Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1761 POSTS 0 COMMENTS

Gröönimaa: Uus aruanne naiste rollist kalandussektoris

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa: Uus aruanne naiste rollist kalandussektoris

NordenBladet – Gröönimaa Kalandus-, jahindus-, pĂ”llumajandus- ja isemajandamisministeerium on avaldanud uue aruande, mis kĂ€sitleb naiste osalust ja rolli kalandussektoris. Aruande eesmĂ€rk on kaardistada naiste praegune olukord sektoris ning luua tugev alus edasiseks diskussiooniks soolise vĂ”rdĂ”iguslikkuse ĂŒle kalanduses, vahendab naalakkersuisut.gl.

Sooline vÔrdÔiguslikkus kui arengu nurgakivi

Sooline vĂ”rdĂ”iguslikkus on ĂŒks inimese pĂ”hiĂ”igusi ning Ă”iglase ja hĂ€sti toimiva ĂŒhiskonna alustala. Erinevad analĂŒĂŒsid on nĂ€idanud, et riigid ja ettevĂ”tted, mis suudavad naisi ja mehi vĂ”rdselt kaasata, on majanduslikult edukamad, nĂ€idates kĂ”rgemat tootlikkust, suuremat innovatsioonivĂ”imekust ja kiiremat arengut.

Naiste praegune panus ja vÀljakutsed

Aruanne kinnitab, et naised on kalandussektoris juba praegu aktiivselt tegevad. Nad töötavad nii:

  • rannakaluritena vĂ€ikelaevadel,

  • töötlemistehaste spetsialistidena,

  • kalandus- ja jahindusinspektoritena,

  • administratiivsetel ametikohtadel.

Sellele vaatamata on naised antud majandusharus endiselt vÀhemuses. Ministeeriumi eesmÀrk on juhtida tÀhelepanu asjaolule, et ajalooliselt meestekeskne sektor vajab laiemat vaadet, et tagada ressursi Ôiglane kasutus.

Ühine ressurss ja tulevikuvaade

Vastavalt 23. mail 2024. aastal vastu vĂ”etud kalandusseadusele on Gröönimaa kalavarud ĂŒhiskonna ĂŒhine omand. Kui me soovime oma loodusvarasid maksimaalselt ja jĂ€tkusuutlikult Ă€ra kasutada, on oluline kĂŒsida, kas on pĂ”hjendatud olukord, kus vaid ĂŒks sugupool on ĂŒhise vÀÀrtuse kasutamisel domineeriv.

KĂ€esoleva aruande avaldamisega rĂ”hutab ministeerium naiste olulisust kalandussektoris ning kutsub ĂŒles looma kaasavamat keskkonda ĂŒhes riigi tĂ€htsaimas majandusharus.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:
Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

Ülevaade Gröönimaa mĂ€enĂ”lvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk

By
Helena-Reet Aari
-
Ülevaade Gröönimaa mĂ€enĂ”lvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk

NordenBladet – Viimase perioodi seireandmed nĂ€itavad, et jĂ€lgitavatel alaadel Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk ei ole oodata vahetut ja ulatuslikku mĂ€enĂ”lvade varingut, mis vĂ”iks pĂ”hjustada asustatud punktidele ohtliku tsunami, vahendab govmin.gl.

Siiski pĂŒsib lokaalne oht ning ametkondlikud soovitused on jĂ€rgmised:

1. Peamised tÀhelepanekud ja ohuhinnang

  • Lokaalsed varingud: Kaartidel (joonised 1 ja 2) punasega mĂ€rgitud piirkondades esineb jĂ€tkuvalt kivivaringuid ja vĂ€iksemaid maalihkeid.

  • Ohutussoovitus: Piirkonnas liikuvatel inimestel (nii maal kui merel) on tungivalt soovitatav hoiduda ohustatud nĂ”lvade lĂ€hedusse minemisest.

Ülevaade Gröönimaa mĂ€enĂ”lvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk
Joonis 1 (govmin.gl)

Ülevaade Gröönimaa mĂ€enĂ”lvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk
Joonis 2 (govmin.gl)

2. Olukord seirepiirkondades

Umiammakku Nunaat

Viimase kuu jooksul kogutud andmed kinnitavad, et jÀlgitavatel nÔlvadel jÀtkub pidev ja aeglane pinnase liikumine. Kivivaringuid esineb peaaegu igapÀevaselt (vt joonis 1).

Kangerluarsuk

  • Kangerluarsuk Kangilleq: NĂ”lva ĂŒlaosa liikumistempo on alates sĂŒgisest aeglustunud, mis on kooskĂ”las varasemate aastate sesoonsete mustritega.

  • Kangerluarsuk Killeq ja rannikuÀÀrsed alad: NĂ”lvade alumises osas, ranniku vahetus lĂ€heduses, on tĂ€heldatud jĂ€tkuvat aktiivset liikumist ja sagedasi kivistisid (joonisel 2 punasega mĂ€rgitud alad).

  • Tsunami oht: On tĂ”enĂ€oline, et nendelt rannikuÀÀrsetelt nĂ”lvadelt vĂ”ib toimuda vĂ€iksemaid, kuid terviklikke varinguid otse merre. See vĂ”ib pĂ”hjustada lokaalseid tsunamisid vahetus lĂ€heduses, kuid prognoosi kohaselt ei kujuta need ohtu kaugemal asuvatele asulatele.

3. Edasine tegevus

JÀrgmine korraline olukorra hindamine avaldatakse kolmapÀeval, 6. mail 2026. Olukorra ootamatu halvenemise korral vÀljastatakse erakorraline teade viivitamatult.

Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

NordenBladet – Kalandus- ja pĂ”llumajandusministeerium kutsub ettevĂ”tjaid taotlema toetust projektidele, mis suurendavad Gröönimaa omavarustatust ja edendavad kohalikku tootmist. 2026. aastaks on fondis kokku ĂŒle 4,2 miljoni krooni, et aidata kaasa uute töökohtade loomisele ja jĂ€tkusuutlikule majanduskasvule. Kandideerida saab kuni 1. maini, keskendudes eelkĂ”ige masinate soetamisele, töötajate Ă”ppele vĂ”i tootmise kaasajastamisele.

Kogu riigi ettevÔtetele, kes soovivad panustada omavarustatuse arendamisse*, on 2026. aastaks eraldatud toetusteks kokku 4 273 000 Taani krooni, vahendab naalakkersuisut.gl.

Toetust saab taotleda uuenduslikele ja kohalikul tasandil pÔhinevatele projektidele ning tegevustele, mille eesmÀrk on tugevdada omavarustatust ja edendada jÀtkusuutlikku kohalikku tootmist.

Muuda oma ideed tegelikkuseks – taotle toetust juba tĂ€na

Kas teil on visioon ettevÔttest, mis suurendaks meie riigi iseseisvat varustuskindlust? VÔi on teil idee, mis edendaks tootmist kohalikust toorainest, looks uusi töökohti ning pakuks jÀtkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi Àrisektorile?

Kui jah, siis nĂŒĂŒd on taas avatud taotlusvoor omavarustatuse arendamise projektide toetamiseks.

Taotluste esitamise tÀhtaeg on 1. mai 2026.

Lisateavet toetuste ja taotlemisprotsessi kohta leiate portaalist Sullissivik (otsige: “Taotle omavarustatuse arendamise toetust”).

Tingimused ja nÔuded

Taotleja peab suutma tÔendada konkreetse projekti rahastamisvajadust. Samuti peab taotleja selgitama, kuidas planeeritud tegevus aitab kaasa ettevÔtte toodangu arendamisele. Toetust saab kasutada jÀrgmisteks tegevusteks (toetust ei saa taotleda jooksvateks tegevuskuludeks):

  • Uute seadmete ja masinate soetamine;

  • Töötajate koolitamine;

  • Tootmisseadmete renoveerimine.

Kontaktandmed

TĂ€psema info saamiseks vĂ”tke palun ĂŒhendust kalandus-, jahindus-, pĂ”llumajandus- ja omavarustatusministeeriumiga:

  • E-post: apn@nanoq.gl

  • Telefon: +299 34 50 00

 
__________________________________
* Omavarustatuse arendamine tÀhendab riigi vÔi piirkonna suutlikkuse suurendamist toota ise vajalikke kaupu ja teenuseid (peamiselt toitu ja energiat), et vÀhendada sÔltuvust vÀlisriikide impordist.

See on suunatud kolmele eesmÀrgile:

  • SĂ”ltumatus: et kriiside vĂ”i tarneraskuste korral saaksime ise hakkama.

  • Kohalik majandus: et raha jÀÀks koju, toetades kohalikke tootjaid ja luues uusi töökohti.

  • JĂ€tkusuutlikkus: et eelistataks kohalikku toorainet ja keskkonnasÀÀstlikumaid lahendusi pikkade transpordiahelate asemel.

Loe ka:
Gröönimaa tugevdab elanikkonnakaitset – Valmisolekuvarustus jaotatakse omavalitsuste vahel

Eesti: Vabariigi Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi AS-i Omniva erastamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti: Vabariigi Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi AS-i Omniva erastamiseks

NordenBladet – Vabariigi Valitsus kiitis heaks regionaal- ja pĂ”llumajandusministri ettepaneku vÔÔrandada riigile kuuluvad AS-i Omniva aktsiad avaliku enampakkumise teel. MĂŒĂŒgiprotsessi lĂ”puleviimine ja aktsiate mĂŒĂŒgilepingu sĂ”lmimine on planeeritud 2027. aastasse.

Riik on Omniva (AS Eesti Post) ainus omanik (talle kuulub 100% aktsiatest). Valitsus otsustas aktsiad erasektorile vÔÔrandada. Aktsiate mĂŒĂŒmise peamiseks ajendiks on drastiliselt muutunud turuolukord. Kui ajalooliselt oli ettevĂ”tte pĂ”hirĂ”hk postiteenusel, siis tĂ€naseks on fookus nihkunud paki- ja logistikaĂ€risse, mis toimib vaba konkurentsi tingimustes. Samal ajal on nĂ”udlus traditsioonilise postiteenuse jĂ€rele kiirelt hÀÀbunud – viimase viie aasta jooksul on universaalse postiteenuse (UPT) maht vĂ€henenud ĂŒle 75%.

Teenuse kÀttesaadavus on tagatud regulatsioonidega

Regionaal- ja pÔllumajandusminister Hendrik Terras kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et omanikuvahetus ei sea ohtu postiteenuse kÀttesaadavust.

„Oluline on siinkohal rĂ”hutada, et see otsus ei muuda universaalse postiteenuse osutamise pĂ”himĂ”tteid. Teenuse osutamise kohustus tuleneb riiklikust regulatsioonist ning riigil sĂ€ilivad ka edaspidi hoovad, et tagada teenuse jĂ€rjepidevus ja kvaliteet ĂŒle Eesti,“ selgitas minister Terras.

Vastavalt 2025. aasta detsembris kinnitatud omaniku ootustele jÀÀb ettevÔtte strateegiliseks eesmÀrgiks jÀtkusuutliku UPT pakkumine. Kehtiva hanke kohaselt on Omnival kohustus osutada universaalset postiteenust Eestis vÀhemalt 2029. aastani.

MajandusnÀitajad ja turusurved

Eelmise aasta majandustulemused peegeldavad selgelt Ă€rimudeli transformatsiooni. Omniva kontserni mĂŒĂŒgitulu ulatus 154,7 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum oli 1,4 miljonit eurot.

Samas sĂŒvenes lĂ”he logistika ja postiteenuse vahel:

  • Logistika: Kontsern kĂ€sitles aasta jooksul rekordilised 50,3 miljonit pakki.

  • Postiteenus: Universaalne postiteenus jĂ€i 2,1 miljoni euroga kahjumisse, kusjuures teenuse maht kahanes aastaga veel 13%.

AS Eesti Post

AS Eesti Post, mis kasutab kaubamĂ€rki Omniva, on rahvusvaheline logistikaettevĂ”te, mille ainuomanik on seni olnud Eesti riik. EttevĂ”te on Eesti suurim postiteenuste osutaja, hallates riigi ĂŒleriigilist postivĂ”rku.

Peamised faktid ja tegevusvaldkonnad:

  • Ajalugu: Eesti Post asutati 1918. aastal; kaubamĂ€rk Omniva vĂ”eti kasutusele 2014. aastal, et tĂ€histada uuenenud fookust kaasaegsetele logistikalahendustele ja rahvusvahelistumisele.

  • Geograafiline haare: Omniva tegutseb lisaks Eestile ka LĂ€tis ja Leedus, olles ĂŒks Baltikumi juhtivaid pakiautomaatide vĂ”rgu operaatoreid.

  • Universaalne postiteenus (UPT): See on riigi poolt reguleeritud teenus, mis tagab kirjade ja pakkide kĂ€ttesaadavuse ĂŒhtse tariifiga kogu riigi territooriumil, kaasa arvatud hajaasustusega piirkondades.

  • Logistikakeskus: EttevĂ”ttel on Rae vallas asuv Baltikumi ĂŒks kaasaegsemaid logistikakeskusi, mis suudab sorteerida kĂŒmneid miljoneid saadetisi aastas.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Nordecon rajab 110 miljoni euro eest PĂ€rnumaale riigikaitselist taristut

By
Helena-Reet Aari
-
Nordecon sÔlmis 110 miljoni euro ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Nordecon rajab 110 miljoni euro eest PÀrnumaale riigikaitselist taristut

NordenBladet – Börsil noteeritud ehituskontsern Nordecon AS teatas mahuka ehituslepingu sĂ”lmimisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK). Projekti raames rajatakse PĂ€rnumaale, Ermistu piirkonda, strateegiliselt oluline toetav taristu, mille maksumus ulatub 110 miljoni euroni.

Nordecon AS ja kontserni tĂŒtarettevĂ”te Embach Ehitus OÜ on ĂŒhispakkujatena vĂ”itnud hanke, mis mĂ€rgib ĂŒht viimaste aastate suurimat investeeringut Eesti riigikaitselisse ehitusse. Lepingu kohaselt projekteeritakse ja ehitatakse vĂ€lja PĂ€rnumaa kaitsetööstuspargi ja seda toetavate ĂŒksuste vajadusteks mĂ”eldud baastaristu.

Projekti fookus: Ermistu kaitsetööstuspark

SĂ”lmitud leping on otseselt seotud Eesti esimese riikliku kaitsetööstuspargi arendamisega. Riik on eraldanud Ermistu piirkonnas asuva maa-ala, et luua tingimused laskemoona ja muu militaartehnika tootmiseks. Nordeconi ĂŒlesandeks on tagada selleks vajalik vundament:

  • Logistiline vĂ”imekus: TeedevĂ”rgu ja juurdepÀÀsude rajamine rasketehnikale.

  • TehnovĂ”rgud: Mahukate kommunikatsioonide, sealhulgas energia- ja veeĂŒhenduste vĂ€ljaehitamine.

  • Toetavad rajatised: Turvaelementide, piirete ja spetsiifiliste hoiualade rajamine.

Juhtkonna kommentaarid

Nordeconi esindajate sĂ”nul on tegemist vastutusrikka ĂŒlesandega, mis nĂ”uab nii tsiviilehituse kui ka riigikaitseliste erinĂ”uete sĂŒvitsi tundmist.

„See leping on kinnitus Nordeconi ja Embach Ehituse vĂ”imekusest juhtida ĂŒliolulisi ja mastaapseid taristuprojekte. Meie roll on luua keskkond, mis vĂ”imaldab Eesti kaitsetööstusel uuele tasemele liikuda.“

MÔju kontserni majandustulemustele

110 miljoni eurone leping on mĂ€rkimisvÀÀrne tĂ€iendus Nordeconi lepingute portfellile, mis on viimasel aastal nĂ€idanud stabiilset kasvu hoolimata ehitusturu ĂŒldisest jahenemisest.

  • Lepingu maksumus: 110,4 miljonit eurot (lisandub kĂ€ibemaks).

  • Teostusaeg: Tööd on planeeritud etapiviisiliselt, kusjuures esimene oluline valmidusaste saavutatakse prognooside kohaselt jĂ€rgmise kahe aasta jooksul.

  • TööhĂ”ive: Projekt kaasab arvukalt kohalikke alltöövĂ”tjaid, andes olulise impulsi PĂ€rnumaa majandusele.

Nordecon AS aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi pĂ”hinimekirjas. Kontserni 2025. aasta auditeerimata konsolideeritud mĂŒĂŒgitulu oli 208 miljonit eurot, mis tĂ€hendab, et antud ĂŒksikprojekt moodustab mĂ€rkimisvÀÀrse osa kontserni aastasest mahust.

Nordecon AS on Eesti ehituskontsern, mille tegevus hÔlmab hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimist ja peatöövÔttu. Kontserni ettevÔtted tegutsevad Eestis, Ukrainas ja Rootsis.

Avafoto on illustreeriv: Nordecon sÔlmis 110,4 miljoni euro suuruse ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (NordenBladet)

1...567...353Page 6 of 353