NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda nimetas esmaspäeval 13. jaanuaril USA valitud presidendi Donald Trumpi ütlusi Gröönimaa kontrolli alla võtmise kohta vastuvõetamatuks ja kutsus üles austama suveräänsust.
„Praegu näeme avaldusi, mis seavad kahtluse alla riigipiirid. See ei ole 21. sajandil vastuvõetav. Minu mäletamist mööda oli 19. sajand viimane ajastu, mil territooriume osteti ja müüdi,” rääkis Nausėda ajakirjanikele.
„Täna elame 21. sajandil ning peame austama territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, eriti demokraatlikke põhimõtteid järgivate ülemaailmselt tunnustatud riikide puhul. Niisiis, võtkem seda kui arusaamatust,” ütles ta.
Trump on rohkem kui ühel korral öelnud, et soovib, et USA kontrolliks Gröönimaad ja Panama kanalit. Ta ei ole välistanud sõjalist sekkumist, et viia need territooriumid USA kontrolli alla.
Varem ähvardas Trump kehtestada Taanile ka kopsakad tollimaksud, kui ta keeldub oma autonoomset territooriumi USA-le üle andmast.
Taani on öelnud, et on avatud kõnelusteks USA-ga oma huvide üle Arktikas, kuid rõhutab, et „Gröönimaa kuulub gröönimaalastele”.
Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, Taani on Euroopa Liidu liige.
Samal ajal ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaitė esmaspäeval ajakirjanikele, et Trumpi väljaütlemised teda ei häiri ning neisse tuleks suhtuda rahulikult. Tema sõnul on tõeliselt oluline presidendi tegevus.
„Seal on rohkem üllatusi ja ebakindlust ning me peame õppima sellega elama ja sellega kohanema,” ütles ta.
Taanist iseseisvumist taotlev Gröönimaa ei asu mitte ainult strateegilises kohas, vaid tal on ka tohutud maavarad ja naftavarud, kuigi nafta- ja uraaniuuringud on keelatud.
USA-l on saare loodeosas sõjaväebaas.
Trump ütles esmakordselt, et soovib Gröönimaad osta 2019. aastal oma esimesel presidendiajal, mille Gröönimaa ja Taani lükkasid kiiresti tagasi.
NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.
„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.
Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.
Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.
NordenBladet — Saab ja Rootsi kaitsevägi töötasid kiirkorras välja tarkvara tuhandete droonide sülemi juhtimiseks.
Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni sõnul on riigi kaitsevõime arendamisel kõige olulisem tugevdada Rootsi sõjaaja vägesid. See nõuab vägede väljaõpet ja varustamist, et need oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis.
Kriitilistel aegadel on viivitused ohtlikud. Ühesõnaga, nad (väed) peavad olema sõjakõlblikud. Miski, kordan mitte miski pole kaitse ülesehitamisel tähtsam kui see, ütles Jonson Säleni julgeolekukonverentsil, vahendab MTV.
Ta ütles, et Rootsi on oma kaitse-eelarvet selgelt suurendanud ning valitsus andis eelmisel aastal kaitseväele tarvete hankeks lisaraha.
„Nüüd on aeg muuta suurenenud ressursid sõjaliseks võimeks,” ütles Jonson.
Jonsoni sõnul peab Euroopa tugevdama oma kaitset, sest Venemaa jääb igas mõttes pikaajaliseks ohuks. Lisaks ei paista, et USA-s alanud tähelepanu nihkumine Vaikse ookeani piirkonnale ja traditsiooniliste liitude küsimärgi alla seadmine on lõppemas.
Kahjuks on Euroopa aga paljudes valdkondades kehvem, nentis Jonson.
Jonsoni sõnul on Rootsit Ukraina toetamisel aidanud tema enda tugev kaitsetööstus. Tema sõnul liigub Rootsi üha enam oma varude annetamiselt Rootsi kaitsevarustuse ettevõtete tellimustele.
