NordenBladet – Õiguskantsler Ülle Madise esitas riigikohtule taotluse tunnistada liiklusseadus osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsleri hinnangul riivab kehtiv regulatsioon ülemääraselt isikute omandiõigust ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
Põhilised vastuolud seisnevad kahes aspektis:
1. Puudub võimalus tasu tagastamiseks Liiklusseadus ei näe ette registreerimistasu kas või osalist tagastamist olukorras, kus sõiduk varastatakse, see hävib või langeb muul sarnasel põhjusel kasutusest välja.
Ebavõrdne kohtlemine: Madise rõhutas, et isik, kes on sõidukist ilma jäänud, on erandlikus olukorras. Tema koormamine täies mahus registreerimistasuga on ülemäärane ja vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega.
Riigikogu tegevusetus: Kuigi Riigikogu viis õiguskantsleri ettepanekul sarnased muudatused sisse mootorsõidukimaksu seadusesse, jäeti liiklusseaduses registreerimistasu puudutavad parandused tegemata.
2. Ebaselge menetluskord Õiguskantsler leiab, et seadusandja ei ole piisava selgusega reguleerinud registreerimistasu haldamist.
Puudulik regulatsioon: Seaduses pole piisavalt täpsustatud ametiasutuse (Transpordiameti) volitusi tasu määramisel, muutmisel ja sissenõudmisel.
Õiguskaitse raskendatus: Kuna menetlusreeglid on üldsõnalised, on sõidukiomanikul keeruline hinnata, kas talle määratud tasu on õige, ning vajadusel tekkinud enammakset tagasi taotleda. See võib viia põhiõiguste põhjendamatu piiramiseni.
Avafoto: Õiguskantsler Ülle Madise (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)
NordenBladet – Ajakirjas Science Advances avaldatud värske uuring kinnitab, et Arktika kliima on läbinud kriitilise pöördepunkti. Kui varem esines piirkonnas äärmuslikke ilmastikunähtusi harva ja episoodiliselt, siis nüüdseks on need muutunud tavapäraseks ja laiaulatuslikuks, kujutades tõsist ohtu nii kohalikele ökosüsteemidele kui ka globaalsele kliimatasakaalule.
Uus kliimareaalsus
Teadlaste analüüs, mis hõlmas enam kui 70 aasta vältel kogutud andmeid, näitab selgelt, et viimase 30 aasta jooksul on äärmuslikud ilmastikuolud levinud piirkondadesse, kus neid varem ei täheldatud. Sheffieldi ülikooli ökoloogi Gareth Phoenixi sõnul on ilmastikuäärmuste sagedus Arktikas järsult kasvanud.
Uuring toob välja, et umbes kolmandikku Arktika piirkonnast on hakanud kimbutama nähtused, mis viitavad uue ajajärgu algusele:
Lühiajalised intensiivsed kuumalained;
Põuad;
Talvised vihmasajud.
Erinevalt pikaajalistest keskmistest näitajatest keskendus antud uuring just lühiajalistele ilmastikunähtustele, mis on sageli laastavama mõjuga, kuid ei pruugi kuu keskmistes statistilistes andmetes kajastuda.
Mõju elusloodusele ja “Arktika pruunistumine”
Muutunud ilmastikuolud on tekitanud olukorra, millega kohalik taimestik ja loomastik ei suuda kohaneda. Üks tõsisemaid probleeme on talvine vihmasadu. Soojeneva kliima tõttu lumele sadav vihm moodustab maapinnale jääkooriku, mis takistab loomade ligipääsu toidule. See mõjutab rängalt näiteks põhjapõtru, kes ei pääse enam samblikke sööma, viies näljahädani.
Teadlased kasutavad toimuvate protsesside kirjeldamiseks terminit “Arktika pruunistumine” (Arctic browning). See viitab taimkatte ulatuslikule hävimisele ilmastikuäärmuste tõttu. Helsingi ülikooli geoteadlase Miska Luoto hinnangul puutuvad ökosüsteemid kokku täiesti uudsete tingimustega, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed.
Geograafilised tulipunktid ja globaalne oht
Analüüsi kohaselt on kliimamuutuste mõju eriti drastiliselt avaldunud kolmes piirkonnas:
Kesk-Siber;
Skandinaavia lääneosa;
Gröönimaa rannik.
Soome Meteoroloogiainstituudi kliimateadlane Juha Aalto rõhutab, et aastaaegade rütm – sealhulgas lumeolud ja kasvuperioodi pikkus – on Arktika liikide ellujäämisel võtmetähtsusega.
Lisaks kohalikule katastroofile on muutustel selge üleilmne mõju. Tundra igikeltsa sulamine ja merejää kadu häirivad Arktika süsinikuringet. Kuna Arktika soojeneb ülejäänud maailmast oluliselt kiiremini, võib sealne ebastabiilsus kiirendada globaalset soojenemist veelgi. Teadlaste hinnangul on vajalik jätkata täpsemate andmete kogumist, et mõista protsesside tegelikku sügavust.
NordenBladet – On imeline vaadata, kuidas ühest väikesest helgest ideest saab visand-proovitöö ning lõpuks valmis kunstiteos. Valmis looming ei pea aga jääma lõplikuks, vaid talle saab anda miljon erinevat nägu ja väljundit. Tänapäeval väga palju nii ka tehakse – illustratsioonid, maalid, digitaalne kunst ei jää pelgalt raamatuid või seinu kaunistama, nendest luuakse uus maailm.
Mängisin mõttega, milline näeks välja minu kunstiteos “Niidutüdruk – Metsikud lilled ja unenäod” (inglise k. A Meadow Girl – Wildflowers and Daydreams), kui see oleks mosaiikkivikestest tehtud seinamaal. Näiteks vannitoa sein, mis on kaetud väikeste säravate kivikestega – maalist tehtud mosaiiksein. AI abiga on neid erinevaid mõtteid tänapäeval lihtne ja huvitav läbi mängida.
Lilli korjav niidutüdruk on helge, rõõmus, lapsemeelne, täis armastust, mida ma tunnen. See panna nüüd omakorda luksuslikku ja kaunisse disainielementi… how cool is that??!!
Tulemus oli nii romantiline, et katsetasin edasi – kujundasin terve “A Meadow Girl” maalil põhineva sarja – märkmikud, kotid, pinalid, serviisid, hooldussarja, pakendid jne. Ühest kunstiteosest koorus terve maailm täis huvitavaid esemeid!! Hele versioon on selline nö. nunnuduse klassika ja lillal põhjal rohkem “mystical-magical”. Ma ise küll ostaks neid ..hahaa 😀
Mõttega mängida on muidugi huvitav, aga ideed teostada ja turule tuua – see on hoopis midagi muud. Hetkel oli ja on jätkukunst maalist lihtsalt “kena meelelahutus” ning uut tootesarja plaanis pole. No nõnda.. Päev on ilusti mõttetustega tegelemisele ära raisatud 😂😂😂. Hahaaa
Allpool siis natuke loomingut, mida saab nautida vaid blogi piltidel:
PS! Mul on lähiajal plaanis ElishevaShoshana.com lehel täis uuenduskuur teha ning siis on plaan seal ka originaalmaalide, illustratsioonide ja digital art loomingu kvaliteetseid reproduktsioone müüma hakata.. Eks annan siis teada, kui asjad nii kaugel. Siis saab ka “niidutüdruku” (A Meadow Girl – Wildflowers and Daydreams) endale seinale tellida 🙂
NordenBladet – Traditsiooniline arusaam ajateenistusest kui “meeste koolist” on Skandinaavias suuresti minevik. Norra ja Rootsi on ühed vähesed riigid maailmas (kõrvuti Iisraeliga), kes on kehtestanud sooneutraalse ajateenistuse. See tähendab, et riigikaitses osalemine ei ole enam soopõhine kohustus, vaid kodanikupõhine vastutus, mis laieneb võrdselt nii meestele kui naistele.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse projekt, vaid strateegiline sõjaline otsus. Alljärgnevalt analüüsime, kuidas süsteem toimib, mis viis selliste otsusteni ja millised on tulemused.
1. Norra: NATO esimene teerajaja
Norra tegi ajalugu, olles esimene NATO riik ja esimene Euroopa riik, kes kehtestas rahuajal naistele kohustusliku ajateenistuse.
