NordenBladet — Pidev ja lühiajaline suvila väljaüürimine võib Soomes olla sama moodi ebaseaduslik nagu platvormipõhine lühirent, mille seaduslikkuse üle on palju vaieldud. Põhjuseks on nõue, et hoonet ei tohi kasutada planeeringuga vastuolus: suvilad on mõeldud vaba aja veetmise kodudeks, mitte majutusasutusteks.
Sama loogika kehtib üldiselt kõikidele hoonetüüpidele—kortermajadele, eramutele ja suvilatele. Ehituskontroll võib sekkuda näiteks siis, kui eluruumi kasutatakse korduvaks lühiajaliseks majutuseks ning seda ei kasutata enam tavapärase elukohana. Mitmed linnad (nt Oulu, Tampere, Seinäjoki) on otsustanud, et eluruume, mille põhieesmärk ei ole lühiajaline majutus, ei tohi selleks kasutada.
Järelevalvet hoonete sihtotstarbelise kasutuse üle teeb omavalitsuse ehituskontroll, ning rikkumised jõuavad sageli välja kaebuste kaudu. Ühtne ja selge lühirendi-õigusraamistik puudub; praktikas tõlgendatakse eluruumi põhieesmärki suunavate tunnuste kogumi abil. Need tunnused ei anna automaatselt lõplikku vastust, vaid aitavad teha otsuse.
Kui tuvastatakse sihtotstarbe vastane kasutus, võib omavalitsus nõuda majutustegevuse lõpetamist ja määrata rahatrahvi. Tõlgendusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda kohtusse. Kuigi seadusandlus pole hiljuti muutunud, on teema teravamaks läinud nähtuse leviku tõttu ning praktikas püütakse lünki täita juhistega.
Lühirent tekitab naabruskondades aeg-ajalt häireid ja ebakindlust, sest elanikud vahetuvad tihti. Lisaks on tegemist tuleohutuse seisukohalt keerukama valdkonnaga: majutushoonel peavad olema kaks standardset väljapääsu (elamus võib teine väljapääs olla ka aken või rõdu), samuti selged tähistused ja käsikustutid, sest ajutised elanikud ei tunne võõra korteri tuleohutuskorraldust.
Kuigi lühiajalise majutuse järele on nõudlus, peab ohutus olema tagatud ning lahendused leidma viisi, kuidas üürimine vastaks nii planeeringutele kui ka ohutusnõuetele.
NordenBladet — Schengeni ala 40. aastapäeva puhul pakub Euroopa Komisjon 40 000 noorele võimalust DiscoverEU reisikaardiga tasuta Euroopat avastada. Kaarti saavad taotleda 2007. aastal sündinud noored (01.jaan 2007-31.detsember 2007), kes läbivad Euroopa Noorteportaalis lühiviktoriini ELi kohta, vahendab youth.europa.eu.
Ajavahemikus 1. märtsist 2026 kuni 31. maini 2027 on edukatel taotlejatel võimalus 30 päeva jooksul tasuta reisida 36 riiki ning nad saavad sooduskaardi ühistranspordi, kultuuri, majutuse, toidu, spordi ja muude teenuste jaoks.
Piletiomanikud saavad kavandada oma marsruudi ise või ammutada inspiratsiooni olemasolevatest reisitrajektooridest, nagu uue Euroopa Bauhausi marsruut, mis hõlmab peatusi kaunites, kestlikes ja kaasavates linnades, mis on kooskõlas algatusega „Uus Euroopa Bauhaus”.
DiscoverEU roheline marsruut viib noored reisijad kõige kestlikumatesse ja loodussõbralikumatesse sihtkohtadesse, mille hulgas on nii Euroopa rohepealinna auhinna laureaate kui ka kliimaneutraalsete ja arukate linnade algatuse osalisi. DiscoverEU rohelise reisimise soovitused aitavad osalejatel kavandada oma reisi keskkonnasäästlikult.
DiscoverEU piletikonkurss algas eile ja kestab kuni 13. novembrini 2025 kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. See on avatud taotlejatele Euroopa Liidust ja programmiga „Erasmus+” liitunud kolmandatest riikidest. Puuetega või terviseprobleemidega osalejad saavad oma reisi jaoks toetust kooskõlas programmi „Erasmus+“ ja DiscoverEU kaasamismeetmega. See hõlmab võimalust reisida koos saatjaga.
