1666 POSTS 0 COMMENTS

Fääri saarte käsitöö südames on lambavill, mida peetakse suisa Fääri kullaks

jaanuar 26, 2026

Fääri saarte käsitöö - lambavillast kudumid

NordenBladet – Atlandi ookeani põhjaosas, poolel teel Norra ja Islandi vahel, asuvad Fääri saared (Føroyar). Tõlkes tähendab see “Lambasaari” – ja see nimi ei ole juhuslik. Fääri saarte käsitöö ei ole lihtsalt suveniiritööstus; see on sügavalt juurdunud elustiil, mis sündis vajadusest kaitsta end karmi kliima eest ja on tänaseks arenenud maailmatasemel disainiks.

Siin on ülevaade sellest, mis teeb Fääri käsitöö eriliseks, mida seal valmistatakse ja miks see maailmas laineid lööb.

1. Fääri kuld: Vill (Ull)

Kogu Fääri käsitöö südames on vill. Saartel elab rohkem lambaid kui inimesi (umbes 70 000 lammast ja 54 000 inimest). Fääri lammas on vastupidav tõug, kes elab aastaringselt mägedes.

Materjali eripära: Fääri vill on tuntud oma erakordselt kõrge lanoliinisisalduse poolest. See muudab villased esemed peaaegu veekindlaks ja väga soojaks – hädavajalik omadus saartel, kus “hea ilm” tähendab lihtsalt seda, et vihma sajab otse, mitte horisontaalselt.
Värvid: Traditsiooniliselt kasutatakse villa selle naturaalsetes toonides: valge, hall, must, pruun ja nende segud.

2. Kudumistraditsioonid ja mustrid

Kudumine on Fääri saartel olnud sajandeid peamine sissetulekuallikas ja ajaviide. Vanasti öeldi: Ull er Føroya gull (Vill on Fääri kuld).

Kampsunid (Troyggja): Kõige ikoonilisem ese. Fääri kampsunid on tavaliselt kootud geomeetriliste mustritega. Erinevalt Islandi lopapeysa‘st, mis on sageli kootud ümmarguselt ja paksemast lõngast, on Fääri kampsunid traditsiooniliselt struktuursemad ja tihti nööbitavad (kardiganid).
Mustrid: Mustrid on sageli inspireeritud loodusest ja merest. Klassikaline “tähemuster” või siksakilised jooned on tavalised.
Kogu pere tegevus: Ajalooliselt kudusid nii mehed kui naised, sest villaseid tooteid eksporditi Taani kuningakojale ja kaupmeestele.

3. Rahvarõivad: Elav ajalugu

Fääri saartel ei ole rahvarõivad muuseumieksponaadid. Neid kantakse uhkusega riiklikel pühadel (eriti Ólavsøka ajal), pulmades ja koolilõpetamistel. Rahvuspühast Ólavsøka saate pikemalt lugeda SIIT.

Naiste rõivad: Koosnevad tavaliselt pikast seelikust (sageli triibuline), põllest, tikitud rätikust ja ehitud vestist. Hõbedast prossid ja ketid on kohustuslikud aksessuaarid.
Meeste rõivad: Äärmiselt stiilsed ja äratuntavad. Sinna kuuluvad põlvpüksid, paksust villasest kangast sukad (tihti mustrilise äärega), tikitud vest (sageli punane või sinine), hõbedaste nööpidega kuub ja traditsiooniline tutimüts (stavnhetta).

4. Mis on praegu moes? “The Killing” efekt ja aeglane mood

Viimase 15 aasta jooksul on Fääri kudumid teinud läbi tohutu populaarsuse kasvu, liikudes vanaemade varrastelt Pariisi moelavadele.

Sarah Lundi kampsun: Taanlaste krimisari Forbrydelsen (“The Killing”) tegi Fääri kampsunist ülemaailmse fenomeni. Peategelase Sarah Lundi kantud “täheline” kampsun (disainitud Fääri brändi Guðrun & Guðrun poolt) muutus kultusobjektiks. Guðrun & Guðruni brändi taga seisavad kaks fääri naist, kes on ühtlasi ka ettevõtte asutajad ja omanikud: Guðrun Ludvig ja Guðrun Rógvadóttir.
Slow Fashion (Aeglane mood): Fääri saarte käsitöö on eetiline vastulöök kiirmoele. Paljud tooted on kootud kohalike naiste poolt nende kodudes (“Heimavirki” süsteem), mis tagab autentsuse ja annab kohalikele tööd. Moes on naturaalsus. Jämedakoelised, “oversized” kampsunid, naturaalsed hallid ja pruunid toonid ning minimalistlikud mustrid on väga nõutud nii kohalike noorte kui ka turistide seas.

Fääri saartel on kudumine rahvuslik uhkus ja peale Guðrun & Guðruni on seal mitmeid teisi märkimisväärseid tegijaid, kellel igaühel on oma nišš:
1. Navia
  - Mis see on: Tõenäoliselt saarte suurim ja tuntuim lõngatootja, kes valmistab ka valmisrõivaid.
  - Eripära: Navia ühendab edukalt vana traditsiooni uue tehnoloogiaga. Nende valikus on nii masinkootud modernseid esemeid kui ka käsitsi kootud traditsioonilisi kampsuneid.
  - Asutaja: Óli Kristian á Torkilsheyggi (neljanda põlve villatööstur).
2. Sirri
  - Mis see on: Bränd, mis keskendub 100% puhtale ja orgaanilisele Fääri villale.
  - Eripära: Nende vill on värvimata või värvitud vaid looduslike taimevärvidega, säilitades villa naturaalse rasvasuse (lanoliini). Sirri lõng on tuntud oma autentsuse ja veidi “karmima” tekstuuri poolest.
3. Snældan
  - Mis see on: Ajalooline ketrusvabrik (asutatud 1949), mis on üks väheseid allesjäänud töötavaid ketrusveskeid saartel.
  - Eripära: Nad toodavad lõnga ja kampsuneid otse kohapeal Strenduri külas. Nende tooted on väga vastupidavad ja sügavalt traditsioonilised. Pereettevõte, mida juhib praegu asutaja lapselaps Carl Jóhan Olsen.
4. Steinum
  - Mis see on: Disainer Jóhanna av Steinumi loodud bränd.
  - Eripära: Erineb teistest oma julguse ja värvikirevuse poolest. Kui klassikaline Fääri kampsun on tihti loodustoonides (hall, pruun, valge), siis Steinum kasutab erksaid värve ja humoorikaid, veidi naivistlikke mustreid.
5. Shisa Brand
  - Mis see on: Sissal Kristianseni asutatud bränd.
  - Eripära: Ühendab Fääri kudumistraditsioonid jaapani esteetikaga või moodsama tänavastiiliga. Tuntud oma unikaalsete ja stiilsete aksessuaaride ning rõivaste poolest.
6. Heimavirki (Kodune käsitöö)
  - See pole üksik bränd, vaid süsteem. Poodides nimega Føroya Heimavirkisfelag (Tórshavnis) müüakse kohalike naiste kodudes kootud esemeid. Kui otsite kõige autentsemat, vanaema kootud kampsunit, millel on sageli tegija nimi sildil, siis leiate selle just sellistest poodidest või väikestest külapoodidest.

5. Muud käsitööliigid

Kuigi vill on kuningas, leidub saartel ka muud põnevat käsitööd:

Noameistrid: Fääri mehed kannavad sageli vööl traditsioonilist nuga. Need on kaunid käsitööesemed, mille puidust ja luust käepidemed on sageli inkrusteeritud hõbeda või messingiga.
Kalanahast tooted: Üha populaarsemaks muutub lõhenaha parkimine. Sellest valmistatakse vastupidavaid ja unikaalse tekstuuriga kotte, rahakotte ja ehteid. See on suurepärane näide “jäätmeteta” majandamisest.
Keraamika ja klaas: Inspireerituna saarte dramaatilistest maastikest – basaltkivimitest, ookeanilainetest ja udust – loovad kohalikud kunstnikud (nt bränd Guðrið Poulsen) ainulaadset keraamikat.

Fotod: NordenBladet

Loe ka:
Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus ja unikaalne lambavill

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saarte riigihümn – Tú alfagra land mítt: Ajalugu, sõnad +VIDEO

Helena-Reet Aari

jaanuar 26, 2026

Fääri saared, Fääri hümn Tú alfagra land mítt

NordenBladet – Fääri saarte ametlik riigihümn on “Tú alfagra land mítt” (eesti keeles “Mu kõige kaunim maa”). See on sügavalt patriootlik teos, mis sümboliseerib fäärlaste sidet oma karge looduse, mere ja ajalooga. Hümnil on keskne roll Fääri saarte kultuurilises identiteedis ja rahvuslikus ärkamisajas.

Lühiülevaade

Pealkiri: “Tú alfagra land mítt”
Sõnade autor: Símun av Skarði (1906)
Viisi autor: Petur Alberg (1907)
Ametlik staatus: Fikseeriti Fääri saarte hümnina omavalitsuse kehtestamisega (1948), kuigi rahvas kasutas seda hümnina juba varem.

Ajalugu ja Taust

Hümni sünd on tihedalt seotud 20. sajandi alguse Fääri rahvusliku liikumisega, mille eesmärk oli edendada fääri keelt ja kultuuri Taani ülemvõimu all.

1. Sõnade loomine (1906)
Sõnade autor Símun av Skarði (1872–1942) oli tuntud Fääri luuletaja, poliitik ja õpetaja. Ta kirjutas luuletuse 1. veebruaril 1906. aastal, olles tol ajal 33-aastane. Símun av Skarði oli üks Fääri Rahvaülikooli (Føroya Fólkaháskúli) asutajatest ja töötas selle juhatajana. Tema tekst väljendab sügavat armastust kodumaa vastu, rõhutades selle karmi ilu ja saareelanike vastupidavust.

2. Viisi loomine (1907)
Muusika autor on Petur Alberg (1885–1940), kes oli viiuldaja ja helilooja. Lugu räägib, et Alberg luges Símun av Skarði luuletust ajalehest ja see avaldas talle nii sügavat muljet, et meloodia sündis samal õhtul. Viis on kirjutatud melanhoolses, kuid väärikas ja ülevas stiilis, mis on omane Põhjamaade hümnidele.

3. Saamine riigihümniks
Algusaastatel võistles “Tú alfagra land mítt” populaarsuselt teise patriootliku lauluga “Eg oyggjar veit” (“Ma tean saari”). Kuid aastate jooksul, eriti pärast Fääri saarte omavalitsuse seaduse vastuvõtmist 1948. aastal, kinnistus just Skarði ja Albergi teos vaieldamatu riigihümnina. Tänapäeval lauldakse seda alati ametlikel sündmustel, spordivõistlustel ja rahvuspühadel.

Sõnad ja Tõlge

Hümn koosneb kolmest salmist. Allpool on toodud esimene, kõige sagedamini esitatav salm fääri keeles koos eestikeelse otsetõlkega.

Fääri keel (Originaal)

Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn! tú dregur at tær alt mítt hjarta. Tú fagnaði meg, tá ið eg var ung, og enn er títt navn mær so, søta. Ja, hóast eg fari um havið av stað, títt navn tað lýsir mær gylt og glað, títt navn tað lýsir mær gylt og glað.

Eesti keel (Otsetõlge)

Mu kõige kaunim maa, mu kalleim vara! Sa tõmbad endale kogu mu südame. Sa võtsid mind vastu, kui olin noor, ja ikka on su nimi mulle nii armas. Jah, isegi kui ma rändan üle mere kaugele, särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt, särab su nimi mulle kuldselt ja rõõmsalt.

