Ajakirja Mäetagused erinumber “Keel on teekond”

NordenBladet — Ilmunud on ajakirja Mäetagused 69. number (http://folklore.ee/tagused/nr69/), mille külalistoimetajad on Pille Eslon ja Piret Voolaid. Erinumber „Keel on teekond“ on pühendatud varalahkunud keeleteadlase Katre Õimu tööle Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tallinna Ülikoolis.

Number sisaldab artikleid, mis on kirjutatud peamiselt 17. veebruaril 2017. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi „Keel on teekond: Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail” ettekannete põhjal, lisaks teemaga seotud kirjutisi teistelt uurijatelt. Kümnes teadusartiklis käsitletakse lingvistika, eesti keele kujunemisloo ja folkloristika valdkondi, mis haakuvad Katre Õimu mitmekülgsete tegevusalade ja uurimissuundadega: kujundkeel ja fraseoloogia, kognitiivne lingvistika, morfosüntaks, sõnaloome, semantika, andmebaasid ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatanalüüsi arendamine.

Ene Vainik esitab kognitiivsel metafooriteoorial põhineva ülevaate tunnete mõistestamiseks kasutatavatest kujunditest. Asta Õimu uurimuse fookuses on sagedamate kujundsõnade eritlemise võimalikud teed ning keelelis-ontoloogiline analüüs fraseologismi tähenduse aluseks olevate metafoorsete ülekannete allikmõistetest.

Pirkko Muikku-Werneri võrdlevkeeleteaduslik kirjutis keskendub eesti ja soome fraseoloogia tõlke problemaatikale. Anneli Baran vaatleb eestikeelse termini kõnekäänd kujunemislugu eesti keele kirjalike allikate (sõnastikud, grammatikad, õpikud, käsiraamatud, monograafiad, aga ka kirjavahetused, käsikirjalised kogud) põhjal. Piret Voolaid analüüsib Eesti ja eestlaste rahvusspordi tõsimeelseid ja iroonilisi väljendusviise huumori- ja identiteediteooriate valguses. Annika Viht teeb lühiülevaate eesti sõnamuutmise uurimisest, 17.–18. sajandi grammatikatest tänapäeva käsitlusteni välja.

Mati Hint küsib, kuivõrd on eesti süntaksiuurimine valmis tunnustama keelemuutust, mis kõigutab eesti ja teiste läänemeresoome keelte traditsioonilist moodust väljendada grammatilist aspekti (perfektiivus/imperfektiivus) objekti kaudu: täisobjekti käändevormid (genitiiv ja nominatiiv) väljendavad perfektiivset aspekti ning osaobjekti käändevorm (partitiiv) väljendab imperfektiivset aspekti.

Jekaterina Trainis võrdleb 1890. ja 1990. aastate ilukirjanduskeele kasutusmustreid. Pille Eslon analüüsib kasutuspõhise keelekäsitluse pedagoogilist perspektiivi. Annekatrin Kaivapalu käsitleb lähtekeele mõju muutemorfoloogia omandamisele ja selgitab soome keelt õppivate eestikeelsete gümnaasiumiõpilaste toel, millistel tingimustel viib keeltevahelise sarnasuse tunnetamine sihtkeelepärase keelekasutuseni või mis seda takistab.

Ajakiri annab ülevaate vahepealsetest konverentsidest, ilmunud erialakirjandusest, folkloristlikest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Erinumbri valmimist toetasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekt IUT 22-5, riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu II” projekt EKKM 14-344, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT