NordenBladet – Euroopa Liidu eesmärk on luua aastaks 2028 ühtne pakendimärgistuse süsteem toidupakenditel. See muudatus peaks tagama tarbijatele selge juhise pakendijäätmete õigeks sorteerimiseks ja aitama edendada ringmajandust. Kuigi muudatus toob tootjatele kaasa kulusid, ei tohiks see Kliimaministeeriumi hinnangul oluliselt tõsta toidu hinda.

Ühise märgistuse vajadus ja sisu

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Dagny Kunguse sõnul ei ole Eesti turu väiksuse tõttu olnud seni otstarbekas kehtestada vaid riigisisest märgistussüsteemi. Ühise EL-i süsteemi rakendusakt, mis määrab kindlaks kõikide pakendite ühtsed kriteeriumid, peaks ilmuma 2026. aasta teises pooles.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil täpsustab, et uus märgistus nõuab oluliselt rohkem infot kui vaid sorteerimisjuhised. See hõlmab:

  • Pakendi koostise märgistust.

  • Pakendi kasutusvõimaluste märgistust.

  • Sorteerimisjuhiseid.

  • Tõenäoliselt ka QR-koodi lisainfo jaoks, mis pakendile enam ära ei mahu.

Kulud ja hinnatundlikkus

Kuigi tootjad peavad arvestama uue süsteemiga kaasnevate kuludega, eriti konteinerite märgistamise osas, ei tohiks see Kunguse sõnul toidu lõpphinda oluliselt mõjutada, kuna pakendite disainiga tegeletakse niigi pidevalt.

Siiski hoiatab Peil, et suuremad kulud kaasnevad uute süsteemide, eriti korduvkasutatavate pakendite jälgimiseks vajalike IT-arendustega. Näiteks pestavate pakendite puhul tekib kohustus kokku lugeda pakendi läbitud kasutus- ja pesukorrad. Keerulisem IT-taristu on see, mis teeb pakendid tõenäoliselt kallimaks, mitte märgiste trükkimine ise.

Konteinerite ühtlustamine ja üleminekuaeg

Oluline osa nõuetest puudutab ka jäätmekonteinereid, mis peavad hakkama kandma pakenditega sarnast märgistust. Nende konteinerite märgistuskulude katmine langeb tootjatele, tihti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu. Eesmärk on tagada, et tarbija saaks pakendit ära visates selgelt aru, millisesse konteinerisse see kuulub.

Uue süsteemi kohustuslik kehtivusaeg algab 2028. aastal. Tootjatele antakse kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul on neil lubatud ära kasutada olemasolevad pakendivarud.

Rahvusvahelised pinged

Mõned riigid on püüdnud kehtestada oma märgistussüsteeme enne EL-i ühtseid nõudeid. Näiteks Prantsusmaa kohustusliku märgistuse osas on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse, et selgitada välja, kas see takistab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. See näitab, kui oluline on ühiste reeglite järgimine kogu liidus.

Avafoto: NordenBladet