NordenBladet – Põhjamaade kirjanduse nädal toimub juba järgmisel nädalal, 10. novembrist 16. novembrini 2025. See on iga-aastane kultuuriüritus, mida tähistatakse laialdaselt Põhja- ja Baltimaades, sealhulgas Eestis.
Sel aastal (2025) on Põhjamaade kirjanduse nädala teemaks “Ühtsus Põhjamaades“.
Igal aastal valitakse välja spetsiaalsed raamatud, mida nädala raames ühiselt loetakse. Tänavu on täiskasvanutele mõeldud raamatuks Norra autori ja Nobeli preemia laureaadi Jon Fosse “Andkuma” (norra keeles “Andvake”). Lasteraamatuks on Fääri saarte autori Bárður Oskarssoni “Ein hundur, ein ketta og ein mús”.
Mis on Põhjamaade kirjanduse nädala eesmärk?
Selle nädala peamine idee on tuua valguse ja sõnaga lohutust kõige pimedamasse aastaaega. Nädala mitteametlik hüüdlause ongi “Valgus pimeduses”.
Selle eesmärk on edendada Põhjamaade kirjandust, kultuuri ja lugemisharjumust. Üritust korraldavad Põhjala Ühingute Liidud (Foreningen Norden) koostöös raamatukogude, koolide ja teiste kultuuriasutustega.
Kuidas seda tähistatakse?
Nädala keskmes on ühislugemised (ettelugemised), mis toimuvad sageli küünlavalgel, et luua hubane ja soe atmosfäär.
Esmaspäev, 10. november on traditsiooniliselt suur ettelugemispäev.
“Hommikuhämarus” (Morgengry): Hommikune ettelugemine, mis on suunatud lastele ja noortele. See toimub tavaliselt kell 9.00 koolides ja lasteaedades.
“Õhtuhämarus” (Skumringstime): Õhtune ettelugemine täiskasvanutele, mis toimub raamatukogudes või muudes avalikes kohtades (või ka kodudes) kell 19.00.
Lisaks ettelugemistele korraldatakse nädala jooksul raamatukogudes ja koolides ka palju muid teemaüritusi, näiteks näitusi, vestlusringe ja töötubasid. Osalema on oodatud raamatukogud, lasteaiad, koolid ja kultuuriorganisatsioonid!
Projekti koordineerib Põhjamaade Ühenduste Liit ja Põhjala koostööga tegelev MTÜ ning seda finantseerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
NordenBladet – NordenBladeti peatoimetajana jälgin ma iga päev Põhjamaade ja Baltikumi infovälja. Ma näen pidevalt, kuidas meie regiooni ettevõtted – olgu nad siis Rootsist, Soomest, Lätist või Eestist – vaatavad ambitsioonikalt oma naabrite turgudele. Need turud on geograafiliselt lähedal, aga mentaalselt tihti üllatavalt kaugel. Ja ma näen ikka ja jälle sama mustrit: tuuakse turule suurepärane toode või teenus, panustatakse korraks messile või digikampaaniale ning siis… vaikus.
Meie meediamaastikul püsib visalt müüt, et “hea toode müüb end ise”. Võib-olla koduturul, kus kõik tunnevad kõiki, see isegi toimib. Aga lubage mul olla otsekohene: Skandinaavia B2B-konkurentsis on see parimal juhul naiivne lootus. See on otsetee läbikukkumisele.
Külaline, kes lahkub enne pidu
Tabava võrdluse tõi eis.ee lehel hiljuti EISi ekspordiosakonna rahvusvahelise turunduse valdkonna juht Kadri Gröön, kui ta võrdles ühekordsete kampaaniatega turule sisenejat „külalisega, kes astub korraks uksest sisse, ütleb „Tere!“ ja kaob enne, kui temaga tutvuda jõutakse.“
See on täpselt see, mida me siin NordenBladetis näeme. Turundus ei ole ühekordne sprint, see on maraton. Eriti turgudel, kus usaldus on valuuta number üks.
Skandinaavias ja Baltikumis olete “külaline” seni, kuni pole tõestanud oma pikaajalist pühendumist. Üksik kampaania, olgu see nii nutikas kui tahes, on vaid see põgus “Tere!”. See võib tekitada hetkelise huvi, kuid see ei loo usaldust. Ja ilma usalduseta Põhjamaades ega Balti riikides äri ei tee. Probleem on selles, et paljud ettevõtted käsitlevad turundust kuluna, mitte strateegilise investeeringuna. Kui kuluartikkel saab “tehtud”, tõmmatakse kriips peale ja oodatakse tulemusi, mis iial ei saabu.
