NordenBladet — Valitsuse 5. mail algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE).

Eelnõuga täiustatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üheks olulisemaks muudatuseks on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.

Selleks, et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, millised andmed kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Lisaks ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.

Ühtlasi võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uus vastav direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Sellega seoses täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RAB-i järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, sealhulgas FATF-i ja Euroopa Nõukogu MONEYVALi hinnangutega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE).

Lepingu eesmärk on vältida tulumaksude topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta. Kuigi leping tugineb OECD mudellepingule, on see kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja sellele kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.

Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni 5% dividendi brutosummast, intressitulu puhul on see piir 7,5%, kuid teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni 5% tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5% muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kas vabastus- või tasaarvestusmeetodit, sõltuvalt tulu liigist. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. mail algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE).

Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist.

Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.

Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlus ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

NordenBladet — Rahandusminister Jürgen Ligi esines Riigikogu ees 2025. aasta ettekandega riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, mille raames andis ka ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest 2024. aastal.

Minister märkis, et demokraatia vajab kaitsemehhanisme ja järjepidevuse kandjaid, milleks peale reeglite ja institutsioonide on ka riigiteenistujad. „Nende professionaalsus ja motiveeritus aitab tagada, et riigile ja kohalikule omavalitsusele pandud avalikud ülesanded oleksid täidetud ja riik oleks järjepidev,“ rääkis ta. Ligi täpsustas, et avalik teenistus moodustab avalikust sektorist, 130 000 inimesest viiendiku. „Kui siin on tihti suuri uudiseid sellest, kuidas ametnike arv muudkui paisub, siis need uudised on asjatundmatud. Avalik sektor koosneb rõhuvas enamuses mitteametnikest. Ligi 50 000 sellest 136 000-st on haridustöötajad, sinna kuuluvad meditsiinitöötajad, aga ka kas või elektrikud. Nii et kuritarvitatakse seda sõna „ametnikud“, kui räägitakse ülepaisunud riigist, mis omakorda ei vasta tõele,“ toonitas ta.

Minister selgitas, et avalikus teenistuses oli 2024. aastal 28 456 inimest, neist 22 787 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. „Avaliku teenistuse suurus on üle aastate olnud üsna stabiilne. Aga muutused siin peegeldavad üldist olukorda, julgeolekuolukorda, mis nõuab eraldi suuremat panustamist. Aga me oleme seadnud eesmärgiks, et avaliku teenistuse osakaal tööealises elanikkonnas ei suureneks ja ta ongi püsinud alla kolme protsendi,“ selgitas Ligi.

Rahandusminister tõi esile, et kärped on vajalikud muuhulgas selleks, et pühendunud ja kompetentseid teenistujaid motiveerida. „See tähendab, et mujalt kärbitu siiski suunatakse ka inimeste motiveerimisse. Kuivõrd avalikus sektoris on üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded, on avaliku teenistuse keskmine kogupalk 2024. aastal 2473 eurot, see oli mullu, mis oli kõrgem Eesti keskmisest 1981. Kui aga võrrelda sarnase keerukusastmega töid avalikus teenistuses ja erasektoris, siis jäävad avaliku teenistuse palgad erasektorile alla seda rohkem, mida kõrgem on ametiaste,“ selgitas ta.

Ühtlasi rääkis minister soolisest palgalõhest ja koosseisust, personalipoliitikast, värbamisest ja kaugtöö võimaluste loomisest ning riigiaparaadi efektiivsemaks muutmisest. „Kokkuvõttes võib öelda, et avaliku teenistuse tervis on üsna hea, meie ametnikud on professionaalsed. Ja me peame hakkama rohkem lugu pidama neist inimestest, kes on otsustanud teenida oma riiki.“

Samuti andis Ligi ülevaate Eesti pikaajalise arengustrateegia elluviimisest 2024. aastal. „Meie strateegiline eesmärk on tagada julgeolek, jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kiiresti muutuvas maailmas. Rahandusministeerium puutub igasse horisontaalsesse valdkonda, alates eelarvest ja maksudest kuni rahatarkuse, julgeoleku ja ruumiplaneeringuni,“ sõnas Ligi ja tõi esile ministeeriumi panust rahatarkuse arendamisse ja pensionisüsteemi paindlikumaks muumisesse. Käsitlust leidsid ka majandus ja kliima, investeeringud maksuteenuste ja tollisüsteemi uuendustesse, riigi kinnisvarale seatud ootused, riigi tugiteenuste koondamine ja Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamine. „Perioodi 2021–2027 vahenditest on praeguseks kohustustega kaetud 73 protsenti ja see peegeldab meie suutlikkust vahendeid sihipäraselt rakendada. Oleme Euroopa Liidus taas paremate hulgas, kolmandal Luksemburgi ja Hollandi järel,“ märkis ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Anti Allas (SDE) ja Annely Akkermann (RE).

Vastu võeti üks seadus

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusega (544 SE) nihutatakse märtsis vastu võetud põhiseaduse muudatust arvestades valimisringkondade moodustamise tähtajad tänavustel kohalike volikogude valimistel hilisemaks.

Parlament viis seadusesse muudatuse, mille kohaselt moodustatakse valimisringkonnad sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.

Valimisseadusesse tehti ka teine muudatusettepanek, mis näeb ette, et oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel saavad osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas, ning pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele. Varem said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kolmandate riikide kodanikud.

Muudatusettepanek tulenes Riigikogus märtsi lõpus vastu võetud ja juulis jõustuvast põhiseaduse muudatusest, mille kohaselt tunnistatakse tänavustel kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. Muudatusega viidi valimisseaduses hääletamisõigust reguleerivad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Lisaks toetas parlament ettepanekut muuta õigusselguse huvides ka kirikute ja koguduste seadust, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Eelnõusse viidud muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, justkui võiks põhiseaduse muudatused tuua osale vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise. Kui praegu näeb seadus ette, et usulise ühenduse vaimulik võib olla inimene, kellel on hääleõigus kohalikel valimistel, siis uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.

Lõpphääletusel hääletas seaduse vastu võtmise poolt 64 ja vastu oli kuus Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Isamaa fraktsiooni algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) eesmärk on anda Keskkonnaametile õigus korraldada ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist läbi aasta. Kehtiv seadus võimaldab ametil metsloomade tekitatud kahjustuste vältimiseks jahipidamist korraldada väljaspool jahiaega, ent jahiajal Keskkonnaamet praegu pärast ulukite küttimismahu täitumist ulukite, sh nuhtlusisendite jahti korraldada ei saa.

Juhtivkomisjon tegi teiseks lugemiseks muudatusettepaneku, mille järgi saaks haavatud ulukit haavamise asukoha järgse jahipiirkonna väljastatud jahiloaga vajadusel jälitada ka väljaspool seda jahipiirkonda. Uluki tabamisel tuleks ka seireandmed esitada vaid ühe loa kohta. Seejuures oleks jahipiirkonna kasutajal kohustus küsida uluki jälitamiseks ja surmamiseks teiselt jahipiirkonnalt nõusolek, et vältida haavatud ulukit jälitades teise jahipiirkonna ajujahti sattumist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran (SDE) ja Peeter Ernits.

Istungi järel toimub Marek Reinaasa eestvedamisel Saaremaa toetusrühma asutamise koosolek.