Laupäev, september 13, 2025

Soomes onni elama asunud noor sakslanna Charlotte Arnswald oli sunnitud lahkuma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Ligi kuu aja eest Soome metsa onni elama asunud 23-aastane sakslanna oli sunnitud lahkuma inimeste pahameele pärast.

Saksa üliõpilane Charlotte Arnswald, kes sõi Savo metsas vanu pohli ning maitses konni ja ritsikaid, on tänaseks nii metsast kui Soomest lahkunud, vahendab Yle. Algselt oli naisel soov metsas pikka aega, vähemalt terve suve vastu pidada. Tema metsa kolimine aga põhjustas inimestes pahameelt. Möödunud nädala lõpus pakkis ta oma asjad kokku ja lahkus Soomest.

Alles reedel vahendas Soome meedia (vt. SIIT), kuidas naine on proovinud süüa konni ning kavatses hakata toituma sitikatest. Uudise peale aga läksid inimesed raevu, tema tegevust kritiseeriti ja tal paluti Soomest lahkuda. Charlotte’t ähvardati nii füüsilise kui seksuaalse vägivallaga.

Veebikommentaarides taheti meeleheitlikult välja selgitada naise aukohta. Kommentaatorid avaldasid lootust, et kohalikud elanikud annavad naise välja. Saksalasele oma metsas onni kasutada andnud Jaana Keränen andis Facebooki kaudu endast teada pühapäeval. Ta kinnitas, et külaline viibis nende maa peal nende loaga ja põletas nende endi metsast korjatud oksi.

Jaana ütles tigedate kommentaaride peale, et tal on häbi olla soomlane. Teda paneb imestama, et soomlased on valmis millelegi erilisele reageerima vägivallaga. Keränen ei kujutaks ette olukorda, kus mõni soome naine tahab ööbida metsas Saksamaal ja seal alustatakse tema suhtes samasugust nõiajahti.

Keräneni sõnul lahkus Charlotte Soomest isiklikel põhjustel.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes kärbitakse omavalitsustöötajate puhkuseraha

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Seoses valitsuse konkurentsivõime kokkuleppega vähendatakse kolmandiku võrra omavalitsustöötajate puhkuseraha. Kokku puudutab kärbe Soomes ligi poolt miljonit töötajat.

Näiteks veidi alla 2000 euro suuruse kuupalgaga Porvoo Linnajoe kooli kokk Ritva Hagström jääb ilma ligi 400 eurost. Ta tahtis omale osta uued prillid, aga nüüd jääb see ost tegemata, vahendab Yle.

Valitsuse konkurentsivõime parandamise kokkuleppega vähendatakse omavalitsustöötajate puhkuseraha 30% võrra aastatel 2017-2019. Kärbe puudutab ligi 500 000 omavalitsus- ja riigitöötajat.

Konkurentsikokkuleppega on kavas tõsta Soome konkurentsivõimet võrreldes Rootsi ja Saksamaaga. Samasse paketti kuulub palkade külmutamine.

Puhkuseraha suurus sõltub tööstaažist ja palgast. Kärped puudutavad 429 000 omavalitsustöötajat ja 72 000 riigitöötajat. Riigiasutustes on palgad kõrgemad kui omavalitsustes. Üle 15 aastase staažiga riigitöötaja keskmine kuutasu on 3800 eurot. Sellise palga juures on puhkuseraha kärbe 820 eurot.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

EUNIC ja Eesti Lühifilmi Keskus ShortEst kutsuvad Eesti noori osalema lühifilmikonkursil 2Care

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Hei, koolinoor või õpetaja! Kas sulle või sinu õpilastele pakub huvi film ja meedia ning lugude jutustamise kunst pildis, helis ja sõnas? Kas tahaksid professionaalide käe all saada lähemalt teada, milline peaks olema üks hea lühifilm ja kuidas seda käepäraste vahenditega teha? Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide Ühendus (EUNIC) ja Eesti Lühifilmi Keskus ShortEst kuulutavad välja lühifilmide konkursi 2CARE, mille peateemaks on hoolivus.

Konkursi eesmärk on anda erineva tausta ja emakeelega õpilastele koos töötamise kogemus, luues lühikesi (3-4min) filme noori kõnetavatel üldinimlikel teemadel nagu austus, sõprus, kaastunne, mõistmine jne. Konkurss on mõeldud 14-18-aastastele koolinoortele üle Eesti. Selle raames pakutakse võimalust osaleda ka Tallinnas, Tartus ja Narvas toimuvates Balti Filmi- ja Meediakooli korraldatud lühifilmi töötubades.

Valminud filmidest valib ekspertkomisjon 15 parimat filmiprogrammi „2Care”, mis esilinastub novembris Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) laste- ja noortefilmide alafestivalil Just Film.

Kahe parema filmi võistkondi autasustatakse reisidega maailma tipptasemel lühifilmifestivalidele Viinis ja Tamperes. Kolmanda parimana programmi pääsenud filmi teostajad saavad harukordse võimaluse osaleda PÖFF-il filmitegijatena!

Filmide ideede ja võistkondade videotutvustuse tähtaeg on 22. juuni. Valmis filmide üleandmine 11. septembril.

Osalemistingimused leiab siit.

Rohkem infot konkursi kohta.

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten: Põhjamaad toetavad endiselt venekeelsete meediakanalite arendamist Balti riikides

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valdav osa Eesti, Läti ja Leedu venekeelsest elanikkonnast sõltub uudiste ja päevakajaliste saadete vaatamisel üksnes Venemaa riiklike telekompaniide kajastustest. Demokraatia edendamiseks Balti riikides on vaja toota kvaliteetset ja sõltumatut meediat, ka vene keeles. 20. aprillil Tallinnas toimunud kohtumisel otsustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostöö komitee jätkata programmi rahastamist, mis toetab meedia tootmist ja meediakriitilist lähenemisviisi Balti riikides.