Kultuuriline kurtus: Kui teie sõnum kõlab valesti
Kõige suurem komistuskivi on aga kultuuriline kontekst. Ettevõtjad eeldavad tihti, et naaber on ikka naaber. Eesti ettevõtjad eeldavad tihti, et Soome on nagu Eesti ja Rootsi on… noh, peaaegu nagu Soome. Rootslased eeldavad, et Soome turg toimib täpselt nagu Rootsi oma; soomlased arvavad, et mõistavad Eesti turgu intuitiivselt jne. See on ohtlik eksimus.
Meie NordenBladetis, mis opereerib igapäevaselt nii eesti, soome, rootsi kui ka inglise keeles, elame ja hingame neid kultuurilisi nüansse. Me teame, et sõnum, mis töötab Tallinnas, võib Stockholmis mõjuda tehnokraatliku ja külmana. Sõnum, mis müüb Helsingis, võib Göteborgis tunduda liiga otsekohene või isegi ebaviisakas.
Kui puudub sügavam arusaam kohalikust hingeelust, kultuuriruumist ja väärtushinnangutest, võib kampaania tehniliselt küll laitmatult töötada, kuid see ei suuda luua sihtrühmaga vajalikku emotsionaalset sidet ega pälvida nende tegelikku tähelepanu.
Ei piisa sellest, et tõlgite oma eestikeelse müügiteksti heasse naaberkeelde. Te peate tõlkima oma väärtuspakkumise kohalikku väärtusruumi. Te peate mõistma kohalikku meediatarbimist, ärikombeid ja isegi huumorit. Eesti digiriigi kuvand avab uksi, see on tõsi. Kuid see on vaid jala ukse vahele saamine. Selleks, et teid ka sisse kutsutaks, peab lugu olema kohandatud. Hea näitena kohandatud reklaamkampaaniast tuleb kohe meelde hiljutine Visit Estonia koostöö maailmakuulsa Soome koomiku Ismo Leikolaga (Ismo Leikolan ruokareissu Viroon).
Ärge olge külaline. Olge kohalik.
Siin peitubki strateegilise meediapartneri väärtus. Te võite osta reklaamipinda ükskõik millisest globaalsest võrgustikust või kohalikust suurest päevalehest. Kuid sellega jääte ikkagi “külaliseks”, kes ostab endale eetriaega.
NordenBladeti filosoofia on teistsugune. Me ei ole väljaspool turgu seisev agentuur; me oleme see turg. Me oleme Põhjamaade ja Baltikumi meediakanal. Meie toimetajad ja lugejad on teie sihtrühm.
Meie eesmärk ei ole müüa bännerit. Meie eesmärk on aidata teil oma lugu rääkida nii, et see kõnetaks soomlast, rootslast või eestlast tema enda keeles ja kultuurikoodis. Me ei paku ühekordset “Tere!”-kampaaniat, vaid pikaajalist kohalolu. Me aitame teil tehnilised näitajad ja müügiargumendid tõlkida sisukateks arvamuslugudeks, analüüsideks ja intervjuudeks, mis tekitavad usaldust.
Me muudame teid “külalisest” oodatud vestluspartneriks.
Turundus välisturgudel on osa ekspordistrateegiast. Ja kui te valite partneri, kes seda regiooni läbi ja lõhki tunneb, kes mõistab nii ühe riigi ettevõtja hingeelu kui ka teise riigi otsustaja ootusi, siis ei ole see kulu. Siis on see kõige olulisem investeering teie firma rahvusvahelisse edusse.
Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele keskendunud neljakeelne meediaplatvorm NordenBladet(https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) aitab teadlikult võimendada teie saavutusi, annab hääle teie eduloole, positsioneerib teid edukalt nii Põhjamaades kui Baltikumis — aitab suurendada rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.
Avafoto: NordenBladet-i peatoimetaja Helena-Reet Aari
NordenBladet – EISi sügiskohtumisel Eesti eksportijatega joonistus välja ühine mure: ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja bürokraatia õõnestavad rahvusvahelist konkurentsi.Eesti eksportivad ettevõtted leiavad, et edu eeldab etteaimatavaid reegleid, paindlikkust ning järjepidevat, vähemalt 5–10 aasta pikkust ekspordipoliitikat.
YOOKi juhtKatre Kõvask sõnastas tuuma otse: „Üks asi on maksumäär, teine on ebastabiilsus. Kui sa ei tea, mis maks järgmisel aastal tuleb, on väga keeruline investeerida.” Tema sõnul määravad just maksud ja tariifid, kas ettevõte turul üldse püsima jääb — „kui tariif on 30%, oleme automaatselt mängust väljas.”
Tööstusettevõtete närvilist hetke kinnitas BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk: „Adapteerumine on eluliselt oluline… iga ootamatu maks või viivitus teeb kõik väga kalliks.” Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht lisas, et maksud on osa suuremast pildist: „Kaitse pole tasuta — aga meil puudub strateegiline kommunikatsioon, miks ja mille nimel me maksame.”
