NordenBladet – Swishil esineb tehnilisi probleeme, mis mõjutavad osa makseid. Probleemide allikas on Riksbankeni hallatav maksesüsteem Rix, mille tõrgete tõttu on Swishi maksed aeglustunud. Riksbankeni pressiesindaja kinnitas, et probleemid puudutavad hetkel ainult Swishi, kuna nende maksed toimuvad läbi Riksbankeni süsteemi. Praegu puudub hinnang, millal probleemid võiksid lahendatud saada.
Swish on Rootsis populaarne mobiilimaksete rakendus, mis võimaldab kasutajatel kiirelt ja lihtsalt raha ülekandeid teha. Seda kasutatakse laialdaselt nii eraisikute vaheliste maksete tegemiseks kui ka kaupade ja teenuste eest tasumiseks ettevõtetele. Swishi kasutamiseks on vajalik Rootsi pangakonto ja pangas registreeritud mobiilinumber. Makseteenus töötab koos Riksbankeni maksesüsteemiga ning ülekandeid saab teha reaalajas. Rakenduse turvalisuse tagamiseks kasutatakse isikutuvastust, näiteks läbi Mobile BankID süsteemi, mis on Rootsis levinud digitaalne autentimismeetod.
NordenBladet –2022. aasta detsembris põgenesid Rootsis Furuviki loomaaias viis šimpansi oma aedikust. Loomaaia teatel kujutasid šimpansid ohtu inimeste turvalisusele, mistõttu otsustati nad maha lasta. Kokku tapeti neli šimpansi, viies sai vigastada.
Juhtum pälvis laialdast kriitikat loomakaitsjate ja avalikkuse poolt, kes leidsid, et loomaaiapoolne reageering oli liialdatud ning šimpansite tapmine ei olnud õigustatud. Kriitikud rõhutasid, et loomaaed oleks pidanud kasutama rahustavaid vahendeid või teisi meetodeid loomade kinnipüüdmiseks, selle asemel et neid tappa.
Pärast juhtumit algatati uurimine, et selgitada välja, kas loomaaiapoolne tegevus vastas kehtivatele seadustele ja eeskirjadele.
Rootsi prokuratuur lõpetas täna Furuviki loomaaia loomapiinamise juhtumi uurimise, mis algatati pärast seda, kui ligi kaks aastat tagasi tapeti seal neli šimpansi. Üks šimpans sai tulistamise käigus vigastada ja kannatas, mistõttu kahtlustati loomapiinamist. Asepeaprokurör Micael Dahlbergi sõnul ei saa tõendada, et tulistamine oleks toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mis oleks karistatav.
Kuna ahvide põgenemise olukord oli hädaolukord, sai loomaaed Rootsi Põllumajandusametilt loa ahve kaugtulistada.
“Tavaliselt ei tohi ahve kaugelt tappa, kuid pargile anti luba distantsilt tulistada, kui leiti, et ahve on raske muul ohutul viisil tappa. Kuna luba oli, ei saa ma ümber lükata, et tegemist oli hädaolukorraga,” ütleb peaprokuröri asetäitja Micael Dahlberg. Seega loeti olukorda hädaolukorraks, mille puhul seadus lubab kaugelt hukkamist, ning uurimist ei olnud alust jätkata.
Loomakaitsjad väljendasid pettumust uurimise lõpetamise üle, rõhutades vajadust karmistada loomaaedade regulatsioone ja tagada, et sarnased juhtumid tulevikus ei korduks. Nad kutsusid üles parandama loomade pidamistingimusi ja suurendama loomaaedade vastutust oma asukate heaolu eest.
Avafoto: 2024. aasta novembris teatas Rootsi prokuratuur, et lõpetab loomapiinamise uurimise, kuna ei leitud piisavalt tõendeid, mis viitaksid tahtlikule või raske hooletuse tõttu toime pandud loomapiinamisele. Prokuratuuri sõnul oli loomaaiapoolne tegevus hädaolukorras õigustatud ning neil oli luba loomade kaugelt tulistamiseks. (Unsplash)
NordenBladet – Täna, reede hommikul sai politsei väljakutse Lidingös asuvale aadressile.
“Ulukit tulistanud mees püüdis tabada looma ent midagi juhtus kuuliga, ning see sisenes elukohta, kus oli inimesi,” teatas politsei pressiesindaja Carina Skagerlind.
Politsei uurib, mis kuuliga juhtus, kuid hetkel kuritegu ei kahtlustata.
“Niipalju kui ma näen, on see õnnetus,” ütleb Carina Skagerlind.
NordenBladet – Rootsis Nyköpingi haigla köögis valminud kalaroast, mida jagati ka Eskilstunasse ja Katrineholmi avastati listeeriabakterid, kirjutab Sörmlands Nyheter.
Seoses neljapäevase rutiinse kontrolliga avastati kalahautisest listeriabaktereid*, ütles Sörmlandi piirkonna haiglatoidu eest vastutav Jimmy Frischenfeldt Bååth.