Ajalugu ja seadusandlus: Norra parlament (Stortinget) võttis vastava otsuse vastu 2013. aastal suure häälteenamusega. Seadus jõustus täielikult 2015. aastal (hõlmates 1997. aastal ja hiljem sündinud naisi). Enne seda oli naistel võimalik teenida vabatahtlikult (alates 1976. aastast).
Põhjendus: Norra lähenemine oli unikaalne. Nad ei põhjendanud seda vajadusega suurendada sõdurite arvu, vaid vajadusega tõsta sõdurite kvaliteeti. Kaitseväe loogika oli lihtne: kui värvata ainult mehi, välistatakse automaatselt 50% potentsiaalsest andekusest. Laiendades kohustust naistele, kahekordistus talentide bassein, millest valida parimaid.
Tänane reaalsus: Norras on ajateenistus muutunud väga prestiižseks. Kuna kutsutute hulk on suurem kui reaalselt teenistusse võetavate arv, on tegemist konkurentsitiheda valikuga. Praegu moodustavad naised Norra ajateenijatest ligikaudu 30–35%.
Rootsi teekond oli heitlikum, kuid jõudis sama tulemuseni pragmaatilistel põhjustel.
Ajateenistuse peatamine ja taastamine: Pärast külma sõja lõppu uskus Rootsi püsivasse rahusse ja otsustas 2010. aastal ajateenistuse asendada palgaarmeega. See reform aga ebaõnnestus, sest vabatahtlikke ei leitud piisavalt. Murdepunktiks sai 2014. aasta, mil Venemaa agressioon Ukrainas (Krimmi annekteerimine) muutis järsult ohuhinnangut ka Läänemere piirkonnas. Rootsi mõistis, et muutunud ja ohtlikumas julgeolekuolukorras ei suuda väikesearvuline palgaarmee riiki enam kaitsta, mistõttu tuli ajateenistus taastada.
2017. aasta otsus: Rootsi valitsus otsustas 2017. aastal taastada ajateenistuse, kuid uuel kujul – sooneutraalsena. See jõustus 2018. aastal.
Filosoofia: Rootsi mudel lähtub totaalkaitse (Totalförsvaret) printsiibist. Kaasaegne sõda ei vaja ainult füüsilist jõudu, vaid ka tehnilist taiplikkust, analüüsivõimet ja logistilist planeerimist – omadusi, mis ei sõltu soost.
3. Kuidas süsteem tegelikult töötab? (“Valikuline kohustus”)
Paljudel on eksiarvamus, et “kohustuslik” tähendab massilist mobiliseerimist, kus iga 18-aastane tüdruk ja poiss viiakse vägisi kasarmusse. Nii Norras kui Rootsis toimib nn valikuline ajateenistus.
Kutse ja ankeet: Kõik kodanikud (mehed ja naised), kes saavad teatud aastal 18-aastaseks, saavad kutse ja peavad täitma põhjaliku veebiankeedi oma tervise, motivatsiooni ja oskuste kohta.
Sõelumine: Kaitsevägi valib ankeetide põhjal välja kandidaadid, kes kutsutakse füüsilistele ja psühholoogilistele katsetele (Mönstring).
Teenistusse määramine: Sõelast pääsevad läbi vaid parimad ja motiveeritumad.
Näide: Kui aastakäigus on 60 000 noort, siis reaalsesse teenistusse võetakse neist võib-olla vaid 5 000 – 10 000.
Tagajärg: Kuna teenistusse pääseb väike protsent, nähakse ajateenistuse läbimist CV-s tugeva kvaliteedimärgina, mis näitab distsipliini ja võimekust. Naised, kes teenistusse lähevad, teevad seda sageli kõrge motivatsiooniga.
4. Elu kasarmus: Segatoad ja ühine varustus
Üks suuremaid müüte oli hirm, et naiste lisandumine tekitab distsipliiniprobleeme või seksuaalset ahistamist. Uuringud (nt Norra Kaitseuuringute Instituut) on näidanud vastupidist – nn segatubade (unisex-kasarmud) efekt.
Degenderiseerimine: Kui mehed ja naised elavad ja töötavad koos samas rühmas (ja magavad samades tubades), kaob kiiresti seksuaalne pinge. Nad muutuvad üksteise jaoks eelkõige relvavendadeks ja meeskonnakaaslasteks. “Müstika” kaob, asendudes professionaalse kamraadlusega.
Varustus: Mõlemad riigid on investeerinud palju varustuse kohandamisse (nt kehakujuga sobivad kuulivestid ja seljakotid), tunnistades bioloogilisi erinevusi, kuid mitte tehes järeleandmisi füüsilistes nõuetes lahinguolukorras.
5. Miks see mudel on edukas?
Eksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks sooneutraalne ajateenistus Skandinaavias toimib:
Operatiivne tõhusus: Segameeskonnad lahendavad keerulisi ülesandeid paremini. Nad on vähem altid grupimõtlemisele ja agressiivsele riskikäitumisele kui puhtalt meessoost üksused.
Ühiskondlik sidusus: Ajateenistus on ühiskonna läbilõige. Kui seal teenivad nii mehed kui naised, peegeldab armee paremini ühiskonda, mida ta kaitseb. See suurendab rahva kaitsetahet.
Võrdõiguslikkus kui kohustus: Skandinaavia feminism on liikunud õigustelt kohustustele. Kui naised tahavad võrdset ligipääsu tippjuhtimisse ja võrdset palka, peavad nad jagama ka riigikaitse rasket koormat.
Norra ja Rootsi on tõestanud, et sooneutraalne ajateenistus ei ole “sotsiaalteaduste eksperiment”, vaid efektiivne viis riigikaitse tugevdamiseks. See süsteem ei sunni püssi alla iga naist, vaid võimaldab riigil valida oma kaitsjateks parimad ja motiveeritumad kodanikud, sõltumata sellest, mis on kirjas nende passis soo lahtris.
Olukord Eestis: Vabatahtlikkuse ja traditsiooni hübriid
Erinevalt Norrast ja Rootsist kehtib Eestis endiselt traditsioonilisem lähenemine: ajateenistus on kohustuslik vaid meestele, kuid naistele on see avatud vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et riik ei kohusta naisi püssi kandma, kuid tervitab ja soosib neid, kes seda ise soovivad. Huvitav eripära Eesti süsteemis on “90 päeva reegel”: naistel on võimalus esimese kolme kuu jooksul teenistusest loobuda, kui see neile ei sobi. Pärast seda perioodi muutuvad nad aga meestega juriidiliselt võrdseks – nad arvatakse reservi ja neid võidakse mobilisatsiooni korral lahingusse kutsuda täpselt samadel alustel. Viimastel aastatel on huvi hüppeliselt kasvanud ning igal aastal läbib ajateenistuse üha rohkem naisi, kellest paljud jätkavad karjääri tegevväelastena.
Siiski on Eestil varuks oma “salaarelv”, mis Põhjamaade mudelist eristub – Naiskodukaitse. Kui Skandinaavias integreeritakse naised otse kaitseväe regulaarstruktuuri, siis Eestis on tohutu roll vabatahtlikul organisatsioonil, kuhu kuulub ligi 4000 naist. Naiskodukaitse ei dubleeri sõdurioskusi, vaid keskendub laiapõhjalisele riigikaitsele: evakuatsioonirühmade juhtimisele, välitoitlustamisele, meditsiinile ja tagalatoetusele. See on Eesti unikaalne vastus sooneutraalsele kaitsele – Eesti ei sunni kõiki naisi kaevikusse, vaid pakub paindlikku ja massilist võimalust panustada riigikaitsesse tsiviilelu kõrvalt, olles kriisiolukorras sama kriitilise tähtsusega kui eesliinil võitlejad.
NordenBladet – Skandinaaviamaad – Taani, Norra, Rootsi (ja laiemas kontekstis ka Soome ja Island) – on aastakümneid olnud maailma soolise võrdõiguslikkuse majakad. Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastases Global Gender Gap Report edetabelis hõivavad need riigid järjepidevalt esikohad. Kuid selle statistilise edu taga peitub keerukas maastik, kus ajaloolised võidud kohtuvad kaasaegsete, kohati üllatavate väljakutsetega, mida teadlased nimetavad “Põhjamaade paradoksiks”.
