NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil Tööinspektsiooni peadirektorilt Maret Maripuult ülevaate Eesti töökeskkonnast eelmisel aastal.
Tööinspektsiooni järelevalve all on 43 protsenti Eesti tööturust ja 83 protsenti töötajatest. Mullu tegid tööinspektsiooni töötajad kokku 5128 kontrollreidi 3643 ettevõttesse. Kõige enam külastusi (27 protsenti) tehti ehitamisega tegelevatesse ettevõtetesse. Levinuimaks rikkumiseks oli ohutusjuhendite puudulikkus (811 rikkumist) ning töötajate puudulik esma- või täiendjuhendamine ja väljaõpe (761)
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et suureks murekohaks on tööõnnetuste arv, mis ei taha kuidagi väheneda. „Eelmisel aastal oli 5134 tööõnnetust, mis on küll mõnevõrra vähem ülemöödunud aastast, kuid rohkem, kui 2014. või 2015. aastal. Selge, et ettevõtjatel tuleb tööohutusele ja töötajate koolitamisele järjest enam tähelepanu pöörata,“ sõnas ta.
Tööõnnetuste märkamine ja ennetamine ei saa aga ainult ettevõtjate õlule jääda. Seepärast tuleb Mölderi sõnul ka riigil Tööinspektsioonile rohkem tuge pakkuda, et midagi ei jääks inspektorite puudusel või suure koormuse tõttu tegemata.
Ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi esile tööõnnetuste kahetsusväärselt suurt arvu. „Eriti kahetsusväärne on tööõnnetuste arvu kasv sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas. Siinkohal tasubki rõhutada vajadust pädeva riskianalüüsi järgi. Riskianalüüside puudulikkus on ka Tööinspektsiooni andmeil meie ettevõtetes väga suureks töönõuete alaseks rikkumiseks.“
Kergeid tööõnnetusi oli mullu 4020 ja surmaga lõppenud õnnetusi 9. Kõige rohkem tööõnnetusi (514) juhtus metallitööstuses, järgnesid kaubandus (507) ja ehitus (438).
Tööõnnetuste tõttu jäi mullu tegemata üle 1,3 miljoni töötunni, tööõnnetuste tõttu saamata jäänud tulu on ligi 87 miljonit eurot.
Allikas: Eesti Riigikogu