Taust
Komisjon käivitas DiscoverEU programmi 2018. aasta juunis Euroopa Parlamendi algatusel. Nüüdseks on see osaprogrammist „Erasmus+” (2021–2027).
Alates 2018. aastast on rohkem kui 1,6 miljonit kandidaati reisikaarti taotlenud ning neid on välja antud 391 000. DiscoverEU on aidanud noortel paremini mõista teisi kultuure ja Euroopa ajalugu ning parandanud nende keeleoskust.
Viimasest DiscoverEU järeluuringust selgus, et 63% vastanute jaoks oli see esimene rahvusvaheline rongireis. Paljude jaoks oli see ka esimene kord, kui nad reisisid ilma vanemate või saatva täiskasvanuta, ning enamik leidis, et reis aitas neil iseseisvuda. Rohkem kui kaks kolmandikku ütles, et ilma DiscoverEU reisikaardita ei oleks nad saanud reisile minna.
Algatuse eestvedamiseks kutsutakse selles osalejaid hakkama DiscoverEU saadikuks. #DiscoverEU osalejarühmal, mille kaudu noored reisijad saavad kogemuste ja nõuannete jagamiseks üksteisega ühendust võtta, on üle 110 000 liikme.
NordenBladet — IMFi delegatsioon soovis teavet 2026. aasta eelarve ja keskpika perioodi riigieelarve strateegia kohta. Samuti uuriti majanduskasvu ja innovatsiooni toetamise, Eesti ettevõtluskliima välis- ja kodumaise kapitali jaoks atraktiivsemaks muutmise kohta.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, liikmed Maris Lauri ja Mart Võrklaev ning majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas andsid ülevaate riigieelarvet mõjutavatest teguritest, kavandatavatest maksumuudatustest, majanduse olukorrast ja energiakindluse tagamisest. Riigieelarves põhjustavad mahukad kaitseinvesteeringud jooksevkonto puudujäägi ajutise suurenemise. Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st.
„Tänavu väheneb eelarvepuudujääk maksutõusude toel 1,0 protsendini SKPst, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu 4,0 protsendini SKPst,“ nentis Akkermann. Ta lisas, et järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb ja jõuab aastaks 2029 2,8 protsendini SKPst. Akkermann ütles, et prognoosi kohaselt vähenevad riigi tulud 780 miljonit eurot, tulenevalt ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kahe protsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.
Eelnõu järgi on järgmisel aastal kavandatav valitsussektori defitsiit 4,5 protsenti SKPst, mis jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Järgmise aasta võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendile SKPst.
Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Akkermann viitas rahandusministeeriumi hinnangule, et inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb.
Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal ja jõuab prognoosi kohaselt aastaks 2029 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas märkis, et prognoosi kohaselt jätkub majanduse aeglane taastumine. „Eelarve kordategemisel on majanduskasv paratamatu eeldus. Hea on tõdeda, et majandus on tõusuteel,“ ütles Reinaas. „Majanduse ülespoole kerkimine lubab tänavuseks aastaks üheprotsendilist SKP kasvu ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti.“
„Eesti majandusel on kõik eeldused uueks tehnoloogiamahukaks kasvutsükliks. Atraktiivse investeerimiskeskkonna hoidmine, puhta energia pakkumine, kapitali mitmekülgne kättesaadavus ettevõtetele ja majanduse muutunud vajadustele tagavad ka Eesti majandusedu,“ selgitas Reinaas. „Energeetikaga seotud probleemide lahendamiseks ja soodsama elektri hinna saavutamiseks panustame tuuleparkide rajamisse, mis on majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime eksperdikogu hinnangul paratamatu suund, et tagada 70protsendine juhitamatu roheenergia osakaal energiaportfellis,“ ütles Reinaas.
IMFi liikmesriikide majanduse, sealhulgas ka Eesti majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. Levinud nimetus „artikkel IV konsultatsioonid“ tuleneb IMFi põhikirja neljandast artiklist. Riigisisene koostööpartner on neile Eesti Pank, kes kajastab oma kodulehel nende missioonide kokkuvõtteid.
Missioonirühm täpsustab AIV-tsükli eesmärke, ulatust, üksikasju, ajakava ja oodatavaid tulemusi. Töörühm on huvitatud hiljutiste makromajanduslike, fiskaal- ja finantsarengute, väljavaadete, riskide ja poliitika arutamisest. Meeskond soovibki Riigikogu komisjonide liikmetelt tagasisidet nende analüütilise ja poliitilise tegevuskava kohta enne IV artikli konsultatsioone.
Kuna tegemist on IMFi vahemissiooniga, siis missioon kokkuvõtvat avaldust ei koosta ja missiooni lõpus pressikonverentsi ei toimu. Küll aga on vahemissioon oluline, sest tavapäraselt valmib selle põhjal artikkel IV raporti esimene versioon, mida täiendatakse missiooni ajal lisateemade ja majanduspoliitilise sõnumitega. Konsultatsiooni tulemusel valmib aruanne, mis kajastab IMFi ekspertide hinnangut Eesti majanduspoliitikale. Valuutafond arutab olulisi majanduspoliitilisi teemasid kõikide liikmesriikidega.
IMFi missioonijuht on Vincenzo Guzzo, liikmed Bingjie Hu, Carlos de Resende ja energeetikaekspert Hugo Rojas-Romagosa.
NordenBladet – Soomlased tähistasid veel 20. sajandi alguses 1. novembril kekrit, mille tavad meenutavad eestlaste hingedepäeva ja mardi-kadripäeva tavasid. Lahkunute haudadel süüdati küünlad, käidi ümberriietunult talust tallu. Halloween on Ameerika püha ning tuli USAsse Iiri sisserändajatega 19. sajandil. Algselt oli halloween keldi püha, millega tähistati uut aastat – seega tähistatakse seda alati 31. oktoobril.
Keldid uskusid, et surnud tõusid oma haudadest elavaid hirmutama. Seetõttu panid nad endale ette hirmuäratavad maskid ja kasutasid muid maskeeringuid, et peletada kummitusi ja panna neid uskuma, et isegi elavad keldid olid surnud. Kuid kuna tegemist oli ka vana aastaga hüvastijätmise ja uue aasta tervitamisega, sai ka halloween´ist pidulik õhtu. Nimetus halloween tuleneb fraasist „All Hallows’ Eve“ – kõigi pühakute päeva eelõhtu.
Eestis hakati halloween´ile rohkem tähelepanu pöörama 1990ndate alguses ja seetõttu on see meie jaoks üsna uus püha. Halloween’i tähistatakse Eestis vähem maakohtades ja rohkem linnades, kus lapsed käivad tõepoolest ukselt uksele, kogudes maiustusi.
Ehkki Halloween’i on peetud eelkõige Ameerika pühaks, tähistatakse seda aasta-aastalt järjest enamates maades.
Eestis nagu mujalgi Euroopas põhjustas meedia abil leviv tähtpäev vastuseisu väga erinevatel põhjustel: küll kui ameerikaliku kultuuri näide, küll kartusest oma juurdunud pühade kõrvalejäämise ees, küll hirmust kalendripühade muutumise ees, küll kui nõidade, nõiduse ja hirmutamise reklaamija ja paljudel muudel põhjustel. Siiski ei ole see suutnud välja tõrjuda mardi-ja kadripäeva meie rahvakalendrist. Küll on aga paljudes noortekeskustes, lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud Halloween´i-teemalisi ürtusi. Täna seostame halloween´i maskeeritud inimeste, hirmsate kostüümide, kõrvitsate, kommide ja õudusega. Kaupmehed on näinud selles head võimalust oma äride lainedamiseks ning oktoobris müüakse hulgi Halloweeni-teemalisi kaupu.
Traditsiooniliste Halloweeni roogade hulka kuuluvad kommid igasuguse “kurja” peletamiseks. Omatehtud Halloweeni menüüsse sobivad mitmesugused suupisted, salatid või küpsetised. Halloweeni toit on kaunistatud ämblikuvõrkude, kummituste või millegi muuga, nii et see puudutab rohkem disaini kui toiduvalmistamist. Halloween on suurepärane võimalus serveerida kõige tavalisemaid roogasid ebatavalisel viisil.
