Island loobub Eurovisioonil osalemisest: RÚV põhjendab otsust Iisraeli osalusega

By

-

detsember 12, 2025

NordenBladet — Islandi avalik-õiguslik ringhääling RÚV teatas ametlikult, et riik ei osale järgmisel aastal toimuval Eurovisiooni lauluvõistlusel. Otsus langetati RÚV-i juhatuse koosolekul 10. detsembril.

Samm on otsene reaktsioon Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) eelmise nädala teatele, mille kohaselt lubatakse Iisraelil lauluvõistlusel jätkata. RÚV-i peadirektor Stefán Eiríkisson tõdes oma avalduses, et Iisraeli avalik-õigusliku ringhäälingu KAN osalemine on tekitanud ühiskonnas laialdasi lahkarvamusi.

Otsuse tagamaad ja põhjendused

Ringhäälingu avalduse kohaselt on avalik arutelu ja reaktsioonid EBU otsusele näidanud selgelt, et Islandi osalemisega Eurovisioonil ei kaasneks praeguses õhustikus ei rõõmu ega rahu.

“Seetõttu on RÚV otsustanud EBU-d teavitada, et ringhääling ei osale järgmisel aastal Eurovisioonil,” seisab ametlikus teates.

Lisaks toob ringhääling välja, et Eurovisiooni algne eesmärk – islandlaste ühendamine teleri ette – ei ole antud olukorras saavutatav. Samuti on mitmed Islandi erakonnad väljendanud vastuseisu võistlusel osalemisele. Peadirektor Eiríkisson kinnitas intervjuus, et otsus sündis juhtkonna tasandil ning valitsuse ettepanekut boikoteerimise osas eraldi hääletusele ei pandud.

Rahvusvaheline kontekst

Island ei ole oma kriitikas üksi. Varem on Holland, Hispaania, Iirimaa ja Sloveenia teatanud, et kaaluvad Iisraeli osalemise tõttu Eurovisiooni boikoteerimist. Märkimisväärne on Hispaania seisukoht, kuna tegemist on ühega viiest Eurovisiooni peamisest rahastajariigist.

Seevastu naaberriik Soome (Yle) on teatanud, et valmistub võistlusel osalema. Samuti on oma osalemist kinnitanud Eesti.

Ka kõik kolm Skandinaavia riiki on kinnitanud oma osalemise 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.

Siin on nende praegused seisukohad:

Rootsi (SVT): On kindlalt teatanud, et osaleb ja ei liitu boikotiga. Rootsi rahvusringhääling SVT kinnitas oma osalust juba varem ning on hiljuti uuesti rõhutanud, et vaatamata teiste riikide (nagu Hollandi ja Hispaania) loobumisele nemad võistlusest eemale ei jää.
Taani (DR): On kinnitanud osalemise. Nende rahvuslik eelvoor Dansk Melodi Grand Prix toimub plaanide kohaselt 14. veebruaril 2026. DR on küll varem rõhutanud, et jälgib olukorda seoses võistluse turvalisuse ja poliitilisusega, kuid on otsustanud siiski jätkata.
Norra (NRK): On samuti kinnitanud osalemise ja avanud juba ka lugude esitamise oma eelvooru Melodi Grand Prix (MGP) jaoks.

Seega erinevalt Islandist, kes on otsustanud protestiks kõrvale jääda, plaanivad ülejäänud Põhjamaad toimuval võistlusel osaleda.

Taustainfo Eurovisiooni kohta

Eelmisel aastal (2024) toimus Eurovisiooni lauluvõistlus Rootsis, Malmös. Võitjaks krooniti Šveitsi esindaja Nemo lauluga “The Code”. Kuna võit läks Šveitsi, toimub järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus Šveitsis, Baseli linnas.

Eesti: Riigikogu võttis vastu 2026. aasta riigieelarve

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 12, 2025

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve seaduse (poolt 51, vastu 37 saadikut). Eelarve fookuses on julgeolek, haridus ja siseturvalisus, samas väheneb üldine maksukoormus.

1. Eelarve üldmahud ja finantsseis

Eelarve kulud kasvavad tuludest kiiremini, mida kaetakse osaliselt laenuga, et teha vajalikke investeeringuid kaitsevõimesse.

Tulud: Kasvavad 855 miljonit eurot (+4,8%).
Kulud: Kasvavad 1,3 miljardit eurot (+7,1%).
Investeeringud: Suurenevad märkimisväärselt, 405 miljonit eurot (+45%).
Defitsiit ja võlg: Valitsussektori puudujääk on 4,5% SKP-st (lubatud erand kaitsekulude tõttu). Võlakoormus kasvab 1,7 miljardi euro võrra, jõudes 25,9%-ni SKP-st.

