NordenBladet — 2021. aasta lõpus teatas Soome kaitseminister Antti Kaikkonen riigi ajaloo kalleimast kaitsehankest: 8,4 miljardi euro eest hangitakse 64 Ameerika F-35A mitmeotstarbelist hävitajat, mis asendavad vananevad Hornetid. Otsus langes enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse – sündmust, mis tõi lahinguväljale uue keskse jõu: droonid.
Droonide mõju sõjapidamisele
Ukraina sõda on tõestanud, et odavad ja paindlikud droonid võivad põhjustada tohutuid kaotusi. Erinevate allikate järgi moodustasid droonid 2025. aastaks kuni 70–80% Venemaa ja Ukraina kaotustest. Ukraina võitlejad hoiatavad, et Euroopa ja Soome ei ole droonisõjaks valmis. Maaväe ülem Pasi Välimäki möönab, et Soomel on endiselt „väga vähe droone”.
Droonide tõhusus ja madal hind on tekitanud vaidlusi mehitatud hävitajate vajalikkuse üle. Kritiseerijate seas on ka tehnoloogiaettevõtja Elon Musk, kelle sõnul on hävitajatesse investeerimine ajast maha jäänud.
Hävitajate roll laiemas kaitsesüsteemis
Soome endine õhuväe ülemjuhataja Jarmo Lindberg rõhutab, et droonid ei asenda hävitajaid, sest nende võimekus ja ülesanded on erinevad. Hävitajad on osa laiemast, mitmekihilisest õhutõrjesüsteemist, mis peab suutma reageerida eri tüüpi ohtudele.
F-35 eeliseks on:
-
kiirus ja ulatus – liikumiskiirus kuni 15 km minutis ning üle 200 km laskeulatus;
-
kõrgtasemel sensorid ja luurevõimekus, mis ületavad droonide omad;
-
paindlikkus rünnaku- ja kaitseoperatsioonides kogu riigi ulatuses.
Lindberg rõhutab, et ükski relvasüsteem ei suuda katta kõiki õhutõrjevajadusi. Suure riigi (nagu Soome) kaitseks on vaja kombineeritud lähenemist, kus hävitajad täidavad ülesandeid, milleks droonid ei ole veel võimelised.
Kulutõhususe dilemma
Odavaid droone on sageli mõistlik hävitada odavamate vastumeetmetega, mitte miljonite eurode väärtuses rakettidega. Õhutõrje jääb alati „kivi-paber-käärid“ olukorda, kus tuleb valida ohu tüübile sobivaim ja kulutõhusaim lahendus.
Samas on ka hävitajad ise haavatavad – neid on vähe ja lennuväljale pargituna on nad kerge sihtmärk. Seetõttu rõhutatakse pikamaa täppisrelvade ja liikuvate platvormide olulisust.
Ukraina kogemus: vaja on mõlemat
Ukraina on droonisõja peamine uuendaja, kuid sellest hoolimata on riik otsustanud osta ka 150 Rootsi Gripen E ja 100 Prantsuse Rafale hävitajat. See kinnitab Lindbergi seisukohta: tänapäevases sõjas on vaja nii droone kui ka hävitajaid.
Kuigi droonid on muutnud sõjapidamist pöördumatult, ei ole need muutnud hävitajaid üleliigseks. F-35 ei ole mitte üksik relv, vaid osa laiemast kaitsearhitektuurist, mis peab tagama Soome julgeoleku suures ja hajutatud ruumis.
Seetõttu ei ole Soome F-35 ost tõenäoliselt ajalooline viga, vaid investeering võimekusse, mis täiendub droonide ja muude õhutõrjesüsteemidega.
