NordenBladet – Alfred Berg Kapitalforvaltning AS on Norra kapitalihaldusettevõte, mis kuulub osaliselt BNP Paribas Asset Management Holdingule. Ettevõte haldab mitmeid investeerimisfonde, sealhulgas aktsia- ja võlakirjafonde, ning pakub teenuseid nii eraisikutele kui ka institutsionaalsetele investoritele.
Hiljuti sattus Alfred Berg vastuollu Norra finantsjärelevalve asutuse Finanstilsynet’iga seoses uue globaalse aktsiafondi loomisega. Ettevõte soovis pakkuda investoritele kahte erinevat osakuklassi: ühte ilma valuutakaitseta ja teist valuutakaitsega Norra krooni (NOK) suhtes. Finanstilsynet keeldus aga sellist struktuuri heaks kiitmast, väites, et fondi baasvaluuta ja osakuklassi valuuta ei tohi olla samad, kui soovitakse pakkuda valuutakaitset. See otsus on tekitanud Alfred Bergis pettumust, kuna nad näevad selles takistust konkurentsivõimele võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus sellised struktuurid on lubatud.
Alfred Bergi tegevjuht Helge Arnesen on väljendanud muret, et Norra regulatsioonid sunnivad ettevõtteid oma fonde teistesse riikidesse, näiteks Rootsi, üle viima. Ettevõte on juba alustanud mitme fondi üleviimist Rootsi, et saada kasu sealsetest paindlikumatest regulatsioonidest. See samm on osa laiemast trendist, kus Norra fondihaldurid otsivad võimalusi oma tegevuse jätkamiseks soodsamates regulatiivsetes keskkondades.
Norra valitsus on küll lubanud meetmeid fondide väljavoolu peatamiseks, kuid Alfred Bergi juhtum näitab, et praktikas on muudatused olnud ebapiisavad. Finanstilsynet on küll avanud dialoogi võimaluse, kuid ettevõtted tunnevad endiselt, et nad seisavad silmitsi konkurentsihandicapiga võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Kokkuvõttes toob Alfred Bergi juhtum esile vajaduse Norra regulatsioonide ülevaatamiseks, et tagada kohalike fondihaldurite konkurentsivõime ja vältida kapitali ning töökohtade väljavoolu riigist.
————————– Alfred Berg oli Rootsi pankur, kes võttis 1901. aastal üle Carl Gustaf Hierzéeli poolt 1863. aastal asutatud investeerimisfirma. Ettevõte nimetati tema järgi ning tegutses pikka aega juhtiva Põhjamaade investeerimispangana.
Tänapäeval viitab nimi Alfred Berg eelkõige Alfred Berg Kapitalforvaltning AS-ile, mis on Norra kapitalihaldusettevõte. Ettevõte keskendub Põhjamaade aktsia- ja võlakirjaturgudele ning kuulub täielikult BNP Paribas Asset Management gruppi. Ettevõttel on kontorid Oslos ja Stockholmis ning see haldab erinevaid investeerimisfonde.
NordenBladet – Täna hommikul puhkes tulekahju Stockholmi lõunaosas Enskedes asuvas vanadekodus, mille tagajärjel viidi neli inimest haiglasse.
Tulekahju Enskede uues teenindusmajas
Tulekahju leidis aset Enskede uues teenindusmajas (Enskede nya servicehus) Handelsvägenil.Päästeteenistus, politsei ja kiirabi reageerisid kiiresti.Tulekahju puhkes hoone seitsmendal korrusel asuvas korteris ning põhjustas märkimisväärset suitsu.Päästetöötajad suutsid tule kiiresti kustutada ning elanikud said hakata naasma oma korteritesse pärast ruumide tuulutamist.
Neli inimest viidi haiglasse
Neli inimest toimetati haiglasse, peamiselt suitsu sissehingamise tõttu.Vanurid viidi haiglasse hapnikravi ja täiendava jälgimise jaoks.
Võimalik põhjus: toiduvalmistamine
Esialgse teabe kohaselt võis tulekahju alguse saada toiduvalmistamise käigus.Täpsed asjaolud selgitatakse välja käimasoleva tehnilise uurimise käigus.
Täiendavad meetmed elanike toetamiseks
Enskede-Årsta-Vantöri linnaosa vanem Leif Kananen teatas, et päeva ja õhtu jooksul lisatakse vanadekodusse täiendavat personali, et pakkuda elanikele tuge ja võimalust juhtunust rääkida.
Enskede uus teenindusmaja
Enskede uus teenindusmaja on kaasaegne vanadekodu, mis pakub hooldust ja tuge eakatele inimestele.Asudes Stockholmi lõunaosas Enskede piirkonnas, on see osa linna vanurite hooldussüsteemist, pakkudes turvalist elukeskkonda ja vajalikku hooldust.
NordenBladet – Maailma tubakavaba päev (World No Tobacco Day) on iga-aastane rahvusvaheline kampaaniapäev, mida tähistatakse 31. mail. Selle algatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eesmärgiga suurendada teadlikkust tubaka tarvitamise kahjulikkusest ning edendada tõhusaid poliitikaid, mis aitavad vähendada tubakatarbimist ja päästa elusid.
Kust ja kuidas sai Maailma tubakavaba päev alguse?
WHO kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui Maailma Terviseassamblee kuulutas 7. aprilli 1988 esimeseks tubakavabaks päevaks. Idee sai nii laialdast toetust, et juba järgmisel aastal määrati 31. mai iga-aastaseks tähtpäevaks, mil kogu maailm keskendub suitsetamisvastasele teadlikkusele ja tegevusele.
Maailma Terviseorganisatsioon kehtestas Maailma tubakavaba päeva ametlikult 1987. aastal, kui WHO Maailma Terviseassamblee võttis vastu resolutsiooni nr WHA40.38. Esimene tähistamine leidis aset 7. aprillil 1988, WHO 40. sünnipäeval, ning selle eesmärgiks oli suunata maailma tähelepanu suitsetamise laastavale mõjule. Järgmisel aastal (1989) otsustati kuupäeva muuta, et Maailma tubakavaba päev saaks iseseisva tähelepanu – ning alates sellest ajast ongi 31. mai olnud selle ametlik toimumispäev.
Päeva eesmärgid on:
Suurendada teadlikkust tubaka tarbimise mõjudest tervisele.
Edendada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid tubakatarbimise vähendamiseks.
Toetada suitsetamisest loobumist.
Vähendada tubakatoodete reklaami ja kättesaadavust, eriti noorte seas.
Igal aastal on päeval kindel teema või fookus. Näiteks:
2022: „Tobacco: Threat to our environment“ – rõhutas tubakatööstuse keskkonnakahju. 2023: “Kasvata toitu, mitte tubakat” – keskendudes sellele, kuidas tubakakasvatus kahjustab põllumajandust ja toidujulgeolekut. 2024: “Protecting children from tobacco industry interference” – rõhuasetusega noorte kaitsmisel tubakatööstuse sihitud turunduse eest.
Tubakatööstus on aastakümneid kasutanud massilist reklaami, tootesõltuvust ja poliitilist mõjuvõimu, et oma äri laiendada. WHO andmetel sureb igal aastal üle 8 miljoni inimese tubakatarbimise tõttu, millest umbes 1,3 miljonit on mittesuitsetajad, kes puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Üle 80% suitsetajatest elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus ennetus ja ravi pole piisavalt kättesaadavad.
WHO FCTC leping (2005) – esimene rahvusvaheline tervisealane leping, mille on ratifitseerinud üle 180 riigi (sh Eesti).
Suitsetamiskeeld avalikes kohtades
Hoiatuspildid ja pakendi standardiseerimine
Reklaami- ja sponsorluskeelud
Tubakatoodete maksustamine
Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel:
Suitsetajate osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid 2022. aastal suitsetas igapäevaselt veel ca 20% meestest ja 10% naistest.
Noorte seas on levimas e-sigarettide ja nikotiinipadjade kasutamine, mis vajab samuti tähelepanu.
Eestis reguleerib tubakatoodete kasutamist tubakaseadus ning 2019. aastast kehtib suitsetamiskeeld kõikidel haridusasutuste territooriumidel, sealhulgas e-sigarettide kasutamisele. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud.
Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)
Miks suitsetamine on kahjulik?
Suitsetamine mõjub hävitavalt tervisele, majandusele ja keskkonnale.
1. Tervisemõjud: Suitsetamine põhjustab või soodustab:
Kopsuvähki, suu- ja kurguvähki, põie- ja kõhunäärmevähki.
Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK), astmat ja bronhiiti.
Infarkti, insulti ja veresoonkonnahaigusi.
Viljatust, raseduse tüsistusi ja enneaegseid sünnitusi.
Kiirendatud vananemist ja naha elastsuse kadu.
Passiivne suitsetamine on samuti äärmiselt kahjulik, eriti lastele ja eakatele, põhjustades hingamisteede haigusi ja südameprobleeme.
2. Majanduslikud ja ühiskondlikud kahjud:
Suitsetamine toob kaasa kõrged ravikulud, töövõimetuse ja töölt puudumise.
Tubakaga seotud haigused maksavad maailmale kokku üle triljoni dollari aastas (WHO hinnang).
