NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 11 eelnõu.
Valitsuse 15. juulil algatatud jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE).
Eelnõu peamine eesmärk on vähendada kadunud sõidukite hulka ja suunata kõik kasutuselt kõrvaldatud sõidukid nõuetekohasesse lammutusse.
Eelnõu on sisuliselt seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada. Näiteks juhtudel, kui sõidukit enam ei eksisteeri või on see kadunud. Eelnõuga luuakse võimalus sellised sõidukid lihtsalt registrist kustutada, üleminekuperioodil on selliste sõidukite kustutamine registrist riigilõivuvaba. 2026. aastast tuleb selle eest tasuda 15 eurot riigilõivu ja alates 2027. aastast saab sellise sõiduki registrist kustutada analoogselt peatatud registrikandega sõidukitega, kuid sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 800 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis ära jätta registrikande peatamise regulatsioon ehk automaatselt enam sõiduk registri mitteaktiivsesse ossa ei satu. See peab tekitama sõiduki omanikul motivatsiooni sõidukiga tegeleda ka selle mittekasutamisel. Omanikul tuleb otsustada, kas sõiduk võõrandada, viia lammutuskotta või kui on soov sõiduk millalgi uuesti kasutusele võtta, siis see ajutiselt registrist kustutada. Et ajutist kustutamist ei hakataks ära kasutama, kehtestatakse teatud juhtudel ajutise kustutamise pikendamisel kohustus tõendada sõiduki olemasolu.
Alates 1.11.2026 kustutakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on 1.7.2026 seisuga peatatud olnud kauem kui 7 aastat. Kui sõiduk on olemas, peab omanik selle kustutamise vältimiseks tegutsema. Lisaks luuakse transpordiametile registri korrastamiseks õigus registrist ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast või juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt aasta.
Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki reaalseid kasutajaid/valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama. Üle 35. aastastele vanasõidukitele luuakse võimalus olla ajutiselt kustutatud kogu vanasõidukiks tunnistamise perioodi vältel. Vanasõiduki staatust tuleb iga 12. aasta tagant uuendada.
Eelnõu kohaselt sanktsioneeritakse andmete varjamist, kui sõiduk on lastud registrist automaatselt kustutada, olles teadlik, et sõiduk tegelikult eksisteerib. Kui sõiduk on alles ja omaniku valduses, peab omanik tegema valiku, mida sõidukiga edaspidi teha soovib, kas siis sõiduki kasutusele võtma, ajutiselt registrist kustutama või andma sõiduki üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Toimingu tegemata jätmise eest võidakse karistada füüsilist isikut kuni 100 trahviühikuga ning juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.
Jäätmeseaduse eelnõus tuuakse sisse romusõiduki mõiste ja täpsustatakse selle kogumise ja vastuvõtmise nõudeid. Tuuakse selgelt välja, et romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE).
Alates uuest aastast kehtestatakse väikeettevõtjate erikord, mis lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot aastas.
Lisaks muudetakse uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet. Praegu on täiesti uue ehk veel kasutusele võtmata ehitise müük maksustatav ja hilisem müük maksuvaba. Seetõttu esineb juhtumeid, kus ehitis võetakse kasutusele näiliselt ja seejärel müüakse maksuvabalt. Selliste olukordade vältimiseks on edaspidi maksustatav ehitis, kui see müüakse esmakordselt esimese kasutusaasta jooksul.
Muutub ka põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestus. Kui põhivara kasutamine erineb prognoosist, tuleb teha sisendkäibemaksu ümberarvestus lähtuvalt sellest, milleks põhivara tegelikult kasutama hakatakse.
Alates 2026. a 1. jaanuarist asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega. Sellega luuakse maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhaldurile masin-masin liidesega oma raamatupidamisest algandmeid, mille alusel arvutatakse välja isiku maksukohustus. Eesmärk on maksukohustuste täitmise lihtsustamine ja kaasajastamine, et muuta käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruande rakendusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE).
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusega kehtestatud maksustamise erikorra kasutajate arv ja ettevõtluskonto kaudu deklareeritud tulude summad on aastatega jõudsalt kasvanud. Samas on esile kerkinud mitu kitsaskohta, mille tõttu ettevõtluskonto ei pruugi enam kanda algset eesmärki ega olla mingist ajahetkest enam maksumaksja jaoks atraktiivne maksude maksmise viis.
Eelnõukohase seadusega tehakse neli olulisemat muudatust ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustamisel. Muudatused puudutavad nii ettevõtluskonto kasutajaid kui ka ettevõtluskonto kasutajalt teenust ostvaid juriidilisi isikuid.
Ettevõtluskonto kasutusvaldkonna laiendamiseks muudetakse juriidilisele isikule teenuse osutamisel tekkivat maksukohustust. Senine täiendav tulumaksukohustus asendatakse kohustusega tasuda 50%-lt ettevõtluskontole kantud teenustasu summalt sotsiaalmaksu. Muudatusega väheneb nii äriühingu maksukoormus kui suurenevad ka ettevõtluskonto kasutaja sotsiaalsed tagatised.
Lisaks muudetakse ettevõtlustulu maksu määra ja maksu jagamise reegleid. Muuhulgas kaotatakse kõrgem maksumäär (40%) ja muutub kohustusliku kogumispensioniga (II sambaga) liitunud ettevõtluskonto kasutaja ettevõtlustulu maksu määr. Kõrgema maksumäära rakendamise piirmäära ülevaatamist tingib viimaste aastate väga kõrge inflatsioon ja sissetulekute oluline kasv.
