Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1754 POSTS 0 COMMENTS

Soome magusainvasioon: Šokolaadiimport põhjanaabrite juurest kasvas aastaga 20 korda

By
Helena-Reet Aari
-
šokolaad

NordenBladet –  Eesti Statistikaameti andmed paljastasid möödunud aasta lõpus üllatava trendi: Soome päritolu šokolaadi ja kakaotoodete import on kasvanud lausa 20 korda, ulatudes üle 9 miljoni euro. Kui varem oli Soome meile tuntud pigem tehnoloogia ja kütusepartnerina, siis nüüd täidavad meie ostukorve üha enam põhjanaabrite maiustused.

Mis peitub selle edu taga ja kes on need tegijad, kes soomlaste magusat mainet kujundavad?

Soome šokolaaditööstuse hiiud ja meistrid

Soome šokolaad ei ole lihtsalt toiduaine, vaid sümbol, mis ühendab sajanditepikkused traditsioonid ja põhjamaise puhtuse.

1. Fazer – Sinine legend Vantaast

Pole kahtlustki, et Soome tuntuim kaubamärk on Fazer. Karl Fazeri poolt 1891. aastal asutatud ettevõte on tänaseni perefirma kätes.

  • Tootmiskoht: Peamine šokolaaditehas asub Vantaas, kus valmib ka kultuslik Karl Fazer Milk Chocolate (tuntud kui „Fazer Blue“).

  • Edu saladus: Fazer on üks väheseid suurtootjaid, kes kasutab piimašokolaadi valmistamiseks värsket piima, mitte piimapulbrit. See annab tootele iseloomuliku koorese maitse, mida eestlased on põlvkondi armastanud.

2. Panda – Vaajakoski uhkus

Jyväskylä külje all Vaajakoskis tegutsev Panda on tuntud oma lagritsa ja šokolaadi kombinatsioonide poolest.

  • Fookus: Panda on positsioneerinud end kui looduslähedasemat brändi, rõhutades sageli koostisosade puhtust ja jätkusuutlikkust. Nende täidetud šokolaadid ja batoonid on viimastel aastatel leidnud tee ka Eesti suurkettide püsivalikusse.

3. Brunberg – Porvoo ajalooline pärl

Soome vanim kondiitriäri tegutseb maalilises Porvoo linnas. Kuigi Brunberg on mahult väiksem kui Fazer, on nende toodang (eriti trühvlid ja „suudlused“) suunatud nõudlikumale gurmaanile. Nende toodangu kasv Eesti turul viitab tarbijate eelistuste liikumisele kvaliteetsemate käsitöötoodete suunas.

Miks import just nüüd plahvatas?

20-kordne kasv ei ole juhus. Eksperdid viitavad mitmele tegurile:

  • Tarneahelate ümberkorraldamine: Pärast globaalseid tarneraskusi on Eesti jaemüüjad eelistanud stabiilseid ja lähedal asuvaid partnereid. Soome logistiline lähedus tagab värskuse ja madalamad transpordikulud.

  • Brändilojaalsus ja kvaliteet: Eestlane usaldab Soome kvaliteedikontrolli. „Made in Finland“ märgis on tarbija jaoks garantii, et toode on ohutu ja maitsev.

  • Sortimendi laienemine: Soome tootjad on viimasel aastal turule toonud hulgaliselt vegan- ja vähendatud suhkrusisaldusega tooteid, mis vastavad tänapäeva terviseteadliku tarbija ootustele.

Huvitav fakt: Soome šokolaaditööstus on võtnud sihiks täieliku jätkusuutlikkuse – näiteks Fazer kasutab oma toodangus vaid 100% vastutustundlikult toodetud kakaod.

Eestis esimest kohta hoiab endiselt Kalev

Eesti inimene ei söö Fazerit rohkem kui Kalevit, kuid Fazer on kindel teine valik ning edestab enamasti Šveitsi ja Rootsi brände.

Siin on veidi täpsem jaotus:

1. Kalev on troonil (Norra)

Eestis on Kalev (Orkla Eesti) olnud aastakümneid vankumatu turuliider. See on midagi enamat kui lihtsalt šokolaad – see on traditsioon. Uuringud (nt Kantar Emori brändide edetabel) näitavad korduvalt, et Kalev on eestlaste jaoks üks armastatumaid kaubamärke üldse. Enamik magusaturu mahust kuulub just neile.

