Teisipäev, august 5, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

USA firma saab enda valdusesse kaks Panama kanali juures asuvat suurt sadamat

NordenBladet – USA suurim varahaldusfirma Blackrock ostab kaks sadamat, mis asuvad Atlandi ookeani ja Vaikset ookeani ühendava Panama kanali ääres. Hongkongi ettevõtte CK Hutchisoni ja BlackRock Inc.-i vahelist sadamate müüki nõustab Goldman Sachs.

2025. aasta märtsis nõustus CK Hutchison Holding müüma Hutchison Port Holdingsi ja Hutchinson Port Group Holdingsi BlackRockile. Tehingu väärtuseks on hinnatud 19 miljardit dollarit. Sadamad on olnud USA poliitilise huvi all, eriti president Donald Trumpi administratsiooni ajal, mis peab oluliseks USA kontrolli rahvusvaheliste kaubandustaristute üle.

Goldmani väike meeskond, mida juhivad tippjuhid John Waldron ja Raghav Maliah, korraldasid tehingu kiirelt, vältimaks infot lekkimist, vahendab Yahoo Finance artiklis Goldman Wins Rare Solo Role on Blockbuster $19 Billion Port Deal. Pank võttis ühendust mitmete võimalike huvilistega, sealhulgas tööstussektori ettevõtete ja taristule keskendunud fondidega. Konkurentsis osalesid ka Blackstone Inc. ja KKR & Co., kuid lõppkokkuvõttes sai tehingu BlackRocki konsortsium.

Kuigi teised investeerimispangad jäid seekord kõrvale, nõustas CK Hutchisoni endine Citigroupi tegevjuht Mike Corbat, kes juhib konsultatsioonifirmat Teton Advisors. BlackRocki konsortsium ei kasuta hetkel finantsnõustajaid, kuid pangad konkureerivad võimaluse nimel pakkuda rahastamist ja nõustamisteenuseid.

Goldmani roll ja CK Hutchisoni taust

Goldman Sachs on ajalooliselt olnud CK Hutchisoni peamine nõustaja. CK Hutchisoni asutas Hongkongi miljardär Li Ka-shing ning see on üks linna mõjukamaid korporatsioone, kauplemise sümboliga (0001.HK)

Pärast BlackRocki konsortsiumi huvi avaldamist kiirustati sõlmima vastastikuse mõistmise memorandumit ja esitama see Hongkongi börsile enne president Trumpi kõnet USA Kongressis. Kuigi Panama sadamate müügi poliitilist tähtsust spekuleeriti, rõhutas CK Hutchisoni kaasjuhataja Frank Sixt, et tehing oli kiire, diskreetne ja konkurentsipõhine ning ei olnud seotud poliitiliste kaalutlustega.

Tehingu mõju avaldus ka CK Hutchisoni aktsiahinnas, mis tõusis Hongkongi börsil 22% – suurim ühekordne tõus alates 1998. aastast, mis on aasta enne Panama kanali kontrolli üleminekut Panama valitsusele.


CK Hutchison Holdings Limited (0001.HK) aktsia 5 päeva väljavõte. Aktsia tõusis hüppeliselt – 38,66 Hongkongi dollarilt (HKD) 47,1 Hongkongi dollarini. Graafik: Yahoo Finance 05.03.2025

Goldman Sachsi osalus selles tehingus tugevdab veelgi panga positsiooni globaalses ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) turul, kus ta juhib 2024. aastal seniste andmete põhjal edetabelit. Tehingu edasised arengud võivad tuua kaasa lisavõimalusi teistele pankadele rahastamise ja nõustamise valdkonnas ning mõjutada rahvusvahelise taristu investeeringute suunda lähitulevikus.

Panama kanali tähtsus ja ajalugu

Panama kanal on üks maailma tähtsamaid veeteid, ühendades Atlandi ja Vaikse ookeani ning vähendades märkimisväärselt kaubalaevade reisi aega, kuna see välistab vajaduse ümber Lõuna-Ameerika lõunatipu, Tulekivi neeme, ümber sõita. Kanal on oluline rahvusvahelise kaubanduse jaoks, kuna selle kaudu liigub igal aastal miljoneid tonne kaupu, eriti USA, Hiina ja teiste suurte majanduste vahel.