Aastatel 2014–2016 viis Põhjamaade Ministrite Nõukogu ellu Balti riikides elavale venekeelsele vähemusele suunatud programmi, mis hõlmas meedia tootmist, teadmisi meedia kohta ja meediakriitikat. Programm oli edukas ja äratas märkimisväärset huvi nii meedias kui ka poliitikutes. Uue programmi eesmärk on toetamist jätkata ja tõhustada sõltumatute venekeelsete meediakanalite tegevust Eestis, Lätis ja Leedus.

„Eelmine meedia koostööprojekt tõestas, et tegemist on valdkonnaga, milles Põhjamaade kogemusest on tõesti kasu,“ sõnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten. „Usume, et uus programm kinnitab seda,“ lisas ta.

Programm hõlmab tootmistoetuse pakkumist ajakirjanikele, kelle sõnaselge eesmärk on kaasata poliitilisse ja ühiskondlikku arutellu nii vene kui ka näiteks Leedu puhul poola keelt kõnelevaid vähemusi.

Rõhku pannakse ka sellele, et endiselt tuleb pakkuda koolitusvõimalusi ajakirjanikke sellistes valdkondades nagu ajakirjanduslik eetika ja ajakirjanduse majanduslikud aspektid, samuti juriidilised küsimused. Kavas on koostada ka õiguse käsiraamat ajakirjandusliku töö jaoks. Käsiraamat on mõeldud praktilise abivahendina ajakirjanikele, kes käsitlevad meedias seadusandlusega seotud teemasid.

Eestis toetatakse venekeelse telekanali ETV+ arendust ja tootmist, Lätis raadioprogrammide tootmist. Peale selle koordineerib Ida-Euroopa Uuringute Keskus Leedus vene ja poola keelt kõnelevatele vähemustele programmide tootmist.

Oluline roll on ka ajakirjanike, õpetajate ja meediatarbijate teadmiste süvendamisel meedia ja allikakriitika kohta.

Programmi viiakse ellu 2017. ja 2018. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti riikides asuvate esinduste ja kohalike partnerite koostöö vormis. Programmi korraldamiseks määratud kogusumma on ligikaudu 4,8 miljonit Taani krooni – sellest pisut üle 80% ulatuses rahastab programmi Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Frank Bakke-Jensen: Põhja- ja Baltimaad hakkavad digiteerimise vallas koostööd tegema

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Norra kui Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariigi kaks peamist teemavaldkonda on Põhjala piirkond muutumises ja Põhjala piirkond Euroopas. Tihe piirkondlik koostöö digiteerimise vallas, nii avalik-õiguslikus kui ka erasektoris, aitab parandada konkurentsivõimet ja toetada Euroopa valdkondlikku koostööd,“ märkis Norra Põhjala ja ELi koostöö minister Frank Bakke-Jensen 25. aprillil Oslos, kus toimus Põhja-Baltimaade digitaliseerimiskonverents.

Konverentsil allkirjastasid 11 riigi ministrid ühise digitaliseerimisalase koostöödeklaratsiooni. Deklaratsioonist saab kahe piirkonna vahelise koostöö alus. Koostöö raames edendatakse avalike teenuste piiriülest digiteerimist, äritegevuse digiteerimist ning Põhja- ja Baltimaade ühtse digituru arendamist.

„Need teedrajavad sammud toovad kasu inimestele, kes meie riikides elavad ja töötavad, aga ka Euroopa Liidu püüdlustele saavutada digitaalselt lõimitud Euroopa,“ selgitas Bakke-Jensen.

„Põhja- ja Baltimaad on digiteerimise vallas Euroopas esirinnas. Tihedam koostöö tagab meie riikide elanikele riigipiiridest olenemata paremad teenused ning loob rohkem töökohti. Püüdleme selle poole, et Põhja- ja Baltimaadest saaks võimas ja ühtne digipiirkond,“ ütles Norra regionaal- ja moderniseerimisminister Jan Tore Sanner, kes esindas koos Frank Bakke-Jenseniga eesistujariiki Norrat.

Norra on 2017. aastal Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujariik. Tegemist on esimese korraga, kui digiteerimise eest vastutavad Põhja- ja Baltimaade ministrid kohtuvad ministrite tasandil. Selleks, et astuda deklaratsiooni sõlmimise järgseid edasisi samme, soovisid Põhja- ja Baltimaade ministrid kaasata Põhjamaade Ministrite Nõukogu, et töötada koos välja kava tulevase töö korraldamiseks, sh olemasolevate koostöövaldkondade rakendamise kaudu.

Muu hulgas soovivad riigid:

• hõlbustada isikukoodide ja elektroonilise tuvastamise kasutamist, et teenuste piiriülene toimimine oleks sujuvam;

• toetada digioskuste liikuvust ja täiustamist;

• edendada 5G-võrgu levikut linnades ja maapiirkondades, et lihtsustada uute ja innovatiivsete teenuste pakkumist;

• tutvustada Põhja- ja Baltimaid uute digilahenduste katsetamisel uuendusliku ja sobiliku keskkonnana;

• propageerida algatusprojekte, mis võiksid viia piirkonna uute tehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel maailmas juhtpositsioonile;

• tugevdada Põhja- ja Baltimaade häält Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas.

Deklaratsioon võeti vastu Oslos toimunud ministrite konverentsil Digital North.

Vaata ka ETV Aktuaalse Kaamera uudist.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...1,7501,7511,752...1,905Page 1,751 of 1,905