OHMYGOSSIP — Sharm El Sheikh oli varem turistide seas väga populaarne. Kivirannad, kristallselged veed meelitasid aastaringi kümneid tuhandeid turiste ligi. Siinai poolsaare lõunatipus asuv turistide paik oli mitmetele reisihuvilistele väga meelepärane. Nüüd on rannad tühjad, mitmed hotellid suletud ja basaarides on müüjaid rohkem, kui ostlejaid.
Turistid hoiavad piirkonnast eemale, kuna kardavad terroriakte ja rahutusi. ISIS on aktiivselt Siinai´s tegutsemas, sealhulgas ka Sharm El Sheikh´i läheduses. Viimane eemalepeletus oli see, kui reisilennuk kukkus alla. Ilmselgelt oli tegemist terrorirünnakuga, kus kõik lennukil olnud 224 inimest said surma. Sharm El Sheikh´i tasuks samuti vältida, kui pole just pakilist põhjust, miks vaja minna, vahendab Iltalehti.
Mingil määral ikkagi Siinai linnas turiste käib. Nood hulljulged käivad seal aga seetõttu, et on tühja piirkonna väga madalatest hindadest lummatud. Nelja ja viietärni hotellides saab öö veeta vaid 25 euro eest.
OHMYGOSSIP — Soome võtab USA-lt üle Arktika Nõukogu eesistumise. Sel puhul viibib USA-s Alaska osariigis Fairbanksis välisminister Timo Soini. Arktika Nõukogu ministrite kohtumist Fairbanksis 10-11. mail veab USA välisminister Rex Tillerson. Kohtumisel allkirjastatakse Arktika Nõukogu riikide teadusalase koostöö kokkulepe, edastab välisministeerium.
Arktika Nõukogu liikmed on Põhjamaad, Venemaa, Kanada ja USA. Nõukogu töös osalevad ka Arktika põlisrahvaste esindajad. Eesistumine kestab kaks aastat.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega väheneb tööandjate halduskoormus ning töökeskkond muutub turvalisemaks.
„Mitmed praegu kehtivad töökeskkonna nõuded on iganenud ja koormavad asjatult ettevõtjaid, samas tööohutust tegelikkuses ei paranda. Kavandatavate muudatuste eesmärgiks on parandada töötervishoidu ja -ohutust puudutava regulatsiooni õigusselgust ja vähendada oluliselt bürokraatiat. Seadus on edaspidi töötajatele ja tööandjatele arusaadavam ning lihtsamini ja väiksemate kuludega rakendatav,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Pakutud lahendustega planeeritakse muuta töötajate tervisekontroll eesmärgipärasemaks ning kaitsta töötajat senisest paremini vahetut mõju omavate ohtude korral. Teatud ohutegurite, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet.
Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul. Samuti on vajalik senisest enam pöörata tähelepanu sellele, mis põhjusel töötaja tervisekontrolli saadetakse. Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest. Kavandatavad muudatused vähendavad tööandja aja- ja rahakulu.
Muudatustega antakse tööandjatele senisest rohkem otsustusõigust, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust, peab tööandjal olema senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal edaspidi suurem valikuvabadus esmaabiandjate ja esmaabivahendite tagamisel, võttes arvesse tegevuse iseloomu ja tervisekahjustuste sagedust.
Muudatustega vähendatakse ka ebavajalikke ja ajale jalgu jäänud kohustusi. Tööandja ei pea raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööinspektsioonile antakse õigus loobuda surmaga lõppenud tööõnnetuse uurimisest, kui on algatatud kriminaalmenetlus, et vältida surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul topeltmenetlust.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm kiitis täna Paldiskis kalakomponentide tehasele nurgakivi panemisel kalatootjaid, kes ühistulist tehast rajades näitavad, et Eesti ühe valdkonna ettevõtjad suudavad seljad koostööks kokku panna, et suurendada konkurentsivõimet ja kokkuvõttes olla edukamad.
Kui seni läheb suurem osa Eesti kalast külmutatuna ekspordiks, siis sügisel avatav tehas hakkab väheväärtuslikust kalast valmistama jahu ja muid tooteid. „Iga lisandväärtus, mis siinsele toorainele kohapeal antakse, toob meile rohkem jõukust,“ toonitas mister Tamm.
Minister märkis, et riik toetas kokku 10 miljonit eurot maksvat perspektiivikat ettevõtmist läbi Euroopa Liidu tõukefondide 6 miljoni euroga.
Tehase rajamine aitab ära kasutada inimtoiduks mittesobivat tooret. Püügiga kaasneva vähemväärtusliku kala ja töötlemisel üle jäävad jäätmed saab tehases teha kalajahuks või näiteks kalaõliks, mille järele on maailmaturul suur nõudlus.
„Personali suurus saab tehases olema 25–30 inimest,“ ütles Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige Mart Undrest. „Tehas hakkab vastu võtma 25 000 tonni kala aastas ja 300 tonni ööpäevas,“ lisas Undrest.
Rajatav tehas on esimene Eesti Kalatootjate Keskühistu projekt. Komponenditehase koguinvesteeringu suurusjärk on 10 miljonit eurot. Tehase rajamist toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 meetmest “Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetus” kuni 6 miljoni euroga ja ülejäänud osa tuleb tootjaorganisatsioonide liidu omainvesteeringust.
Meetme taotlusvoor toimus 2016. aasta juulis ning investeeringu valmimine on planeeritud 2017. aasta sügisesse.
Kalatootjate Keskühistu on Eesti tunnustatud kilu ja räime tootjaorganisatsioonide poolt 2016. aastal moodustatud tootjaorganisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu.
EMKF 2014–2020 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
Tänavu septembrist saavad omavalitsused riigilt täiendavat toetust noorte huvihariduse ja –tegevuse korraldamiseks, linnadel ja valdadel on nüüd veebis võimalik tutvuda neile kavandatavate toetussummadega, et oma tegevusi paremini planeerida.
Tänavu on noorte huvitegevuse ja –hariduse täiendavaks toetamiseks riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot, alates 2018. aastast tõuseb toetussumma 15 miljoni euroni aastas.
Minister Mailis Reps rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Kuidas täpsemalt omavalitsused riigi lisatoetust kasutavad, sõltub iga valla ja linna olukorrast ja otsusest ning noorte vajadustest ja soovidest,“ sõnas Reps. „Riik on seadnud eesmärgiks parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust – et huvitegevusele oleks juurdepääs suuremal hulgal noortel ja valikuvõimalused maapiirkondades laialdasemad. Omavalitsustel tuleb pakkuda noortele huviharidust ja -tegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“
Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel on võetud aluseks erinevad komponendid nagu noorte arv, puudega noorte arv, toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekus ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlik kättesaadavus.
Uue toetussüsteemi rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused võttis riigikogu vastu aprillis. Järgmise sammuna muudetakse nüüd määrust, mille alusel eraldatakse omavalitsustele toetusfondi vahendeid. Huvihariduse ja –tegevuse toetus jõuab edaspidi omavalitsuseni toetusfondi kaudu, nii nagu eraldatakse praegu näiteks haridustoetust. Toetuste suurused omavalitsuste lõikes kinnitatakse suve hakul valitsuse korraldusega.
Linnad ja vallad peavad toetuse kasutamiseks esitama hiljemalt 1. septembriks Eesti Noorsootöö Keskusele kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja -tegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Enamus omavalitsusi on sellega alustanud ja paljudel on kava juba valmis. Eesti Noorsootöö Keskus aitab vajadusel kava koostada ning korraldab mai lõpus ja juuni alguses ka piirkondlikke infopäevi, et anda juhiseid huvihariduse ja -tegevuse toetussüsteemi rakendamiseks.
Kogu riiklikust huvihariduse ja –tegevuse lisarahast eraldatakse omavalitsustele 95%. Ülejäänud osa on mõeldud huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks ja koolitusteks, ning Eesti Noorsootöö Keskusele omavalitsuste nõustamiseks, seireks ja koostöö edendamiseks.
