Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1761 POSTS 0 COMMENTS

Taani: BrĂžndbys peeti kinni mees ja naine, keda kahtlustatakse Hamasi toetamises

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Kopenhaageni Vestegni politsei pidas koostöös Taani kaitsepolitseiga (PET) BrĂžndbys kinni kaks inimest, keda kahtlustatakse Euroopa Liidu ja USA terroriorganisatsioonide nimekirja kuuluva Hamasi toetamises.

Politsei teatel edendasid vahistatud isikud Hamasi tegevust riiete mĂŒĂŒmise kaudu. Uudisteagentuuri Ritzau andmetel on kinnipeetuteks ĂŒks mees ja ĂŒks naine ning vahistamised viidi lĂ€bi pĂ€rast pikemat aega kestnud uurimist.

“Neid kahtlustatakse terroriorganisatsiooni Hamas tegevuse edendamises erinevate riideesemete mĂŒĂŒgi kaudu,” teatas politsei platvormil Politi Update.

Kahtlustatavad astuvad tÀna kell 13.15 Glostrupi kohtus eeluurimiskohtuniku ette, kus arutatakse nende vahi alla vÔtmist. Prokuratuur on teatanud, et taotleb kohtuistungi kinniseks kuulutamist.

Danske Bankis paljastati 20 600 kliendi salastatud aadressid

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Danske Banki sĂŒsteemivea tĂ”ttu muutusid 20 600 kliendi salastatud aadressid teistele klientidele nĂ€htavaks.

Viga avastati juba möödunud aasta oktoobris, kuid pank teavitas puudutatud kliente alles nĂŒĂŒd, vahendab Taani majandusleht Finans.

Pank tunnistab, et tegemist on tÔsise eksimusega. Pika viivituse pÔhjuseks toodi soov vÀltida olukorda, kus salastatud aadressid vÔiksid veelgi enam lekkida.

“Kahetseme sĂŒgavalt intsidenti, mis on puudutanud kaitstud aadressiga kliente. MĂ”istame, et see olukord vĂ”ib tekitada muret ja meelehĂ€rmi, ning palume selle pĂ€rast vabandust,” sĂ”nas Danske Banki eraklientide valdkonna juht Mark Wraa-Hansen meediale.

VĂ€ljaande Finans teatel olid klientide salastatud aadressid nĂ€htavad pangaĂŒlekannete tegemisel. Seega said raha vastuvĂ”tjad nĂ€ha saatjate elukohaandmeid otse makseinfost.

Ahvenamaa hoolekandeskandaal: Rootsi paigutatud kliendid jÀid rahvapensionist ilma

Ahvenamaa sotsiaalhoolekande puudujÀÀgid: Soome lÔpetas rahvapensioni vÀljamaksed vÀlisriikides elavatele isikutele. Rootsi paigutatud kliendid jÀid rahvapensionist ilma.

NordenBladet – Soome abiĂ”iguskantsler (JO) Maija Sakslin leidis omaalgatuslikus uurimises, et Ahvenamaa sotsiaalhoolekande piirkond (KST) oleks pidanud Rootsi ametivĂ”imudega ĂŒhendust vĂ”tma mĂ€rnatavalt varem ning teavitama kliente paremini vĂ€lisriiki paigutamise tagajĂ€rgedest, vahendab alandsradio.ax.

Puudulik koostöö ja teavitustöö

AbiĂ”iguskantsleri hinnangul oli KST tegevus hilinenud. Uurimisest selgus, et kontakti Rootsi ametiasutustega otsiti alles siis, kui probleemid olid juba kĂ€es – tĂ€psemalt hetkel, mil peatati rahvapensionide vĂ€ljamaksed Rootsis viibivatele klientidele.

Lisaks heidab Ôiguskantsler ette puudulikku nÔustamist. KST oleks pidanud kliente selgelt teavitama, mida Rootsi hoolekandeasutusse paigutamine praktikas tÀhendab ja milliseid Ôiguslikke ning finantsilisi tagajÀrgi see endaga kaasa toob.