Kanali ehitamist alustasid prantslased 19. sajandi lõpus, kuid projekt kukkus läbi tehniliste ja terviseprobleemide tõttu. 1904. aastal võttis USA kanali ehituse üle ning lõpetas selle 1914. aastal. Ameerika Ühendriigid kontrollisid kanalit ligi 85 aastat, kuni see 1999. aastal Panama valitsusele üle anti vastavalt 1977. aasta Torrijos-Carteri lepingule.

Tänapäeval on kanalil jätkuvalt suur majanduslik ja geopoliitiline tähtsus. 2016. aastal avati kanali laiendus, mis võimaldab suurematel laevadel – nn Neopanamax-tüüpi tankeritel ja konteinerilaevadel – kanalit läbida. Kanal toob Panamale olulisi tulusid ning selle üle omamine annab riigile strateegilise positsiooni rahvusvahelises kaubanduses. Samas on kanal ka poliitiliselt tundlik ala, kuna USA ja teised suurriigid jälgivad tähelepanelikult selle haldamist ja võimalikku välismaist mõju.

Panama kanal ja kaubandussadamad

Panama kanal on endiselt Panama valitsuse omanduses ja haldamisel Panama kanalivalitsuse (ACP – Autoridad del Canal de Panamá) kaudu. Kanaliga on seotud mitmed kaubasadamad ja logistikakeskused, mida on arendanud ja haldanud erinevad eraettevõtted, sealhulgas CK Hutchison Holdings Ltd.

CK Hutchison, mille asutas Hongkongi miljardär Li Ka-shing, on üks maailma suurimaid sadamate operaatorid läbi oma tütarettevõtte Hutchison Ports. Ettevõte haldab üle 40 sadama üle maailma, sealhulgas kaht suurt sadamat Panama kanali piirkonnas – Balboa sadamat (Vaikse ookeani pool) ja Cristóbali sadamat (Atlandi ookeani pool). Need sadamad ei ole osa kanalist endast, kuid on selle toimimise seisukohalt olulised, kuna teenindavad laevu enne ja pärast kanali läbimist.

Kui CK Hutchison otsustas oma sadamaäri müüa BlackRocki juhitud konsortsiumile, oli see eraettevõtete vaheline tehing, mis ei mõjutanud Panama valitsuse kontrolli kanali üle. Samas on see müük tekitanud huvi ja poliitilist tähelepanu, kuna USA poliitilised ringkonnad on varem muretsenud Hiina mõjuvõimu suurenemise pärast Kesk-Ameerika taristuprojektides.

Avafoto: Panama linnavaade. Panama sadamate haldamine on peamiselt rahvusvaheliste logistikafirmade, näiteks Hutchison Ports (Hongkong), PSA International (Singapur) ja SSA Marine (USA), käes. (Unsplash)

Rootsi fondihaldur Areim kaasas 450 miljonit eurot jätkusuutlike andmekeskuste loomiseks

EcoDataCenter, mille omanik on Areim, on spetsialiseerunud jätkusuutlike andmekeskuste projekteerimisele, ehitamisele ja haldamisele.

NordenBladet – Rootsi investeerimisfirma Areim* on saanud 450 miljonit eurot rahastust, et toetada säästvate andmekeskuste projekteerimist ja ehitamist. See samm on osa laiemast algatusest vähendada andmekeskuste suurt süsinikuheidet, mis Morgan Stanley hinnangul ulatub aastaks 2030 2,5 miljardi tonnini CO₂ ekvivalendis.

Areimi ja selle tütarettevõtte EcoDataCenteri eesmärk on arendada keskkonnasõbralikke andmekeskusi, mis töötavad taastuvenergia ja uute tehnoloogiate abil, vähendades seeläbi ettevõtete süsiniku jalajälge ning suurendades energiatõhusust. EcoDataCenter avas oma esimese keskuse Falunis, Rootsis juba 2019. aastal ja on saanud kahe aasta jooksul kokku 1,2 miljardit eurot rahastust, et jätkata laienemist.

Leif Andersson, Areimi asutaja ja EcoDataCenteri esimees andis teada et raha pärines juhtivatelt rahvusvahelistelt investoritelt, kuid ei täpsustanud millistelt.

Mida see Rootsile ja laiemalt andmekeskuste turule tähendab?

Plussid:

  • Rohelisem digitaalne infrastruktuur – Rootsi tugevneb kui jätkusuutlike andmekeskuste keskus, aidates vähendada sektori keskkonnamõju.
  • Majanduskasv ja töökohad – uued investeeringud loovad töökohti ja tehnoloogilist innovatsiooni Rootsi majanduses.
  • Energiatõhusus – taastuvenergia kasutamine võib aidata alandada energiakulusid ja muuta andmetöötluse keskkonnasõbralikumaks.

Miinused:

  • Kõrged algkulud – säästvate andmekeskuste rajamine nõuab suurt alginvesteeringut.
  • Kasumi perspektiiv – kuigi andmekeskused on kasvav sektor, võib tasuvuse saavutamine võtta aastaid.
  • Energiatarve kasvab siiski – isegi kui keskused on rohelisemad, nõuab digimajanduse laienemine üha rohkem elektrit.

Eeskätt saavad sellest kasu tehnoloogiaettevõtted, pilveteenuste pakkujad ja suured andmetöötlejad, kes vajavad usaldusväärseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Rootsi positsioon Euroopa andmetöötluse ja digitaalse taristu keskusena tugevneb, pakkudes konkurentsieelist nii kohalikule majandusele kui ka rahvusvahelistele klientidele.

___________________________
* Areim on sõltumatu Põhjamaade fondijuht ja kinnisvaraomanik, kes pakub fondihaldus-, kinnisvaraarendus- ja nõustamisteenuseid. EcoDataCenter, mille omanik on Areim, on spetsialiseerunud jätkusuutlike andmekeskuste projekteerimisele, ehitamisele ja haldamisele. Tegu ei ole börsil noteeritud ettevõtetega.

Areim on asutatud Rootsis Stockholmis ning peakontor asub samuti Stockholmis (Regeringsgatan 30-32 B). Areimi kontorid asuvad ka Kopenhaagenis, Helsingis, Oslos ja Londonis.

Avafoto on illustreeriv: Lan-juhtmed suures andmekeskuses (NordenBladet digiarhiiv)

Bank of America valuutaoptsioonide kauplemise juht Julian Weiss: Euro-dollari turu dünaamikas toimuvad märkimisväärsed nihked

Bank of America

NordenBladet – “Euro-dollari turu dünaamikas on toimumas olulisi nihkeid,” ütles Bank of America globaalse G-10 vanilli valuutaoptsioonide kauplemise juht Julian Weiss, märkides, et nõudlus euro ostuoptsioonide järele on hüppeliselt kasvanud. “See areng võib anda märku uue trendi algusest, mis võib muuta mitmeaastase USA dollari tõusu.”

Viimastel kuudel on euro-dollari turul toimunud olulised nihked, kus euro on hakanud taas tugevnema ning USA dollar näitab langustrendi. Investeerimisfondid ja turuosalised panustavad euro edasisele tõusule, samas kui USA dollari väärtus on langemas mitmete majanduslike ja poliitiliste faktorite mõjul.

Riskifondid ostavad optsioone, mis panustavad sellele tasemele, mis saavutatakse kuue kuni üheksa kuu jooksul, väidavad tehingutega kursis olevad FX-kauplejad, kes palusid end mitte tuvastada, kuna neil pole õigust avalikult rääkida, vahendab Yahoo Finance Bloombergi artiklit Traders Add Bets on Euro Surging 10% More as Parity Talk Dies.

Investorite meeleolu optsiooniturgudel on euro suhtes viie viimase aasta optimistlikuim. Ka Depository Trust & Clearing Corp. andmed näitavad, et sel nädalal kaks kolmest optsioonitehingust on panustatud euro tugevnemisele.


Vahetuskurss 05.märts 2025: Hetkel saab 1 euro eest ümardatult 1.07 dollarit. Graafikul on näha dollari liikumine ühe kuu lõikes.


