NordenBbladet – Välisminister Espen Barth Eide reisib Genfi, et tutvustada Norra kandidatuuri ÜRO inimõiguste nõukogusse 24. veebruaril.
Nõukogus on igal ajahetkel 47 riiki ja liikmed valitakse kolmeks aastaks. Norra oli nõukogus viimati aastatel 2010–2012.
„Koht nõukogus annab Norrale platvormi inimõiguste tugevdamiseks kogu maailmas,“ ütleb Eide.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu
ÜRO inimõiguste nõukogu (UN Human Rights Council, HRC) on ÜRO süsteemi valitsustevaheline organ, mille ülesanne on edendada ja kaitsta inimõigusi kogu maailmas. Nõukogu arutab inimõiguste olukorda riikides ja teemavaldkondades (nt sõnavabadus, diskrimineerimine, piinamise keeld), võtab vastu resolutsioone ja korraldab arutelusid, kus saavad sõna nii riigid kui ka kodanikuühiskond. Nõukogu tegutseb Genfis ja kohtub regulaarselt mitmel korral aastas nii korralistel istungitel kui ka vajadusel erakorralistel istungitel.
Nõukogus on 47 liikmesriiki, kes valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kindlaks ajaks piirkondliku jaotuse alusel (et oleks esindatud erinevad maailma regioonid). Valik peaks põhimõtteliselt arvestama ka kandidaatide inimõiguste olukorda ja lubadusi, kuid praktikas kuuluvad nõukogusse väga erineva taustaga riigid. Nõukogu töö üks keskseid mehhanisme on universaalne perioodiline ülevaatus (UPR): iga ÜRO liikmesriigi inimõiguste olukorda hinnatakse kindla tsükli järel, teised riigid teevad soovitusi ning riik annab teada, mida ta on valmis ellu viima.
Lisaks kasutab nõukogu sõltumatuid eksperte ja raportööre (nn erimenetlused), kes uurivad kas konkreetseid riike või temaatilisi probleeme ning esitavad avalikke raporteid ja soovitusi. Nõukogu otsused ja resolutsioonid ei ole tavaliselt “kohtulahendid”, vaid poliitilise kaaluga seisukohavõtud ja soovitused — nende mõju sõltub palju riikide koostööst, avalikust tähelepanust ja sellest, kui järjekindlalt ÜRO ja teised partnerid survet avaldavad. Samas on HRC üks peamisi kohti, kus inimõiguste rikkumisi rahvusvaheliselt nähtavaks tehakse ja kus käivitatakse uurimisi või arutelusid, mis võivad hiljem mõjutada ka sanktsioone, abi- ja koostöötingimusi või muid ÜRO protsesse.
NordenBladet – Täna, esmaspäeva pärastlõunal käivitati Norras Tønsbergi kesklinnas mahukas politseioperatsioon, kuna laekusid teated tulirelva kasutusest raudteejaama läheduses. Praeguseks on selgunud, et tõenäoliselt oli tegemist ilutulestikuga.
Suured politseijõud sündmuskohal
Politsei reageeris teatele suurte jõududega, saates Tønsbergi kesklinna ja raudteejaama piirkonda mitu relvastatud patrulli. Algse info kohaselt oli jaama piirkonnas kuulda laskude sarnaseid helisid, mis tekitas kohalviibijates paanikat.
Politsei piiras piirkonna koheselt ümber, et otsida võimalikke vigastatuid ja koguda tunnistajatelt ütlusi.
Rongiliikluse seiskumine
Raudteeliiklus Vestfoldi liinil Barkåkeri ja Stokke vahel peatati täielikult. Otsus sündis kahtluse tõttu, et asjaga seotud isikud võivad viibida raudteetunnelis. Ohutuse tagamiseks lülitati tunnelis vool välja ning sündmuskohta kontrolliti teenistuskoertega.
Katkestus põhjustas tipptunnil reisijatele märkimisväärseid ebamugavusi ja hilinemisi.
Uurimise hetkeseis: tulistamist ei toimunud
Pärast põhjalikku kontrolli sündmuskohal teatas politsei, at märke tegelikust tulistamisest ei leitud. Samuti ei ole tuvastatud ühtegi vigastatut.
„Praeguse seisuga ei ole leitud tõendeid tulirelva kasutamise kohta, kuid sündmuskohal kuuldi tõepoolest pauke. Oleme mitu asjasse segatud isikut kinni pidanud,“ kinnitas politsei operatiivjuht.
Värskeima info kohaselt on alust arvata, et kuuldud paugud pärinesid paugutitest või ilutulestikust, mida kasutati tunneli vahetus läheduses. Politsei on intsidendiga seoses kinni pidanud kolm isikut, keda küsitletakse asjaolude selgitamiseks.