Pensioni II sambaga liitunud ettevõtluskonto kasutaja maksumäär tõuseb 22%-ni. Neil ettevõtluskonto kasutajatel, kes on otsustanud teha tuleval aastal pensioni II sambasse sissemakseid kõrgendatud määraga (4% või 6%), suureneb ettevõtlustulu maksu määr vastavalt 24% või 26%-ni. Seega edaspidi lisanduvad kõik vabatahtlikult tasutavad sotsiaalkindlustusmaksed ettevõtlustulu nn standardmäärale (20%). Maksumäära muudatuste tõttu muudetakse ka maksu jagamise skeemi – suureneb pensioni II sambasse kantav osa.
Eelnõuga muutub avalikuks (MTA veebilehel avaliku päringuga kontrollitavaks) ka ettevõtluskonto number (IBAN), mis vähendab kuritarvituste võimalusi ja tasu maksjal tekkida võivat täiendava maksukohustuse riski. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (464 SE).
Eelnõuga lihtsustub päritud II samba vara pärija II sambasse viimine, võimaldades pärijal teha edaspidi mitu erinevat tehingut ühe avaldusega. Paindlikumaks muutuvad ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused ning eelnõu sisaldab ka mõningaid muudatusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE).
Eelnõu eesmärgiks on sätestada alused mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks ja teha muudatusi täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks. Eelnõu järgi kehtestatakse regulatsioon mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse. Eelnõuga nähakse ette nõuded täiskasvanute koolitajale.
Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse ESF vahenditest, riigilõivudest ja riigieelarvest. Riigieelarvele prognoositakse kulu summas 100 000 eurot, mis kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. märtsil. Mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõudeid rakendatakse 2025. aasta 1. Septembrist. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 15. juulil algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE).
Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses.
Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on positiivne mõju tarbijatele ja majandusele.
Grupierandeid töötab välja ja kehtestab ELi tasemel Euroopa Komisjon ning nad kohalduvad Eesti ettevõtjate suhtes siis, kui nende kokkulepped omavad mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
Pakutava lahenduse puhul on tegemist nö hübriidlahendusega, kus ühest küljest muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ja anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja vajalikud. Samuti on jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid grupierandeid. Viimast on võimalik teha valitsuse määrusega.
Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see suurendada ettevõtjate õiguskindlust ja hoida kokku õigusnõustamisega seotud kulusid. Täiendatud regulatsioon ei mõjuta praegust konkurentsiolukorda.
Eestis kehtib praegu üks valitsuse määrusega kehtestatud vertikaalseid kokkuleppeid puudutav grupierand. Muudatuse tulemusena hakkab Eestis kehtima kokku kuus grupierandit, millest kaks: raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi ning tehnosiirde kokkuleppeid puudutavad grupierandid, ei olnud seni Eesti õigusesse üle võetud. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE).
Eelnõuga piiratakse kinnistusraamatus päringute tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida, eesmärgiga suurendada eraelu kaitset, samas säilitades kinnistusraamatu avalikkus. Kinnistusraamatus on võimalik endiselt päringuid muudel kriteeriumitel, nt aadressi, katastritunnuse või registriosa numbri järgi. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 15. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (468 SE).
Eelnõu eesmärk on tugevdada Eesti kaitsetööstust ning tagada Eestis konkurentsivõimeline keskkond kaitsetööstusele, eeskätt relva ja laskemoona tootmise valdkonnas. Võrreldes hetkel kehtiva olukorraga on eesmärk luua võimalus Eestiga sõbralikes suhetes ja kaitsekoostööd tegevate riikide ettevõtjatel panustada Eesti kaitsetööstusesse.
Muudatuse jõustumise tulemusel on võimalik sõjarelva ja moona käitlemiseks tegevusluba anda lisaks NATO või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka OECD riikide kodanikele, samuti nende riikide kodanikele, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu.
Teiseks võivad edaspidi Eestis sõjarelvade ja laskemoona veoteenust osutada ka ettevõtted, kellel on mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud sõjarelvade ja laskemoona vedamise luba.
Kolmandaks luuakse sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud mõistete selgus. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse uue kriminaalmenetlust välistava alusega. Muudatuse eesmärk on täita õiguslünk ning vähendada käibes ja ebaseaduslikus valduses olevate sõjarelvade hulka.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust täiendatakse uue salastamisalusega tulenevalt kaitsetööstuse arengust ning sellega seonduvalt tundliku teabe töötlemisest. Muudatused on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 15. juuli algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (469 SE).
Eelnõuga ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon, mille eesmärk on vähendada töömaailmas esinevat vägivalda ja ahistamist. See on esimene rahvusvaheline dokument, millega kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud ahistamise ja vägivalla tõkestamiseks ning meetmed, mille vastuvõtmist riikidelt ja muudelt asjaomastelt osalejatelt oodatakse.
Konventsioon jõustus 2021. aasta juunis ning selle aasta juuni seisuga on konventsiooni ratifitseerinud 43 riiki ja see on jõustunud 31 riigi suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juulil esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele heisata Eesti lipud suurpõgenemise 80. aastapäeval” eelnõu (470 OE)
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta vastu otsus, et heisata Eesti lipud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele suurpõgenemise 80. aastapäeval, 19. septembril 2024. aastal. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. juulil algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (471 OE).
Eelnõu eesmärk on majanduskriisi ajal riigieelarve tulusid vähendavate ja seetõttu puudujääki suurendavate muudatuste (nn väljamõeldud maksuküüru kaotamise) edasilükkamine aastasse 2028. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.