1. Ajalooline vundament: Teerajajad poliitikas
Skandinaavia edu ei ole juhuslik, vaid pikaajalise poliitilise arengu tulemus. Piirkond on olnud maailmas esirinnas naiste kaasamisel poliitilisse otsustusprotsessi.
Taani ja Nina Bang (1924): Taanil on märgiline koht ajaloos. 1924. aastal sai Nina Bangist Taani haridusminister sotsiaaldemokraatlikus valitsuses. See tegi temast maailma esimese naisministri demokraatlikult valitud ja rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuses. See sündmus purustas klaaslae ajal, mil paljudes Euroopa riikides polnud naistel veel valimisõigustki.
Soome ja hääleõigus (1906): Soome oli esimene riik maailmas, kus naised said täielikud poliitilised õigused – nii õiguse hääletada kui ka kandideerida parlamendivalimistel.
Norra ja Gro Harlem Brundtland (1981): Norra esimene naispeaminister Brundtland moodustas 1986. aastal valitsuse, kus 18 ministrist 8 olid naised, pälvides hüüdnime “naiste valitsus”. See normaliseeris naiste osakaalu tipp-poliitikas tasemeni, mis on tänaseks standardiks (40–50%).
2. Haridus: Uus lõhe on tekkimas
Tänapäeva Skandinaavias on haridusmaastik teinud täieliku pöörde. Kui sajand tagasi võitlesid naised ligipääsu eest ülikoolidele, siis täna on nad haridussüsteemi edukaim grupp.
Naiste ülekaal kõrghariduses: OECD andmetel on Rootsis, Norras ja Taanis naiste osakaal ülikoolilõpetajate seas ligikaudu 60%. Naised on akadeemiliselt edukamad peaaegu kõikides astmetes.
“Poiste kriis”: Uus murekoht on poiste mahajäämus põhihariduses, eriti lugemisoskuses. See on tekitanud diskussiooni haridussüsteemi feminiseerumisest ja vajadusest kohandada õppemetoodikaid poistele sobivamaks.
STEM-valdkonna visadus: Vaatamata kõrgele võrdõiguslikkuse tasemele on inseneeria, IKT ja tehnoloogia endiselt tugevalt meeste pärusmaa (naiste osakaal ca 25-30%), samas kui tervishoid ja haridus on ülekaalukalt naiste domineeritud (ca 75-80%).
Skandinaavia on arenenud heaoluühsikond. Põhjamaid iseloomustab tugev sooline võrdõiguslikkus: universaalsed lastehoiu- ja perepoliitikad, tasustatud vanemapuhkus (sh isapuhkuse kvoodid) ning laialdane tugi naiste osalemisele tööturul. Samal ajal peetakse normiks, et nii tasustatud töö kui ka hooldus- ja kodutööd on jagatud, mistõttu on naisi palju juhtimises ja poliitikas ning palgalõhe ja takistused karjääris on üldiselt väiksemad. Ometi ei ole süsteem “valmis”: endiselt püsib ametialane sooline segregatsioon ja palgalõhe, ning debatt keskendub sellele, kuidas jõuda veelgi võrdsema võimu- ja vastutuse jaotuseni. (Kollaaž: 3 x NordenBladet)
3. Tööturg ja “Põhjamaade paradoks”
See on Skandinaavia mudeli kõige huvitavam ja vastuolulisem aspekt.
Kõrge tööhõive: Põhjamaades on naiste tööhõive määr maailma kõrgeimate seas (ulatudes üle 75%), mis on peaaegu võrdne meeste omaga. See on saavutatud tänu taskukohastele lasteaedadele ja paindlikule vanemapuhkuse süsteemile.
Horisontaalne segregatsioon (Paradoks): Uuringud näitavad, et Põhjamaade tööturg on sooliselt rohkem segregeeritud kui näiteks USA-s või Lõuna-Euroopas.
Miks? Kuna heaoluriik on suur tööandja, töötavad naised massiliselt avalikus sektoris (õpetajad, õed, sotsiaaltöötajad), kus on kindlad sotsiaalsed garantiid ja lapsesõbralikud tööajad. Mehed koonduvad erasektorisse. See segregatsioon on otsene põhjus püsivale palgalõhele.