Liiklus taastub
Nüüdseks on raudteetunnel kontrollitud ja rongiliiklus taasavatud, kuigi reisijatel tuleb arvestada graafikujärgsete hilinemistega. Politsei on kinnitanud, et ohtu avalikkusele ei ole, kuid nad jätkavad patrullimist piirkonnas turvatunde tagamiseks.
NordenBladet — Eeloleval sügisel jõustub Soomes ulatuslik kohtumenetluse reform, mille keskmes on suuliste tõendite videosalvestamine. Reformi kohaselt kuulatakse osapooled ja tunnistajad üle edaspidi vaid madalama astme kohtus ning istungid salvestatakse videole, vahendab MTV.
Ülekuulamised koonduvad madalama astme kohtusse
Muudatuse tulemusel ei pea inimesed enam ringkonnakohtu istungitele ilmuma. Ringkonnakohus hindab tõendeid videolt, vaadates madalama astme kohtus toimunud ülekuulamised. Nii on ringkonnakohtul kasutada samad tõendid ja sama protokoll, mille alusel tegi otsuse ka madalama astme kohus.
Eesmärk: tõhusam menetlus ja paremad tõendid
Reformi eesmärk on muuta kohtumenetlus tõhusamaks ning parandada tõendite kvaliteeti. Advokaat Hanna-Maria Seppä rõhutas intervjuus saatele Rikospaikka, et tegemist on olulise muudatusega nii kodanike kui ka õigusvaldkonna spetsialistide jaoks, kuna menetluse raskuskese liigub üha selgemalt madalama astme kohtule.
Seppä sõnul tähendab see, et kõik küsimused ja tõendid tuleb esitada juba madalama astme kohtus. Lähtekohaks on, et ringkonnakohtus ei hakata uusi küsimusi ega tõendeid enam üldjuhul arutama. See omakorda suurendab ettevalmistuse vajadust: pooled peavad madalama astme kohtusse jõudes kohtuasjast väga hästi aru saama ning olema valmis kõik tõendid seal „registreerima“.
Naaberriikide kogemus: Rootsis on süsteem juba kasutusel
Sarnast videosalvestusel põhinevat tõendite kasutamist on Seppä sõnul Rootsis rakendatud juba mõnda aega ning kogemused on olnud head. Rootsi kolleegid, ametivõimud ja kohtunikud on reformiga rahul ning tõhususe kasv on olnud üks peamisi plusse.
Õiguskindlus ja kodaniku mugavus
Seppä hinnangul suurendab reform õiguskindlust, sest ringkonnakohus tugineb samadele tõenditele, mida aktsepteeris madalama astme kohus. Kodaniku vaatenurgast on eriti oluline, et inimesi ei sunnita enam ringkonnakohtus keerulist juhtumit uuesti selgitama olukorras, kus mälestused võivad olla ajaga tuhmumas. Seppä märkis, et praegu on üks probleemidest just see, et ringkonnakohtusse jõudes ei mäleta inimesed enam kõiki üksikasju.
Kaks erandit: millal võib ringkonnakohus siiski uuesti üle kuulata?
Seaduses on ette nähtud kaks erandit, mis võimaldavad ringkonnakohtul teatud olukordades tunnistusi siiski vahetult kuulata ja mitte piirduda videoga. Seppä sõnul lubab seadus väga piiratud juhtudel uuesti ülekuulamist ning lisaküsimuste esitamist, kui õiglane kohtumenetlus seda nõuab.
Salvestiste säilitamine lüheneb: 30 päeva pärast lõplikku otsust
Reform muudab ka salvestiste säilitamise korda. Video- ja helisalvestisi säilitatakse 30 päeva pärast lõplikku otsust – st pärast seda, kui asi on lõplikult lahendatud, arutatud ülemkohtus või kui ülemkohus ei anna apellatsiooniluba. See on oluliselt lühem periood kui seni, mil salvestisi säilitati kuus kuud.
Avalik ligipääs olemas, kuid rangete piirangutega
Avaliku kohtuasja salvestist saab teatud tingimustel minna kohtusse vaatama igaüks. Samas kaasneb sellega turvakontroll ning kaasa ei tohi võtta seadmeid, millega oleks võimalik videot salvestada. Salvestist ei saa endale ka advokaadid. Seppä sõnul vähendab see oluliselt videote leviku riski ning muudab selle ohu väga väikeseks.
NordenBladet — Jaanuari keskpaigas tuvastati Rovaniemis, Kuopios ja Imatras välisõhus väikeses koguses radioaktiivseid aineid. Sellest teatas Kiirgusohutusamet (STUK).