Õiguskindlus ja jĂ€relevalve puudumine

Kuigi Ă”iguskantsler nentis, et KST on ĂŒldiselt jĂ€rginud head haldustava (nt nĂ”ustamine toimetulekutoetuse osas), rĂ”hutas ta, et kliendi Ă”igusturvalisus ei tohi vĂ€lisriiki paigutamise tĂ”ttu halveneda.

“Ahvenamaa ametivĂ”imudel puudub pĂ€devus teostada jĂ€relevalvet Rootsis asuvate hooldekodude ĂŒle, kuna seal kehtivad Rootsi seadused.”

PÔhjamaade konventsiooni eiramine

Sakslin mÀrkis, et kÔnealused juhtumid kuuluvad PÔhjamaade sotsiaalabi konventsiooni alla, mis eeldab ametiasutuste vahelist koostööd.

Ta rĂ”hutas, et haavatavas seisukorras klientide ĂŒmberpaigutamisel peab vastutav ametiasutus (antud juhul KST) vĂ”tma vastuvĂ”tva riigi ametitega ĂŒhendust eelnevalt, et tagada isikute:

  • Õigusturvalisus.

  • VĂ”rdne kohtlemine.

Probleemi taust: Pensionide katkemine

Kriis tekkis, kui Soome lÔpetas rahvapensioni maksmise vÀlisriikides elavatele isikutele. Kuna paljud Ahvenamaa kliendid olid paigutatud Rootsi erahoolekandesse, kaotasid nad ootamatult suure osa oma sissetulekust, mis pani löögi alla nende toimetuleku vÀlisriigis.

Avafoto on illustratiivne: Ahvenamaa pensionÀrid (NordenBladet)

Vaata ka:
Soome: Valitsus plaanib lÔpetada vÀlismaale pensioni maksmise

Soome Kela saatis laiali karmid kirjad: pensioni maksmine vÀlismaale lÔppeb

Soome: TehnoloogiaettevÔte Swype valmistub sisenema toidukullerite turule

Soome: Swype valmistub sisenema toidukullerite turule

NordenBladet – Soome tehnoloogiaettevĂ”te Swype valmistub sisenema toidukullerite turule, pakkudes konkurentsi suurele platvormile Wolt. EttevĂ”tte eesmĂ€rk on muuta turgu, keskendudes Ă”iglusele, lĂ€bipaistvale hinnastamisele ja kullerite töötingimuste parandamisele, vahendab Iltalehti. Swype tegevjuht on Casper Nordman, kaasasutaja ja juhatuse esimees on Ranza Diven. 

Swype on viimase kolme aasta jooksul arendanud oma tellimisplatvormi ning praeguseks on vÔrgustikuga liitunud ligikaudu 120 restorani ja ootenimekirjas on 600 kullerit. Testveod algavad Helsingis aprillis ning tÀiemahuline teenus on planeeritud juunikuusse.

Olulisemad punktid uue mudeli kohta:

  • Töösuhtes kullerid: Erinevalt konkurentidest, kes kasutavad kullereid partneritena (ettevĂ”tjatena), kavatseb Swype palgata kullerid ametlikku töösuhtesse. Sellega soovitakse tagada kindlam sissetulek ja vastavus EL-i platvormitöö direktiivile.

  • Kallim kohalvedu tarbijale: EttevĂ”te loobub investorite rahaga doteeritud tasuta tarnetest. Tarbija jaoks tĂ€hendab see mĂ”ne euro vĂ”rra kallimat kullerteenust, et katta kullerite ausad töötasud ja sotsiaalmaksud.

  • Restoranidele soodsamad tingimused: Swype plaanib kehtestada vahendustasudele ĂŒlempiiri. Kui praegused platvormid kĂŒsivad suurtelt tellimustelt kuni 30% vahendustasu, siis Swype soovib, et suurem osa tulust jÀÀks restoranile ja kullerile.