Tänane (05.märts 2025) dollari liikumise graafik. Valuutakauplejad jälgivad nelja kohta peale koma. Allikas: 2x Google Finance


NordenBladet
koostas analüüsi, mis toob välja dollari languse ja euro võidukäigu peamised põhjused ning mida need endaga kaasa toovad:

Dollari languse põhjused

  1. USA kaubanduspoliitika ja tariifid
    • Kasvavad mured USA agressiivse kaubanduspoliitika üle, sealhulgas tariifide tõstmise mõju majandusele, on põhjustanud dollari nõrgenemist. Investoreid teeb murelikuks võimalik kaubandussõda, mis võib USA majanduskasvu aeglustada.
  2. Intressimäärade ootused ja keskpanga poliitika
    • USA keskpank (Fed) on märku andnud, et võib hakata intressimäärasid langetama, et toetada majandust ja inflatsiooni kontrolli all hoida. Madalamad intressimäärad muudavad dollari vähem atraktiivseks investorite jaoks.
  3. Investorite strateegiline positsioneerimine
    • Suured riskifondid on hakanud suurendama panuseid euro tõusule, ostes optsioone, mis viitavad euro tugevnemisele järgmise 6-9 kuu jooksul. Selline liikumine on märk, et turutegijad näevad euro tugevnemises pikaajalist trendi.

Euro tugevnemise põhjused

  1. Suurenenud fiskaalstiimul (valitsuse majanduse ergutamiseks tehtavad rahalised meetmed, nagu riiklikud kulutused ja maksukärped) Euroopas
    • Saksamaa on teatanud sadu miljardeid eurosid hõlmavatest investeeringutest kaitse- ja infrastruktuuriprojektidesse. See suurendab majandusaktiivsust ja tugevdab usaldust Euroopa majanduse suhtes.
  2. Tehnilised turusignaalid
    • Euro on lähenemas olulisele 200-päevasele liikuvale keskmisele. Selle taseme läbimine võib käivitada edasise tõusu, eriti kui turgude sentiment jääb positiivseks.
  3. USA dollari pikaajalise tugevuse väsimine
    • Dollari mitmeaastane tugevnemine võib olla jõudmas lõppfaasi, kus turud hakkavad positsioone ümber mängima. Kui dollari tugevus on olnud tingitud USA majanduse tugevast kasvust ja Fed’i kõrgetest intressimääradest, siis nende tegurite nõrgenemine võib vähendada dollari atraktiivsust.

Mida see kaasa toob?

  • Impordihinnad ja inflatsioon: Tugevam euro muudab impordi Euroopasse odavamaks, mis võib aidata inflatsiooni madalamal hoida.
  • Euroopa eksportijad: Tugev euro võib kahandada Euroopa eksportijate konkurentsivõimet, sest nende tooted muutuvad välisriikides kallimaks.
  • Investori eelistused: Kui trend jätkub, võivad investorid suunata rohkem kapitali Euroopa varadesse, nõrgestades veelgi dollari positsiooni.

Kuigi osa analüütikuid on skeptilised euro pikaajalise tugevnemise suhtes, viitavad praegused trendid võimalikule uuele turudünaamikale, kus euro-dollari suhe võib liikuda 1,12 ja võimalik et isegi 1,20 tasemele lähiaastatel.

Kuidas investorid ja kauplejad saavad euro tugevnemisest kasu lõigata?

Euro tugevnemise trend pakub võimalusi nii valuutakauplejatele kui ka pikaajalistele investoritele. Lühiajalised kauplejad saavad kasutada euro ostmist USA dollari vastu (EUR/USD long-positsioonid), eriti kui tehnilised näitajad, nagu 200-päevane libisev keskmine, viitavad edasisele tõusule. Optsiooniturul on võimalik panustada euro kallinemisele, ostes euro ostuoptsioone (call options) või kasutades futuurilepinguid.

Pikaajalised investorid võivad kaaluda Euroopa varade ja aktsiaturgude suurendamist oma portfellis. Kuna Saksamaa ja teised EL-i riigid suurendavad riiklikke investeeringuid, võib see toetada infrastruktuuri- ja kaitsesektori ettevõtteid. Samuti võivad tugevama euro tõttu kasu saada Euroopa siseturule keskendunud ettevõtted, kelle impordikulud vähenevad.

Riskijuhtimise seisukohast on oluline jälgida USA Föderaalreservi poliitikat ja majandusandmeid, kuna ootamatu USA majanduse tugevnemine või intressimäärade tõus võib trendi ümber pöörata. Seega on soovitatav kasutada stop-loss korraldusi ja hajutada investeeringuid, et vältida liigset sõltuvust euro tõusust.