Osaajaga töö: Eriti Norras ja Rootsis on levinud, et naised töötavad pärast laste sündi osaajaga. Kuigi see on vabatahtlik valik, mõjutab see negatiivselt naiste karjääriredelil tõusmist ja tulevast pensioni.
4. Palgalõhe: Visa kaduma
Vaatamata progressiivsele mainele, ei ole palgalõhe kadunud.
Statistika: Eurostati ja kohalike statistikaametite andmetel püsib sooline palgalõhe Skandinaavias vahemikus 12–14% (korrigeerimata).
Põhjused: Peamine põhjus ei ole otsene diskrimineerimine (“sama töö eest vähem raha”), vaid eelmainitud elukutsevalikud. “Naiste tööd” avalikus sektoris on süsteemselt madalamalt tasustatud kui “meeste tööd” erasektoris (nt finantssektor või IT).
5. Perepoliitika: “Isade kvoodid” ja sotsiaalne revolutsioon
Skandinaavia suurim innovatsioon on arusaam, et naiste võrdõiguslikkus tööturul sõltub meeste võrdõiguslikkusest kodus.
Isade kvoot (Fedrekvote): Norra oli esimene riik maailmas, mis kehtestas 1993. aastal isadele mõeldud vanemapuhkuse kvoodi – perioodi, mida ei saa emale üle kanda. Kui isa seda välja ei võta, läheb see aeg kaotsi.
Tulemused: Tänaseks kasutavad Rootsis ja Norras ligi 90% isadest vanemapuhkust. See on tekitanud uue sotsiaalse normi – Latte-pappa (Rootsi termin noorte isade kohta, keda näeb keset tööpäeva kohvikutes vankritega). See on vähendanud tööandjate hirmu noorte naiste palkamise ees, sest ka mehed jäävad lapsega koju. Loe ka: Latte-pappa fenomen: Kuidas Põhjamaad muutsid isaduse loomulikuks eluosaks
6. Juhtimine ja ettevõtlus: Kvoodid vs. Vabatahtlikkus
Norra “radikaalne” samm: 2003. aastal (jõustus 2008) šokeeris Norra ärimaailma, nõudes börsiettevõtete nõukogudes vähemalt 40% naiste osalust. Vastasel juhul ähvardas ettevõtet sundlikvideerimine. See eesmärk saavutati kiiresti ja on inspireerinud sarnaseid seadusi üle Euroopa.
Klaaslagi tipus: Vaatamata kvootidele on tegevjuhtide (CEO) seas naiste osakaal Skandinaavia suurfirmades endiselt madal (ca 10-15%). See näitab, et kvoodid aitavad järelevalvetasandil, kuid operatiivjuhtimise tippu jõudmine on endiselt keeruline.
Huvitavaid fakte ja “Kas te teadsite, et…?”
Rootsi feministlik välispoliitika: 2014. aastal kuulutas Rootsi (tollase välisministri Margot Wallströmi eestvedamisel) esimese riigina maailmas välja “feministliku välispoliitika”, seades naiste õigused ja esindatuse oma diplomaatia keskmesse. (Kuigi 2022. aasta uus valitsus loobus sellest terminist, on põhimõtted suuresti säilinud).
Islandi streik: 1975. aastal toimus Islandil “Naiste vaba päev”, mil 90% riigi naistest lõpetas töötamise ja kodutööd, et demonstreerida oma asendamatust. See viis viis aastat hiljem maailma esimese demokraatlikult valitud naispresidendi (Vigdís Finnbogadóttir) ametisse valimiseni.
Sõjaväekohustus: Norra (2015) ja Rootsi (2017 taastatud kujul) on ühed vähesed riigid maailmas, kus ajateenistus on sooneutraalne ja kohustuslik nii meestele kui naistele.
Skandinaavia riigid tõestavad, et riiklik sekkumine (lasteaiad, isapuhkus, kvoodid) on soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel kriitilise tähtsusega. Siiski näitab sealne kogemus ka seda, et kultuurilised mustrid ja elukutsevalikud on visad muutuma. Tõeline võrdõiguslikkus ei tähenda enam vaid juriidilisi õigusi – need on ammu tagatud –, vaid võitlust stereotüüpide ja tööturu struktuurse segregatsiooniga.
