OHMYGOSSIP — Tudengitel tuli lennumasinate võistlusel maanduda Emajõe viiekraadises vees. Emajõe vesi ei hellitanud pühapäeval lennumasinatega mõõtu võtnud tudengeid ja niisama asjaarmastajaid soojusega. “Vette hüpates võttis sügavalt hinge kinni ja mõtlesin, et äkki ei tulegi pinnale. Kui tulin, oli hing kinni. Õnneks jõudsin kuidagi kaldale välja,” meenutas vee kohal ühe pikima õhulennu teinud Tankiroomikute meeskonna liige Risto.
“Oleks ikka väga raske olnud kaldale ujuda, kui oleks masinaga veel kaugemale jõudnud,” kinnitas Risto, et külma vette kargamine polnud tõepoolest meelakkumine. Hoolimata napilt viiekraadisest veetemperatuurist heitsid aga tervelt kaheksa meeskonna soojendusdressid maha ja hüppasid omameisterdatud lennumasinatega Emajõe vette.
OHMYGOSSIP — Postitöötajate streigi tõttu pole kõik inimesel veel kätte saanud maksuameti saadetud maksuteadet (veroilmoitus). Praegu peaks maksuteated juba inimestel olema käes ja need vajadusel tagasi saadetud, aga osa inimesi pole veel oma teadetki kätte saanud, vahendab Helsingin Sanomat. Nii on see maksuameti info kohaselt näiteks Kesk-Soomes, kuhu maksuteated jõuavad alles käesoleval nädalal.
Maksuameti info kohaselt on teadete hilinemise põhjuseks 1. maile eelnenud postitöötajate streik. Maksuamet on kõik teated õigeaegselt välja saatnud. Maksuteadetes muudatuste ja paranduste tegemise ning nende maksuametile tagasisaatmise tähtajad on 9. ja 16. mai. Maksuamet tuletab meelde, et maksuteates võib teha parandusi ja täiendusi ning selle edastada ka interneti teel isegi siis, kui paberil teade pole veel saabunud. Teine võimalus on see, kui helistada maksuametisse ja paluda saata uus teade. Number on 029 497 002.
NordenBladet — Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks, mille lennuvälju ja sadamaid on võimalik sõja korral kasutada, selgub Vene sõjaväe peastaabi ülema kindral Valeri Gerasimovi ettekandest nädala aega tagasi toimunud Moskva rahvusvahelisel julgeolkukonverentsil MCIS-2017.
Youtube’i keskkonda üles pandud videos räägib Gerasimov, et muidu väga rahulik ja stabiilne Euroopa muutub iga päevaga sõjaliselt üha ebastabiilsemaks piirkonnaks, kus suureneb sõjaliste kokkupõrgete oht. Sihikule on võetud Venemaa.
NATO tuumarelvade paigutus Venemaa ründamiseks. Kujutis: Youtube
Gerasomovi sõnul on Venemaa ja NATO suhted praegu kõige madalamal tasemel alates Külma sõja lõpust. NATO peab Venemaad kõige suuremaks sõjaliseks ohuks. NATO on suurendanud sõjalist kohalolekut Baltimaades, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kohale on toodud ründeotstarbelised relvad. Samuti on NATO teinud ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks. Tuumapommid on valmis pandud Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Suurenenud on sõjaliste intsidentide tõenäosus.
Gerasimov tõi välja ka kübersõja ohu, mille puhul NATO-s rakendatakse samuti Washingtoni leppe 5. artikli põhimõtteid, kus küberrünnak ühe liikmesmaa vastu võib esile kutsuda laiaulatusliku sõjategevuse. Samas on küberründe puhul enamasti väga raske kindlaks teha selle ründe algset päritolu, mis tähendab, et sõjategevuse võib valla päästa mõni praktiliselt tõendamatu asjaolu.
Gerasimov ütles, et Läänes suureneb Vene-vastane infosõda, mille järgi praktiliselt kõik negatiivsed sündmused maailmas on Vene eriteenistuste või häkkerite kätetöö.
Gerasimov märkis, et suhteid annaks parandada läbi Vene-NATO nõukogu, aga seal puudub dialoog sõjaväelaste vahel. Sellise infosõja eesmärk on Gerasimovi väitel Venemaa mustamine ja Vene rolli vähendamine võitluses rahvusvahelise terrorismiga. See, et Euroopas võetakse maha Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausambaid on sellise infosõja otsene tagajärg.
Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemine on muutunud vastastikuse usaldamatuse õhkkonnas Gerasimovi sõnul väga keeruliseks. Näiteks toetasid kõik Euroopa riigid Süüria valitsusvägede ründamist pärast väidetavat keemiarelva kasutamist, kuigi puudusid tõendid, et seda relva kasutas Süüria valitsus.
