Soome õppelaenu võlglased jätsid 2025. aastal tasumata üle 100 miljoni euro

By

-

veebruar 23, 2026

Soome õppelaenu võlglased jätsid 2025. aastal tasumata üle 100 miljoni euro

NordenBladet — 2025. aastal jäi õppelaenu võlglastel tasumata enam kui 100 miljoni euro väärtuses õppelaene. Täitemenetlusse jõudis ligi 9000 õppelaenu võlglast – praegust või endist üliõpilast –, kes ei suutnud möödunud aastal oma makseid pangale tasuda, vahendab Yle.

Õppelaenude riikliku käendajana tegutsev Kela katab tasumata jäänud laenumaksed esmalt panga ees ning nõuab seejärel võla võlgnikult sisse. Viimastel aastatel on sissenõudmisse jõudnud õppelaenude summad kasvanud varasemast märksa suuremaks.

2025. aasta lõpuks oli Kelal sissenõudmises kokku üle 36 000 õppelaenu võlglase. Nende tasumata kohustuste kogusumma ulatus ligikaudu 343 miljoni euroni.

Makseraskused süvenesid märgatavalt 2023. aastal, eeskätt intressimäärade kiire tõusu tõttu. Kui 2022. aastal olid intressimäärad veel negatiivsed, siis 2023. aastal kerkisid need üle nelja protsendi. Sama trend kajastus ka täitemenetluste arvus: enne 2023. aastat jõudis õppelaenudega seotud täitemenetlusse kuni 4000 inimest aastas, kuid 2023. aastal juba üle 8000. 2024. ja 2025. aastal sattus makseraskustesse igal aastal ligikaudu 9000–10 000 õppelaenu võlglast.

2025. aastal pidi Kela tasuma pankadele 108 miljonit eurot õppelaene, mida laenuvõtjad ise tagasi maksta ei suutnud. Üle-eelmisel aastal oli summa veel veidi suurem.

Taustal on ka õppelaenude mahu kasv. Pärast 2017. aasta reformi on võimalik võtta varasemast oluliselt rohkem õppelaenu ning sellest ajast on võetud laenusumma enam kui kahekordistunud. Kui nullintressi perioodil oli viivises alla ühe protsendi õppelaenu võtjatest, siis viimastel aastatel on laenu tagasimaksmisega hätta jäänud ligi kaks protsenti laenuvõtjatest.

2025. aasta keskpaigaks oli õppelaen enam kui poolel miljonil inimesel ning õppelaene oli kokku võetud ligikaudu 6,5 miljardi euro ulatuses.

Avafoto: Unsplash

Vaata ka:

Põhjamaade kohtute töö digitaliseerimine tugevdab õigusriiki
Soome kohtumenetluses tuleb sügisel suur muutus: suulised tõendid videosalvestatakse

NATO eelvägede staap tuleb Soome Rovaniemisse

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet — Kaitseminister Antti Häkkänen on otsustanud, et NATO eelvägede (FLF) rahvusvaheline staabielement (MNSE) paigutatakse Rovaniemisse.
„Oleme varem saanud NATO liitlastelt toetust Soome FLF-mudeli loomiseks ja selle rakendamine on hästi edenenud. Staabielement moodustab Soome FLF-i alalise kohaloleku Põhja-Soomes.

Soome FLF-i lahingugrupi operatsioonide keskmes on Põhja-Soome ning see tugineb peamiselt Rovaniemile ja Sodankyläle. Rovaniemi on oma sünergiaefektide ja tugitingimuste poolest parim koht Soomes FLF-i alalise peakorteri paigutamiseks,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Mitmepoolse staabielemendi struktuur arendatakse välja lähiaastatel. Ligikaudu pooled ülesannetest on kavas täita raamriigi ja vastuvõtva riigi poolt ning pooled teiste liitlasriikide poolt.

Rahvusvaheline staabielement on rahuajal samaväärse tugevusega kui NATO staap Mikkelis ning on osa NATO heidutuse ja kaitse tugevdamisest alliansi põhja- ja Arktika piirkonnas. Sihttaseme saavutamisel annab see tööd mitmekümnele inimesele. „Tugevdame koos Soomes tegutsevate FLF-is osalevate riikidega kogu alliansi valmisolekut ja ehitame üles veelgi paremat koostegutsemisvõimet,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Eelpaigutatud maaväed on osa NATO rahuaegsetest kollektiivkaitse ülesannetest. Tavapärastes oludes harjutavad ja treenivad maaväed koos riiklike vägedega. FLF-i rahvusvaheline staap paikneb alaliselt Soomes, kuid sõdurid viibivad Soomes õppuste ajal või vastavalt julgeoleku olukorrale. Maaväed on osa NATO operatiivplaneerimisest. Julgeoleku olukorra muutudes saab vägesid alati suurendada brigaadi suuruseks. Maaväe suurendamist harjutatakse regulaarselt ka rahuajal.

Lisaks raamriigile Rootsile on NATO eelpaigutatud maavägede operatsioonides Soomes osalemisest teatanud ka Ühendkuningriik, Itaalia, Prantsusmaa ja teised Põhjamaad Taani, Norra ja Island.

Eesti: 24. veebruari varahommikul on kõik oodatud riigilipu pidulikule heiskamisele Toompeal

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet — Tulge koos pere ja sõpradega ja alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva tähistamist!

Tseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA XXXII lennu lavakunstikooli üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Alex Paul Pukk.

Lipuheiskamise tseremooniale on kutsutud Eesti Vabariigi president Alar Karis, president Kersti Kaljulaid, president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu ja valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ja diplomaatilise korpuse esindajad, Eesti Lipu Selts ning Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkond.

Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.

Eesti Meestelaulu Seltsi ühendmeeskoori ning Tallinna politseiorkestri esituses kõlavad Enn Võrgu „Eesti Lipp“ Martin Lipu sõnadele (dirigeerib Mariliis Kreintaal), Juhan Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit“ Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele (dirigeerib Laine Randjärv), Viktor Konstantin Oxfordi „Jää vabaks, Eesti meri“ (dirigeerib Gustav Talmar) ning Raimund Kulli „Kodumaa“ Mihkel Veske sõnadele (dirigeerib Riivo Jõgi).

Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05. Täpsema kavaga saab tutvuda Riigikogu kodulehel.

Korralduslikku infot:

pidupäeva puhul pakub Naiskodukaitse Toompeal teed ning Reservväelaste fond kiluvõileibu;
pidulikust sündmusest parema ülevaate saamiseks on Falgi teele ja Kuberneri aeda paigutatud ekraanid, millelt saab samuti lipuheiskamistseremooniat jälgida;
alates kella 6.30-st on Toompea liikluseks suletud ning kella 7-st algavad linnas Kaitseväe paraadi tõttu üldisemad liiklusmuudatused.

Eesti: Riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutatakse Rail Balticu rahastamist

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 23, 2026

NordenBladet — Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on nii Riigikontrolli kui ka Euroopa Kontrollikoja hinnangud näidanud, et Rail Balticu projekti maksumus ja rahastamise ajakava märkimisväärselt muutunud ning mitmed riskikohad on jätkuvalt lahenduseta.

„Riigikogul peab olema selge ja aus ülevaade, millised on Eesti tegelikud rahalised kohustused, millest projekt edaspidi rahastatakse ning millised riskid kaasnevad, kui üks või mitu Balti riiki ei suuda oma osa lubatud tempos ellu viia,” rõhutas Reinsalu.

Avalikule istungile on kutsutud Euroopa Kontrollikoja liige Annemie Turtelboom, Euroopa Kontrollikoja audiitor Guido Fara, Läti Seimi Rail Balticu uurimiskomisjoni juht Andris Kulbergs, Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets ja riigikontrolörJanar Holm.

Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.

Soome naisterõivabränd Voglia esitas pankrotiavalduse ja lõpetab tegevuse

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 20, 2026

NordenBladet – Soome naisterõivaste ettevõte Voglia on esitanud pankrotiavalduse ning lõpetab tegevuse. Ettevõtte peakorter asub Hämeenlinnas. Voglia veebisaidil märgitakse, et e-pood on vähemalt ajutiselt suletud, vahendab Yle.

Pankrotiavalduse esitas ettevõte ise ning menetlus on algatatud Kanta-Häme kohtus. Voglia Instagrami kontol kirjutab end „Voglia & Virtaneni pereks” nimetav autor, et viimastel aastatel suudeti bränd ebastabiilse turuolukorra kiuste viia uuele tasemele. Postituse kohaselt oleks ettevõtte järgmine samm olnud rahvusvahelistumine, kuid selleks vajalikele investeeringutele ei leitud sobivat rahastust.

„Rahvusvahelistumine oleks nõudnud järgnevatel aastatel märkimisväärseid investeeringuid, millele me ei leidnud sobivat rahastamislahendust,” seisab postituses.

Voglia käive on viimastel aastatel langenud. Värskeima, 2024. aasta aruande järgi kahanes käive veidi üle miljoni euro, samas kui kaks aastat varem ületas see veel kahe miljoni euro piiri. 2024. aasta kahjum oli ligi pool miljonit eurot, moodustades peaaegu poole käibest.

Lammilas elavale Virtaneni perekonnale kuuluv ettevõte asutati 1983. aastal ning seda juhib praegu perekonna kolmas põlvkond. Alates 2019. aastast on ettevõtte tegevjuht Katriina Virtanen. Juhatuse esimehe ja põhiomaniku Markku Virtaneni sõnul ei ole pankrotiavalduse ajastusel konkreetset üksikpõhjust. Tema hinnangul on peamiselt tegu „jõuvarude lõppemisega”.

Voglia on oma veebisaidil toonitanud, et ettevõtte eesmärk on olnud moetööstust arendada ja muuta. Firma väitel on kõik tooted disainitud ja testitud Soomes ning toodete kodumaisuse ulatus on keskmiselt 82%. Ettevõte toob näitena, et 149-eurose Voglia ostu puhul jääb Soome keskmiselt 122 eurot, mis on ligikaudu ühe Soome tekstiili- ja rõivatöölise keskmine päevapalk.

Voglia andmetel töötab ettevõttes kokku ligikaudu 20 inimest peakontoris ja kauplustes, peadisainer on olnud vabakutseline. Kuigi ettevõtte sõnul valmistavad Soome alltöövõtjad vaid väikese osa toodetest, on see osakaal nende hinnangul siiski „erakordselt” suur. Suurem osa toodangust valmib Voglia enda tehastes Eestis, lisaks tellitakse toodangut ka Türgist, Hiinast ja Leedust.

Lisaks e-poele on Voglial Helsingis shop-in-shop pood ning ettevõtte tooteid müüvad üle Soome Sokose kauplused. 2020. aasta koroonaviiruse epideemia ajal alustas Voglia ka tervishoiualaste tööriiete tootmist.

Soome moetööstusest on viimasel ajal tulnud teisigi negatiivseid teateid: Papu Design teatas oktoobris pankrotist ning kottide poolest tuntud Lovia andis aasta lõpus teada pankrotist.