Halloween’i nime sellist tähendust arvestades ei pruugi see sugugi olla imelik, et halloween´i on lihtne segi ajada kristliku püha pühakutepäevaga, kuid tegelikult pole neil üksteisega midagi pistmist. Pühakutepäev langeb alati 31. oktoobri ja 6. novembri vahelisele esimesele laupäevale ning seda tähistatakse märtrite ja pühakute auks.
Tuhanded wicca nõiad, kes järgivad muistseid keldi rituaale, nimetavad halloween’i selle endise nime järgi samhain’iks.
Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg, oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg.
Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.
Ajalooallikate põhjal riietuti Samhain’i ajal vaimudeks ja liiguti rongkäiguga linnast välja, et surnute hinged tagasi nende valdustesse juhtida. Samuti kogusid keldi lapsed perest perre käies tulepuid hiiglasliku ühislõkke jaoks ning suurest lõkkest viidi elavaid süsi kodukoldesse, kus süüdati oma tuli. See sümboliseeris ühendust inimeste vahel. Täiskasvanud käisid maskeerituna perest perre, kogudes ohvrianniks toitu.
Mehhikos tähistatakse kõigi surnute päeva (Los Dias de los Muertos): mälestatakse lahkunud sugulasi, pidutsetakse, toimuvad luukerede ja kummituste rongkäigud, jäljendatakse matuserongkäiku – kirstus on elav inimene.
Halloween’i kujunemisel märkimisväärseks uueaegseks pühaks on suur osa iirlaste traditsioonidel. 18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Algselt tehti laternaid õõnestatud kaalikast, kuhu asetati süsi või küünal. Uskumuste järgi pidi see ühtaegu sümboliseerima esivanemate hingi. Iiri emigrandid kandsid kombe üle Ameerikasse, kus kaalikas asendus kõrvitsaga, mida on palju kergem lõigata ja õõnestada.
NordenBladet – Sügisene Tallinn Fashion Week sai kolmapäeva õhtul Kultuurikatlas suurejoonelise avastardi, kui anti üle aasta oodatuimad moeauhinnad Kuldnõel ja Hõbenõel.
Kolmapäeval avastardi saanud sügisese Tallinn Fashion Week juhatasid sisse Toivo Freeman Pilt ja Hertta, et seejärel kaasa elada parimatele kodumaistele moeloojatele Kuldnõela auhinna galal.
Kunstnik ja moekunstnik Toivo Freeman Pilt esitles Tallinn Fashion Weekil värsket kollektsiooni, mis kompas piire. Pilt tõi lavale nahktagid, mantlid, kasukad, pintsakud ning loomulikult tema legendaarsed tagid, mis nüüd ilmusid uues ja üllatavas kuues.
Saaremaalt pärit bränd Hertta tõi lavale värske sügistalvise kollektsiooni, mis lausa pakatab värvidest. Brand tõi lavale ajatuid klassikuid ja lisas neile värvide vürtsi. Brändi eesmärk ja sihtküsimus on: kuidas valmistada lambavillast materjali, mis sobib põhjamaisesse muutuvasse kliimasse, kestab aastaid ja kuidas sellest kangast disainida praktilisi, multifunktsionaalseid ning suurepäraselt istuvaid ajatu disainiga ülerõivaid.
Seejärel võttis moenädala järje üle kauaoodatud Kuldnõela auhinna gala, mida viis tänavu läbi tuntud artist Rolf Roosalu. Oma loominut näitasid ka Eesti moemaastiku kõige värskemad ja nooremad tegijad, moevõistluse Piste võidukollektsiooni loojad Eva Harvisto ja Grette Kask.
Eesti vanimat ja mainekamat moeauhinda Kuldnõel antakse aga välja juba aastast 1996 ja ka kolmapäeval pärjati parim moelooja loomingulise järjepidevus eest vähemalt viie aasta lõikes. Võitjat valides peetakse silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja müügiedu. Kuldnõela gala tänavused nominendid olid Cärol Ott, Katrin Kuldma ning Kirill Safonov. Hõbenõelale olid nomineeritud Kristiina Jeromans, Auria Nurm ning Sandra Luks.
Kuldnõela auhinna pälvis Kirill Safonov ning Hõbenõela viis endaga kaasa Auria Nurm.
