Esmaspäev, september 15, 2025

8 TAVA, mida õnnelikud paarid hommikuti järgivad

OHMYGOSSIP — Hommikud mööduvad paljudele kiiruse tähe all, eriti, kui lisaks enda eest hoolitsemisele tuleb viia ka lapsed kooli või päevahoidu. Leia paar minutit aega ka enda ja kallima jaoks – varahommikused hellitused teevad paarisuhte jaoks imesid, vahendab The Huffington Post. Kui võtad varajastel hommikutundidel need kaheksa nippi kasutusele, võid üsna kiiresti oma suhtes näha positiivseid muutuseid!

1. Kõik saab alguse pilkudest
Igaüks teab, kui põnev oli suhte alguses armumise perioodil kallima silmadesse vaadata. Teisele inimesele keskendumine ja otse silmadesse vaatamine ei peaks jääma ainult suhte algusaega. Lisaks ühtekuuluvustundele loob see ka mõnusat särinat teie vahel. Lihtne viis hommikuseks ühiseks ajaks on kahekesi hammaste pesemine peegli ees. Vaadake sel ajal peeglist üksteisele silma.

2. Kallistage hommikuti
Kui üks teist tõuseb hommikuti tunduvalt varem, on mõnus tava voodis teineteist kallistustega hellitada.

3. Ärgake samal ajal
Kui tööle mineku aeg vähegi klapib, tõuske samal ajal voodist üles. Hommikud on paarisuhte kannalt olulised, just nagu õhtudki – vestelda, kuidas läheb, rääkida eesseisva päeva tegemistest/plaanidest.

4. Armastuse jagamise rutiinid hommikuti
Paljudel paaridel on kombeks töölt tulles õhtul kahekesti diivanile vajuda ja telerist midagi põnevat vaadata. Võta analoogsed rutiinid kasutusele juba hommikul, mille läbi loote teineteisega tugeva sideme juba enne tööpäeva. Kuidas tunduks süüa hommikusööki kõrvuti laua ääres, selle asemel, et üks lürbib oma kohvi tööle sõites autorooli taga või teine samal ajal, kui otsib lastele riideid valmis? Ühiseks söömiseks ei kulu tegelikult üldse palju aega – 15 minutist täiesti piisab.

5. Suudlus enne tööleminekut
Suudlus enne tööleminekut on lihtsaim viis näitamaks, et ta on sulle kallis. Pole oluline, kas tegemist on õrna või kirgliku suudlusega – ära lihtsalt unusta seda!

6. Mobiiltelefoni ja iPad´i keeld
Kuna enamik meist on hommikuti rohkem või vähem hõivatud, ära kasuta seda väärtuslikku aega nutiseadmele, vaid veeda see koos kallimaga. Küsi kallimalt, kuidas ta end tänasel hommikul tunneb, milline päev ees ootab jne.

7. Tiimitöö
Laste äratamine, hommikusöögi valmistamine, riietumine ja lasteaeda või kooli viimine on paljude lastega perede rutiin, mis kordub päevast päeva ja aastast aastasse. Ära jäta neid kohustusi ainult ühe õlule. Ka kodutööde jagamine muudab paarisuhte märksa õnnelikumaks.

8. Naeratamine
Närvilised hommikud võivad panna aluse kogu päevale. Need paarid, kes hoiavad meeles hommikuti üksteisele naeratada, on psühholoogide sõnul märgatavalt õnnelikumad, kui need, kellel ei jagu kiirel hommikul aega teineteisele naeratada. Isegi, kui hakkad tööle hilinema, naerata korraks oma partnerile!

Avafoto: Pilt on illustreeriv (OHMYGOSSIP)

 

Soome naine võitles isa päranduse pärast, tulemuseks 42 322 eurone õigusabikulu

OHMYGOSSIP — Vaasas elanud mehe ainus laps kaotas kohtus vaidluse isa päranduse pärast, mis läks ühele isa tuttavale abielupaarile. Isa suri 77-aastaselt ja põdes dementsust. Ta oli pere ja tütre juurest lahkunud juba 1960ndatel aastatel, vahendab Iltalehti. Mehe maja ja 75 000 eurot pangaarvetel läksid testamendi kohaselt abielupaarile. Kaotanud osapool maksab kohtukulud, mida oli kokku 42 322 eurot.

Vaasa mehel oli lisaks kaks venda, kellega ta eriti läbi ei käinud. Esialgu tegi ta testamendi ühe venna laste kasuks, aga pärast seda suhted halvenesid päranduse tõttu. Lõpuks tegi mees 70-aastaselt testamendi ühe tuttava abielupaari kasuks ning testamendi kinnitas üks audiitorfirma.