Kuigi Kalevi kommivabrik on Eesti ajaloo ja kultuuri sümbol, on selle omanikering juba pikka aega olnud rahvusvaheline. Orkla Eesti AS kuulub 100% Norra tööstuskontsernile Orkla ASA. See on Oslo börsil noteeritud hiiglane, mis on üks Põhjamaade suurimaid toiduaine- ja tarbekaupade gruppe.

Kuigi omanikud on Norras ja kasum liigub kontserni tasandile, on oluline märkida paar punkti:

  • Tootmine on Eestis: Kalevi šokolaadi- ja kummikommitootmine toimub endiselt Jüris asuvas kaasaegses tehases.

  • Kohalikud töökohad: Orkla Eesti on üks Eesti suurimaid toidutööstuse tööandjaid, andes tööd sadadele kohalikele inimestele.

  • Retseptid: Enamik tooteid (nagu seesama “Maiuspala” või “Komeet”) valmib ikka vanade ja eestlastele harjumuspäraste retseptide järgi, kuigi strateegilised otsused tehakse Skandinaavias.

2. Fazer – tugev ja austatud naaber (Soome)

Soome Fazer on Eesti turul väga tugev mängija ja tõenäoliselt populaarsuselt teine. Eestlaste maitsemeel on põhjanaabritega sarnane – me hindame puhast piimašokolaadi (Karl Fazer ehk “Sinine”). Fazerit eelistatakse sageli siis, kui soovitakse vaheldust Kalevile, kuid soovitakse siiski kindlat ja tuttavat kvaliteeti.

3. Šveitsi ja Rootsi šokolaadid
Nende osakaal on võrreldes kahe hiiuga märgatavalt väiksem:

Šveitsi šokolaad (nt Lindt, Toblerone): Neid peetakse pigem “premium” või kingituste kategooriasse kuuluvaks. Need on kallimad ja neid ei osteta tavaliselt igapäevaseks maiustamiseks nii palju kui kohalikke brände.

Rootsi šokolaad (nt Marabou): Marabou on küll poelettidel laialt saadaval, kuid selle turuosa jääb Eestis Fazerile ja Kalevile alla. See on populaarne, kuid ei oma sarnast emotsionaalset sidet nagu kodumaine toodang.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vastlapäev: traditsioonid, ajalugu ja tänapäevased kombed

By
Helena-Reet Aari
-
Vastlapäeva traditsioonid

NordenBladet – Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ja liugupäev) on eestlaste seas armastatud traditsioon, mis kombineerib vanad talvised tavad, toidukultuuri ning seltskondliku meelelahutuse. Liulaskmine, vastlakuklid ja lõbusad üritused on selle päeva lahutamatu osa. Kui soovid rohkem teada saada vastlapäeva ajaloost, tähistamisest ja retseptidest, loe meie põhjalikku artiklit ja avasta, kuidas teha oma vastlapäev veelgi meeldejäävamaks!

Mis on Vastlapäev?

Vastlapäev on Eesti ja paljude teiste Euroopa riikide rahvakalendris oluline talve lõppu ja paastuaja algust tähistav päev. Seda tähistatakse igal aastal teisipäeval, seitse nädalat enne lihavõtteid, mistõttu selle kuupäev varieerub veebruari algusest märtsi alguseni.

Vastlapäeva ajalugu ja päritolu

Vastlapäeva tähistamine ulatub sajandite taha ning on seotud kristliku traditsiooniga, kus see tähistab viimast päeva enne paastuaja algust. Eestis ja teistes Põhjamaades on vastlad olnud pigem talve lõpu ning kevade alguse sümboliks, mille juurde kuuluvad mitmed rahvapärased kombed ja uskumused.

Vastlapäeva traditsioonid Eestis

Vastlapäeva tuntuim tava on liulaskmine. Vanasti usuti, et mida pikem liug, seda parem ja viljakam tuleb suvi ning seda enam linakasvu võib oodata. Lisaks liumäele käimisele on vastlapäeval traditsiooniks:

  • Vastlakuklite söömine – need on vahukoorega täidetud saiad, mida peetakse vastlapäeva lahutamatuks osaks.
  • Seajala keetmine – varasematel aegadel söödi seajalgu ning usuti, et nende kontidest sai loomasööta või amulette.
  • Herne- ja osasuou söömine
  • Käsitöö ja linakasvatus – eriti vanasti usuti, et vastlapäeval pidi naiste käsitöö jääma pooleli, et lina kasvaks pikaks ja tugevaks.
  • Mängud ja seltskondlikud tegevused – talve viimane pidulik aeg, mil käidi külas, mängiti seltskonnamänge ja peeti lõbusaid võistlusi.

