UURING: ukrainlased ei soovi Norrast lahkuda isegi pärast sõda

By

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Peaaegu pooled kõigist Norras viibivatest Ukraina põgenikest, 47 protsenti ütlevad, et nad ei pöörduks Ukrainasse tagasi isegi siis, kui sõda peaks lõppema.

Värske uuring näitab ka, et Ukrainast tuleb Norrasse senisest märksa rohkem teismelisi poisse. Imdi tellitud raporti kohaselt soovib vaid 10 protsenti Ukrainasse naasta, edastab NRK.

Oslo piirkonna linna- ja regionaaluuringute instituudi NIBR teaduri Vilde Hernese sõnul näeme ukrainlaste seas kahte tendentsi, vahendab VG.

Üks on see, et need, kes on juba pikemat aega Norras olnud, tahavad suuremal määral jääda. Teine on see, et need, kes on saabunud hiljuti, ütlevad nüüd algusest peale suuremal määral, et tahavad Norrasse jääda.

Teadlane näeb ka uut huvitavat trendi: ukrainlaste arvu märkimisväärne kasv.
16-17 aastased teismelised poisid tulevad nüüd massiliselt Norrasse.

Ukrainast minnakse ära välismaale, kuni see on veel võimalik, enne kui ollakse sunnitud sõjas osalema, ütleb Hernes.

Tänavuse, 2024. aasta jaanuaris avaldatud küsitluses vastas iga kolmas viimase kahe aasta jooksul Norrasse tulnud ukrainlane, et soovib sinna jääda.

Enam kui pooled ei olnud kindlad, kas nad tahavad sõja lõppedes naasta.
Aastal 2023, aasta pärast Venemaa täiemahulist sissetungi, ütles iga viies ukrainlane, et soovib pärast sõja lõppu Norrasse jääda.

Leedukad käivad vähem Poolas ostlemas, kuna hinnad on seal tõusnud

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Poola on olnud Leedu ostlejate seas pikka aega populaarne sihtkoht. Leedu pankade andmed kaardimaksete kohta näitavad aga, et 2024. aasta esimesel poolel kulutasid leedulased Poolas ostudele vähem kui eelmisel aastal.

Vilniuse elanik Robertas käib kord pooleteise kuu jooksul Poolas Suwałkis, et osta toitu ja kodukaupu. Seekord kulutas ta enda sõnul üle 150 euro.

„Hinnad siin ikka tõusevad. Me isegi ei vaata, kas midagi on allahindluses või mitte, kui vaja, siis võtame ja ikkagi hoiame kokku,” rääkis mees LRT-le.

Robertas ütleb, et ta ei arvuta, kui palju ta Poolasse minekuks kütusele kulutab. Tankib ta aga Leedus, kuna Poolas on bensiin kallim.

Poola valitsuse poolt toidukaupade nullkäibemaksumäära kaotamine on toonud kaasa mõningase hinnatõusu. Samuti on tugevnenud zlott. Kuid leedukate sõnul on Poolas osteldes siiski võimalik säästa.

„Võtan kõike, see on seda väärt, see on ikkagi odavam kui Leedus,” ütles Klaipėda mees Artūras.

Ajad, mil inimesed said Poolas oste tehes palju raha kokku hoida, on asjatundjate hinnangul möödas, kuid naaberriigis leidub veel odavamat kaupa.

Leedulased saavad säästa aktsiisiga maksustatavate kaupade pealt, kuna Poolas on see endiselt madalam, märgib PRICER.LT hinnaspetsialist Petras Čepkauskas. Osa kaupu on Poola apteekides 2–3 korda odavamad.

Leedu supermarketid on samuti täis Poola kaubamärke, nii et inimesed peavad naaberriiki reisides ise arvutama, ütleb asjatundja.

Piirialadel elavad inimesed, kes regulaarselt Poolas ostlevad, need ütlevad, et teevad enne kodutööd.

„Meie telefonides on spetsiaalsed äpid, vaatame poodide brošüüre. Tuleb matemaatikat teha, on odavamaid tooteid ja kallimaid ja võid petta saada,” rääkis Alytuse piirkonnas elav Aidas.

Leedu pankade andmed näitavad, et leedulased kulutavad Poolas maksekaartidega makstes vähem.

„Selle aasta muudatused on negatiivsed. Kaardimaksed Poolas on langenud umbes 15 protsenti,” ütles SEB panga ökonomist Tadas Povilauskas.

Sularahamaksete trende ei oska pangad aga hinnata ning on tõenäoline, et leedulased maksavad Poolas rohkem sularahas.

„Poolakad ise teatavad, et leedulased kulutasid zlottides 0,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal, seega pole Poolas kulutatud summa oluliselt muutunud,” ütles Povilauskas.

Poola statistika järgi kulutasid leedulased eelmise, 2023. aasta üheksa kuuga riigis 271 miljonit eurot. Värskemad numbrid pole veel saadaval.

Soome ei kavatse veel niipea idapiiri avada

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Soome siseministeerium on algatanud seaduseelnõu instrumentaliseeritud migratsiooni vastu võitlemise ajutiste meetmete seaduse (nn piiriturvalisuse seaduse) kehtivuse pikendamiseks. Seaduse eesmärk on võidelda Soome survega immigrantidele neid instrumentaliseerides.

Soome idapiiri julgeolekuolukord on praegu pingeline, kuid stabiilne. Siiski peab olema valmis kiireteks ja tõsisteks muutusteks. Soome ei kavatse endiselt idapiiri avada, ütles siseminister Mari Rantanen.

Soome idapiir on ühtlasi EL-i ja NATO pikim välispiir Venemaaga.
Täname oma partnereid toetuse eest ja usume, et see jätkub. Soome ei kavatse tulevikus oma välispiiril instrumentaliseeritud Euroopasse sisenemist lubada, jätkab minister.

Piiriturvalisuse seadus on oluline vahend riigi julgeoleku kaitsmisel
Piiriturvalisuse seadus jõustus 22. juulil 2024 ja kehtib aasta pärast selle jõustumist. See sätestab tingimused, mille alusel Soome võib otsustada piirata rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmist piiritletud alal Soome riigipiiril ja selle vahetus läheduses. Seaduse eesmärk on takistada välisriigil Soomet migrantide kuritarvitamisega mõjutada.

Soome idapiir jääb suletuks kuni edasise teatamiseni
Soome ja Venemaa vahelise maismaapiiri piiripunktid on suletud alates 15. detsembrist 2023 valitsuse otsustega, millest viimane anti välja 15. aprillil 2024. See otsus kehtib kuni edasise teatamiseni.

Rahvusvahelise kaitse taotlemine on koondunud Soome välispiiril avatud lennu- ja veeliikluse piiripunktidesse.

Eelnimetatud valitsuse otsused ja piiriturvalisuse seaduse kehtestamine on andnud soovitud tulemuse, st instrumentaliseeritud migratsioon Soome idapiiril on praeguseks peatatud.

Eesmärk on esitada valitsuse eelnõu parlamendile aprillis 2025. Eelnõud menetletakse perioodil 9. jaanuar – 30. mai 2025.

Soomes on käsil üks ajaloo suurimaid pankrotimenetlusi – algas värvifirma RTV lõpumüük

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Eelmisel kolmapäeval pankrotiavalduse esitanud Soome värvifirma RTV pankrotimenetlus liigub edasi.

Pankrotihaldur Heikki Vesa ütles Kauppalehtile, et reedel avati lõpumüügiks 22 kauplust. Kaup müüakse korraliku allahindlusega, kuna ülejäänud tooted müüakse käibemaksuvabast soovituslikust jaehinnast 60 protsenti odavamalt.

Loodetakse, et müük läheb hästi. Vähemalt esimestel päevadel on palju elevust olnud, ütles Vesa.

Vesa sõnul on poed avatud kahest kuni mitme nädalani. Eesmärk on laovarud võlausaldajate jaoks võimalikult kuluefektiivselt ära müüa.

Täna esmaspäeval oli pankrotimenetluse neljas päev. Haldur Heikki Vesa ütles, et tal on hetkel vaid ligikaudne ettekujutus võlgade suurusest ja pankrotivara suurusest. Võlgadega seotud üksikuid numbreid ta ei andnud.

Pankrotiavalduse avalikust osast selgub aga, et seitsme suurima võlausaldaja nõuded on ligikaudu 33 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on jae- ja hulgifirma Carlson, kellel on pankrotivarast võlgnevusi hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot.

Lisaks on ettevõte miljoneid võlgu ka Oma Säästöpankkile, Vakuutusosakehtiö Garantiale, maksuametile, värvitootjale Tikkurilale, tööpensionikindlustusseltsile Elo ja Hämeen Osuuspankkile.

Seitsme suurima võlausaldaja võlgnevused varieeruvad umbes 2,5 miljonist ülespoole.

Heikki Vesa ütles, et realistlik võlgade ja varade hinnang valmib mõne kuu pärast.

Realistlik hinnang on, et jaanipäeva paiku, sõnas ta.

RTV pankrotimenetlus on mahult suur. Ettevõttel on kümneid esindusi ja sadu töötajaid, kelle pankrotipesa peab koondama.

Tegemist on ühe suurema pankrotiga, mis Soomes viimastel aastatel juhtunud on, ütles pankrotihaldur Heikki Vesa.

Vesa töötab advokaadibüroos Krogerus, mis tegeles 2016. aastal kaubamajade keti Anttila pankrotiga.

Pankrotimenetluse algfaasis on hakatud muuhulgas lõpetama RTV töötajate töölepinguid ning selgitama ettevõtte arvukate lepingutega seonduvat.
Pankrotimenetluse algus on alati selline kontrollitud kaos. See on palju tööd, kuid see pole üllatav, märkis ta.

RTV pankrot arvudes
Kolmapäeval 8. jaanuaril pankrotiavalduse esitanud RTV-l oli pankrotti mineku ajal umbes 30 kauplust. Neist 22 on lõpumüügiks avatud.
Töötajaid on ligikaudu 420. Nad kõik koondatakse.

Ettevõttes töötas 2023. aasta lõpus ligi 800 töötajat. Ligikaudu 182 miljoni euro suuruse käibe juures jäi see ligi 10 miljoni euroga kahjumisse.

Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.