Cärol Ott tõi Kuldnõela gala raames lavale 2018. aastal loodud brändi carolxott alt kollektsiooni “Eesti suvi” ning tõi oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed. Kollektsioon põimis ellujäämise ajaloo ja tänapäeva priviligeeritud suvetööde kogemused ühtseks looks ja seda kõike meie kodumaa suvise looduse ilust inspireerituna.
AMANJEDA by Katrin Kuldma esitles kollektsiooni Cortina, mis on inspiratsiooni saanud tema ühest lemmikpaigast maailmas. Cortina pole lihtsalt kaunis koht kõrgmäestikus, vaid ka lihtsuse ja tõelise luksuse sümbol. Just niisugune on disainer Katrin Kuldma käekiri, minimalistlik kuid unikaalne, luksulik kuid kantav, põhjamaine kuid emotsionaalne.
Kuldnõela auhinna võitnud Kirill Safonov loob kleite, mis hingavad koos kandjaga: “Riided, mis ei kata lihtsalt keha, vaid rõhutavad naise olemust, tema sisemist valgust ja ainulaadsust. Iga õmblus, iga kangatükk, iga joonis on loodud südamega, kandes edasi minu austust kandja persooni vastu,” avas Safonov.
Uus kollektsioon on Safonovi jaoks kui isiklik eksam ja ka kingitus disainerina: “See puudutab eksistentsi habrasust, aja mööduvust, looduse õrnust ja maailma delikaatset ilu. Mustrid ja kangaste visandid on sündinud minu ateljees Kadriorus, kandes endas mõtisklust, emotsiooni ja väikest imehetke igas õmbluses.”
Kristiina Jeromans on Eesti disainimaastikul tegutsenud pea kümme aastat, millest viis töötas ta tööstusdisainerina. Kaks aastat tagasi sai Jeromans pakkumise kaasasutada rõivabränd Maison Beast ja sellest hetkest saati on ta töötanud brändi peadisainerina. Tallinn Fashion Weekil astus Jeromans lavale kollektsiooniga Mob Ties, põimides 90ndate esteetika ja isiklikud mälestused tänapäevase tehnilise meisterlikkusega.
Hõbenõela võitja Skeleton by Auria Nurm esitles oma värskeimat kollektsiooni nimega Aether Spiritus. Brändi värske looming koosneb Reiki tervendava energiaga esemetest ja aksessuaaridest, et tuua igapäevaelu rohkem tasakaalu, harmooniat ja positiivset energiat. Kollektsioon ühendab endas vaimsuse, esteetika ja teadliku enesearengu, pakkudes kandjale mugavat ja lihtsat garderoobi kui ka sisemist tuge. Spirituaalne ja poeetiline inspiratsioon “Aether Spiritus” tähendab ladina keeles “õhuvaim” või “eeterlik hingus” ning peegeldab kollektsiooni keskset ideed – sidet inimese sisemaailma ja nähtamatu vaimsuse vahel. Tikitud karakterid “Spirit Guides” jutustavad lugusid vaimujuhidest, kaitsva energiaga sümbolitest ning elu ja looduse õrnast kooskõlast.
Sandra Luks tõi aga Tallinn Fashion Weeki moelavale seni oma kõige isiklikuma suurema kollektsiooni, mis sündis universaalsest tundest valust. “Usun, et kõik tunnevad selle ära. See on lein, mis tuleb siis, kui armastus lõpeb,” jagas Luks loomingu tagamaid. Kollektsioonis on tema loomingule omaselt palju jääki – narmendavaid servasid, moonutatud siluette, obsessiivseid detaile. Teksa on saanud materjalist lõuendiks ja siinkohal ei ole enam see pelgalt funktsionaalne materjal. Teksa on nüüd sümbol.
Kuldnõela žüriis oli tänavu eelmise aasta võitja Tiina Talumees, moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes, Tallinna Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas, Kunstiakadeemia professor Piret Puppart, Hollandi moebrändi omanikud Viktor&Rolf ja ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Mari-Liis Stahhov. Lõplikuks otsuse langetamisekst liitusid žüriiga Läti moelooja Natalija Jansone ja Soome legendaarne multitalent, Kultainen Vaatepuu laureaat Ritva-Liisa Pohjalainen.