    Liulaskmist saatsid lõbusad laulud hüüded, mida hüüti või lauldi tavaliselt mäe peal enne allasõitmist.

    Vastlalaulud:

    • Täna liugu laseme, hõissa meil on vastlad
      Täna liugu laseme –
      hõissa, meil on vastlad!
      Seljas kasuk lumine,
      jalas valged pastlad.Õhtuks ubaleemeke
      saab ja seajalgu,
      hammastega anname
      neile tubli talgu.Pääle selle kuulame,
      kas ju pill ei hüüa,
      et võiks õhtul tubliste
      vastlavaltsi lüüa.
    • Vistel, vastel poisikene
      Vistel, vastel poisikene!
      Ei vistel toassa istu,
      Vistel istub vainijula,
      Kükitab küla vahela,
      Ootab linu laskejaida,
      Kelgu peale istujaida;
      Kes läheb liugu laskemaie
      Selle kasku pikad linad,
      Pikad linad, lahked linad.
      Liugu ja laugu – Liugu,
      laugu laste jalad,
      Sia jalad ja vastla jalad;
      Linad liuu laskejalle
      Tudrad tuas istujalle
      Hebemed eest vedajale
      Takud taga tõukajale;
      Kes ei tule liugu laskma
      Selle linad likku jäägu
      A’a alla hallitagu
      Seina ääre seenetagu
      Kes ei tule liugu laskma
      Kasku kaske kaela peale
      Õunapuu õlade peale
      Niinepuu nisade peale.
    • Rahvalaul “Küll on kena kelguga”
      Küll on kena kelguga hangest alla lasta.
      Oi, oi, kelguga hangest alla lasta.
      Laial luhal säravad jää ja lumi vastu.
      Oi, oi, säravad jää ja lumi vastu.Kadakatel karjamaal seljas lumekuued.
      Oi, oi, kadakatel seljas lumekuued.

    Vastlahüüded:

    • Linaliugu, pikka kiudu!
    • Nii pikaks meie lina kui on see reeteekene!

     Vastlapäeva mängud:

    • Laialt tuntud mänguasi on vastlavurr.
      Vanasti tehti vastlavurr seakondist, hilisemal ajal ka nööbist.
      Vurri valmistasid pereisa ja suuremad poisid.
      Kui vurr pöörleb kiiresti, hakkab see nagu kass nurru lööma.
      Võisteldi pöörlemise ja peale – kelle vurr kauemini keerles, ilma et seisma jääks.
      Vastalvurril oli palju nimetusi: uuriluu, vurrluu, uristi, virrkont.
    • Mulgimaal harrastati veel sajandivahetuselgi omapärast mängu – vastla kottiajamist.
    • Maagiline toiming oli kada ajamine ja ka Tuhkapoiss ja selle liigutamine 🙂

Vastlapäeva tähistamine tänapäeval

Kuigi vanad kombed on ajaga muutunud, on vastlapäev jätkuvalt populaarne tähtpäev Eestis. Tänapäeval tähistatakse vastlaid peamiselt:

  • Liulaskmise ja talviste tegevustega – paljud pered ja koolid korraldavad kelgutamisüritusi.
  • Vastlakuklite ja teiste traditsiooniliste toitude nautimisega – pagaritöökojad pakuvad sel päeval spetsiaalseid vastlakukleid, mis on väga nõutud.
  • Linnade ja külade vastlapeod – mitmel pool Eestis korraldatakse avalikke üritusi, kus saab osa võtta vanadest ja uutest vastlakommetest.

