühiskonnas laialdast pahameelt, kuna kroonprintsessi tegevus asetab ta olukorda, kus ta aitab oma poega õigussüsteemi eest varjata. Kommentaatorid rõhutavad, et hoolimata armastusest oma poja vastu peaks kroonprintsess suutma eristada emarolli ja vajadust esindada Norra monarhiat, mis peab olema kõigile moraalseks eeskujuks.
Kuningakoda on küll püüdnud end Mariusest distantseerida, väites, et ta on eraisik, kuid Mette-Mariti tegevus seob teda siiski vaieldamatult antud juhtumiga. Mette-Marit on kogenud oma poja probleeme varasest noorusest alates, alates diagnoosidest kuni hilisema sõltuvuseni, kuid sellest hoolimata oodatakse kuninglikelt kõrgendatud moraali ja vastutustundlikku käitumist.
Norra rahvas ootab Mette-Maritilt selgitust oma tegude kohta. Vastasel juhul võib avalikkus kaotada usalduse monarhia suhtes, kuna jääb mulje, et kuningliku perekonna liikmeid ei kohelda seaduse ees võrdselt nagu kõiki teisi.
Avafoto: Norra kroonprintsess Mette-Marit
NordenBladet — Üldist eluasemetoetust järgmisel aastal Soomes omaniku kasutuses olevate eluasemete eest enam ei maksta. Sotsiaalkindlustusameti Kela statistika näitab, et tänavu oktoobris makstakse seda 16 136 leibkonnale.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme keskmine eluasemetoetus on 235 eurot.
Oma eluaseme eest eluasemetoetust saavate inimeste arv on käesoleva, 2024. aasta jooksul juba selgelt vähenenud. Eelmise aasta lõpus oli neid ligi 2340 võrra rohkem kui praegu. Toona oli keskmine toetus 264 eurot ehk 29 eurot rohkem kui praegu, vahendab Taloussanomat.
Osa omanik-kasutajaid võis juba enne aastavahetust toetusõigusest ilma jääda, leiab Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.
Muutus toimus aprillis. Kui senini saajate arv kasvas ja jõudis enam kui 19 000 omanikust kasutajani, siis mais hakkas see arv vähenema.
Juba aprillis muutusid eluasemetoetuse kriteeriumid. Toona tõusis näiteks põhiomaosalus, mida mõjutavad leibkonna sissetulek ning täiskasvanute ja laste arv kokku. Mida suurem on sissetulek, seda suurem on põhiomavastutus.
Samuti vähenes toetuse hüvitamise protsent, mis tähendab, et suurem osa eluasemekuludest tuli endal tasuda.
Muudatused on mõjutanud toetuse suurust, ütleb Jauhiainen.
Eluasemetoetust makstakse kõige rohkem Helsingi linnas elavatele omanikele. Toetuse saajaid on ligikaudu 2150 ja selge enamus neist elab üksi. Lastega peresid on ligi 600. Arvud on oktoobri seisuga.
Jauhiainen ütleb, et umbes pooled toetuse saajatest elavad kas Helsingis või veel neljas hoolekandepiirkonnas.
Helsingi järel on omanikest kasutajate eluasemetoetuse saajaid enim Pirkanmaa, Edela-Soome, Põhja-Pohjanmaa ja Lääne-Uusimaa hoolekandepiirkondades. Igaühes neist on enam kui tuhat toetust saavat leibkonda.
Põhja-Pohjanmaal saavad enda korteris elavad lastega pered eluasemetoetust rohkem kui üksi elavad pered. Teistes ülalmainitud hoolekandepiirkondades on olukord vastupidine.
Kainuus ja Kesk-Pohjanmaal on oma eluaseme eest eluasemetoetuse saajad haruldus. Mõlemas hoolekandepiirkonnas on neid umbes 160.
Pärast aastavahetust omaniku kasutuses oleva korteri elamiskulude katteks enam eluasemetoetust ei maksta. Eelduseks on see, et elanikud saavad ise hakkama tasude, eluaseme ülalpidamiskulude ja laenu intresside maksmisega.
Muudatused ei kehti pensionäri eluasemetoetuse osas.
Kela annab oma kodulehel teada, millal eluaset tõlgendatakse omaniku eluasemena. Seda on eluase näiteks siis, kui leibkonnale kuulub vähemalt pool eluasemest või maksab eluasemekulud nagu omaniku kasutuses oleva eluaseme puhul.
Kui näiteks pärandvara osanik elab pärandvara sisse kuuluvas korteris ja vastutab korteri eluasemekulude eest nagu omanik, loetakse korter omaniku kasutuses olevaks ja sellele määratud üldine eluasemetoetus lõpeb.
NordenBladet — Soome tuntud tekstiilifirma Finlayson näib olevat pankroti äärel. Asjast teatab väljaanne Hufvudstadsbladet, mis on palunud eksperdil vaadata üle Finlaysoni omanikfirma Manna & Co viimased finantsaruanded.
Majanduskõrgkooli Hanken raamatupidamise dotsent Dennis Sundvik vaatas numbrid üle Prihti mudeli abil, mis arvutab pankrotitõenäosuse.
Prihti mudelis on kasumlikkuse, likviidsuse ja võlgnevuse näitajad ühendatud üheks numbriks. Pankrot on tõenäoline, kui number on alla -4,5. HBL andmetel on Finlaysoni number -7.02, mis tähendab, et number kuulutab pankrotti.
Iltalehti teatas aasta tagasi Manna & Co ettevõtte restruktureerimise taotlemisest. Samal ajal taotlesid ettevõtete ümberstruktureerimist ka Manna & Co-le kuuluvad Makia, Vallila ja Finlaysoni kaubamärgid. Manna märkis oma toonases teates, et muu hulgas on asja mõjutanud Ukraina sõda, tarbijate ostujõu nõrgenemine ja majanduse ebakindlus.
Prihti mudel ennustab pankrotti ka Vallilale ja emafirmale Manna & Co. Makia rõivabrändi väljavaade on teistest parem.
Manna & Co juhatuse esimees Risto Voutilainen eitas pankrotiohtu ja ütles, et majandusaruanded ei näita kogu tõde.
Tänu ettevõtete ümberstruktureerimisele on meil olnud aega oma ettevõtteid korrastada. Praegu on mul põhjust arvata, et ettevõtetega läheb hästi, sõnas ta.
Voutilaineni sõnul esitavad ettevõtted oma säästuprogrammid kohtule järgmise kuu jooksul.