Testamendi järgi läks mehe Vaasa linna kinnistu koos hoonetega abielupaarile, majas olevad asjad aga jagamisele sugulaste vahel. Mehe ainust last polnud testamendis isegi mainitud. Mõni kuu pärast testamendi tegemist sai mees insuldi, paranes sellest, aga jäi dementseks. Juba varem oli ta põdenud diabeeti.

Mees suri 2012. aastal 77-aastaselt. Abielupaar oli mehele olnud toeks, nad tutvusid ühise sporditegemise käigus 1980ndatel aastatel. Oma tütrega mees ei suhelnud, nende teed läksid lahku pärast abielulahutust 1960ndatel aastatel.

Isa ja tütar kohtusid mõned korrad siis, kui mees oli juba dementne. Tütar tuli isa vaatama, kui kuulis tema sattumisest haiglasse.

Testamendi olemasolust sai keskealine tütar teada alles pärast isa surma, kui testament ette loeti. Seal sai teatavaks, et mehel oli kinnistu ja 75 000 eurot raha. Tütar andis mehe vara pärinud paari kohtusse ja palus tunnistada testament kehtetuks. Vaidlustamise põhjuseks oli toodud isa vaimne seisund ja et ta polnud testamenti tehes täie mõistuse juures.

Kohtus kuulati üle 12 tunnistajat, nende hulgas arst. Vennad rääkisid kohtus, et mees oli saamatu, kergesti mõjutatav ja teda ei saanud usaldada. Ühe venna väitel elas mees juba nö omas maailmas 2000ndatel aastatel ja kujutas ette, et oli hävituslendur.

Mehe tuttavad aga maalisid temast hoopis teistsuguse pildi: ta oli olnud omanäoline, loominguline, kapriisne ja tal oli tugev oma tahe. Mees oli vaid nädal enne surma olnud ühe tunnistaja suvilas külas ja ta ei paistnud üldse haige.

Tunnistusi andnud arst ütles, et tema arvates polnud mees nii haige, et ta poleks suutnud testamenti teha. Arsti arvates sai tema patsient väga hästi testamendist aru.

Esimese astme kohus ei andnud tütrele õigust. Ta pidi tasuma nii enda kui vastaspoole kulud, kokku 22 322 eurot. Tütar otsusega nõusse ei jäänud ja kaebas edasi. Ringkonnakohtus korrati laias laastus üle sama jutt. Ringkonnakohus täpsustas mõningaid nüansse, aga tegi põhimõtteliselt sama otsuse. Tütar pidi tasuma veel 20 000 eurot.

Päris ilma päranduseta tütar ei jää. Tal on õigus poolele surnud isa asjadest. Ka kohtutoimikust tuli välja, et päris ilma päranduseta isa tütart ei jätnud.

 

Soome töötuid ootab ees suur muutus: toetuse saamiseks on vaja kandideerida vähemalt 12 kohale

OHMYGOSSIP — Soome töötuid ootab ees suur muutus, mille kohaselt peab töötu kandideerima vähemalt 12 ametikohale, muidu jäetakse ta 60 päevaks toetusest ilma. Töötuid sunnitakse rohkem pingutama töökoha leidmise nimel. Tööotsimiskavade tegemine on kavas lõpetada. Vastava seaduseelnõu avalikustab valitsus reedel, vahendab Helsingin Sanomat.

Töötu peab kolme kuu jooksul kandideerima vähemalt 12 töökohale, et säilitada töötutoetus järgnevaks 60 päevaks. Algul oli plaanis tõsta kandideerimise nõue lausa 15 töökoha peale, aga seda arvu vähendati nõnda, et iga nädala peale jääks üks kandideerimine. Töötutele ei koostata enam tööotsimiskavasid ega viida läbi vestlusi, selle asemel peab töötu ise aktiivne olema. Vestlusi viiakse läbi siis, kui töötus venib pikaks. Töötu peab oma tegevuse kohta internetiteenuse kaudu aru andma vähemalt korra nädalas.

Alates 2019. aastast hakkavad töötutega tegelema maavalitsused. Maakondadele jääb kohustus pakkuda töötusega seotud teenuseid ja aktiviseerida pikaajalisi töötuid.

Praegu koostavad töötukassad ehk TE-esindused töötutele isikliku tööotsimiskava. Kui töötu keeldub talle pakutud töökohast või või käitub muul moel halvasti, siis on võimalik temalt võtta töötutoetus 15-90 päevaks.