Avafoto: Bank of America (Unsplash)

Loe ka:
Euro tugevneb ja kaitsetööstuse aktsiad tõusevad Euroopa liidrite sõjaliste kulutuste ootuste tõttu

 

Elon Musk kaotas esimese kohtulahingu OpenAI vastu, kuid kiire kohtuprotsess on veel ees

Sam Altman

NordenBladet – USA föderaalkohtunik Yvonne Gonzalez Rogers lükkas tagasi Elon Muski taotluse takistada OpenAI-d muutumast kasumit taotlevaks ettevõtteks, kuid võimaldas protsessi kiirendatud korras edasi viia. Otsus tõstab esile OpenAI ja selle tegevjuhi Sam Altmanni ning Muski vahelise õigusliku vaidluse, mille keskmes on OpenAI algne mittetulunduslik eesmärk ning selle tänapäevane areng suletuma ja kasumile suunatud mudeli poole.

Muski süüdistused ja kohtuvaidluse taust

Elon Musk, kes oli OpenAI algne investor ja panustas 2015. aastal organisatsiooni loomisse ligikaudu 45 miljonit dollarit, on väitnud, et OpenAI ja Altman on reetnud algsed mittetulunduslikud põhimõtted. Musk esitas 2023. aastal hagi, milles ta süüdistab OpenAI-d tema panuse kuritarvitamises.

Musk suurendas õigusvaidlust eelmise aasta lõpus, lisades uusi nõudeid ja kostjaid, sealhulgas Microsofti (MSFT), ning paludes kohtumäärust, mis peataks OpenAI plaanid muuta end kasumit taotlevaks ettevõtteks. Musk väidab oma kaebuses, et OpenAI ja Microsoft tegutsevad koos viisil, mis kahjustab konkurentsi ning rikub OpenAI algseid mittetulunduslikke eesmärke. Microsoft on investeerinud OpenAI-sse miljardeid dollareid ning integreerinud OpenAI tehnoloogiaid oma toodetesse, näiteks Microsoft 365 ja Azure pilveteenustesse.

Musk lisas hagejaks ka oma tehisintellektiettevõtte xAI, väites, et OpenAI lämmatas ebaõiglaselt ärikonkurentsi.

xAI ja Muski motiivid

Musk asutas 2023. aastal oma tehisintellektiettevõtte xAI, mille eesmärgiks on arendada alternatiivset, vähem suletud AI-mudelit, mis oleks OpenAI konkurent. Ta on kohtuasjas kaasanud xAI hagejana, väites, et OpenAI ja Microsoft takistavad ausat konkurentsi ning rikuvad lepingulisi kokkuleppeid. OpenAI on omalt poolt väitnud, et Muski tegevus on seotud ärikonkurentsiga, mitte altruistlike eesmärkidega, ja viidanud e-kirjadele, mis näitavad, et Musk ise tahtis kunagi OpenAI-d liita Teslaga.

Kas Muskil on OpenAI-s veel osalus?

Tänaseks ei ole Muskil ametlikult osalust OpenAI-s. Ta lahkus organisatsioonist 2018. aastal, kui tema soov saada OpenAI tegevjuhiks ja omada suuremat kontrolli ettevõtte suuna üle lükati tagasi. Sellest ajast peale on OpenAI arenenud suletuma, kasumit taotleva mudeli poole, eriti peale Microsofti suurinvesteeringuid.

Kas OpenAI oli algusest peale tasuline?

OpenAI alustas mittetulundusliku organisatsioonina, kuid alates 2019. aastast loodi selle juurde tulu teeniv filiaal OpenAI LP, mis võimaldas kasumi teenimist investoritele. Tasulised teenused, nagu ChatGPT Plus ja API-põhised mudelid, on olnud osa OpenAI ärimudelist juba aastaid. Seega pole Muski vastasseis OpenAI kasumlikkusele niivõrd seotud sellega, kas teenused on tasulised, vaid pigem sellega, et organisatsiooni suund on tema hinnangul eemaldunud algsest avalikku huvi teenivast põhimõttest.

Kohtuasja tähendus ja järeldused

Muski juhtum toob esile laiemad küsimused AI arendamise eetika ja konkurentsi kohta tehnoloogiasektoris. Kohtunik Gonzalez Rogers on vihjanud, et juhtumit võib pidada “miljardärid v. miljardärid” ning on skeptiline Muski väidete suhtes, et ta on kannatanud “korvamatut kahju”, vahendab Yahoo Finance artiklis Judge denies Elon Musk’s request to block OpenAI for-profit conversion but welcomes trial. Samas, kui Musk suudab kohtuprotsessil tõestada, et OpenAI on tegelikult seadusi rikkunud või reetnud oma algsed põhimõtted, võib see kaasa tuua olulised muutused AI-sektori tulevikus.

Tulevik näitab, kas Muski õiguslik strateegia suudab peatada OpenAI kasumlikuks ettevõtteks muutumise või kas see jääb järjekordseks peatükiks tema ja tehnoloogiasektori teiste hiiglaste vahelises rivaliteedis. Muski esindab sellel kohtuteel Marc Toberoff. Toberoff on silmapaistev intellektuaalomandi advokaat, kes on spetsialiseerunud autoriõiguste ja meelelahutusega seotud kohtuvaidlustele.

Avafoto: OpenAI juht Sam Altman

Michael Bloomberg oli taaskord USA suurim annetaja

Michael Bloomberg

NordenBladet – Endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg* oli teist aastat järjest USA suurim heategevuslik annetaja, selgub Chronicle of Philanthropy’i koostatud Philanthropy 50 edetabelist.

2024. aastal annetas ta kokku 3,7 miljardit dollarit, toetades kunsti, haridust, keskkonda, rahvatervist ja linnavalitsuste arendamist. Suurim toetus oli 1 miljardi dollari suurune annetus Johns Hopkinsi Ülikoolile, et muuta meditsiiniõpe maksuvabaks ja pakkuda rahalist abi õenduse ning rahvatervise tudengitele.

Bloomberg on öelnud, et ei mõista, miks oodata surmani, et oma varandust ära anda: „Miks keelata endale seda rahulolu?”

Lisaks Bloombergile annetasid üle 1 miljardi dollari ka Reed Hastings, Michael Dell, Warren Buffett, Mark Zuckerberg ja Ruth Gottesman.

Kokku panustasid 50 suurimat annetajat 2024. aastal 16,2 miljardit dollarit. Suurimate toetuste seas oli Gottesmani 1 miljardi dollari annetus Albert Einsteini Meditsiinikolledžile, et muuta õpe maksuvabaks.

Samuti annetasid miljoneid maailma mõistes natuke vähem tuntud ärimehed ja filantroobid nagu Thomas Golisano (500 miljonit dollarit arengupuudega inimeste toetuseks) ja Hyatt Brown (150 miljonit muuseumile).

Filantroopias on tekkinud ka poliitilised pinged – näiteks on mõned suured annetajad, nagu Bill Ackman, kritiseerinud ülikoolide vastuseid rahvusvahelistele kriisidele ja ähvardanud toetusi peatada. Paljud annetajad eelistavad nüüd anonüümsust, et vältida võimalikku kriitikat või vastuolusid.

Viimase 25 aasta suurim heategija on olnud Warren Buffett, kes on annetanud kokku 49,4 miljardit dollarit. Talle järgnevad Bill ja Melinda French Gates (34 miljardit), Bloomberg, Jeff Bezos ja Elon Musk. Buffett tegi ka läbi aegade suurima üksikannetuse, kui ta 2006. aastal lubas anda 36,1 miljardit dollarit Gatesi Fondile.

______________________________
* Michael Bloomberg on Bloomberg L.P. asutaja ja omanik. Bloomberg L.P. on rahvusvaheline finantsuudiste ja andmeanalüüsi ettevõte, mille alla kuulub ka uudisteportaal Bloomberg.com.

Ta asutas selle ettevõtte 1981. aastal pärast seda, kui lahkus investeerimispangast Salomon Brothers. Tänapäeval on Bloomberg L.P. üks juhtivaid majandus- ja finantsuudiste pakkujaid, pakkudes teenuseid nagu Bloomberg Terminal, Bloomberg News ja Bloomberg Television.

Michael Bloomberg on endiselt ettevõtte suurim osanik, kuid ta ei juhi igapäevast tegevust, kuna on keskendunud filantroopiale ja poliitikale.

Avafoto: Michael Bloomberg