Läti: Kaitseministeerium ostab Hispaanialt tankimiine

By

-

november 2, 2025

NordenBladet — Reedel, 31. oktoobril allkirjastati Hispaanias Trubias kaitseministri Andris Sprūdsi visiidi ajal ettevõttega Rheinmetall Expal Munitionsiga leping tankitõrjemiinide C-5 ostmiseks, teatas Läti kaitseministeerium.

„Hispaania on oluline liitlane nii NATO kui ka meie piirkonna julgeoleku jaoks. See leping ja edasine koostöö Hispaania kaitsetööstusega tugevdavad oluliselt Läti kaitsevõimet ja pakuvad meie riigile täiendavat julgeolekut. Tankitõrjemiinid tugevdavad oluliselt relvajõudude võimet piirata vaenlase liikuvust lahinguväljal,” ütles Sprūds allkirjastamistseremoonial, vahendab lsm.lv.

Lepingu koguväärtus on umbes seitse miljonit eurot (ilma käibemaksuta), kuid ostetud miinide arvu ei ole avalikustatud. Tankitõrjemiinid C-5 on varustatud suure lõhkelaenguga, mis on mõeldud soomukite teovõimetuks tegemiseks ja on vaenlase operatsioonide elluviimisel oluliseks heidutuseks.
Päev varem, 30. oktoobril, kohtus Andris Sprūds Hispaania kaitseministri Margarita Robles Fernándezega, et arutada kahe riigi koostööd.

Ministrite kohtumistel arutati spetsiaalselt Läti jaoks välja töötatud jalaväe lahingumasina ASCOD versiooni „Hunter”, mis kasutab Euroopa Julgeolekufondi (SAFE) mehhanismi. Samuti arutati Hispaania relvajõudude kohaloleku laiendamist Lätis, edasisi koostöövõimalusi ühishangetes ja vastastikust koostööd kaitsetööstuse vahel.

Juba on teatatud, et käesoleva aasta jaanuaris sõlmis Läti kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas” lepingu 42 jalaväe lahingumasina „Hunter” tarnimiseks relvajõududele. Juunis sõlmis kaitseministeerium Hispaania ettevõttega „GDELS-Santa Bárbara Sistemas“ lepingu täiendavalt 42 jalaväe lahingumasina ostmiseks. Selle tulemusel tarnitakse Lätti kokku 84 sõidukit. Läti kaitsetööstuse osalus tellimuse täitmisel on kavandatud vähemalt 30%-ni.

Hispaania on ka üks 13 NATO rahvusvahelise brigaadi liikmesriigist Lätis ning vastuseks vajadusele tugevdada Balti piirkonna kaitsevõimet pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse paigutati 26. juunil 2022 Lielvārdes asuvasse relvajõudude õhuväebaasi Hispaania tarnitud NASAMS maa-õhk tüüpi õhutõrje raketipatarei.

Ettevõtja Meelis Niinepuu: Õigus ei peaks olema kavaluse kunst, vaid õigluse kunst

By

Helena-Reet Aari

-

november 1, 2025

NordenBladet – Kohtureformi ümber käiv jutt on olnud majast ja masinast — kuidas kohtuid liita, digitaliseerida, automatiseerida. Meelis Niinepuu raputab sellelt läike maha ja ütleb, et kui süsteem premeerib jätkuvalt venitamist ja vassinõkse, ei tee ükski uus struktuur õigust kiiremaks ega ausamaks. Tema ERR-i arvamuslugu torkab täpselt sinna, kus valus: advokaaditöö mõõdupuuks on liiga tihti „kavalus”, mitte professionaalsus ja eetika.

Niinepuu maalib lakmustesti läbi pärimiskaasuse: kui nõrgem pool (näiteks alaealised) jääb kohtus venitamistaktika alla, on süsteem valesti häälestatud. Ta kirjeldab, kuidas ülekoormatud kohtud nihutavad iga ärajäänud istungi pool aastat edasi — ja nii „tasustataksegi” venitajaid, mitte neid, kes asja ära lahendaks. Selle kultuuri tuum on tema sõnul valetamise normaliseerumine ja kinniste menetluste kergekäeline taotlemine: ilma avaliku pilguta taandub õiglus rahakottide vastupidavuse mõõduvõtuks. „Kohtu autoriteet ei taastu enne, kui süsteem näitab, et tõde on tähtsam kui taktika.”