Tööturuasutused peavad kavandatavat muudatust probleemseks ja rumalaks. Näiteks 12 töökoha nõue paneb töötud tegema fiktiivseid kandideerimisi, aga samal ei saa nad ametnikelt tugiteenuseid ja peavad omal käel toime tulema.

Töötute ja tööpakkujate kokkuviimiseks on kavas luua virtuaalne tööturuplats, kuhu töötud saaksid luua enda kohta profiili. Tööturuasutuste arvates võib selline muutus viia pakkumiste mõttetu kuhjumiseni ning tööandjad hakkavad töötajaid otsima tööturuasutuste asemel hoopis mujalt. Nõnda koguneb sellele virtuaalsele tööturuplatsile väga vähe pakkumisi.

Seaduseelnõu läbib kooskõlastusringi ja peaks jõustuma 2019. aasta algul.

Raadioekspert: TJA on sama sõltumatu nagu Mongoolia

OHMYGOSSIP —Eestis raadiolubade väljaandmisega tegelev Tehnilise Järelvalve Amet on sama sõltumatu nagu Mongoolia – kellest ei sõltu mitte midagi, märgib raadioekspert Urmas Loit Facebookis avaldatud arvamuses.

Loit märgib raadiolubade konkursi läbiviimist kommenteerides, et kirjutas oma seisukoha raadiolubade väljaandmise protsessi kohta kirja nii Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) kui ka Kultuuriministeeriumi (KM) tippjuhile. Põhjusel, et protsess peab olema läbipaistev ja selgelt peab aru saama, kuidas tegevus kahe ametkonna vahel jaguneb.

TJA kirjutas Loidile vastuseks, et nendest ei sõltu midagi – nemad peavad lähtuma lubade kõrvaltingimustest, millised kehtestab kultuuriminister. Samas ütles KM esindaja Õhtulehele (11. apr), et nemad vaid osalevad tingimuste koostamises. Sellisest lahknevusest saab Loit aru, et regulatsioonimudel kahe asutuse vahel ei tööta ning nende vahel on tükk eikellegimaad. Euroopa Liidu nõudel kujundati TJAst meediateenuste „sõltumatu regulaator” – aga nad on sama sõltumatud kui Mongoolia, kellest tõesti ei sõltu mitte midagi.

Kummagi asutuse vastusest sai Loit teada, et levipiirkonna kohalik saatesisu võib sisalduda ka muusikapalas (võitnud taotluses oli lubatud 40% sõnasaateid ja 80% levipiirkonna elu kajastavaid saateid – TJA) ning et olemuslikult kohaliku raadioprogrammi võib vabalt teostada distantsilt (KM). Kuigi Eesti riik on korduvalt väljendanud seisukohta, et meediapoliitikat dokumendina pole vaja ja TJA eraldi joonib (oma vastuskirjas) alla, et nemad meediapoliitikat ei kujunda.

Loit järeldab, et mõlema väite puhul on tegemist selgelt meediapoliitiliste positsioonidega. Teoreetiliselt on igasugused poliitikapõhimõtted võimalikud. „Paraku ei ole selge, missugusele ekspertsusele need tuginevad ning mis on avalik huvi nende juures – nii ei saa kellegagi väitlusse astuda,” märgib Loit. Ta kirjutab, et kultuuriministeerium teatas talle nüüd ka kirjalikult, et nad ei saa avaldada, kes on ekspertidena neid nõustanud loatingimuste formuleerimisel, sest see pidavat „oluliselt kahjustama andmesubjekti eraelu puutumatust”. Loit näeb siin korruptsiooniohtu, sest võib-olla osalesid nõustajad hiljem loataotluse esitajana? Kultuuriministeeriumi kehtestatu oli lubade väljaandmisel määrava tähtsusega, st mingeid muid argumente sisuliselt ei saanudki kaaluda, nagu ka mitte teostada kvantiteedi kvalitatiivset hindamist.

Kokkuvõttes paneb Loiti imestama, et meediateemad on nüüd äkki riigi tasandil nii lootusetult umbe jooksnud.

20 aastat Soome-Eesti viisavabadust

OHMYGOSSIP — Praegu on eestlaste ja soomlaste omavaheline läbikäimine igapäevane, aga kahe riigi omavaheline viisavabadus hakkas kehtima alles 20 aastat tagasi, 1997. aasta 1. mail. See oli viis ja pool aastat peale Eesti taasiseseisvumist.

Praegu on mõlemad riigid Schengenis, mis tähendab ka piirikontrolli puudumist, ning suhted tihedamad kui kunagi varem.

Enne seda jõustus Eesti ja Soome vaheline viisavabadus 1927. aastal, mille katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal.