NordenBladet — Üle poole soomlastest peavad tõenäoliseks terrorirünnakut Soomes lähema aasta jooksul, selgub Yle läbi viidud küsitlusest.
Vastanutest 54% peab terrorirünnakut Soomes tõenäoliseks. Samas püsib usk ametivõimudesse tugev. 56% vastanutest on arvamusel, et Soome valitsus ja ametivõimud on teinud kõik võimaliku terrorirünnakute ärahoidmiseks.
Vastanutest 50% leiab, et terroriohtu tuleks ära hoida pehmete meetoditega nagu migrantide parem integratsioon. Vastajatest 40% pooldab karme meetodeid nagu migratsioonipoliitika karmistamine ja karistuste suurendamine.
Küsitlusele vastas 1002 inimest ja veamarginaal on 3 protsendipunkti.
Juba varasem Yle uuring näitas, et pärast Stockholmi terrorirünnakut on suurenenud soomlaste hirm vägivalla ja terrorismi ees.
NordenBladet — Soome heaoluühiskond mureneb ja kümned tuhanded inimesed seisavad leivasabas. Samuti suureneb ühiskonna kihistumine.
Soome Yle A-Stuudio saates edastati leivajärjekorrast tervitused poliitikutele, kes on Soome nii kaugele viinud. Stuudios olnud Soome roheliste esindaja ja vaesteuurija Maria Ohisalo ütles, et kümned tuhanded inimesed leivajärjekorras on märk Soome heaoluühiskonna murenemisest.
Stuudios olnud töötu soomlane Aarni Reiman, kes üle kümne korra käinud leivajärjekorras, ütles, et ilma kogemusteta noortel on väga raske tööd saada. Tema arvates oleks lahendus see, kui noored saaksid mingisugustki tuge sel ajal, kui nad oma esimest töökohta otsivad.
Stuudios olnud pere- ja põhiteenuste minister Juha Rehula ütles, et Soome pole kihistumine oluliselt suurenenud, aga leivasabade probleemile tal ühest vastust ei olnud. Tema sõnul tehakse kõik selleks, et noored töötud saaksid tööle.
NordenBladet — President Mauno Koivisto matustele Helsingisse oodatakse neljapäeval taevaminemispühal kümneid tuhandeid pealtvaatajaid.
Matusepäeval on Helsingi kesklinnas matuserongkäigu teekonnal parkimise keeld, vahendab Helsingin Sanomat. Parkimiskeelud kehtestatakse mõnedes kohtades juba mitu päeva varem. Tänavatel seisvad autod teisaldatakse.
Koivisto suri 12. mail. Matuseid organiseerib toimkond, mille eesotsas on välisminister Timo Soini. Toimkonnas Helsingi politseid esindav politseijuht Lasse Aapio ütles, et matustel on suur roll kaitsejõududel, kuna president on kaitsejõudude juht. Toomkirikust Hietaniemi kalmistule on maad ligi 5 kilomeetrit ja tänavatel seisab sadu sõjaväelasi.
Matused algavad neljapäeval kell 13 matuseteenistusega Toomkirikus. Matusetalitust juhi piiskop Eero Huovinen. Matuserongkäik liigub kirikust edasi marsruudil Unioninkatu – Aleksanterinkatu – Snellmaninkatu – Vironkatu – Meritullinkatu – Pohjoisranta – Pohjoisesplanadi – Mannerheimintie – Arkadiankatu – Hietaniemi kalmistu. Rongkäik möödunud Soome Pangast põhjusel, et Koivisto juhatas Soome Panka aastatel 1968-1982.
Pealtvaatajate jaoks on parimad kohad rongkäigu jälgimiseks Pohjoisesplanadi ja Mannerheimintie ääres. Matuserongkäik peaks kestma pool tundi.
Soomes korraldati viimati presidendi matused ligi 31 aastat tagasi, kui 7. septembril 1986. aastal maeti president Urho Kekkoneni. Tookord kogunes Helsingi kesklinna ligi 40 000 inimest.
Koivisto maetakse Hietaniemi kalmistule presidentide Urho Kekkoneni ja Risto Ryti haudade lähedusse.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome meditsiini tõhusus toimetulemisel levinumate haigustega on maailmas 7. kohal, selgub 195 maailma riigis aasatel 1990-2015 läbi viidud uuringust.