Jaanuari keskpaigas tuvastati kolmes kohas mõõtepiiri ületavaid radioaktiivsete ainete koguseid. STUK-i andmetel olid ainete kontsentratsioonid väga väikesed ega kujutanud endast ohtu inimestele ega keskkonnale, vahendab Iltalehti.
Proovid võeti välisõhust 12.–19. jaanuaril. Rovaniemis võetud proovid sisaldasid radioaktiivset mangaani (Mn-54), rauda (Fe-59) ja koobaltit (Co-60). Kuopios võetud proov sisaldas ainult koobaltit. Imatras võetud proov sisaldas mangaani, rauda, koobaltit ja nioobiumi (Nb-95).
STUK-i andmetel võivad radioaktiivsed ained õhku sattuda näiteks tuumaelektrijaamade hooldustööde käigus. Enamasti ei ole radioaktiivsete ainete allikat võimalik kindlaks teha. STUK on kindlaks teinud, et õhus tuvastatud radioaktiivsed ained ei pärine kodumaistest tuumaelektrijaamadest. STUK võtab Soomes õhuproove kaheksas kohas, kus jälgitakse radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni õhus.
Tuvastatud ained – näiteks koobalt-60, mangaan-54, raud-59 ja nioobium-95 – kuuluvad nn aktivatsiooniproduktide hulka, mida võib väikestes kogustes tekkida eri tööstus- ja energiasektori protsessides ning eeskätt tuumarajatiste hoolduse või seadmete töö käigus. STUK rõhutab, et sedavõrd madalate kontsentratsioonide puhul ei ole allikat sageli võimalik üheselt tuvastada: osakesed võivad kanduda õhuvooludega ka kaugemalt ning ühekordne leid ei tähenda automaatselt laiemat radioaktiivset saastet.
Kiirgusohutuse seire jätkub Soome riiklikus õhuseirevõrgustikus regulaarselt ning tulemusi võrreldakse taustatasemete ja varasemate mõõtmistega. Kui kontsentratsioonid peaksid kasvama või korduma viisil, mis viitaks võimalikule ohule, teavitab ametkond sellest avalikkust ning annab vajadusel ka käitumisjuhised. Praegusel juhul jääb ametkonna hinnangul tegu üksikute, väga väikeste leidudega, mis ei nõua elanikkonnalt mingeid lisameetmeid.
Üldpildina pole sellised “tuvastuspiiri ületavad, kuid terviseriski mitte kujutavad” leiud Soome seireandmetes haruldased. Näiteks tuvastas ka varasem STUK-i välisõhuosakeste proov Imatras (20. november – 7. detsember 2023) radioaktiivset koobaltit (Co-60) ning tavapärasest veidi rohkem tseesiumit (Cs-137). Toonagi rõhutati, et kontsentratsioonid on väga väikesed ega kujuta endast ohtu.
NordenBladet — Korteriühistu pankrot võib elanike jaoks kujuneda katastroofiks: ohtu satuvad nii kodu kui ka aastatega kogutud eluasemevara. Viimastel aastatel on korteriühistute pankrottide arv Soomes selgelt kasvanud ning probleemi taga korduvad enamasti samad põhjused – suur remondivajadus, tasumata arved ja raskused laenu saamisel.
Pankrotist on saanud trend mitte erand
Pikka aega peeti korteriühistu pankrotti sisuliselt erandlikuks. Teoreetiliselt peaks ühistu saama oma tegevust tagada elanike makstavate tasude kaudu – kui kulud kasvavad, saab tasusid tõsta. Praktikas ei ole see aga alati võimalik: kui elanikud ei suuda makseid katta või kui piirkonnas on kinnisvaraturg nõrk, võib ühistu rahaline seis kiiresti halveneda.
Kui aastakümneid esines pankrotte üksikjuhtumina, siis viimastel aastatel on pankrotti läinud juba kümneid korteriühistuid ning juhtumeid lisandub.
Sellele on tähelepanu juhtinud ka audiitorite ühendus Tilintarkastajat ry, kes tõi jaanuari alguses esile korteriühistute halveneva olukorra. Nende hinnangul on juba iga teise audiitori kliendiks korteriühistu, mille tegevuse jätkusuutlikkus on ohus. Varem on pankrottide leviku pärast muret väljendanud ka Kinnisvaramaaklerite Liit.
Statistika näitab järsku kasvu, kuid pilt pole täiesti üheselt mõistetav
Ka Soome Statistikaamet kajastab sama trendi: 2024. aastal registreeriti 57 ja 2025. aastal 62 korteriühistu pankrotti. Võrdluseks – 2010. aastatel jäi pankrottide arv tavaliselt alla kümne aastas.
