NordenBladet – Ahvenamaal on astutud oluline samm puhta joogivee turvalisuse tagamiseks. Dalkarby trĂ€ski, MarkusbölefjĂ€rdeni ja LĂ„ngsjöni veevĂ”tualade ĂŒmbruses on nĂŒĂŒdseks paigaldatud uued ja silmapaistvamad veekaitseala tĂ€hised (vattenskyddsomrĂ„de). Projekti eesmĂ€rk on parandada avalikkuse teavitamist ja kaitsta saarestiku vÀÀrtuslikke veevarusid, vahendab Ă
lands Radio.
Selgem teave tagab parema kaitse
EttevĂ”tte Ă
lands Vatten veestrateeg ja projektijuht Ann NedergĂ„rd vĂ€ljendas heameelt pikaajalise töö tulemuse ĂŒle. Tema sĂ”nul olid varasemad tĂ€hised sageli mĂ€rkamatud vĂ”i raskesti mĂ”istetavad, mistĂ”ttu paljud inimesed ei pruukinud teadagi, et viibivad piirangutega veekaitsealal.
Uued viidad on koostatud Rootsi standardite* jÀrgi, et tagada maksimaalne nÀhtavus:
-
VĂ€rvilahendus: Suured kollased sildid silmapaistva sinise tekstiga.
-
EesmĂ€rk: Ennetada tegevusi, mis vĂ”ivad ohustada vee kvaliteeti, sealhulgas prĂŒgistamist.
Valmisolek kriisiolukordadeks
Kuigi igapÀevane reostuse vÀltimine on oluline, on NedergÄrdi sÔnul uute mÀrkide kÔige kriitilisem roll seotud vÔimalike Ônnetustega.
âSuurim oht on tĂ”sine liiklusĂ”nnetus vĂ”i tulekahju vahetult veekaitseala piires. Sellistel puhkudel on mÀÀrava tĂ€htsusega, et kĂ”ik asjaosalised ja möödujad reageeriksid viivitamatult ning teaksid tĂ€pselt, kus nad asuvad,â selgitas NedergĂ„rd.
TÔuge 2018. aasta pÔuast
KĂŒsimusele, miks jĂ”uti uue mĂ€rgistuseni alles nĂŒĂŒd, vastas NedergĂ„rd, et murdepunktiks sai 2018. aasta erakordne pĂ”ud. See periood tĂ”stis veekaitse kĂŒsimused ĂŒhiskonnas teravalt esile ning algatas arutelu vajaduse ĂŒle parandada teavitustööd ja mĂ€rgistust, et tagada joogivee kĂ€ttesaadavus ka kriisiolukordades.
Uute siltide paigaldamine on vastus kogukonna pikaajalisele ootusele ja oluline investeering Ahvenamaa keskkonnaohutusse.
_________________________
* Ahvenamaa on ainuke ametlikult tĂ€ielikult rootsikeelne piirkond Soomes. TĂ€nu laialdasele autonoomiale on Ahvenamaal Ă”igus paljudes valdkondades, sealhulgas keskkonnakaitse ja sisekĂŒsimused, ise otsustada, milliseid eeskirju ja standardeid nad rakendavad. Nad ei ole kohustatud kasutama Soome riiklikke mĂ€rgistusi, kui leiavad, et mĂ”ni muu lahendus (antud juhul Rootsi oma) tĂ€idab eesmĂ€rki paremini.
Rootsi standardid (mida arendab organisatsioon Svenskt Vatten) on koostatud rootsi keeles ning on kohalikele elanikele ja ametnikele keeleliselt vahetult arusaadavad. See lihtsustab nii siltide tellimist, paigaldamist kui ka nendest arusaamist ilma tÔlkes tekkivate ebatÀpsusteta.
Avafoto: Uutel veekaitseala tÀhistel on kirjas (VattenskyddsomrÄde, Water protection area, Vid olycka 112). NordenBladet