Praegune kalaroog ja veel üks kalaroog on nüüdseks tagasi võetud.
Hetkel on veel uurimisel, mitu portsjonit on enne tagastamist jõutud ära tarbida.
Ei saa välistada, et mõni patsient on juba haigestunud.
_________________________
* Listerioosibakter on paljude selgroogsete fakultatiivanaeroobne rakusisene grampositiivne bakter.
Bakter paljuneb suurepäraselt 37c° juures ning on selleks ka võimeline 0c°, ning sureb 70-75c° juures.
Listeeriabakterite 13 serotüüpi võivad listerioosi põhjustada. Erinevad serotüübid põhjustavad loomade ja lindude organismides erineva raskusastmega haiguslikke seisundeid.
Inimesed nakatuvad peamiselt toiduainetega, kas nakatunud lindude, kalade, loomade, lihatoodete või kanamunade ja lehmapiima kaudu ning nakatunud inimestega kokku puutudes, aga ka taimsete toiduainete ja koduloomade ning kodus peetavate lemmikloomade kaudu.
Milline haigus on Listerioos?
Listerioos on bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus, mis ohustab eelkõige immuunpuudulikkusega inimesi ning avaldub palaviku, meningiidi ehk ajukelmete põletiku või seedetrakti häiretena. Sporaadiline haigestumine listerioosi esineb aastaringselt, haigestumise sagedus tõuseb suvel. Haiguspuhangute põhjuseks on saastunud loomsete toiduainete tarvitamine, sh ebapiisavalt termiliselt töödeldud liha- ja kalatooted, pastöriseerimata piim ja sellest toodetud juustud, toores puu- ja köögivili.
Listerioosi riskigruppi kuuluvad rasedad, vastsündinud, vanurid, organ-transplantaatide retsipiendid ja immuunpuudulikkusega inimesed. Inimesed, kes kannatavad krooniliste haiguste all, nagu vähkkasvajad, diabeet, südamehaigused, AIDS või alkoholism, kuuluvad samuti riskirühma.
Haigustekitaja: Listeria monocytogenes on rakusisene, gram-positiivne aeroobne bakter, mis on looduses laialdaselt levinud pinnases, vees, taimedel. Haigustekitajat on leitud loomasöödast, imetajatel (veised, hobused, lambad, sead, kassid jne), lindudel, kaladel, putukatel. Bakter on võimeline paljunema külmkapis seal hoitavatel saastunud toiduainetel. Listeeria võib säilida ja paljuneda biokiles, mis moodustub nt toiduvalmistamisel kasutavatel roostevabast terasest pindadel. Sellistes tingimustes on haigustekitaja tunduvalt vastupidavam puhastus-, desinfektsiooni- ja bakterivastaste vahendite vastu.
Nakkusallikas: Nakkusallikaks on haige loom või inimene. Vastsündinute nakatunud emad võivad pärast sünnitamist eritada haigustekitajaid 7-10 päeva jooksul tupe eritise või uriiniga. Asümptomaatilise kandluse korral eritab inimene haigustekitajaid roojaga.
Levimine: Haigustekitaja satub organismi eeskätt saastunud loomsete toiduainetega. Loode võib nakatuda raseduse ajal haigelt emalt platsenta kaudu või hilise listerioosi puhul nakatub vastsündinu sünnituse ajal sünnitusteid läbides. Nahavormi võib inimene nakatuda kontaktnakkusena nahavigastuste kaudu.
Peiteperiood: Peiteperiood kestab 3 kuni 70 päeva, keskmiselt 3 nädalat.
Haigusnähud:
Haigus esineb erinevate kliiniliste vormidena:
Vastsündinute listerioos esineb kahes vormis – varajases või hilises. Varajase listerioosi puhul toimub nakatumine platsenta kaudu emalt. Sünnitus on sageli enneaegne ja lapsel on juba sündides sepsise tunnused. Hilise listerioosi puhul nakatub laps kas sünnitusteid läbides või haiglas. Lapsel ilmnevad sümptomid 3-5 päeva pärast sünnitust ja haigus kulgeb sageli meningoentsefaliidina. Hilise listerioosi korral on prognoos parem võrreldes varajase vormiga. Haiguse algul võivad esineda järgmised vaevused: palavik lokaalsete sümptomiteta; kesknärvisüsteemi kahjustused ja/või gastroenteriidi nähud.
Täiskasvanute listerioos väljendub tavaliselt meningiidina.
Rasedusaegne listerioos võib esineda väheste gripi või diarröa vaevustega või raske sepsisena, mis võib põhjustada abordi või enneaegse sünnituse.
Naha listerioosi puhul esineb lööve või pustulaarne nahakahjustus kätel või kehal. 1-5% inimestest esineb asümptomaatiline kandlus, mis kestab mõned kuud.
Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja haigustekitaja tuvastamisega seljaajuvedelikus, veres, amnionivedelikus, vaginaalsekreedis, mekooniumis või roojas.
Ennetamine: Riskigruppi kuuluvatel inimestel – immuunpuudulikkusega, rasedatel, hormoonravi saavatel – tuleb hoiduda termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömisest. Ei ole soovitav tarbida pastöriseerimata piima ja sellest toodetud piimasaadusi, suitsetatud kala, toorest pesemata puu- ja köögivilja. Tuleb hoiduda kokkupuutest potentsiaalselt ohtlike materjalidega, nt aborteeritud loomade lootega loomafarmides. Noad ja lõikelauad tuleb korralikult pesta pärast toorete toiduainete käitlemist. Oluline on isikliku hügieeni reeglite täitmine, eeskätt kätepesemine seebi ja veega ning naha mikrohaavade saneerimine.
NordenBladet – Norra kroonprintsessi Mette-Mariti poega Marius Borg Høibyt ootab arreteerimine endise tüdruksõbra ründamise eest. “Seaduse ees peaksid kõik inimesed olema võrdsed – see on demokraatliku ühiskonna nurgakivi,” alustab Aftonbladet oma artiklit “Mette-Marit on koristanud kurjategija eluruumi”. Paraku ilmnevad siiski mõnikord juhtumid, mis seda põhimõtet õõnestavad.
Näiteks Norra kroonprintsessi poja, Marius Borg Høiby, juhtumis, kus teda süüdistati kallaletungis oma tollasele tüdruksõbrale. Politsei plaanis Mariust kinni pidada, kuid ta sai enne nende saabumist teate – esmalt otse politseilt ja seejärel oma emalt, kroonprintsess Mette-Maritilt, kes oli saanud hoiatuse lossi ihukaitsjatelt.
Selline ettevalmistusaeg andis Mariusile võimaluse oma mobiiltelefonist vabaneda. Kui politsei ta 33 minutit hiljem Jansløkka koolis kinni pidas, konfiskeerisid nad tema mobiiltelefoni. See on katki ja SIM-kaart puudus, mistõttu on uurimise jaoks vajaliku teabe hankimine raskendatud. Veelgi enam, kroonprintsess Mette-Marit teadis, et tuleb läbiotsimine ning VG allikate sõnul olla kroonprintsess Mette-Marit selle poole tunni jooksul läinud Mariuse punasesse villasse, mis asub kroonprintsi pere Skaugumis asuvast majast kiviviske kaugusel. Seal olevat ta oma poja elukohta koristanud. Ehk teisisõnu: Enne politsei sekkumist on kroonprintsess koristanud kahtlustatava kurjategija elukoha. Seejärel sõidutas ta kohtumispaika.
Marius Borg Høiby, Norra kroonprintsess Mette-Mariti poeg, on viimastel kuudel sattunud mitmete tõsiste süüdistuste keskmesse. Augustis 2024 arreteeriti ta oma tollase tüdruksõbra väidetava ründamise ja tema kodu kahjustamise eest. Hiljem on kaks endist tüdruksõpra esitanud süüdistusi füüsilises ja psühholoogilises väärkohtlemises. Septembris arreteeriti Høiby uuesti, kuna ta rikkus lähenemiskeeldu, võttes ühendust ühe väidetava ohvriga. Kokku on politsei teatel neli väidetavat ohvrit, sealhulgas kolm endist partnerit ja üks teine isik. Høiby on tunnistanud vägivallategu, viidates alkoholi ja kokaiini tarvitamisele, kuid eitab süüdistusi endiste partnerite väärkohtlemises. Praegu on ta vabaduses, kuid uurimine jätkub.
See juhtum on tekitanud Norra ühiskonnas laialdast pahameelt, kuna kroonprintsessi tegevus asetab ta olukorda, kus ta aitab oma poega õigussüsteemi eest varjata. Kommentaatorid rõhutavad, et hoolimata armastusest oma poja vastu peaks kroonprintsess suutma eristada emarolli ja vajadust esindada Norra monarhiat, mis peab olema kõigile moraalseks eeskujuks.
Kuningakoda on küll püüdnud end Mariusest distantseerida, väites, et ta on eraisik, kuid Mette-Mariti tegevus seob teda siiski vaieldamatult antud juhtumiga. Mette-Marit on kogenud oma poja probleeme varasest noorusest alates, alates diagnoosidest kuni hilisema sõltuvuseni, kuid sellest hoolimata oodatakse kuninglikelt kõrgendatud moraali ja vastutustundlikku käitumist.
Norra rahvas ootab Mette-Maritilt selgitust oma tegude kohta. Vastasel juhul võib avalikkus kaotada usalduse monarhia suhtes, kuna jääb mulje, et kuningliku perekonna liikmeid ei kohelda seaduse ees võrdselt nagu kõiki teisi.