Ajakirjas Lancet avaldatud laiaulatuslikust uuringust selgub, et kõige efektiivsem on meditsiin Euroopa pisiriigis Andorras. Järgnevad Island, Šveits, Rootsi, Norra, Austraalia ja Soome. USA on Eesti järel alles 35. kohal. Uuringus arvestati nii ravile pääsemise võimalusi kui ravi kvaliteeti. Kvaliteedi osas võeti vaatluse alla 32 levinumat haigust – süsteem on seda efektiivsem, mida vähem nendesse haigustesse surrakse.
Soome taset alandas suremus veresoonkonna haigustesse. Samas on Soomes teistest tõhusam vähihaiguste ravi.
Enamikul juhtudel on võimalik haigusi ravida. Inimesed surevad põhiliselt põhjusel, et ei suudeta tagada piisavat ravi, märgib Washingtoni Ülikooli vanemuurija Christopher Murray.
USA-s kulutatakse meditsiini peale 9000 dollarit elaniku kohta aastas, rohkem kui üheski teises riigis. Samas jätab sealse meditsiini tõhusus soovida.
Kõige kehvemini haigustega hakkama saavad riigid on Aafrika lõunaosa riigid, Lõuna-Aasia riigid, Ladina-Ameerika riigid ja Kariibimere riigid. Maailmas viimane on Kesk-Aafrika Vabariik.
Kõik riigid on alates 1990. aastast oma taset parandanud. Sellele vaatamata on lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel 25 aastaga suurenenud. Mõnes riigis nagu USA-s, Indoneesias, Indias ja Lõuna-Aafrikas võimaldaks majanduslik olukord paremat arstiabi. Euroopas on selline riik Suurbritannia.
Ravi tase on 25 aastaga kõige enam paranenud Lõuna-Koreas, Hiinas, Türgis, Peruus, Malediividel ja Nigeerias.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi linn saatis üüriettevõtte Heka kaudu elanikele kirja, milles juhib tähelepanu sissetuleku piirangutele ja see on ajanud elanikud tagajalgadele.
Mitmete majade siselistis käivad sel teemal juba aktiivsed arutelud, vahendab Helsingin Sanomat. Aruteludest koorub välja hirm, et Helsingi linn on juba otsustanud vabaneda sellistest pikaajalistest üürnikest, kelle sissetulekud ületavad valitsuse poolt kehtestatud tulupiiri.
Elanikele saadetud kirjas on viidatud Juha Sipilä valitsuse kavale, mille kohaselt hakatakse alates 2019. aasta jaanuarist kontrollima iga viie aasta tagant Helsingi piirkonna elanike sissetulekuid. Kirjas pole aga lisatud seda, et valitsus pole selle kohta veel mingeid otsuseid teinud.
Soome valitsus otsustas möödunud aasta sügisel kehtestada Helsingi piirkonna uute üürimajade üürilepingutele tulupiir. Tulupiiriga tahetakse saavutada seda, et linna üürikorterid saavad omale väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed.
Tulupiir kehtestati alates käesolevast aastast ja see kehtib ka korterivahetajatele. Vanu üürilepinguid ei tohiks tulupiir mõjutada.
Heka juhataja Jaana Närö ütles, et Heka teeb kõik, et valitsus ei hakkaks iga viie aasta tagant üürnike tulusid kontrollima. See on nii elanike kui üürifirma huvides. Heka kardab, et kui tulu hakatakse piirama, võib tulla juurde selliseid passiivseid üürnikke, kes ei käi tööl ja pole huvitatud kõrgemast sissetulekust. Lisaks süvendab sissetulekute kontrollimine üürikorterite kui vaeste asumite mainet.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnaosakonna juht Helena Säteri ütles, et uute üürilepingute puhul vaadatakse, kuidas aasta algusest kehtima hakanud tulupiirangu süsteem tööle hakkab. Iga viie aasta järel toimuva tulukontrolli kohta pole veel otsuseid tehtud. Mis ei tähenda, et seda võimalust tulevikus ei kasutata.
Tulude kontroll seotakse omakorda rahandusministeeriumis ette valmistatava riikliku tuluregistriga. Tuluregister hõlbustab omakorda üürnike tulude kontrollimist. Kui Soomes hakkab tööle tuluregister, siis kaalutakse, kas tulusid iga viie aasta tagant üldse kontrollima hakatakse.