Kohtumisest jäi kõlama vajadus pikema, ent kohanduva ekspordiplaani järele. „Plaan, mis ei kohandu, on paber, mitte tööriist,” rõhutas Vinartšuk. Kõvask tõi omakorda näiteks, et ametlik fookus ei tohi sulgeda ootamatuid uksi: Türgi turg „tuli täiesti ootamatult”, kuid osutus YOOKile üheks suurimaks edulooks.
Samas peeti piduriks ELi regulatsioonide ületähtsustamist ja kodumaist bürokraatiat. „Kulutame tuhandeid eurosid pakenditele ja märgistustele, mida keegi ei loe,” kirjeldas Kõvask. Aruandluse lihtsust ja läbipaistvust taotleb ka EIS ise. Et konkurentsis püsida, on ettevõtjate hinnangul vältimatud partnerlused, välisinvesteeringud ja oskustööjõu kaasamine.
Mis pärsib konkurentsi
Maksud ja tariifid määravad turulepääsu; koduturul tekitab investeerimiskõhklust maksude ettearvamatus.
ELi nõuete ületähtsus ja keeruline aruandlus suurendavad kulusid, viies fookuse müügilt ja turuarenduselt bürokraatiale.
Tööstus vajab tööjõudu ja välisinvesteeringuid; väikese turu tõttu on partnerlused vältimatud.
Mida on vaja
Selge, kohanduv ja pikk plaan sihtturgude jaoks; ametlik fookus ei tohi välistada uusi võimalusi (nt Türgi, Lõuna-Korea, Brasiilia).
Strateegiline kommunikatsioon maksude ja kaitsekulude seosest.
Lihtsamad toetuste- ja aruandlussüsteemid.
Fookussektorid 2025–2028
Puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia — seal on Eesti tugev alus ja globaalne nõudlus.
EISi roll
EIS lubab kärpida bürokraatiat, toetada turule sisenemist ja partnerlusi ning kasutada 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke, et viia kontaktid reaalseks koostööks.
EISi ekspordijuht Eva-Kristiina Ponomarjov kinnitas, et uus ekspordistrateegia 2025–2028 koondab jõu sinna, kus potentsiaal on kõige suurem: puidu- ja merendusvaldkond, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, IKT, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia. „Keskendume sellele, kus on reaalsed võimalused — mitte mugavustsoonile,” ütles ta. EIS lubab vähendada bürokraatiat ja aidata turule sisenemisel, kasutades muu hulgas 14 riigis tegutsevaid ekspordinõunikke.
Avafoto: Eva-Kristiina Ponomarjov
Allikas: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (Eis.ee)
NordenBladet – Rahvusraamatukogus toimunud „Eesti parimad ettevõtted 2025“ galal rõhutas president Alar Karis, et Eesti ei saa enam mõõta oma edu odava tööjõu või eilse päevaga. Meie mõõdupuu on Saksamaa ja Põhjamaad – ning sellega kaasnevad ka küpse majanduse väljakutsed. Karise sõnum oli selge: järgmine kasv tuleb nutikusest, teadmistest ja keerukast tehnoloogiast, mitte lihtsatest võitudest.
President Karise hinnangul on Eesti majandus pärast keerulisi aastaid pöördumas kasvule – Statistikaameti esialgsete andmete järgi kasvas SKP kolmandas kvartalis 0,9% võrreldes aastatagusega –, ent lihtsamad võidud on juba nopitud. Edasi liikumiseks tuleb panustada teadmistele, koostööle ning tehnoloogilise keerukuse kasvatamisele nii uutes kui ka olemasolevates ettevõtetes.
Karis rõhutas, et Eesti ei saa enam positsioneerida end odava tööjõu kaudu. Vastupidi – meie loomulik võrdlusbaas on arenenud riigid, kus edumaa saavutatakse teadus- ja arendustegevuse, oskuste arendamise ja innovatsiooni kaudu. Riigi roll on siin luua soodne kasvukeskkond: stabiilne ja etteaimatav raamistik, mis ei kirjuta ettevõtjatele ette, vaid laseb ideedel idaneda.
President tunnustas galale kandideerinud ettevõtteid kui tõendit, et Eesti äri muutub üha teadusmahukamaks ja suudab lahendada keerukamaid probleeme. Ettevõtlikkust kirjeldas ta kui osa rahvuslikust iseloomust – võimet näha võimalusi ka siis, kui teed pole veel kaardile kantud. Lõpetuseks soovis Karis ettevõtjatele jõudu ja visadust hoida Eesti majandus “targana, paindlikuna ja loovana”.
