NordenBladet — Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad moodustavad Eestis 13% kõigist naistel diagnoositavatest pahaloomulistest kasvajatest. Tartu Ülikoolis tehtud uuringu tulemused näitavad, et üha rohkem on vaja pöörata tähelepanu sõeluuringutele, vaktsineerimisele ja vähiennetusele, sealhulgas tervislikule eluviisile, sest need aitavad vältida naiste enneaegset surma munasarja-, emakakeha-, emakakaela-, häbeme- ja tupevähi tagajärjel.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas valmis Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa doktoritöö „Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“, kus antakse esimest korda terviklik ülevaade günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate pikaajalistest haigestumus-, suremus- ja elumustrendidest Eestis.

Ojamaa kirjeldab oma doktoritöös, et aastatel 1996–2016 diagnoositi Eestis 12 142 günekoloogilise pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu. „Kõige sagedasem günekoloogiline pahaloomuline kasvaja oli sel ajavahemikul emakakehavähk, mis moodustas 35% kõikidest juhtudest. Kõige vähem, 6%, esines häbeme- ja tupevähki. 20% kõikidest juhtudest diagnoositi alla 50-aastastel naistel. Üle 80-aastaste naiste osakaal suurenes uuringuperioodil 8%-lt 14%-le,“ kirjeldas Ojamaa.

Ojamaa sõnul on emakakehavähki haigestumise kasv seotud peamiselt ülekaalulisuse ja rasvumise levikuga. „Emakakaelavähi puhul ei täheldatud ennetustegevuse mõju haigestumusele, mis näitab riikliku sõeluuringu ebaefektiivsust. Paranenud on aga emakakehavähki haigestunute elumus ning see on tõenäoliselt seotud kirurgilise ravi sagenemisega nii vanemas eas kui ka hilisemate staadiumite korral,“ rääkis Ojamaa.

Munasarjavähi suur risk on seotud peamiselt geneetilise eelsoodumusega ja kaitsev tegur on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Viimastel aastakümnetel on maailmas täheldatud haigestumuse kahanemist ning ka suremus on stabiilne või vähenemas. Uuringust selgus, et Eestis on munasarjavähki haigestunute elumus märgatavalt paranenud, mis on tõenäoliselt seotud spetsiaalse ravi parema kättesaadavusega.

Emakakaelavähi riskitegur on seksuaalsel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV). Emakakaelavähki on võimalik ennetada riiklikult korraldatava sõeluuringuga. „Euroopas, välja arvatud Ida-Euroopa riikides, on täheldatud emakakaelavähi haigestumuse pidevat vähenemist. Eestis on selle vähipaikme korral haigestumus aga üks Euroopa suuremaid ja elumus Euroopa keskmisel tasemel,“ kirjeldas Ojamaa.

Häbeme- ja tupevähi peamine riskitegur on samuti HPV. Vanematel naistel võib häbemevähk areneda ka naha krooniliselt põletikulisest seisundist, lichen sclerosus’est. Häbeme- ja tupevähihaigestumus on maailmas, sealhulgas Eestis püsinud stabiilsena ning suremus on üldiselt väike. Häbeme- ja tupevähki haigestunute elumus on Euroopas viimastel kümnenditel paranenud. „Uuringu tulemused näitavad, et Eestis ei ole Lääne-Euroopale iseloomulikku sagedasemat nooremate naiste haigestumuse trendi, mis võib olla seotud HPV vähema levikuga rahvastikus,“ tõstis Ojamaa esile.

Ojamaa ütles, et naiste enneaegsete surmade vältimiseks on tulevikus vaja parandada emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti ja suurendada selles osalemise määra. „Peame saavutama optimaalse hõlmatuse HPV-vastase vaktsineerimisega ning seadma prioriteediks võitluse rasvumisega. Ühtlasi tuleb rõhutada regulaarsete günekoloogiliste läbivaatuste olulisust, esmajoones eakate naiste seas, et aidata kaasa kasvajate ärahoidmisele ja varajasele avastamisele,“ rõhutas ta.

Kristiina Ojamaa kaitseb doktoritööd „Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“ 27. jaanuaril kell 15.00 A. Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8).

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Hele Everaus, Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur Piret Veerus ning TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

Lisateave:

Kristiina Ojamaa

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja
kristiina.ojamaa@itk.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT