NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega kohalikud omavalitsused saavad õiguse taotleda kohtult lapse suunamist kinnisesse lasteasutusse, kui teda ei ole võimalik ühelgi muul moel aidata ning tema käitumine on ohtlik.
Seadusega tehakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus kättesaadavaks suure ja mitmekülgse abivajadusega lastele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavad lapsele pakkuda psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut ja eripedagoog. Vajadusel saab laps edaspidi abi lastekaitsesüsteemist. Seadusega kaotatakse maavalitsuste juures tegutsevad alaealiste komisjonid ja tunnistatakse kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (360 SE) poolt hääletas 75 saadikut.
Riigikogus läbis esimese lugemise kuus eelnõu:
Valitsuse algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõuga (493 SE) muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Peale selle muudetakse transporditeenuse korraldamise kohustust ja riigieelarvest väikesaarte toetamise põhimõtteid.
Eelnõu järgi kuulub väikesaar püsiasustusega väikesaarte nimistusse siis, kui selle pindala on alla saja ruutkilomeetri ja seal elas eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis isikut (vähemalt kuue kuu jooksul aastas). Eelnõu järgi kehtestab väikesaarte nimistu Vabariigi Valitsus oma määrusega. Praegu on väikesaared nimetatud seaduses.
Eelnõu näeb ette erinevat liiki transpordivahenditega transporditeenuse korraldamise väikesaarele kooskõlas ühistranspordiseadusega. Kui kehtiva seaduse järgi peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega, siis eelnõu järgi tuleb arvestada elanike liikumisvajadusi, samuti põhjendatud liikumisviise. Näiteks kui regulaarse liiniveo korraldamine ei ole otstarbekas, siis on võimalik toetada väikesaarele kuuluva väikelaeva soetamist. Kehtivas seaduses nimetatud teistes teenustes (näiteks ööpäevaringne avariiside, varustamine elektrienergiaga, samuti looduskeskkonnaga ja maapõuega seonduv) muudatusi ei tehta.
Samuti muudetakse püsiasustusega väikesaarte elanikele teenuste tagamiseks täiendavate kulude katmiseks rahastamise korda. Väikesaarte toetuse vahendid nähakse eelnõu järgi ette iga-aastase riigieelarve tasandusfondis senise kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi asemel. Eelnõuga tehakse ka muid väiksemaid muudatusi, väikesaar võib kuuluda ka linna kui haldusüksuse koosseisu, saarvallas ei ole üldkogu kokkukutsumine kohustuslik ning saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksus kavandab väikesaare või saarterühma arengut oma arengukavas või eraldi väikesaare või väikesaarte arengukavas.
Eelnõu rakendussätte kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus esmakordselt väikesaarte nimistu 2018. aastal ja sinna arvatakse peale eelnõus nimetatud tingimustele vastavatele väikesaarte ka seni seaduses nimetatud väikesaared. Püsiasutusega väikesaarte seaduse reguleerimisalas olevate väikesaarte elanike arv rahvastikuregistri andmetel on ligikaudu 1700.
Valitsuse algatatud Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE) kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustub ravikindlustuse tulubaas riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osast, mis moodustab 13 protsenti töötava inimese tasudelt. Samuti on kehtiva regulatsiooni kohaselt käesoleva eelnõuga üle viidavate teenuste rahastamine riigieelarveline kohustus. Teenuseid rahastab kas Sotsiaalministeerium või Terviseamet.
Eelnõuga kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üle viimine Eesti Haigekassasse. Valitsus kinnitas 23. aprillil riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames Eesti Haigekassa tulubaasi laiendamise ja otsustas panustada selle eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötava vanaduspensionäri pensioni kohta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist ja Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (514 SE) näeb ette suurenenud ravivajadusega inimestele nende ravimitele tehtud kulutuste hüvitamist suuremas määras. Nii parandatakse suurte ravimikuludega inimeste jaoks ravimite kättesaadavust.
Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) muudab toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikumaks ja soodustab toimetulekutoetuse saajate tööle asumist.
Muudatustega kaotatakse vajaduspõhine peretoetus. Uuesti tööle asumise soodustamiseks nähakse ette kahekuune üleminekuaeg, mil inimesele makstakse toimetulekutoetust endises ulatuses. Järgmisel neljal kuul arvatakse pool töötasust toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulgast välja. See suurendab tööle asuva inimese kogusissetulekut.
Uue regulatsiooni kohaselt ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel edaspidi leibkonna sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. See loob õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal.
Eelnõu järgi taastatakse matusetoetus, mille maksmiseks suunatakse raha toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele (KOV). Raha eraldamisel lähtutakse põhimõttest, et keskmiselt saaks surmajuhtumi kohta maksta toetust 250 eurot. KOV-id kehtestavad ise tingimused ja korra matuse korraldamisega soetud kulude hüvitamiseks ehk otsustavad, kellele ja mis summas matusetoetust maksta. Riigieelarvest eraldatavat raha võivad KOV-id kasutada ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matustega seotud kulude katmiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Marika Tuus-Laul Keskerakonna fraktsioonist ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Samuti saavad vanemad ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi. Eelnõu järgi kehtestatakse ka kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.
Läbirääkimistel võttis sõna Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.
Valitsuse algatatud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist, Dmitri Dmitrijev Keskerakonna fraktsioonist, Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Avafoto: Maris Lauri (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu