NordenBladet – Alates 1. septembrist 2025 võetakse noori töötuna arvele alates 18. eluaastast. Tööturumeetme seaduse muudatuse järgi ei saa enam töötuna arvele võtta alla 18-aastast inimest, kui tal on õppimiskohustus täitmata.

Õppimiskohustus rakendub neile noortele, kes alustavad selle aasta sügisel 9. klassis. Õppimiskohustust ei kohaldata nendele noortele, kes on koolikohustuse täitnud enne 1. septembrit 2025.

Muudatuse peamine eesmärk on suunata noored, kelle esmane kohustus on õppimine, haridussüsteemi toetusmeetmete alla, mitte tööturule mõeldud teenustele. Riigi seisukoht on, et õppimiskohustuslikus eas noore põhitöö on hariduse omandamine, mis on vundament edasiseks edukaks tööeluks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt on otsuse taga mitu kaalutlust:

  • Süsteemide selgem sihitamine: Töötukassa meetmed on loodud tööotsijate toetamiseks ja nende kiireks tööle aitamiseks. Õppimiskohustusega noore peamine fookus peaks aga olema haridustee jätkamine. Seetõttu on loogiline, et teda toetavad esmajoones haridussüsteemi mehhanismid, nagu karjäärinõustamine koolis, tugispetsialistid ja noorsootöö. Soovitakse vältida olukorda, kus noor satub kahe süsteemi vahele, mis võib tekitada segadust ja ei tegele tema tegeliku põhiprobleemiga – haridustee katkemisega.
  • Hariduse väärtustamine ja väljalangemise ennetamine: Seadusemuudatusega soovitakse saata selge signaal, et põhiharidusest tänapäeva tööturul enam ei piisa. Takistades õpingud pooleli jätnud noorel end kohe töötuna arvele võtta, motiveeritakse teda naasma haridusteele. Eesmärk on tagada, et iga noor omandaks vähemalt kutse- või keskhariduse, mis parandab oluliselt tema tulevikuväljavaateid ja konkurentsivõimet tööturul.
  • Noore tegelike vajaduste prioritiseerimine: Kui õppimiskohustusega noor pöördub Töötukassasse, ei ole tema esmane mure tõenäoliselt sobiva täiskohaga töö leidmine, vaid pigem takistused haridusteel. Haridussüsteemil on paremad vahendid, et tegeleda nende algpõhjustega, olgu need siis õpiraskused, motivatsioonipuudus või sotsiaalsed probleemid. Uue korra kohaselt on kohalikel omavalitsustel ja haridusasutustel suurem vastutus märgata ja toetada õpingutest kõrvale jäänud noori.
  • Ressursside tõhusam kasutamine: Töötukassa ressursside suunamine neile, kes on aktiivselt valmis ja võimelised täiskohaga tööle asuma, muudab teenuste pakkumise efektiivsemaks. Samal ajal tugevdatakse haridus- ja noortevaldkonna tugiteenuseid, et pakkuda õppimiskohustuse täitmisega hätta jäänud noortele just neile vajalikku abi.

Oluline on märkida, et see muudatus ei jäta noori abita. Kuigi nad ei saa end töötuna arvele võtta ega taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, on neil endiselt õigus Töötukassa karjääriteenustele, sealhulgas karjäärinõustamisele, mis aitab neil planeerida oma haridus- ja tööalast tulevikku. Peamine vastutus noore haridusteele tagasi aitamisel lasub aga haridussüsteemil ja kohalikul omavalitsusel.

Kokkuvõttes on otsuse taga põhimõtteline muutus lähenemises: alla 18-aastast õppimiskohustusega noort nähakse eelkõige õppijana, mitte tööotsijana. Seadusandja eesmärk on kindlustada, et iga noor saaks parima võimaliku stardi iseseisvasse ellu läbi kvaliteetse hariduse, mis on tänapäeva muutuval tööturul hädavajalik.

Töötuna saab end arvele võtta noor (tingimusel, et täidetud on ka muud arvelevõtmise tingimused), kes:

  • on vähemalt 17-aastane
  • või on omandanud põhihariduse enne 1. septembrit 2025.

Rohkem infot õppimiskohustuse reformi kohta leiad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: hm.ee – Õppimiskohustus

Avafoto: NordenBladet