NordenBladet — Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni eesmärk sel nädalal Strasbourgis toimuval assamblee IV osaistungil on juhtida liikmesriikide enamuse tähelepanu Venemaa põhjustatud probleemidele.
Delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski peab oluliseks dialoogi jätkamist ja Eesti osalemist assambleel. „Sellises keerulises olukorras on Eestil vaja osaleda dialoogis ja mitte boikoteerida assamblee tööd.“
Jufereva-Skuratovski sõnul ei ole hiljutine Venemaa volituste taastamise küsimus seekord ENPA päevakorras, kuid Eesti delegatsiooni keskne eesmärk Strasbourgis on hoida silm peal ja juhtida teiste liikmesriikide tähelepanu Venemaa poliitilise tegevuse tagajärgedele.
„Venemaa õigused assamblees taastati suvel teatud tingimustel, kuid meie ei ole sellega rahul, sest nad rikuvad rahvusvahelisi leppeid. Soovime teha koostööd kõigi liikmesriikidega, kes mõistavad, et Venemaal tuleb täieliku hääleõiguse taastamiseks täita kõik neile esitatud nõudmised,“ rääkis Jufereva-Skuratovski.
Delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross ütles, et põhitegevuseks sel sessioonil saab olema ENPA kriisi tõsiduse toomine suurte lääneriikide teadvusse. „Samuti arutame kaasamõtlejatega edasisi ühiseid aktsioone, mis pikas plaanis võiksid ENPA autoriteedi taastada.“
„Euroopa Nõukogu jaoks kriitilistel aegadel on Eesti delegatsioonile oluline olla kohal ja aktiivselt küsida ka teravaid küsimusi,“ sõnas delegatsiooni liige Indrek Saar. „Peame koos mõttekaaslastega andma endast parima, et see oluline organisatsioon ei kaotaks oma sihti seista igati demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi eest.“
Täna võtab istungil sõna Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär Amelie de Montchalin. Homme osaleb ENPA istungil Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes annab ülevaate Prantsusmaa eesistumise perioodi tegevusest.
Assamblee arutab reedeni kestval istungil vilepuhujate ehk rikkumistest teatajate ja terrorismohvrite kaitsmist. Samuti on päevakorras aruanded kliimapõgenike ja töörände kohta Ida-Euroopas ning sünnitusabi ja günekoloogilise vägivallaga seotud probleemid maailmas.
Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 1993. aastal. Sellest ajast esindab meie riiki Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees selleks loodud Riigikogu delegatsioon.
Allikas: Eesti Riigikogu