NordenBladet — Soome välisminister Elina Valtonen saatis Venemaale tugeva sõnumi, ütles Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen telekanalile MTV.
NATO saadab Läänemerele kaks sõjalaeva ja suurendab kohalolekut, reageerides Vene varilaevastiku võimalikule tegevusele. Soome võimude teatel hakati kahtlustama Vene varilaevastikule kuuluvat tankerit Eagle S Läänemerel merekaablite tahtlikus lõhkumises.
Savolaineni hinnangul katsetab Venemaa NATO reageerimist merekaablite lõhkumisele ja muudele pahatahtlikele tegudele. Ta peab tõenäoliseks, et Venemaa võib eskaleerida, saates varilaevu koos sõjalaevadega. Savolainen on korduvalt rõhutanud, et Venemaa hübriidoperatsioonid on alles „testifaasis”.
Läänemere julgeolek sõltub riikide koostööst – kiire reageerimine ja ühised jõupingutused võivad tõkestada Vene hübriidrünnakuid.
NordenBladet — Norra kavatseb taaskehtestada kohustuse ehitada uutesse hoonetesse pommivarjendid, mis peatati 1998. aastal, teatas Norra valitsus.
Otsus sündis siis, kui Moskva täiemahuline sõda Ukraina vastu läheneb oma kolmandale aastapäevale ning Venemaa, millel on polaarjoonel piir Norraga, ei näita mingeid märke oma agressiivsest hoiakust loobumisest, vahendab Politico.
„Meie ümber on rohkem ebakindlust. Peame hoolitsema tsiviilelanikkonna eest, kui juhtub „halvim stsenaarium” sõja või relvastatud rünnakuga,” ütles Norra justiits- ja avaliku julgeoleku minister Emilie Enger Mehl avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK.
„Sellisel juhul on varjendid üks kaitsemeetmeid, mida me vajame,” lisas ta.
Kuni 1998. aastani pidi Norras igas suures korterikompleksis olema pommivarjend; kuid pärast seda pole uusi pommivarjendeid ehitatud. Mehl ütles, et nõue hakkab kehtima suuremate kui 1000-ruutmeetriste komplekside puhul.
Valitsus pakub välja kahte tüüpi varjendeid: uued, mis kaitsevad keemia- ja radioaktiivsete relvade eest; ja mõned selleks, et kaitsta tavarelvade eest, milleks saab kasutada metroojaamasid või parkimismaju.
Meede on osa täieliku valmisoleku aruandest, mis sisaldab enam kui sadat erinevat soovitust, mille eesmärk on tugevdada ja ette valmistada Norrat võimalikuks sõjaks, aga ka äärmuslike ilmastikuolude või sündmuste, näiteks pandeemia korral.
„Venemaa valmisolek kasutada sõjalist jõudu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks näitab, et Norra peab tõenäoliselt veel pikka aega tegelema ettearvamatu ja ohtliku naabriga,” seisis raportis.
NordenBladet — Läti parlament Seim võttis täna neljapäeval, 9. jaanuaril vastu seadusemuudatused, mis piiravad alkoholi lubatud müügiaega, aga ka märjukese reklaami.
Parlament töötas nende muudatustega üle kahe aasta. Selle aja jooksul on parlamendis olnud pingelised arutelud selle üle, kuidas Lätis alkoholi tarbimist piirata. Parlamendi liikmed on aga aja jooksul paljudest ideedest loobunud, vahendab lsm.lv.
Neljapäeval heaks kiidetud muudatused piiravad alkohoolsete jookide kättesaadavust, reklaamimist ja turustamist. Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 saadikut, vastu aga 10 saadikut.
Muudatustega piiratakse aega, mille jooksul võib alkohoolseid jooke jaemüügipunktides müüa, sealhulgas veebisaitidel ja mobiiliäppides.
Alkoholi saab esmaspäevast laupäevani kella 10-20 (praegu on piirang kell 22) ja pühapäeviti kella 10-18 (praegu kell 20).
Need muudatused jõustuvad käesoleva, 2025. aasta 1. augustil. Kauplejatel, kes on saanud tegevusloa alkoholi jaemüügiks kohas, kus lahtiolekuaeg ületab piirmäära (restoranid, baarid), on 31. detsembrini võimalik taotleda maksuametilt tegevusloa ümberregistreerimist.
Impulssostude piiramiseks internetist – veebilehelt või mobiiliäpist – toimetatakse ostetud alkohol kliendini kõige varem 6 tunni jooksul peale tellimuse vormistamist.
Muudatused keelavad alates 1. augustist alkoholihindade ja allahindluste reklaamimise ajakirjanduses, trükireklaamis ja väljaannetes, kinodes, veebilehtedel ja internetis, postiteenuste (sh e-posti) kaudu, samuti jaemüügipunktides ja internetis, kus müüakse alkohoolseid jooke.
Jaemüügipunktid peavad välja panema silmapaistvad sildid, mis hoiatavad, et alkohoolsed joogid avaldavad tervisele kahjulikku mõju, neid ei tohi müüa alaealistele ning alaealised ei tohiks neid osta, kasutada ega omada.
Impulssostmise vähendamiseks keelatakse muudatustega müügisoodustused, mis pakuvad mitut ühikut alkohoolseid jooke korraga madalama hinnaga, samuti tarbijalojaalsusprogrammi raames alkohoolsete jookide allahindlusi.
Samuti keelab see alkohoolsete jookide pakkumise tasuta, kingitusena või kompensatsioonina müügi- ja teeninduspunktides kas eriloaga või ilma.
Samuti näeb seaduseelnõu ette, et hasartmängukohtades keelatakse alkohoolsete jookide jaemüük kohapeal tarbimiseks.
NordenBladet — Rootsi on viimastel aastatel teinud järsu pöörde oma migratsioonipoliitikas, kehtestades kõige rangemad reeglid alates 1997. aastast. 2024. aasta esimese 11 kuu jooksul esitati vaid 8935 varjupaigataotlust, millest 4814 taotlejat lahkus vabatahtlikult. See on madalaim näitaja alates 1997. aastast.
Muutuse taga on 2022. aasta valimised, mille järel hakkas parempoolne valitsus, mida mõjutasid Rootsi Demokraadid, ellu viima karmi migratsioonikava.
Migratsiooniminister Johan Forssell on selle poliitika juht, rõhutades, et massilise sisserände tõttu on integratsioon muutunud võimatuks. Ta soovib naasta 1970. aastate eelse mudeli juurde, kus eelistatakse kvalifitseeritud külalistöötajaid ja varjupaigaõigus on rangelt piiratud.
Uued meetmed hõlmavad:
Perekondade taasühinemise piiramist ja elamislubade lihtsamat tühistamist.
Keele- ja integratsioonitestide kehtestamist Rootsi kodakondsuse saamiseks.
Dokumentideta migrantide väljasaatmise karmistamist, eriti kurjategijate puhul.
Rootsi oli pikka aega Euroopa kõige avatum varjupaigariik, kuid kuritegelike jõukude tegevus, relvastatud vägivalla ja pommirünnakute suurenemine viis rahulolematuse kasvuni. 2023. aastal oli Rootsil EL-i kõrgeim vägivallakuritegude määr elaniku kohta. Samal aastal lasti maha 40 inimest, mis on küll 35% vähem kui 2022. aastal, kuid endiselt kõrge.
Võimude meetmed kuritegevuse vähendamiseks:
72% surmaga lõppenud tulistamistest lahendati (2022. aastal vaid 29%).
Kaameravalve ja droonide kasutamine kasvas hüppeliselt.
Rootsi politsei tõhustas tööd jõukude tegevuse piiramiseks.
Rootsi uus migratsioonipoliitika on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud, kuna väljaränne on esimest korda alates 1960. aastatest suurem kui sisseränne. Süürlased moodustavad endiselt suurima osa Rootsi pagulastest, kuid paljud neist võivad Assadi režiimi stabiliseerumise korral koju naasta.
Minister Forssell rõhutab, et Rootsi peab olema kontrollitud migratsiooniga riik, mitte „humanitaarne suurriik”. Uus poliitika seab prioriteediks kontrolli ja integratsiooni, loobudes varasemast avatud lähenemisest.
NordenBladet — Kümmekond aastat tagasi hakkas ettevõtja ja endine ratsapolitseinik Seppo Myllylä saama pakkumisi oma lastekaitsefirmale Desiker-Aurinkomäki Oy. Suurfirma Mehiläinen ja teised hooldusettevõtted soovisid turgu hõivata, ostes väiksemaid lastekaitsefirme. Myllylä otsustas lõpuks oma ettevõtte Mehiläinenile müüa, investeerides saadud miljonid uutesse projektidesse ja naastes hiljem lastekodude rajamise juurde.
Praegu on Soome suurim lastekaitsefirma Mehiläinenile kuuluv Familar Oy, mis juhib ligi 100 lastekaitseüksust ja annab tööd tuhandetele. 2023. aastal oli ettevõtte käive 83,4 miljonit eurot, millest 7,8 miljonit moodustas ärikasum. Familar kuulub rahvusvahelise investeerimisfirma CVC Capital Partners hallatavatele fondidele.
Viimase 20 aasta jooksul on Soome lastekaitses toimunud suur muutus: omavalitsuste hallatavad lastekodud on asendunud eraettevõtetega. Täna kuulub 80% lastekaitseasutustest erafirmadele, kusjuures turgu valitsevad ka Humana, Attendo ja Terveystalo. Paljud hoolekandepiirkonnad teevad lepinguid enam kui saja eraasutusega.