Lahendusena ei paku ta järjekordset „suurt masinat”, vaid mängureeglite muutust: selgete ja nõrku puudutavate vaidluste kiirrada, päriselt tuntavad sanktsioonid venitamise eest, valele nulltolerants ning kohtuniku aktiivne protsessijuhtimine — nagu Inglismaal või Saksamaal, kus venitus ei ole „taktika”, vaid rikkumine.
Point on lihtne: kui tasu kavaluse eest kaob, kaob ka motivatsioon seda harrastada; siis töötavad ka reformid, mis juba paberil on.

Kes on mees kriitika taga?

Niinepuu on ettevõtja ja konsultatsioonifirma Civitta/Innopolise asutajapartner, aastaid tegev arendus- ja taristuprojektide juures. 2025. aastal jõudis ta ise kohtusaalidesse vaidluses endise äripartneri Riivo Antoniga; suve lõpuks kajastas Äripäev, et tüli lõppes lahkuminekuga. Ehk teab ta köögipoolt liiga hästi, et uskuda, nagu parandaks õiguskultuuri lihtsalt uus infosüsteem.

Niinepuu loos on üks lause, mis võiks jääda ukse kohale igas kohtumajas ja büroos: „Õigus ei peaks olema kavaluse kunst vaid õigluse kunst.” Kui selle ümber ehitada reeglid ja vastutus, on kohtureformist kasu; kui mitte, jääb ta meie ajastu kõige nutikamaks, kuid tühjaks žestiks.

Niinepuu sõnum on lihtne:

ükski kohtureform (kohtute ühendamine, uued IT-süsteemid, tehisaru) ei tee õigusemõistmist kiiremaks ega õiglasemaks, kui süsteem jätkab menetluskavaluse ja venitamise premeerimist.

Mida Niinepuu ta välja pakub:

1. Kiirmenetlus selgetele ja nõrku puudutavatele kaasustele (nt alaealiste sundosa) – lahendus 3–6 kuuga.

2. Reaalsed sanktsioonid venitamise eest – põhjendamatud taotlused kõrvale ja kulud venitajale.

3. Nulltolerants valeväidetele – trahv + teade advokatuurile.

4. Kohtunik juhib protsessi, mitte pooled – varajane ajakava, tähtaegadest kinnipidamine, viivituste karistus (eeskujud: Inglismaa, Saksamaa, Rootsi).

Avafoto: Meelis Niinepuu (Erakogu)

Piilmannide perekond ostab Tallinnas Solarise keskuse

By

Helena-Reet Aari

-

november 1, 2025

NordenBladet – Tallinna südames asuv Solarise keskus on vahetamas omanikku. Piilmannide perekonnale kuuluv valdusfirma P&E Real Estate HoldCo allkirjastas oktoobri lõpus ostu-müügilepingu, et omandada keskus seniselt omanikult, Rootsi ettevõttelt Sveafastigheter Fersen Estonia AB.

Tehing ootab praegu Konkurentsiameti heakskiitu ja loodetakse lõpule viia veel enne käesoleva aasta lõppu. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.

Rootslased väljuvad, kohalik investor laiendab portfelli

Konkurentsiametile esitatud teate kohaselt on müügi põhjuseks Rootsi omanike strateegiline soov väljuda Eesti äritegevusest. Ostja, P&E Real Estate, näeb tehingus aga võimalust suurendada oma ärikinnisvara portfelli otse Tallinna kesklinnas.

Ettevõtte esindaja Kristjan Piilmann kinnitas, et näeb ostul suurt potentsiaali. “Solaris on suurepärane täiendus ettevõtte kasvavasse ärikinnisvara portfelli,” sõnas Piilmann. “Oleme tugevalt Solarise senise teekonna usku ning loodame tulevikus anda oma panuse keskuse olemasolevate tugevuste – mitmekesise kohaliku kultuuri ja vabaajaveetmisvõimaluste kohalolu – edasi arendamisse.”