Jonson loodab aga veelgi lühematele tarneaegadele ja kaitsetööstuse innovaatilisemale võimekusele. Selle heaks demonstratsiooniks esitleti Sälenis Saabi ja Rootsi kaitseväe poolt välja töötatud tarkvara, mille abil saab panna suure drooneparvi antud ülesannet iseseisvalt täitma.
Tavapäraselt võtab sellise tarkvara väljatöötamine Jonsoni sõnul aega 4–5 aastat, kuid nüüd võeti see kasutusele vaid aastaga.
Saabi tegevjuhi Micael Johanssoni sõnul saab lihtsasti õpitava tarkvaraga näiteks mobiiltelefoniga tuhandetest droonidest koosnevale sülemile anda luureülesande, mille need droonid siis iseseisvalt läbi viivad.
Minister Jonson rõhutas aga, et kui küsimus on droonide abil relvastatud jõu kasutamises, tuleb lõplik otsus alati jätta inimesele, mitte masinale.
Uut tarkvara kavatsetakse testida märtsis Rootsis toimuval õppusel Arctic Strike.
Sälenis samuti esinenud NATO uue põhja-makedoonlasest peasekretäri asetäitja Radmila Shekerinska sõnul vajab Euroopa samuti suhtumise muutust.
Peasekretär (Mark Rutte) ja mina nõustume, et liitlased peavad üle minema sõjaaja mõtteviisile, ütles ta.
NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson sõnas, et toitjakaotuspension asendub 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega ning tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.
„Toitjakaotustoetus tagab 90 protsendile saajatele senisest suurema toe ja ei sõltu vanema välja teenitud vanaduspensionist. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ja praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetus 2026. aastal ligi 345 eurot,“ selgitas esimees. Ta lisas, et täiendavad kulud toitjakaotustoetuse maksmiseks aastateks 2026–2028 on ligi 3 300 000 eurot.
Komisjoni aseesimees Riina Solman tõi esile, et seni said toitjakaotuspensioni õppivad noored kuni 24. eluaastani, kuid uut toetust makstakse vaid kuni 21-aastastele õppuritele. „Näen, et võtate raha ära ülikoolis käivatelt noortelt. Ma ei pea seda õigeks,“ märkis ta. „Laps võib olla kaotanud vanema noores eas ja tal on juba selle tõttu haavatavam stardiplatvorm võrreldes eakaaslastega. Ühe vanema surma korral asetub teisele vanemale topeltkoormus laste kasvatamisel ja kulude katmisel. Lapse ülikoolihariduse omandamise ajal kulutused ei vähene, vaid suurenevad, seega ei tohiks toitjakaotuspensioni ülikooliõpingute ajal kindlasti ära võtta,“ lisas Solman.
Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.
Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.
Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Sotsiaalkomisjon tegi juhatusele ettepaneku võtta perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (547 SE) eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet — Rootsi valitsus saadab oma sõjalaevad Läänemerele, et hoida ära hübriidrünnakuid, mille sooritamises kahtlustatakse Venemaad. Rootsi saadab Läänemerele kolm sõjalaeva ja seirelennuki, ütles peaminister Ulf Kristersson. Laevad osalevad NATO riikide ühisoperatsioonil.
„See on esimene kord, kui Rootsi saadab NATO heidutustegevuse raames välja oma kaitsejõud,” rõhutas Kristersson. „Olukord on tõsine. Me ei tea, kui tõsine see on,” ütles peaminister.
Rootsi julgeolekupoliitiline eliit on kogunenud Sälenisse, kus toimub kolmepäevane konverents Rootsi ja Põhjala julgeoleku teemal.
Olukorra tõsidust peegeldab tõsiasi, et Kristersson, välisminister Maria Malmer Stenergard, kaitseminister Pål Jonson ja tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin esinevad koos.
„Me ei ole sõjas, aga me ei ela ka rahuajal,” hindas Kristersson Säleni konverentsi avades.
Kaitseminister Jonson ütles, et sõjalaevade täpset tüüpi pole veel otsustatud.
„Need võivad olla korvetid,” märkis Jonson.
Täpne laevatüüp otsustatakse NATO riikide ühisläbirääkimistel lähtudes Rootsist NATO operatsiooniks vajamineva väe liigist.
Seirelennuk on mudel ASC 890.
„Nüüd tutvustame Rootsi panust operatsiooni,” rõhutas Jonson.
Täpsem tööjaotus lepitakse kokku teisipäeval Helsingis NATO Läänemere piirkonna riikide tippkohtumisel, mida võõrustavad Soome president Alexander Stubb ja Eesti peaminister Kristen Michal.
Täna pühapäeval toimetatakse Rootsi pataljon Rootsist Lätti, kus rootslased osalevad NATO lahinguüksuses, mis on pidevas valmisolekus Baltikumi kaitseks.
Kristersson rõhutas päeva ajaloolisust.
„Mehhaniseeritud pataljon alustas teekonda üle Läänemere: 600 meest ja naist. Kõik on pakitud, tankid kaasas,” rõhutas peaminister.
Rootsi peaminister hoiatas, et demokraatiad ei võida automaatselt võitlust Euroopa julgeolekukorra ja vabaduse eest.
Külma sõja lõpuga sarnane tulemus – Berliini müüri langemine ja Balti riikide iseseisvuse taastamine – pole kindel.
„Me võitsime ja diktatuur kaotas, kuid see pole loodusseadus, et see alati juhtub,” sõnas ta.
„Me saame seda korrata,” julgustas Kristersson.
Rootsi tõstab kolme aastaga kaitsekulutuste suhet SKT-sse 2,6 protsendini.
„Me võime endale lubada oma vabaduse kaitsmist, kuid me ei saa endale lubada vabaduse kaotamist,” ütles Kristersson.
Kristersson märkis, et kaitsekulutuste suhe SKT-sse on Soomes 2,4 protsenti.
Rootsile ja Soomele ei pruugi nendest numbritest edaspidi piisata. Kristersson tõi välja, et Balti riikides on suhtarvud kolm protsenti ja Poolas neli protsenti.
Euroopa NATO riigid peavad tegema rohkem, märkis ta.
Peaminister kiitis Soome tegevust tankeri Eagle S peatamisel.
„Soome astus laevale, mida kahtlustatakse Soome ja Eesti vahelise kaabli läbilõikamises. See oli oluline otsus. Sama oleksime sarnastel asjaoludel teinud meie,” rõhutas Kristersson.
Kristersson ütles ka, et Venemaa ja Valgevene kasutavad asüülitaotlejaid relvana Soome ja Poola mõjutamiseks.
Rootsi poliitikaajakirjanikud ütlesid Iltalehtile, et peaminister Kristersson on olnud suure surve all avalikkusele rääkima meetmetest, mis takistavad Venemaad korraldamast rohkem hübriidrünnakuid NATO riikide kriitilise infrastruktuuri vastu.
Valitsus on saanud Rootsis palju kriitikat, sest rootslased lubasid hübriidrünnakutes kahtlustataval Hiina laeval Läänemerelt lahkuda.
„Me ei ole naiivsed. Rootsi ja meie naabrid ei lepi sellega, et see lihtsalt jätkub,” lubas Kristersson.
Kristerssoni hinnangul on rootslased olnud liiga sinisilmsed oma välis- ja julgeolekupoliitikas ning migratsioonipoliitikas.
„Me ei saa lahendada kõiki maailma probleeme ja ka kõiki maailma probleeme ei saa Rootsi tuua,” ütles ta.
Kristersson rääkis, et kohtus Karlskronas esimeste ajateenijatest meeste ja naistega, kes on läbinud kogu oma ajateenistuse NATO-Rootsis.
Nad olid tõsised, kuid entusiastlikud, avaldas peaminister veendumust, et demokraatiad võidavad võitluse Venemaa algatatud julgeolekukorra üle.