„Eesti parimad ettevõtted 2025“ gala
Gala tõi kokku Eesti ettevõtluse tipptegijad, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma ekspordi, innovatsiooni ja kestliku kasvu saavutustega. Õhtu fookus oli mitte üksnes laureaatidel, vaid laiemal ettevõtlikkusel kui Eesti konkurentsivõime selgrool.
Rahvusraamatukogu kui teadmiste sümbol andis sündmusele väärika raami – just siin, ideede ja kogemuste talletuspaigas, tõi Karis esile vajaduse rääkida ettevõtluse ja teaduse “ühte keelt” ning kasvatada koos uut arenguhüpet.
“Eesti parimad ettevõtted 2025” aasta parima ettevõtte tiitel läks inseneri- ja tootmisettevõttele Tech Group.
„Eesti parimad ettevõtted“ on Eesti suurim ja pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mille ajalugu ulatub 1995. aastasse. Ettevõtteid tunnustavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Parimate ettevõtete valimist ja tunnustamist kaasrahastab Euroopa Liit.
NordenBladet – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) turismibränd Visit Estonia alustas Soome turul sügiskampaaniat, mille näoks on maailmakuulus Soome koomik Ismo Leikola. Kampaania eesmärk on tuua soomlased tagasi Eestisse ning suunata neid külastama sihtkohti üle kogu riigi, mitte üksnes Tallinna.
Aeg ja maksumus.
Kampaania algas 30. septembril ja kestab kuni 18. novembrini. Selle kogumaksumus on 250 000 eurot koos käibemaksuga. Ligikaudu 70% eelarvest moodustab meediakulu, ülejäänu läheb tootmisele ja näitlejatasule Ismole; kampaanias kaasa löönud koomik Tamer Kattan tasu ei saa.
Turu olulisus.
Soome on Eesti turismisektori peamine eksporditurg: Soome külastajad toovad ligikaudu 41% turismiekspordi tuludest ning jätavad iga päev Eestisse kokku umbes 1,6 miljonit eurot. Korduvkülastuste vähenemise tõttu on väljaspoole Tallinna jäävate piirkondade külastused endiselt ligi kolmandiku võrra väiksemad kui varem, mistõttu on regionaalse külastuse taastamine prioriteet.
Lähenemine ja kanalid.
Kampaania põhineb “treileri” põhimõttel: lühiklipid ja fotod kutsuvad Eestit „täispika episoodina” kohapeal kogema. Põhikanal on digimeedia, lisaks kasutatakse Helsingi linnatransporti ja digiekraane. Sisu jõuab ka Ismo Leikola Instagrami kontole (üle 2 miljoni jälgija). Kampaaniavideot näidati ööpäevaringselt kümne päeva jooksul Helsingi filmifestivali ajal Narinkkatori suurel ekraanil.
Ismo Leikolan ruokareissu viroon
Sihtrühm.
Fookuses on 25–55-aastased reisi- ja toidusündmuste huvilised Helsingi ja selle lähiümbruses. Sõnum kutsub avastama Eesti toidukultuuri ning osalema sügishooaja festivalidel.
Esialgne mõju.
30. septembri–29. oktoobri vahemikus kasvas Soomest tulnud visitestonia.com külastuste arv võrreldes eelmise perioodiga 78%, arvestades, et võrdlusperiood hõlmas ka turismi kõrghooaega augustis.
Taust ja varasemad tegevused.
Kevadel 2024 viis Visit Estonia läbi kultuuri- ja sündmuskeskse kampaania koos Nublu ja Käärijä koostöö kajastamisega, mis tõi kampaanialehele üle poole miljoni külastuse ja aitas kasvatada suvist Soome turistide arvu.
Täiendav rahvusvaheline nähtavus.
Suvel toetas Visit Estonia maailmakuulsa striimeri Darren Jason Watkins Jr-i (IShowSpeed) külaskäiku Tallinna, mille kulu oli 30 000 eurot. Otseülekandeid vaadati kokku umbes 8 miljonit korda, sotsiaalmeedias levisid sajad klipid, USA turul kasvasid Eesti-ga seotud Google’i otsingud 30% ja Visit Estonia veebikülastused 13%. Kampaania hinnanguline reklaamiväärtus ulatus 154 000 euroni. USA turult tulenevad ööbimised on ületanud 2019. aasta taseme ligikaudu 15% võrra.
Koostöö Ismo Leikolaga.
Ismo on Eestist avalikult huvitatud ning on kaalunud siia ettevõtte asutamist. Visit Estonia hinnangul lisab tema osalus Eesti kui reisisihi tutvustamisele inimlähedase ja soomlasi kõnetava konteksti, mis aitab konkurentsitihedal rahvusvahelisel turul tähelepanu võita.
Avafoto: Ismo Leikola ja Tamer Kattan Visit Estonia reklaamvideos. (Visit Estonia)