3. Keskkonnakahju:
Tubakatootmine vajab palju maad ja vett, tihti metsade hävitamise arvelt.
Sigaretikonid on maailma enimkorjatud prügiliik, saastades pinnast ja vett toksiliste kemikaalidega.
Miks suitsetamisest loobumine tasub end kohe ära?
Suitsetamisest loobumise positiivne mõju algab juba minutite jooksul:
20 minuti jooksul: vererõhk ja pulss langevad.
12 tunni jooksul: süsinikmonooksiidi tase veres normaliseerub.
2 nädala – 3 kuu jooksul: vereringe ja kopsufunktsioon paranevad.
1 aasta jooksul: südamehaiguste risk väheneb poole võrra.
5–10 aasta jooksul: insuldirisk langeb mittesuitsetaja tasemele.
15 aasta jooksul: südamehaiguste risk muutub võrdseks eluaegse mittesuitsetajaga.
Suitsetamisest loobumine pikendab eluiga, parandab elukvaliteeti, säästab raha ning vähendab riski raskete haiguste tekkeks nii endal kui ka lähedastel.
Miks peaks loobuma juba täna?
Tubakatoodete tarvitamine ei ole lihtsalt isiklik harjumus – see on globaalne terviseoht. Maailma tubakavaba päev tuletab meelde, et iga suitsetaja loob võimaluse tervemaks eluks mitte ainult endale, vaid ka oma perele, lastele ja ühiskonnale.
Suitsetamisest loobumine on kõige tõhusam otsus, mida inimene saab oma tervise heaks teha. See ei ole lihtne, kuid see on võimalik – ning tänapäeval on olemas palju tuge ja nõustamist loobumiseks.
NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.
Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.
Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?
Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.
Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.
Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.
Eestis on looduskaitse all:
Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)
6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt
Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)
Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.
Allikad: EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed
21. mai – miks just see kuupäev?
Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.
Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.
Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?
Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:
Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.
Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.
Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.
Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.
Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.
Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.
21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.
NordenBladet – Kevadega saabuvad pikemad päevad, soojad päiksekiired ja palju positiivset energiat, kuid sa oled nii väsinud, et lihtsalt ei jaksa seda kaunist aastaaega nautida. Kas kõlab tuttavalt? Päikese käes jalutamise asemel tahad lihtsalt voodisse heita ning uute saavutuste asemel täidavad su pead vaid muremõtted. Kevadväsimusega kaasneb palju ebameeldivaid sümptomeid, millest on meie nõuandeid järgides lihtne jagu saada. Peagi naudid täiel rinnal aastaaega, mida paljud peavad aasta kõige ilusamaks!
Tuvasta probleem
Kui oled väsinud ning sul ei ole üldse energiat, ei ole kindlasti tegemist laiskuse või kapriisiga; see on reaalne probleem, mis madaldab oluliselt elukvaliteeti. Kevadväsimuse all kannatavad paljud – ära pea seda tühiseks. Kui märkad esimesi sümptomeid, ära jäta neid tähelepanuta, vaid tuvasta probleem ja tegele sellega. Sa ei vabane sellest küll täielikult, kuid mõne lihtsa sammuga saad selle tagajärgi vähendada ning enesetunnet parandada.
Kindlasti maga piisavalt
Magamine on suurepärane lahendus kurnatusest jagu saamiseks, kuid peaksid magama graafiku järgi. Kui väsimuse tõttu pidevalt voodis lamad, ajad asja vaid hullemaks, kuid füüsiline aktiivsus annab sulle rohkem energiat. Organiseeri oma päevad nii, et saaksid igal ööl magada vähemalt kaheksa või üheksa tundi. Kui oled ka päeval väsinud, siis väldi diivanil tukastamist, sest see muudab õhtul uinumise raskemaks ning oled siis hommikul väsinud – ja nii satudki nõiaringi. Kui sa tõesti muudmoodi ei saa, tukasta pool tundi ning seejärel hakka uuesti tegutsema.
Muuda toitumisharjumusi
Toit on palju olulisem, kui sa arvad, mistõttu saad kevadväsimuse tõesti vaid mõne lihtsa muudatusega oluliselt kergemaks muuta. Kehva kvaliteediga toit lihtsalt ei anna piisavalt toitaineid, mida su keha vajab sellel veidi keerulisemal perioodil, mil tunned, et sul puudub jaks igapäevasteks toiminguteks. Proovi oma menüüd muuta vähemalt kevade esimeste päevade ajaks. Jäta menüüst kõrvale kõik raskepärased ja töödeldud toidud ning söö hoopis võimalikult palju värskeid puu- ja juurvilju. See annab vajalikke vitamiine ja mineraale, tänu millele tunned end peagi palju paremini. Ära unusta piisavalt vett juua. Veepuudus võib kiiresti väsitada ja energiast tühjaks imeda, seega proovi päevas vähemalt 2–3 liitrit vett juua.