OHMYGOSSIP — Soomes kavandatakse Euroopas unikaalset eraisiku pankrotti, millega saab korraga kõigist võlgadest vabaks. Asi käiks nii nagu firmade pankrotiprotsessis, kus müüakse maha kogu vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Pärast seda saab inimene alustada puhtalt lehelt, vahendab Yle.
Eraisiku pankrot on Soome valitsuse idee, mis aitaks suurtesse võlgadesse mattunud maksevõimetuid inimesi, ütles Soome pankrotiombudsman Helena Kontkanen Yle hommiku-tv saates. Inimese varad müüakse ja saadud raha jagatakse võlausaldajate vahel.
Kontkanen ütles, et konkreetset kava veel välja töötatud ei ole. Praegu saab võlgades inimene taotleda kohtus eraisiku võlamenetlust. Võlamenetluse käigus müüakse samuti maha vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Ent võlgnikul jääb üles järelmaksu kohustus, mille pikkus on enamasti kolm aastat. Selle kolme aasta jooksul teenitud tulu läheb võlgade tasumiseks, pärast seda on inimene võlgadest prii.
Kontkanen ütles, et planeeritav eraisiku pankroti võimalus oleks radikaalne uuendus. Sellist asja praegu kusagil mujal Euroopas ei ole, et pärast pankrotti saaks kohe võlgadest priiks. Üks takistus selle uuenduse puhul võib olla võrdsuspõhimõte, kus seaduse järgi tuleb kõiki kohelda võrdselt ja kellelegi ei tohi teha eelistusi.
NordenBladet — Soome pere broneeris Booking.comi kaudu Londonis toa apartment-hotellis, aga kohale jõudes selgus, et sellist hotelli polegi olemas.
Tegemist oli Londoni apartment-hotelliga Suite Barons Court, kuhu pereisa Ari Schauman broneeris Booking.com-i kaudu viieliikmelisele perele toa. Booking-comis oli seda kiidetud hea asukoha poolest ja see sobis ka hinna poolest. Veebruaris võeti hotellist ühendust ja paluti broneering kinnitada, mida Schauman kohe ka tegi. Päev enne reisi võttis Schauman hotelliga ühendust, et täpsustada maksmise asjaolusid, aga siis ei saanud ta enam hotelliga ühendust. Schauman võttis ühendust Booking.com-iga ja seal proovis soome keelt rääkinud teenindaja samuti helistada, aga tulutult. Klienditeenindaja aga kinnitas Schaumanile, et reisile võib igal juhul minna, kuna broneering on jõus ja hotell oli varem saanud häid hinnanguid.
Pere sõitis Londonisse kohale, aga seal selgus, et sellise aadressiga hotelli polegi olemas. Tänav oli, aga maja ei olnud. Kui pereisa läks samal tänaval asuvasse lihapoodi asja uurima, öeldi sealt, et nad on pole esimesed, kes hotelli otsivad. Lihakaupmees rääkis, et seal oli käinud mitu seltskonda hotelli otsimas.
Edasi läks Schauman perega kõrvalasuvasse pubisse ja helistas sealt uuesti Booking.com-i, seletas asja ära ja teenindaja lubas organiseerida samal tasemel majutuse. Asja uurides aga selgus, et keegi oli Booking.comis selle broneeringu tühistanud ja seda oli tehtud Itaaliast. Kuigi Schauman kinnitas, et ta ei saanud samal ajal kuidagi Itaalias olla, teatati Booking.com-ist, et ollakse nõus maksma vaid pettusehotelli ja uue ööbimispaiga hinnavahe, ehk kokku 60 eurot.
Ari Schauman räägib nüüd, et Booking.com jättis lastega pere täiesti ilma abita Londoni linnas. Mitte üheski hotellis polnud piisavalt ruumi viieliikmelise pere jaoks. Üks majutuskoht oli pere jaoks liiga väike, ainult 12 ruutmeetrit ja kesklinnast kaugel, teine aga oleks maksunud üle 350 euro ühe öö eest.
Lõpuks leidsid Schaumanid ise uue majutuskoha. Uus hotelli maksis küll algselt välja valitust ligi 400 eurot rohkem. See oli päris suur kulutus, kui arvestada varem välja valitud soodsat lennureisi ja hea hinnaga pakutud majutust. Booking.com-i teenuseid varemgi kasutanud Schauman ei saanud aru selle firma teenindusest olukorras, kus tegemist oli sulaselge pettusega.
Olematut hotelli pakutakse jätkuvalt majutusteenust pakkuvates firmades. Booking.com-ist on see hotell küll maha võetud, seda ei saa enam broneerida, aga näiteks Agoda.com teenuses on see jätkuvalt olemas. Valida saab kahe eri korteri vahel ja hinnangutes peetakse töötajaid väga külalislahkeks.
Ari Schauman proovib veel ühendust võtta Booking.com-iga ja välja selgitada, milline on sellises olukorras üldse ettevõtte vastutus. Ta loodab, et kui järgmine kord mõne hotelli tellib, siis on see olemas.