2. Julgeolek ja riigikaitse

Kõige suurem kulukasv on suunatud riigikaitsesse.

Kaitsekulutused tõusevad üle 5% SKP-st.
Valdkonda lisandub 844,5 miljonit eurot.

3. Palgatõusud: Haridus ja siseturvalisus

Riik suunab lisaraha eesliinitöötajate ja õpetajate palkadeks.

Õpetajad: Keskmine arvestuslik palk tõuseb 10% ehk 219 eurot. 2026. aastal on see 2403 eurot ametikoha kohta.
- Lisaks eraldatakse omavalitsustele 46,6 miljonit eurot koolide toetuseks (sh õpetajate ja juhtide palgad, koolilõuna, õppekirjandus), mis tuleneb õpilaste arvu täpsustumisest.
Siseturvalisus (PPA, Päästeamet jt): Palgafondi tõusuks eraldatakse 28,8 miljonit eurot, mis võimaldab ca 10% fondi kasvu.
- Raha suunatakse eeskätt eesliini eriteenistujatele, õppejõududele ja suure voolavusega ametikohtadele, kus palk jääb turutasemele alla.

4. Sotsiaalhoolekanne ja toimetulek

Tõstetakse toetusi vähemkindlustatud inimestele:

Toimetulekupiir: Tõuseb 220 euroni (+20 eurot).
Laste toimetulekupiir: Tõuseb 264 euroni iga alaealise lapse kohta.
Selleks on eelarves ette nähtud täiendavalt 4 miljonit eurot.

5. Maksud ja taristu

Maksupoliitika muudatused

Maksukoormuse langus: Eesti maksukoormus langeb 36,6%-lt 35,2%-le.
Tulumaks: Riigi maksutulud vähenevad 780 miljonit eurot seoses ühtse 700-eurose maksuvabastuse kehtestamise ja planeeritud tulumaksutõusu ärajätmisega.
Mootorsõidukimaks: Soodustused (laste arv, 8–9-kohaliste sõidukite erisus) vähendavad laekumist 19 miljonit eurot. Eelarveneutraalsuse tagamiseks suunatakse maksust 48 miljonit eurot riigimaanteede projekti.

Kultuur ja teed

Maanteed: Taristusse suunatakse kokku 283 miljonit eurot (sh 41 miljonit teehooldeks).
Kultuur: Valdkond saab 1,65 miljonit eurot lisaraha, millest suurem osa (1,5 mln) on ühekordne toetus arendusprojektideks ja väiksem osa (ca 151 000) palgafondi tõusuks.

Soomes pikeneb Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaeg

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 12, 2025

NordenBladet — Sotsiaalkindlustusamet Kela teatas, et Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusaega pikendatakse järgmisel 2026. aastal viie aastani. Seni on kaart kehtinud kaks aastat.

Kela teatel ei nõua muudatus klientidelt mingeid lisameetmeid, kuna kaardid uuenevad automaatselt pärast kehtivusaja lõppu. Aasta alguses võib aga uute kaartide väljastamisel esineda lühike katkestus. Samuti ei mõjuta muudatus juba kehtivaid ravikindlustuskaarte, vahendab Yle.

Euroopa ravikindlustuskaart on ühtne ja tasuta dokument, mis tõendab inimese ravikindlustuse kehtivust mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Island, Liechtenstein, Norra), Šveitsis või Ühendkuningriigis. Kaardi omanikul on ajutiselt teises riigis viibides (näiteks turismireisil, õppimas või lühiajaliselt töötades) õigus saada vajaminevat riiklikku arstiabi võrdsetel tingimustel sealsete kindlustatud elanikega. See tähendab, et arstiabi osutatakse vastava riigi seadusandluse ja tariifide alusel, mitte patsiendi koduriigi reeglite järgi.

Oluline on silmas pidada, et kaart ei asenda reisikindlustust ega kata erameditsiini kulusid, päästeteenuseid ega haige transporti kodumaale. Kaardi ettenäitamisel ei pruugi ravi olla täiesti tasuta: patsient peab ise tasuma kõik omavastutustasud (nt visiiditasu, voodipäevatasu) samas ulatuses nagu kohalikud elanikud ning neid kulusid hiljem koduriigis ei hüvitata. Seetõttu on alati soovitatav lisaks ravikindlustuskaardile sõlmida ka eraldi reisikindlustus, mis kataks ootamatud lisakulud.

Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid kokku 2040. aasta kliimaeesmärgis

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 12, 2025

NordenBladet – Euroopa Parlament ja Nõukogu jõudsid kokkuleppele uues vahe-eesmärgis teel kliimaneutraalsuseni.

Uus eesmärk: Vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 90% (võrreldes 1990. aastaga).
Tingimus: Eesmärk kehtib juhul, kui vajalikud eeltingimused on täidetud.
Eesti seisukoht: Kokkulepe ühtib Eesti huvidega.

Mis muutub reeglites?

Uus kokkulepe toob sisse rohkem paindlikkust, mis rakendub peamiselt pärast 2030. aastat:

Rahvusvahelised süsinikukrediidid: Alates 2036. aastast on lubatud eesmärgi täitmiseks kasutada väljaspool Euroopa Liitu tehtud keskkonnaprojekte (nt taastuvenergia arendamine mujal). Seda võib teha kuni 5% ulatuses 1990. aasta heitkogustest.
Süsiniku sidumine: Täpsustati tehnoloogiate rolli, mis aitavad süsinikku atmosfäärist eemaldada ja siduda.
ETS2 edasilükkamine: Maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS2) käivitumine lükati aasta võrra edasi – see algab nüüd 2028. aastal.

Mõju majandusele ja inimestele

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul on uus raamistik küpsem ja paindlikum kui praegune (kuni 2030 kehtiv) süsteem.

Konkurentsivõime: Kliimapoliitika peab toetama majandust, soodustades innovatsiooni ja investeeringuid puhastesse tehnoloogiatesse.
Järelevalve: Tugevdati kontrollmehhanisme, et regulaarselt hinnata:
- riikide konkurentsivõimet;
- energiahindu;
- eesmärkide täitmist.
Fookus: Rõhk on lihtsustamisel ja sotsiaalsel õiglusel.

Kliimapoliitika ajatelg

Selle otsusega täiendati 2021. aasta Euroopa kliimamäärust:

2030: Heite vähendamine vähemalt 55%.
2040: UUS vahe-eesmärk: heite vähendamine 90%.
2050: Lõppeesmärk: kliimaneutraalsus.

Järgmised sammud: Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kokkuleppe veel vormiliselt heaks kiitma, et see jõustuks.

Eesti asub piirama ülivõimsate kasvuhoonegaaside (F-gaaside) kasutamist

By

Helena-Reet Aari

-

detsember 12, 2025

NordenBladet — Valitsus saatis Riigikogusse eelnõu, mille eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega ning vähendada osoonikihti kahandavate ja tugevate kasvuhoonegaaside mõju kliimale.

Mis on F-gaasid ja miks neid piiratakse?

Fluoritud kasvuhoonegaasid ehk F-gaasid on ained, mille mõju kliimale on kordades laastavam kui süsinikdioksiidil (CO₂).

Varjatud oht: Neid gaase leidub seadmetes, kuhu me tavaliselt ei vaata – näiteks külmikutes, kliimaseadmetes ja alajaamade elektrilülitites.
Võimas mõju: Näiteks elegaas (SF6) on globaalse soojenemise seisukohast 23 000 korda ohtlikum kui CO₂.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas: “Selle muudatusega teeme konkreetsed sammud, et nende ainete kasutust vähendada, paremini kontrollida ja muuta aruandlus selgemaks.”

Mis eelnõuga muutub?

Muudatused puudutavad nii F-gaaside kui ka nende alternatiivide (nt ammoniaak, CO₂, süsivesinikud) käitlemist. Eesmärk on muuta süsteem tõhusamaks ja ohutumaks.

1. Vähem bürokraatiat Riik soovib vältida tarbetut paberimajandust:

Kaotatakse kohustus registreerida seadmeid, mida Eestis ei kasutata.
Vabastus: Teatud väiksema riskiga ja hermeetiliselt suletud seadmed vabastatakse registreerimiskohustusest.
Aruandluse tähtajad muudetakse ettevõtjatele loogilisemaks.

2. Suurem ohutus ja uued nõuded Kuna F-gaaside asemel võetakse üha enam kasutusele alternatiivseid külmaaineid (nt ammoniaak ja süsivesinikud), peavad ettevõtted ja töötajad olema valmis neid ohutult käitlema.

Ettevõtted peavad uuendama oma käitlemislubasid.
Töötajad peavad läbima täiendkoolitused.

NB! Muudatustega kohanemiseks on antud pikk üleminekuaeg – töötajate täiendõppe tähtaeg on 2029. aastal.

Mis saab edasi?

Eelnõu liigub nüüd arutamiseks ja hääletamiseks Riigikogusse.

Allikas: Keskkonnaministeerium