  • Alternatiivsed tuluallikad: Et hoida mudelit jĂ€tkusuutlikuna, teenib ettevĂ”te tulu lisateenustest, nagu restoranidele veebilehtede, e-poodide ja tehisintellektil pĂ”hinevate reklaamlahenduste pakkumine.

  • SÀÀstlik kasv: Swype ehitab oma Ă€ri ĂŒles ilma suurte riskikapitali investeeringuteta, keskendudes kasumlikkusele ja pikaajalisele jĂ€tkusuutlikkusele.

Tulevikus ei vÀlista ettevÔte laienemist toidukaupade kojuveo vÔi taksoteenuste valdkonda, kuid esialgne fookus on restoraniÀri korrastamisel.

Peamised konkurendid

Swype on Soome turul huvitavas positsioonis, kuna mitmed senised hiiud on oma strateegiat muutnud. Skandinaavias ja Baltikumis on nende peamised konkurendid jÀrgmised suurettevÔtted:

EttevÔte PÀritolu Staatus (Börsil/Era) MÀrkused
Wolt Soome Erafirma tĂŒtarettevĂ”te Kuulub USA börsihiiglasele DoorDash (DASH). Wolt on Swype’i suurim konkurent Soomes ja Baltikumis.
Bolt Food Eesti Erafirma Bolt on korduvalt vihjanud IPO-le (börsile minekule) aastal 2025 vÔi 2026, kuid hetkel on tegu veel eraettevÔttega.
Foodora Rootsi/Saksamaa Börsifirma tĂŒtar Kuulub Saksamaa börsil noteeritud kontsernile Delivery Hero (DHER). MĂ€rkus: Foodora teatas Soome turult lahkumisest 2026. aasta alguses.
Uber Eats USA Börsifirma EmaettevÔte Uber Technologies (UBER) on noteeritud NYSE börsil. Uber Eats plaanib 2026. aastal Soome turule naasta.
Just Eat Taani/UK Börsifirma Tugev Skandinaavias (eriti Taanis ja Norras). Noteeritud Amsterdami börsil nime all Just Eat Takeaway (TKWY).

Olulised tÀhelepanekud turuolukorra kohta:

  • Soome “duopoli” purunemine: Pikka aega valitsesid Soome turgu Wolt ja Foodora. Foodora lahkumine 2026. aasta veebruaris tekitas tĂŒhimiku, mida Swype pĂŒĂŒab nĂŒĂŒd tĂ€ita, pakkudes “ausamat” alternatiivi Wolti domineerimisele.

  • Börsifirmade surve: Kuna Wolt (DoorDash), Foodora (Delivery Hero) ja Uber Eats on seotud avalike aktsiaturgudega, on nad pideva surve all nĂ€idata kasumit. See on viinud kullerite tasude langetamiseni ja tarbijate teenustasude tĂ”usuni.

  • Swype’i eristumine: Swype kasutab seda survet Ă€ra, vĂ€ites, et nende mudel (kullerid palgatööl, mitte “partnerid”) on pikas perspektiivis jĂ€tkusuutlikum ja eetilisem, kuigi see tĂ€hendab tarbijale veidi kĂ”rgemat hinda.

Enamik Swype’i suurtest konkurentidest on kas ise börsil vĂ”i kuuluvad suurtele börsil noteeritud kontsernidele. Bolt on neist ainus suur tegija, kes on veel eraomandis, kuid liigub samuti börsi suunas.

Avafoto on illustreeriv: Tuginedes ettevĂ”tte juhi Casper Nordmani Ilatalehele antud ĂŒtlustele, ei sarnane Swype’i rahastamismudel ja strateegia suurte tuntud platvormidega. Erinevalt paljudest idufirmadest, mis pĂ”letavad kasvu nimel investorite raha, rĂ”hutab Swype isemajandavat ja jĂ€tkusuutlikku mudelit. Nordman on kinnitanud, et ettevĂ”tte taga ei ole suuri investeerimisfirmasid. Nad ehitavad Ă€ri ĂŒles orgaaniliselt ja tulupĂ”hiselt. (NordenBladet) 

Ahvenamaa joogivee kaitse tugevneb: uued mÀrgistused on paigaldatud

Ahvenamaa joogivee kaitse tugevneb: uued mÀrgistused on paigaldatud

NordenBladet – Ahvenamaal on astutud oluline samm puhta joogivee turvalisuse tagamiseks. Dalkarby trĂ€ski, MarkusbölefjĂ€rdeni ja LĂ„ngsjöni veevĂ”tualade ĂŒmbruses on nĂŒĂŒdseks paigaldatud uued ja silmapaistvamad veekaitseala tĂ€hised (vattenskyddsomrĂ„de). Projekti eesmĂ€rk on parandada avalikkuse teavitamist ja kaitsta saarestiku vÀÀrtuslikke veevarusid, vahendab Ålands Radio.

Selgem teave tagab parema kaitse

EttevĂ”tte Ålands Vatten veestrateeg ja projektijuht Ann NedergĂ„rd vĂ€ljendas heameelt pikaajalise töö tulemuse ĂŒle. Tema sĂ”nul olid varasemad tĂ€hised sageli mĂ€rkamatud vĂ”i raskesti mĂ”istetavad, mistĂ”ttu paljud inimesed ei pruukinud teadagi, et viibivad piirangutega veekaitsealal.

Uued viidad on koostatud Rootsi standardite* jÀrgi, et tagada maksimaalne nÀhtavus:

  • VĂ€rvilahendus: Suured kollased sildid silmapaistva sinise tekstiga.

  • EesmĂ€rk: Ennetada tegevusi, mis vĂ”ivad ohustada vee kvaliteeti, sealhulgas prĂŒgistamist.

Valmisolek kriisiolukordadeks

Kuigi igapÀevane reostuse vÀltimine on oluline, on NedergÄrdi sÔnul uute mÀrkide kÔige kriitilisem roll seotud vÔimalike Ônnetustega.

„Suurim oht on tĂ”sine liiklusĂ”nnetus vĂ”i tulekahju vahetult veekaitseala piires. Sellistel puhkudel on mÀÀrava tĂ€htsusega, et kĂ”ik asjaosalised ja möödujad reageeriksid viivitamatult ning teaksid tĂ€pselt, kus nad asuvad,” selgitas NedergĂ„rd.

TÔuge 2018. aasta pÔuast

KĂŒsimusele, miks jĂ”uti uue mĂ€rgistuseni alles nĂŒĂŒd, vastas NedergĂ„rd, et murdepunktiks sai 2018. aasta erakordne pĂ”ud. See periood tĂ”stis veekaitse kĂŒsimused ĂŒhiskonnas teravalt esile ning algatas arutelu vajaduse ĂŒle parandada teavitustööd ja mĂ€rgistust, et tagada joogivee kĂ€ttesaadavus ka kriisiolukordades.

Uute siltide paigaldamine on vastus kogukonna pikaajalisele ootusele ja oluline investeering Ahvenamaa keskkonnaohutusse.

_________________________
* Ahvenamaa on ainuke ametlikult tĂ€ielikult rootsikeelne piirkond Soomes. TĂ€nu laialdasele autonoomiale on Ahvenamaal Ă”igus paljudes valdkondades, sealhulgas keskkonnakaitse ja sisekĂŒsimused, ise otsustada, milliseid eeskirju ja standardeid nad rakendavad. Nad ei ole kohustatud kasutama Soome riiklikke mĂ€rgistusi, kui leiavad, et mĂ”ni muu lahendus (antud juhul Rootsi oma) tĂ€idab eesmĂ€rki paremini.

Rootsi standardid (mida arendab organisatsioon Svenskt Vatten) on koostatud rootsi keeles ning on kohalikele elanikele ja ametnikele keeleliselt vahetult arusaadavad. See lihtsustab nii siltide tellimist, paigaldamist kui ka nendest arusaamist ilma tÔlkes tekkivate ebatÀpsusteta.

Avafoto: Uutel veekaitseala tÀhistel on kirjas (VattenskyddsomrÄde, Water protection area, Vid olycka 112). NordenBladet