OHMYGOSSIP — Vaasas elanud mehe ainus laps kaotas kohtus vaidluse isa päranduse pärast, mis läks ühele isa tuttavale abielupaarile. Isa suri 77-aastaselt ja põdes dementsust. Ta oli pere ja tütre juurest lahkunud juba 1960ndatel aastatel, vahendab Iltalehti. Mehe maja ja 75 000 eurot pangaarvetel läksid testamendi kohaselt abielupaarile. Kaotanud osapool maksab kohtukulud, mida oli kokku 42 322 eurot.

Vaasa mehel oli lisaks kaks venda, kellega ta eriti läbi ei käinud. Esialgu tegi ta testamendi ühe venna laste kasuks, aga pärast seda suhted halvenesid päranduse tõttu. Lõpuks tegi mees 70-aastaselt testamendi ühe tuttava abielupaari kasuks ning testamendi kinnitas üks audiitorfirma.

Testamendi järgi läks mehe Vaasa linna kinnistu koos hoonetega abielupaarile, majas olevad asjad aga jagamisele sugulaste vahel. Mehe ainust last polnud testamendis isegi mainitud. Mõni kuu pärast testamendi tegemist sai mees insuldi, paranes sellest, aga jäi dementseks. Juba varem oli ta põdenud diabeeti.

Mees suri 2012. aastal 77-aastaselt. Abielupaar oli mehele olnud toeks, nad tutvusid ühise sporditegemise käigus 1980ndatel aastatel. Oma tütrega mees ei suhelnud, nende teed läksid lahku pärast abielulahutust 1960ndatel aastatel.

Isa ja tütar kohtusid mõned korrad siis, kui mees oli juba dementne. Tütar tuli isa vaatama, kui kuulis tema sattumisest haiglasse.

Testamendi olemasolust sai keskealine tütar teada alles pärast isa surma, kui testament ette loeti. Seal sai teatavaks, et mehel oli kinnistu ja 75 000 eurot raha. Tütar andis mehe vara pärinud paari kohtusse ja palus tunnistada testament kehtetuks. Vaidlustamise põhjuseks oli toodud isa vaimne seisund ja et ta polnud testamenti tehes täie mõistuse juures.

Kohtus kuulati üle 12 tunnistajat, nende hulgas arst. Vennad rääkisid kohtus, et mees oli saamatu, kergesti mõjutatav ja teda ei saanud usaldada. Ühe venna väitel elas mees juba nö omas maailmas 2000ndatel aastatel ja kujutas ette, et oli hävituslendur.

Mehe tuttavad aga maalisid temast hoopis teistsuguse pildi: ta oli olnud omanäoline, loominguline, kapriisne ja tal oli tugev oma tahe. Mees oli vaid nädal enne surma olnud ühe tunnistaja suvilas külas ja ta ei paistnud üldse haige.

Tunnistusi andnud arst ütles, et tema arvates polnud mees nii haige, et ta poleks suutnud testamenti teha. Arsti arvates sai tema patsient väga hästi testamendist aru.

Esimese astme kohus ei andnud tütrele õigust. Ta pidi tasuma nii enda kui vastaspoole kulud, kokku 22 322 eurot. Tütar otsusega nõusse ei jäänud ja kaebas edasi. Ringkonnakohtus korrati laias laastus üle sama jutt. Ringkonnakohus täpsustas mõningaid nüansse, aga tegi põhimõtteliselt sama otsuse. Tütar pidi tasuma veel 20 000 eurot.

Päris ilma päranduseta tütar ei jää. Tal on õigus poolele surnud isa asjadest. Ka kohtutoimikust tuli välja, et päris ilma päranduseta isa tütart ei jätnud.