Teise ja kolmanda salmi sisu: Järgmistes salmides räägitakse talvistest tormidest ja ajaloost (jumalast ja esivanemate vaimust), kuid kinnitatakse, et hoolimata loodusjõudude karmusest, jääb armastus kodumaa vastu vankumatuks. Hümn lõppeb vannetega hoida ja kaitsta oma keelt ning lippu (Merkið).

Fäärikeelne hümni tekst	Ingliskeelne (poeetiline) tõlge
I. Tú alfagra land mítt, mín dýrasta ogn! á vetri so randhvítt, á sumri við logn, tú tekur meg at tær so tætt í tín favn. Tit oyggjar so mætar, Guð signi tað navn, sum menn tykkum góvu, tá teir tykkum sóu. Ja, Guð signi Føroyar, mítt land!	I. My land, oh most beauteous, possession most dear, Thou drawest me to thee, embracing me near; becalmed in the summer, in winter snow covered, magnificent islands, by God named beloved. The name which men gave thee when they thee discovered, Oh, God bless thee, Faroes my land.
II. Hin roðin, sum skínur á sumri í líð, hin ódnin, sum týnir mangt lív vetrartíð, og myrkrið, sum fjalir mær bjartasta mál, og ljósið, sum spælir mær sigur í sál: alt streingir, ið tóna, sum vága og vóna, at eg verji Føroyar, mítt land.	II. Bright gleam, which in summer makes hill-tops so fair; rough gale, which in winter drives men to despair; oh life taking storm, oh conquest of soul, all making sweet music uniting the whole. Each hoping and trusting, inspiring us all, To guard thee, O Faroes my land.
III. Eg nígi tí niður í bøn til tín, Guð: Hin heilagi friður mær falli í lut! Lat sál mína tváa sær í tíni dýrd! So torir hon vága – av Gudi væl skírd – at bera tað merkið, sum eyðkennir verkið, ið varðveitir Føroyar, mítt land!	III. And therefore, I kneel down, to Thee God, in prayer, may peaceful my lot be, and do thou me spare, my soul cleansed; in glory; I ask Thee to bless, when I raise my banner and venture the stress. The sign of my task, be it lifted on high, To guard thee, O Faroes my land.

Fäärlased peavad oma rahvuspüha, Ólavsøkat, aasta ilusaimaks sündmuseks, tähistades pidulikult kodudes ning kogunedes tuhandetena Tórshavni, et ülistada oma unikaalset kultuuripärandit. Pidustuste emotsionaalseks kõrghetkeks on alati südaöine ühislaulmine, kus rahvushümn “Tú alfagra land mítt” kõlab kui võimas ühtekuuluvuse sümbol. See traditsioon kinnitab saarerahva sügavat uhkust ja vankumatut armastust oma karmi, kuid kauni kodumaa vastu. (2x NordenBladet)

Kultuuriline Tähendus

Hümni esitamisel on Fääri kultuuris eriline ja pühalik koht.

Ólavsøka (Püha Olavi päev): See on Fääri saarte kõige tähtsam rahvuspüha (29. juuli). Pidustused Tórshavnis kulmineeruvad keskööl, kui tuhanded inimesed kogunevad linna keskväljakule ja laulavad üheskoos hümni. See on emotsionaalne hetk, mis ühendab kogu rahvust. Loe ka: Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus
Protokoll: Erinevalt mõnest teisest riigist, kus hümni saatel seistakse vaikides, laulavad fäärlased oma hümni alati kaasa, sageli valjuhäälselt ja uhkusega.

Avafoto: NordenBladet

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Tuule maitse: Skerpikjøt – Fääri saarte kulinaarne müsteerium

Helena-Reet Aari

jaanuar 26, 2026

Fääri saarte kultuur, toit, traditsioonid - vinnutatud lambaliha

NordenBladet – Kui küsida fäärlaselt, mis on see üks asi, mis defineerib nende saarte maitset, kõlab vastus peaaegu alati ühtemoodi: Skerpikjøt. See ei ole fäärlase jaoks pelgalt toit. See on saarestiku ajalugu, geograafia ja ellujäämiskunst ühel taldrikul. Paljude turistide jaoks on see “kulinaarne benji-hüpe” – esmapilgul hirmutav, kuid kogemuse võrra rikkamaks tegev ja paljude jaoks üllatavalt maitsev. Fääri saarte külastamine ilma skerpikjøt’i proovimata on nagu Pariisis käimine ilma Eiffeli torni nägemata.

Mis on skerpikjøt?

Skerpikjøt (hääldus: šer-pi-tšöt) on tuule käes vinnutatud ja fermenteeritud lambaliha, tavaliselt lamba tagakints.

Erinevalt paljudest teistest vinnutatud lihadest maailmas (nagu prosciutto või jamón), ei kasutata skerpikjøt’i valmistamisel mitte grammigi soola ega suitsu. Kogu protsess on 100% looduslik ja sõltub ainult Fääri saarte unikaalsest “bakteriaalsest mikrofloorast”, soolasest mereõhust ja stabiilselt jahedast temperatuurist.

Maitset kirjeldatakse sageli kui umami-pommi: see on segu pähklisest, magusast ja tugevalt laagerdunud juustu maitsest, millel on kergelt “metsik” järelmekk.

Ólavsøka on Fääri saarte aasta oodatuim rahvapidu ja ühtlasi rahvuspüha (28.–29. juulil), mil toidulaualt ei puudu traditsiooniline Fääri vinnutatud lambaliha. (NordenBladet)

Kuidas valmib “ilmastikukindel” delikatess?

Valmistusprotsess on omaette teadus, mida antakse edasi isalt pojale. See toimub spetsiaalses kuuris nimega hjallur. Hjallur on puitlaudadest ehitis, mille seinte vahel on praod, et tuul saaks vabalt läbi puhuda.

Protsess kestab 5–9 kuud ja läbib kolm kriitilist faasi:

Visnað (Närbumine): Esimesed paar päeva/nädalat. Liha hakkab kuivama.
Ræst (Käärimine): See on Fääri köögi maagia. Liha hakkab fermenteeruma ja omandab tugeva lõhna ning spetsiifilise maitse. Selles faasis liha sageli keedetakse (ræst kjøt), kuid skerpikjøt’i jaoks peab see kuivama edasi.
Turt (Kuivamine): Lõppfaas. Liha kuivab kõvaks, tumedaks ja lõigatavaks. See ongi valmis skerpikjøt.

Huvitav fakt: Õnnestumine sõltub täielikult ilmast. Kui on liiga soe ja niiske, läheb liha halvaks. Kui on liiga külm (pakane), peatub fermentatsioon ja liha ei saa õiget maitset. Fääri saarte “halb ilm” on skerpikjøt’i jaoks tegelikult ideaalne.

Fääri talupidamiste kulinaarne pärl – vinnutatud lambaliha – on pidupäevade lahutamatu osa. (2 x NordenBladet)

Kas see on unikaalne vaid Fääri saartele?

Jah. Kuigi naaberrahvastel on sarnaseid tooteid, on skerpikjøt ainulaadne just soola puudumise ja fermentatsiooni tõttu.

Norra: Fenalår (soolatud ja kuivatatud).
Island: Hangikjöt (suitsutatud lambaliha).
Vahemeremaad: Kasutavad palju soola.

Ajalooliselt oli sool Fääri saartel luksuskaup, mida tuli sisse osta. Tuul oli aga tasuta. Seega on skerpikjøt aus mälestusmärk aegadest, mil looduslik säilitamine oli ellujäämise küsimus.

Müüdid ja uskumused

Kuna liha riputatakse üles tavaliselt jõulude paiku või jaanuaris, on sellega seotud mitmeid endeid.

Tuule suund: Vanad fäärlased uskusid, et liha maitse sõltub sellest, mis ilmakaarest tuul puhus, kui lammas tapeti ja kuuri riputati.
“Kureliha”: On levinud nali/müüt turistide hirmutamiseks, et tegemist on hoopis kuivatatud merelindudega, kuna liha on nii tume ja tihe.
Tervendav jõud: Vanasti usuti, et tükike vana skerpikjøt’i (mis on seisnud üle aasta) aitab kõhuvalude vastu – toimides nagu tugev probiootikum.

Kuidas ja millal seda süüakse?

Skerpikjøt ei ole igapäevane “võileivakate”, vaid pigem pidupäevatoit või eriline maiuspala matkal. Seda pakutakse pulmades, ristimistel, jõuludel ja oluliste külaliste vastuvõtmisel.

Traditsiooniline serveerimisviis (“Fääri sushina”)

Seda ei küpsetata kunagi. Seda süüakse toorelt, õhukeste viiludena.

Klassikaline retsept:

Võta viil tumedat rukkileiba või Fääri saia (drýlur).
Määri sinna paks kiht soolast võid (Fääri või on kollane ja rammus).
Lõika skerpikjøt’ist terava noaga paberõhukesed laastud.
Aseta liha võile.
Lisandid: Puristid ei lisa midagi. Moodsamad versioonid võivad lisada natuke mädarõigast või sibulat, kuid kohalikud eelistavad puhast maitset.

Soovitus turistile: Kui külastate kohalikku restorani (nt Tórshavnis asuvad Ræst või Áarstova), küsige kindlasti skerpikjøt’i eelroana. Või veel parem – kui teid kutsutakse külla kohalikku tallu (heimablídni), on see suurim austusavaldus, kui pererahvas toob lauale omaenda kuuris valminud kintsuliha.

Vaata ka:
Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

Fääri saarte rahvuspüha Ólavsøka: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

Fääri saared – IMELINE REISISIHTKOHT Põhjamaade fotograafia- ja linnuhuvilistele

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Põhjamaade pehme kuld: Fääri saarte lambakasvatus, unikaalne lambavill ja vinnutatud lambaliha e. Skerpikjøt

Helena-Reet Aari

jaanuar 26, 2026

NordenBladet – Keset Atlandi ookeani põhjaosa, seal, kus Golfi hoovus kohtub Arktika külmade tuultega, asub saarestik, mille nimi räägib enda eest. Fääri saared (fääri keeles Føroyar) tähendab otsetõlkes “Lambasaari”. Siin, 18 kaljusel saarel, on lambad enamat kui lihtsalt kariloomad; nad on maastiku arhitektid, ajaloo kandjad ja rahvusliku identiteedi elav sümbol.

Juba üle tuhande aasta on need vastupidavad loomad trotsinud torme ja kujundanud kohalike inimeste eluviisi, pakkudes kaitset külma eest ja toitu lauale. Tänapäeval on Fääri lambakasvatus muutunud ellujäämiskunstist hinnatud brändiks, mis meelitab ligi gurmaane, moehuvilisi ja loodusturiste kogu maailmast, tõestades, et iidsed traditsioonid võivad olla moodsa majanduse vundamendiks.

Fääri lammas – evolutsiooni meistriteos

Fääri saartel elab ligikaudu 54 000 inimest ja umbes 70 000 lammast. Siinne lambatõug on geneetiliselt ainulaadne, pärinedes otse viikingite ja keldi asunike toodud lühisabalistest lammastest.

Mis teeb nad eriliseks?

Vabapidamine: Lambad uitavad aastaringselt vabalt mägedes ja järskudel kaljudel. See “metsik” elu on muutnud nad erakordselt osavaks ja vähenõudlikuks.
Värvikirevus: Erinevalt tööstuslikust lambakasvatusest, kus domineerib valge, võib Fääri lammast kohata mustas, hallis, valges, pruunis ja segakirjus kuues – kokku tuntakse üle 300 erineva värvikombinatsiooni nimetuse.

Vill kui looduslik “Gore-Tex”

Fääri saarte suurim ekspordiartikkel kultuurilises mõttes on nende vill. Kohalik käsitöö ei ole pelgalt hobi, vaid elustiil – öeldakse, et fäärlased “sünnivad vardad käes”.

Kahekihiline ime

Fääri lamba vill on kohastunud äärmuslikeks ilmastikuoludeks ja koosneb kahest kihist:

Pealiskarv (burst): Pikk, karem ja suure lanoliinisisaldusega kiht, mis hülgab vett ja kaitseb tuule eest.
Aluskarv (þel): Erakordselt pehme ja tihe kiht, mis hoiab kehasoojust.

See kombinatsioon teeb Fääri kampsunid peaaegu veekindlaks ja hingavaks, olles ideaalne valik põhjamaisesse kliimasse.

Maailmakuulus mood

Traditsiooniline villane kampsun on teinud läbi suurejoonelise taassünni. Fääri moemajad nagu Guðrun & Guðrun (kelle kampsunit kandis peategelane kuulsas krimisarjas “The Killing”) ja Navia on viinud kohaliku villa maailma moelavadele. Inimesed hindavad autentsust, jätkusuutlikkust ja “aeglase moe” (slow fashion) põhimõtteid, mida Fääri villatööstus esindab.

Gastronoomia: Tuule maitse taldrikul

Lambakasvatusel on kriitiline roll Fääri toidukultuuris. Kuna saartel napib puid suitsutamiseks ja sool oli ajalooliselt kallis, arendasid kohalikud välja unikaalse säilitusmeetodi – vinnutamise.

Skerpikjøt on Fääri köögi kroonjuveel. See on lamba kintsuliha, mida on laagerdatud tuulises kuuris (hjallur) 5–9 kuud.

Liha maitse sõltub ilmastikust, tuule suunast ja temperatuurist, saavutades lõpuks tugeva, umami-rikka ja fermenteeritud maitsebuketi, mida gurmaanid võrdlevad parimate laagerdatud juustude või prosciutto‘ga. See on “tervikloomapõhimõtte” (nose-to-tail) ehe näide – toiduks kasutatakse ära kõik, sealhulgas lambapea ja verivorst.

Majandus ja turism: “Google Sheep View”

Kuigi rahalises väärtuses on kalatööstus Fääri saarte majanduse vaieldamatu liider (moodustades ca 90-95% ekspordist), on lambakasvatusel hindamatu turunduslik väärtus.

Turismimagnet: Paljud turistid tulevad saartele just pastoraalse idülli ja roheliste nõlvade pärast. Matkarajad kulgevad sageli läbi lambakarjamaade, pakkudes vahetut kontakti loodusega.
Google Sheep View: 2016. aastal algatasid kohalikud kampaania, kus panid lammaste selga 360-kraadised kaamerad, et kaardistada saari Google Street View jaoks. See geniaalne turundustrikk tõi saarestikule ülemaailmse tuntuse ja näitas humoorikalt, kes saartel tegelikult “peremehed” on.

Lambakasvatus on enamasti hobitegevus ja lisasissetulek. Täiskohaga lambakasvatajaid on vähe, kuid õigus karjatada lambaid kindlal maatükil (nn markatal) on prestiižne pärand, mida antakse edasi põlvest põlve.

Müüdid ja uskumused

Põhjamaine folkloor ja lambad käivad käsikäes.

Huldufólk (Peidurahvas): Legendid räägivad hallides riietes üleloomulikest olenditest, kes elavad kivide sees. Arvatakse, et kui lammas ootamatult haigestub või kaob, võib see olla peidurahva kätetöö või on nad looma endale “laenanud”.
Ilmaennustajad: Vanad fäärlased uskusid, et lammaste käitumise järgi saab ennustada ilma. Kui lambad kogunevad madalamatesse orgudesse, on oodata tormi; kui nad ronivad kõrgustesse, püsib ilm ilus.