Samas tuuakse välja, et statistikat võivad osaliselt mõjutada ka pankrotistunud ehitusettevõtetega seotud elamuühistud, mis ei jõudnudki tegelikku tegevust alustada. Ent sagenenud on ka juba kaua tegutsenud, nn vanade korteriühistute pankrotid – ning just need on elanikele kõige valusamad.
Kolm korduvat põhjust: remont, võlad, laenud
Praktikas viitab korteriühistu pankrot sageli sellele, et midagi on läinud pikema aja jooksul järjest valesti. Tavaliselt püütakse rahalisi raskusi leevendada kulude kärpimise või tasude tõstmisega. Kui see ei toimi, võib pankrotist enne tulla kõne alla kontrollitud tegevuse lõpetamine. Halvimal juhul jõutakse siiski pankrotini.
Probleemi võimendavad Soome nõrk majandusolukord ja tõusnud intressimäärad. Lisaks on Soome-sisene ränne jätnud paljudes piirkondades turule eluasemete ülepakkumise: korterite väärtus ja müügivõimalused langevad, mis muudab nii ühistu kui ka elanike jaoks olukorra veel keerulisemaks.
“Teibiparandused” ja odavad investorid
Varkause piirkonna kinnisvarahaldur Tiitus Hopia kirjeldab juhtumit, kus ühistu otsustas hoonega “kuidagi hakkama saada”: suuri remonte ei tehta, vaid eluiga pikendatakse ajutiste lahendustega – tema sõnul lausa “Jeesuse teibiparandustega”.
Soome eluasemehaldurite liitu tegevjuht Mia Koro-Kanerva peab pankrotti kõige halvemaks stsenaariumiks. Mõnikord leitakse tema sõnul väljapääs kohaliku “nahktagiga investori” abil, kes ostab korteriühistu osalusi madala hinnaga, vahendab Helsingin Sanomat. Selliste investorite eesmärk ei ole sageli ühistu pikaajaline arendamine, vaid hoone võimalikult intensiivne kasutamine ja ostuhinna katmine mõne aasta üürituluga.
Pangad karmistavad, aga ootamine ei pruugi aidata
Pankrotti jõudnud korteriühistul on sageli suur remondivõlg, kuid pank ei anna enam remondiks laenu. Avalikkuses süüdistatakse olukorras tihti panku ning tõsi on, et ühistute rahastamine on karmistunud. Põhjuseks nimetatakse nii regulatsioonide karmistumist kui ka riskihinnangute muutumist piirkondades, kus eluasemehinnad on langenud.
Koro-Kanerva hinnangul ei tee “paremate aegade” ootamine laenu saamist tingimata lihtsamaks – pigem võib olukord edasi halveneda. Tema sõnul koonduvad rahastamisraskused eelkõige Ida-Soomesse, kuid laenu ei pruugi saada ka kasvukeskuste äärealadel. Põhja-Soomes on pilt tema hinnangul võrreldes sellega üllatavalt parem.
Kui ühistu laenu ei saa, pannakse lootus elanike isiklikule rahale
Hopia sõnul otsitakse pankadest keeldumise korral vahel lahendust elanike isiklike laenude kaudu. See tähendab, et korteriomanikud võtavad ise laenu, et katta ühistu vältimatu remont – või laenab mõni elanik ühistule (või naabrile) raha, et kohustuslik töö saaks tehtud. Kõik aga ei suuda seda endale lubada.
“Mõnikord on vaja drastilisi lahendusi ja usaldust, aga minu projektides on seda vahel just nii tulnud lahendada,” on Hopia öelnud.
Tasumata maksud venivad ja lõhuvad ühistu eelarve
Raskustesse sattunud ühistutel esineb sageli ka probleeme tasude kogumisega. Kui üks või mitu elanikku jätab maksed pikalt tegemata – eriti juhul, kui kellelgi on mitu korterit –, võib see kiiresti viia kogu ühistu rahavoo kriisini.
Korteriühistu saab küll algatada korteri valduse ülevõtmise protsessi, kuid see võtab aega mitu kuud ning kaebused võivad menetlust veelgi pikendada. Ka pärast valduse ülevõtmist ei pruugi probleem laheneda: ühistu peab korteri välja üürima, kuid see ei pruugi õnnestuda või ei kata üüritulu tasumata makseid ja jooksvaid kulusid.
Mõnes ühistus on täheldatud ka “pangana kasutamist”: tasusid ei maksta enne, kui ühistu on saatnud hoiatused ja asunud valduse ülevõtmise samme ette valmistama. Seejärel tasutakse võlg, kuid peagi algab uus viivituste ring – ja koormus kandub teistele elanikele.