Vastlapäevad sellel ja järgnevatel aastatel

2026: 17. veebruar
2027: 9. veebruar
2028: 29. veebruar
2029: 13. veebruar

Avafoto: Vastlapäev (NordenBladet)

10 ILUSAT mõtet, mis teevad Sõbrapäeva eriliseks

By
Helena-Reet Aari
-
Sõbrapäev

NordenBladet – Sõbrapäev on aeg, mil tähistame armastust, hoolivust ja sõprust. See on suurepärane võimalus väljendada oma tundeid ning tuletada meelde, kui olulised on meie lähedased. Siin on kümme ilusat mõtet, mis aitavad sul muuta Sõbrapäeva eriliseks ja meeldejäävaks.

1. Armastus algab väikestest asjadest

Tõelised tunded ei peitu suurtes žestides, vaid igapäevastes hoolivuse ilmingutes. Väike üllatus, soe kallistus või siiras naeratus võivad teha rohkem kui kallid kingitused.

2. Sõprus on hindamatu aare

Tõelised sõbrad on nagu tähed – nad võivad küll vahel silmist kaduda, kuid on alati olemas. Hinda oma sõpru ja tuleta neile meelde, kui olulised nad sulle on.

3. Kingi aega, mitte ainult asju

Kõige väärtuslikum kingitus on aeg, mille veedad koos lähedastega. Planeeri ühine jalutuskäik, vestlus kohvitassi taga või midagi lõbusat, mis teid veelgi lähendab.

4. Head sõnad jäävad südamesse

Ütle oma lähedastele, kui palju nad sulle tähendavad. Armsad sõnad ja siirad komplimendid võivad muuta kellegi päeva palju helgemaks.

5. Väike heategu loob suure mõju

Sõbrapäev on ideaalne aeg teha midagi lahket – olgu selleks ootamatu üllatus sõbrale, heategevuslik annetus või abikäe ulatamine kellelegi, kes seda vajab.

6. Naer ühendab inimesi

Ühine huumor ja lõbusad hetked tugevdavad sõprussuhteid. Jaga naljakat mälestust või vaata koos sõpradega mõnda lõbusat filmi – naer liidab ja loob ilusaid mälestusi.

7. Armastus ja sõprus vajavad hoolt

Nagu iga taim, vajavad ka suhted hoolt ja tähelepanu. Väikesed, kuid järjepidevad teod – olgu see kiri, kõne või üllatus – hoiavad suhteid tugevana.

8. Ole tänulik oma inimestele

Sageli võtame lähedasi iseenesestmõistetavalt. Sõbrapäev on hea aeg tänada neid, kes on alati olnud sinu kõrval ja toetanud sind läbi elu.

9. Ole iseenda parim sõber

Sõbrapäev ei ole ainult teistele mõeldud – ka sina väärid hoolt ja armastust. Tee midagi, mis teeb sind õnnelikuks ja tuletab meelde, kui väärtuslik sa oled.

10. Armastus ja sõprus ei tunne piire

Pole tähtis, kui kaugel keegi on – südamest tulnud sõnum või telefonikõne võib tuua kellegi päeva palju rohkem rõõmu kui arvata oskad.

Avafoto: Sõbrapäev (NordenBladet digiarhiiv)

Vaata ka:
Rahvakalender: Valentinipäev, sõbrapäev
Valentinipäeva marja-vahukoore-küpsise magustoit

Eesti: Õiguskantsler taotleb riigikohtult mootorsõiduki registreerimistasu sätete kehtetuks tunnistamist

By
Helena-Reet Aari
-
Ülle Madise: Liiklusseadus on põhiseadusega vastuolus

NordenBladet – Õiguskantsler Ülle Madise esitas riigikohtule taotluse tunnistada liiklusseadus osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsleri hinnangul riivab kehtiv regulatsioon ülemääraselt isikute omandiõigust ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.

Põhilised vastuolud seisnevad kahes aspektis:

1. Puudub võimalus tasu tagastamiseks Liiklusseadus ei näe ette registreerimistasu kas või osalist tagastamist olukorras, kus sõiduk varastatakse, see hävib või langeb muul sarnasel põhjusel kasutusest välja.

  • Ebavõrdne kohtlemine: Madise rõhutas, et isik, kes on sõidukist ilma jäänud, on erandlikus olukorras. Tema koormamine täies mahus registreerimistasuga on ülemäärane ja vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega.

  • Riigikogu tegevusetus: Kuigi Riigikogu viis õiguskantsleri ettepanekul sarnased muudatused sisse mootorsõidukimaksu seadusesse, jäeti liiklusseaduses registreerimistasu puudutavad parandused tegemata.