Keskuse töö jätkub tavapäraselt

Solarise keskuse juht Jaanus Juss rõhutas, et omanikuvahetus keskuse igapäevatööd ei mõjuta ning külastajate jaoks jääb kõik harjumuspäraseks.

“Solaris jätkab oma tegevust tavapäraselt ning kõik olemasolevad koostööd ja tegevused toimivad edasi. Kindlasti lisandub ka uusi põnevaid projekte,” ütles Juss.

Multifunktsionaalses Solarise keskuses tegutsevad praegu muuhulgas kontserdimaja, kinod, spordiklubi, supermarket, bürood ning mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid.

Piilmannid on Tallinna ärikinnisvaras suured tegijad

Ostjafirma P&E Real Estate on valdusettevõte, mis kuulub Piilmannide perekonnale laiemalt tuntud investeerimisfirma Tristen Trade kaudu.

Piilmannide perekonnale kuulub juba praegu mitu märgilist ärihoonet Tallinnas, sealhulgas Telliskivi TLN ärilinnak, Roosikrantsi 2 hoone ning Stockmanni kaubamaja ärihoone. Eelmisel aastal teenis Tristen Trade 31 miljonit eurot kasumit.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Oulus avas uksed Tulevikuhaigla – maailma nutikaim keskus ehitati töötajate näpunäidete järgi

By

Helena-Reet Aari

-

november 1, 2025

NordenBladet – Soomes Oulus on valminud ja käiku lastud Oulu ülikooli haigla esimene järk, mida nimetatakse ka Tulevikuhaiglaks. Tegemist on maailma ühe nutikaima meditsiinikeskusega, mis teenindab pea Eesti-suurust piirkonda ning mille eesmärk on tõsta patsientide rahulolu ja tuua riigile märkimisväärset kokkuhoidu.

Edu võti: tegevus enne ruume

Haigla eripära seisneb selle planeerimises. Erinevalt tavapärasest lähenemisest ei alustatud hoone, vaid protsesside kavandamisest. Oulu ülikooli teenusedisaineri Teemu Kemilä sõnul seati esikohale töötajaskonna soovid ja tegelikud vajadused. “Kõigepealt planeeriti haigla tegevused, alles seejärel ruumid,” selgitas Kemilä.

Selleks viidi läbi üle 500 ajurünnaku, milles osales ligi 600 haigla töötajat. Nii saadi parimad teadmised otse “eesliinilt”, et tagada protsesside sujuvus. Ka ämmaemand Anne Vaakainen kinnitas, et töötajaid on kuulda võetud ja varasemate haiglate kogemustest on õpitud.

Vana ja uus tehnoloogia käsikäes

Tulevikuhaiglas on kasutusel tipptehnoloogia, mis on oskuslikult ühendatud ka vanade, end tõestanud lahendustega.

Privaatne 5G-võrk: Haiglas on oma viienda põlvkonna mobiilsidevõrk. See võimaldab näiteks arstidel saada operatiivselt infot patsiendi ravimivajaduse kohta otse mobiilirakendusse, ilma et peaks seda eraldi arvutist kontrollima.

Robotapteeker ja pneumopost: Haigla apteegis töötab robot, mis arsti ja farmatseudi korraldusel valib välja ning pakendab patsiendile vajalikud ravimid. Seejärel saadab robot saadetise pneumopostiga otse vajalikku osakonda. Nii on aastakümneid vana leiutis (pneumopost) ühendatud kaasaegse robootikaga.

Säästlikkus läbi nutika planeerimise

Töötajate näpunäidete järgi ehitamine ei tähendanud ainult mugavust, vaid ka olulist kulude kokkuhoidu. Kemilä sõnul loobuti tänu sellele kõikidest mittevajalikest ruumidest ja liigsest luksusest. See otsus hoidis riigikassale raha kokku nii ehitamisel kui ka tulevastelt ülalpidamiskuludelt.

Kõige moodsama tehnoloogia keskel tõi ämmaemand Anne Vaakainen siiski esile, et suurimad rõõmud on ka uues haiglas seotud inimliku poolega. “Need on ikka sünnitamisega seotud ja selle sünnihetkega, kui saame ja võime olla juures sellises olukorras,” lausus ta.

Avafoto: Oulu ülikoolihaigla uuendus (Pressimaterjalid)

Ingrid Olina Hovlandi skandaal Norras kogub tuure: Aftenposteni toimetus asus kaitsma sõnavabaduse põhimõtteid

By

Helena-Reet Aari

-

oktoober 31, 2025

Ingrid Olina Hovland skandaal Norras kogub tuure: Aftenposteni toimetus asus kaitsma sõnavabaduse põhimõtteid

NordenBladet – Hiljuti tekitas Norras poleemikat Kristliku Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (KrFU) vastvalitud juht Ingrid Olina Hovland (20). Kui temalt küsiti taskuhäälingus “Brutalt ærlig” (Brutaalselt aus), kas naine peaks lapse ilmale kandma ka siis, kui ta rasestub vägistamise tagajärjel, vastas Hovland: “Ma arvan, et peaks. Ma ei ütle seda kerge südamega, aga ma usun, et see on parim.” Hovlandi seisukoht on, et loodet tuleb igal juhul kaitsta. Ta väärtustab seda tugevamalt kui naise enesemääramisõigust ja leiab seetõttu, et abort on vale.

See avaldus vallandas pahameeletormi ja laialdase hukkamõistu.

Reaktsioonid taskuhäälingule olid kiired ja spontaansed. Hirm on muidugi ka mõistetav, sest naiste õigused on mitmel pool maailmas ohus ning vägistamine on tõsine ühiskondlik probleem.

Noorte Liberaalide (Unge Venstre) juht Omar Svendsen-Yagci nimetas seda “vägistamisohvrite põlastusväärseks käsitlemiseks”. Roheliste partei esindaja Frøya Skjold Sjursæther oli enda sõnul “šokis”, kurb, vihane ja pettunud. Tugevad reaktsioonid on täiesti mõistetavad.

Kõige kaugemale läks aga mõjuisik Anine Olsen. Ta mobiliseeris sotsiaalmeedias oma enam kui 70 000 TikToki ja 16 000 Instagrami jälgijat ning kutsus neid üles allkirjastama petitsiooni Hovlandi tagasiastumiseks noortekogu juhi kohalt. Üleskutse oli järgmine:

“Allkirjasta, et nõuda kohest tagasiastumist”

Üleskutset järgis esimese ööpäevaga üle 20 000 inimese.

“See näitab, et inimesed ei aktsepteeri enam sellist retoorikat,” kommenteeris Olsen teemat ka TV 2-le.

Aftenposteni toimetus kirjutab, et Ingrid Olina Hovlandile (KrFU) tuleb vastata debati, mitte vaigistamisega. Leht argumenteerib, et kuigi Hovlandi seisukohad võivad olla paljude jaoks vastuvõetamatud või äärmuslikud, on demokraatlikus ühiskonnas õige viis neile reageerida sisuline arutelu ja debati, mitte ähvardamistega ja avalikust elust välja tõrjumisega (nn knebling ehk vaigistamine).

Juhtkirjas leitakse, et selline lähenemine on problemaatiline kahel põhjusel:

Esiteks, Anine Olseni jälgijad sotsiaalmeedias ei otsusta, kes juhib noorteparteid. Selle otsuse teevad KrFU liikmed. Väljastpoolt parteiorganisatsiooni algatatud petitsioon ei ole kuigi asjakohane.

Teiseks nimetab toimetus seda “kiusumeetodiks” (bøllete metode). Arvamusi ei tohi vaigistada, vaid neile tuleb vastu astuda argumentidega. Olsen oleks saanud oma vastuseisu väljendada ka ilma allkirjakampaania kaudu kellegi tagasiastumist nõudmata.

Aborditeema on täis eetilisi dilemmasid.

Ühel pool on kaalutlus loote elust, teisel pool naise võimalus ja õigus otsustada oma keha üle. Norras kehtestati sel aastal uus abordiseadus. Aftenposten toetas iseseisva abordiõiguse piiri laiendamist 12. nädalalt 18. nädalale. Kristlik Rahvapartei (KrF) leiab, et see läheb liiga kaugele, kuid pole pakkunud selget alternatiivi. Noortepartei (KrFU) ise toetab 12-nädala piiri, hoolimata oma juhi Hovlandi isiklikust arvamusest.

Avafoto on illustreeriv: Unsplash