Fotod: NordenBladet

Vaata ka:
Lambavill ja lambakasvatus Fääri saartel: ametlik kogumine, karjatamissurve, kvaliteedihindamine

Fääri saarte info ja uudised eesti keeles

Fääri saared: Syðradaluri kaid tuleb pikendada – parvlaev Teistin ei saa praegustes tingimustes liinile asuda

Helena-Reet Aari

jaanuar 23, 2026

NordenBladet – Parvlaev Teistin ei saa praegustes oludes Klaksvíki ja Syðradaluri vahel kurseerida. Sadamakai vajab pikendamist, kuid tööde tegemise aeg on hetkel ebaselge.

Vajalik on pikendada laeva taha jäävat kaiserva umbes 60–70 meetri võrra, et tagada laeva ohutu seismine kai ääres.

Mullu oktoobris läbi viidud proovireisid ja riskianalüüsid näitasid, et Kalsoy liinil ei ole võimalik Teistinit praeguse taristu juures kasutada. Enne kui kaid pole 60–70 meetri võrra pikendatud, ei saa laeva liinile suunata.

Seda kinnitas riikliku transpordifirma Strandfaraskip Landsins tegevjuhi kohusetäitja Dánjal Samuelsen, vastates küsimusele Teistini tuleviku kohta Kalsoy liinil.

Ohutusriskid ilmnesid katsetustel

Algne plaan nägi ette Teistini suunamist Kalsoy liinile. Selle ettevalmistamiseks vahetati eelmisel suvel välja sadamaramp, kuna vana konstruktsioon oli Teistini-suguse suurema parvlaeva jaoks liiga väike.

Pärast oktoobris alanud katsetusi jõuti aga järeldusele, et laeva opereerimine ei ole piisavalt ohutu. Probleemid ilmnevad eriti ebasoodsate ilmastikuolude ja tugevate hoovuste korral, mis on piirkonnas tavalised, samuti üldise lainetuse puhul.

Tööd telliti teedevalitsuselt

Strandfaraskip Landsins juhtkond on jõudnud seisukohale, et kai pikendamine on vältimatu. Ehitus oleks tulnud niikuinii teostada tulevikus plaanitava uue Kalsoy parvlaeva jaoks, kuid kui soovitakse liinile tuua Teistin, tuleb tööd teha kohe.

Kuna ehitustööd ei kuulu transpordifirma pädevusse, on tegevjuhi kohusetäitja Dánjal Samuelsen pöördunud Fääri saarte teedevalitsuse (Landsverk) poole palvega protsessiga alustada.

Samuelsenil puudub hetkel info tööde täpse ajakava ja maksumuse kohta, mistõttu ei ole võimalik prognoosida, millal Teistin Kalsoy liinil reisijaid teenindama hakkab.

_____________________________________

Kalsoy saar ja Syðradalur: Syðradalur on sadam Kalsoy saarel. Kalsoy on turistide seas väga populaarne (tuntud kui “James Bondi saar”, kuna seal filmiti filmi “No Time to Die” lõpustseen). Seetõttu on vajadus suurema laeva järele seal suur.

Teistin: See on Fääri saarte üks suuremaid siseriiklikke parvlaevu. Tavaliselt sõidab see teistel liinidel (nt Sandoy liinil enne tunneli valmimist), kuid nüüd otsitakse talle uut rakendust.

Strandfaraskip Landsins (SSL): Fääri saarte riiklik ühistranspordiettevõte, mis opereerib parvlaevu ja busse.

Landsverk: Fääri saarte riiklik asutus, mis vastutab taristu (teed, sadamad, tunnelid) ehituse ja hoolduse eest.

1...91011...334 Page 10 of 334