2. Ebaselge menetluskord Õiguskantsler leiab, et seadusandja ei ole piisava selgusega reguleerinud registreerimistasu haldamist.

  • Puudulik regulatsioon: Seaduses pole piisavalt täpsustatud ametiasutuse (Transpordiameti) volitusi tasu määramisel, muutmisel ja sissenõudmisel.

  • Õiguskaitse raskendatus: Kuna menetlusreeglid on üldsõnalised, on sõidukiomanikul keeruline hinnata, kas talle määratud tasu on õige, ning vajadusel tekkinud enammakset tagasi taotleda. See võib viia põhiõiguste põhjendamatu piiramiseni.

Avafoto: Õiguskantsler Ülle Madise (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Arktika on sisenenud sagedaste ilmastikuäärmuste ajastusse

By
Helena-Reet Aari
-
Arktika ilmastikuäärmused

NordenBladet – Ajakirjas Science Advances avaldatud värske uuring kinnitab, et Arktika kliima on läbinud kriitilise pöördepunkti. Kui varem esines piirkonnas äärmuslikke ilmastikunähtusi harva ja episoodiliselt, siis nüüdseks on need muutunud tavapäraseks ja laiaulatuslikuks, kujutades tõsist ohtu nii kohalikele ökosüsteemidele kui ka globaalsele kliimatasakaalule.

Uus kliimareaalsus

Teadlaste analüüs, mis hõlmas enam kui 70 aasta vältel kogutud andmeid, näitab selgelt, et viimase 30 aasta jooksul on äärmuslikud ilmastikuolud levinud piirkondadesse, kus neid varem ei täheldatud. Sheffieldi ülikooli ökoloogi Gareth Phoenixi sõnul on ilmastikuäärmuste sagedus Arktikas järsult kasvanud.

Uuring toob välja, et umbes kolmandikku Arktika piirkonnast on hakanud kimbutama nähtused, mis viitavad uue ajajärgu algusele:

  • Lühiajalised intensiivsed kuumalained;

  • Põuad;

  • Talvised vihmasajud.

Erinevalt pikaajalistest keskmistest näitajatest keskendus antud uuring just lühiajalistele ilmastikunähtustele, mis on sageli laastavama mõjuga, kuid ei pruugi kuu keskmistes statistilistes andmetes kajastuda.

Mõju elusloodusele ja “Arktika pruunistumine”

Muutunud ilmastikuolud on tekitanud olukorra, millega kohalik taimestik ja loomastik ei suuda kohaneda. Üks tõsisemaid probleeme on talvine vihmasadu. Soojeneva kliima tõttu lumele sadav vihm moodustab maapinnale jääkooriku, mis takistab loomade ligipääsu toidule. See mõjutab rängalt näiteks põhjapõtru, kes ei pääse enam samblikke sööma, viies näljahädani.

Teadlased kasutavad toimuvate protsesside kirjeldamiseks terminit “Arktika pruunistumine” (Arctic browning). See viitab taimkatte ulatuslikule hävimisele ilmastikuäärmuste tõttu. Helsingi ülikooli geoteadlase Miska Luoto hinnangul puutuvad ökosüsteemid kokku täiesti uudsete tingimustega, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed.

Geograafilised tulipunktid ja globaalne oht

Analüüsi kohaselt on kliimamuutuste mõju eriti drastiliselt avaldunud kolmes piirkonnas:

  1. Kesk-Siber;

  2. Skandinaavia lääneosa;

  3. Gröönimaa rannik.

Soome Meteoroloogiainstituudi kliimateadlane Juha Aalto rõhutab, et aastaaegade rütm – sealhulgas lumeolud ja kasvuperioodi pikkus – on Arktika liikide ellujäämisel võtmetähtsusega.

Lisaks kohalikule katastroofile on muutustel selge üleilmne mõju. Tundra igikeltsa sulamine ja merejää kadu häirivad Arktika süsinikuringet. Kuna Arktika soojeneb ülejäänud maailmast oluliselt kiiremini, võib sealne ebastabiilsus kiirendada globaalset soojenemist veelgi. Teadlaste hinnangul on vajalik jätkata täpsemate andmete kogumist, et mõista protsesside tegelikku sügavust.

Avafoto: NordenBladet

1...212223...351Page 22 of 351