Muutuse juured ulatuvad 1990. aastate majanduslangusesse, kui töötuse tõus ja pankrotid suurendasid lastekaitse vajadust. Omavalitsused ei suutnud piisavalt asenduskodu kohti pakkuda ja hakkasid teenuseid sisse ostma. Aastatuhande vahetusel võeti kasutusele varajase sekkumise poliitika, mis kasvatas lastekaitseteadete ja asenduspaigutuste arvu.
2023. aastal kulutasid Soome hoolekandepiirkonnad lastekaitse asenduskodudele üle 1,1 miljardi euro, millest 600 miljonit läks eraettevõtetele. Lisaks maksti 167 miljonit kasuperede tasudeks ja hüvitisteks.
Lastekaitses toimuva arengut on jälginud ekspert Aila Puustinen-Korhonen, kelle sõnul on praegu käimas valdkonna tugev koondumine, kus suurfirma mõjuvõim kasvab, tuues kaasa riske.
Mis saab siis, kui lapse huvid lähevad vastuollu ettevõtte huvidega?
Konflikt võib tekkida näiteks siis, kui otsustatakse, kas jätkata kiireloomulisena alanud asendukodu teenusega või mitte. Lapse asendukodu vajadust hindab ka eralastekoduettevõte.
Kui laps on paigutatud hindamisperioodi ajaks eraasutusse ja samas ettevõttes on vabu kohti ka pikaajaliseks paigutamiseks, võib ettevõttel tekkida kiusatus soovitada jätkamist.
Puustinen-Korhonen rõhutab, et ei soovi kõiki ettevõtteid maha teha. On palju ettevõtteid, kus „tööd tehakse laste hüvangule mõeldes ja suure südamega”.
Kuid riskidest ja huvide konfliktidest tuleb rääkida, isegi ohuga, et kriitikat võidakse valesti mõista.
„Nüüd, kui ma sellest räägin, aktiveeruvad kõik lastekaitse kriitikud. Arutelu on nii must-valge. Kõik see on kas kohutavalt vale või täiesti õige,” märgib ta.
Helsingi ülikooli sotsiaaltööprofessor Timo Harrikari ütleb, et laste heaolu turust on saanud amööb, mida keegi ei kontrolli. Rahavoogusid on peaaegu võimatu jälgida, sest ettevõtteid on nii palju ja info on laiali.
Rootsi teadlased räägivad Soome laste heaolust kui erastamise maailmarekordist.
„Kui erastamine ja turundus on olnud eesmärk, on see õnnestunud,” ütleb Harrikari. „Või on tegemist raske hooletusega, millel on lastud juhtuda.”
Nii või teisiti lasub vastutus poliitilistel otsustajatel.
Soome lastekaitse on selgelt institutsionaalsem kui teistes Põhjamaades. Norras elab valdav enamus asenduskodu lapsi peredes, Soomes satub iga teine laps asutusse või erafirma perekodusse, mis toimivad nagu asutused.
2017. aasta novembris avaldati terviseameti blogis uudis, et postifirma Posti võitis Hämeenlinnas lastekaitselise peretöö hanke. Lõpuks jäi teenus tõenäoliselt ostmata, kas rahapuuduse või omavalitsuse otsuse tõttu.
Viimastel aastatel on laste ja noorte probleemid kasvanud, psühhiaatria järjekorrad pikenenud ning lastekaitse koormus suurenenud. Sellele reageerides on ettevõtted loonud eriüksusi, mis keskenduvad neuropsühhiaatrilistele probleemidele, käitumishäiretele ja ainete kuritarvitamisele. Teenuste hinnad on kõrged: tavahooldus maksab 300–400 eurot päevas, erihooldus kuni 1800 eurot.
Laste liikumine erinevate asutuste vahel on sagedane, sageli seetõttu, et ettevõtted ei suuda neile lubatud hooldust pakkuda. Helsingi linna lastekaitse juht Saila Nummikoski leiab, et eraasutustes katkestatakse lepingud liiga kergekäeliselt, mistõttu peaks lepingutes olema rohkem sanktsioone.
Viimastel aastatel on omavalitsused hakanud oma lastekodude arvu suurendama, samal ajal kui erafirmad vähendavad tegevust kasumlikkuse languse tõttu. Näiteks Familar on sulgenud ja koomale tõmmanud mitmeid üksusi.
Raija Palmu, kes alustas 1990ndatel perekoduga, müüs oma ettevõtte, kartes sotsiaalkindlustusreformi ja suurfirmade surve mõju. Müügist saadud raha investeeris ta korteritesse, mida üüritakse asenduskodudest lahkuvatele noortele. Kuigi ta on vahel otsust kahetsenud, usub ta, et lastekaitses töötamise tingimused on muutunud ja varasem lähenemine pole enam võimalik.