Võta multivitamiine
Isegi kui su taldrikul on piisavalt puu- ja juurvilju, ei garanteeri see veel, et su organism kevadel piisavalt vitamiine ja mineraale saab. Kui aga toit on kehva kvaliteediga, ilmneb peagi väsimus, sest see on seotud nende ülioluliste ainete puudusega. Multivitamiinid võivad aidata sul sellest perioodist kergemini üle saada. Vali oma lemmikvariant (joogid, kapslid, tabletid, kommid) ja anna oma kehale piisavalt vitamiine.
Pühendu hobidele
Kevadväsimusega kaasneb tavaliselt kerge tujulangus, millest on mõnikord keeruline üle saada – sul pole selleks ju energiat. Lemmikhobiga tegelemine tõstab aga enesetunnet ja tuju ning paneb maailma rõõmsama pilguga vaatama. Sinu lemmikhobid annavad sulle tulevikuks uut energiat ja aitavad kevade esimestest päevadest kergemini üle saada. Ideaalselt võiks hobide hulka kuuluda füüsiline aktiivsus, sest see muudab sind tugevamaks ning annab uue energiavaru.
Hinga värsket õhku
Isegi kui tahaksid teki alla pugeda või diivanil kerra tõmmata või mõnel muul moel maailma eest peitu minna, muudab see olukorra pikemas perspektiivis ainult halvemaks. Voodis lesimine ja mitte millegi tegemine võtab viimsegi energiaraasu, mistõttu muutud päev päeva järel üha väsinumaks. Õues treenimine muudab tugevamaks, annab uut energiat ning tõstab tuju. Kui oled väsinud, ei pea sa alustama millegi raske tegemisest – piisab, kui jalutad looduses või rüüpad kohvi päikeselisel terrassil. Naudi päikest, soojust ja kogu seda toredust, mille kevade esimesed päevad endaga toovad!
Ära end liialt koorma
Kevad on niigi keeruline aeg, mistõttu ei tohiks end liiga palju kurnata. Kas teed peagi algust suure projektiga – kas siis tööl või eraelus? Kui nii, siis lükka projekt mõni nädal või kuu edasi ning väldi täiesti ebavajalikku lisastressi. Kui kevadväsimuse periood on seljataga, on palju lihtsam uusi väljakutseid vastu võtta ning nendega kergemini, paremini ja kiiremini hakkama saada. Niisiis, milleks praegu muretseda?
Ära unusta end poputada
Aeg-ajalt enda poputamine on kevadväsimusele ideaalne lahendus. Lülitu argielust välja ja su vaated maailmale ja elule muutuvad täielikult; saad uut energiat ja tuju tõuseb oluliselt. Külasta spaad, tee endale iluhooldus välja (massaaž, pediküür või maniküür) või mine nädalavahetuseks puhkama. Kui sul ei ole selleks aega ega raha, võid end poputada oma lemmiktoidu söömise, hea ajakirja lugemise või lihtsalt oma kallite inimestega koos olemisega.
Ümbritse end värvidega
Värvidel on enesetundele suurepärane mõju, mistõttu saad seda muuta ka pelgalt õige värvivalikuga. Kui sa ei tunne end hästi, ära kanna tumedaid, igavaid värve. Tuleta endale meelde, et käes on kevad – õitsemise ja tärkamise aeg –, ja riietu sellele vastavalt. Värvid ei ole olulised mitte ainult riietuses, vaid ka ümbritsevas. Värskenda oma kodu värviliste kaunistustega, too tuppa värviline lillekimp ja naudi seda ilusat aega, mis liiga kiiresti läbi saab.
Väldi kofeiini
Kofeiin on väsimuse ja energiapuuduse puhul tihtipeale esimene valik, kuid pikemas perspektiivis muudab see need sümptomid vaid hullemaks. Isegi kui tunned end pärast tassi kohvi paremini, kestab see vaid mõnda aega ja peagi on enesetunne kehvem kui enne. Proovi kofeiini võimalikult palju vältida ja ärata end loomulikumal moel. Värskendavalt külm näopesu, mõned harjutused või väike jalutuskäik naabruses on palju efektiivsemad ja pikemas perspektiivis sõbralikumad ka sinu keha vastu.
Avafoto: Pilt on illustreeriv (OHMYGOSSIP/Mika Pulkkinen)
Suitsetamine on kahjulik! Tubakasuits sisaldab üle 7000 kemikaali, millest vähemalt 70 on teadaolevalt kantserogeensed. PS! Suitsetamine on peamine välditav surmapõhjus maailmas. (NordenBladet)
