Laupäev, september 13, 2025

Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

NordenBladet — Eesti Maaülikooli nõukogu valis 25. mail esmakordselt Eestis esimesed tenuuriprofessorid, kes hakkavad 1. septembrist õppetoolide juhtidena viima ellu ülikooli akadeemiliste vastutusvaldkondade tegevusi. Tenuuri näol on tegemist karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht.

„Sel põhimõttel strateegiliste professorite valimine paneb aluse edaspidi järk-järgult rakenduvale akadeemilisele karjäärimudelile. Alustasime akadeemilise struktuuri korrastamist rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kõige kõrgemalt astmelt – täisprofessorite valimisest,“ ütles Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil. Järgmiste õppetoolide juhtide valimine toimub juunis.

Esimesed eelpoolnimetatud põhimõttel valitud professorid on:
Ülo Niinemets, taimekasvatuse ja taimebioloogia professor
Marika Mänd, taimetervise professor
Alar Astover, mullateaduse professor
Kalev Sepp, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor
Simon Bell, maastikuarhitektuuri professor
Tiiu Kull,  elurikkuse ja loodusturismi professor
Kalle Olli, hüdrobioloogia ja kalanduse professor
Hardi Tullus, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor
Timo Kikas, biomajandustehnoloogiate professor

Eesti Maaülikool on riigi ees vastutav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse ning veterinaaria valdkondade õppe tagamise eest. Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mis kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse ning on taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Sigarettide toomine välismaalt väheneb, huuletubaka toomine suureneb

NordenBladet — Viimase 12 kuu jooksul vähenes sigarettide välismaalt kaasatoomine Soome 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka toomine suurenes 32 protsenti, selgus eri ametkondade poolt läbi viidud küsitlusest.

Soomlased tõid välismaalt aasta jooksul kaasa ligi 508 miljonit sigaretti ja ligi 10,2 miljonit karpi huuletubakat (nuuska) 12 kuu pikkusel perioodil, mis lõppes aprilli lõpus. Sigarettide sissetoomine vähenes 12 protsenti, samal ajal kui huuletubaka sissetoomine tõusis 32 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga, edastas rahandusministeerium. Läbi viidud küsitlused ei hõlma maale toodud salakaupa. Sigarettide maaletoomist on küsitluste kaudu jälgitud alates 2008. aastast. Selle aja jooksul on maaletoomine vähenenud. Kõige suurem oli see 2008. aastal – ligi 800 miljonit sigaretti. Huuletubaka maaletoomist on jälgitud alates 2009. aastast. Aastate jooksul on huuletubaka sissetoomine suurenenud 5,7 miljonist karbist kuni 10,2 miljoni karbini.

Maale toodud sigarette ostetakse laevadelt (37%), Eestist (21%), Venemaalt (16%), muudest ELi riikidest (9%), lennujaamast (8%), väljastpoolt Euroopa Liidu (7%) ja mujalt (2%). Reisijate poolt maale toodud sigarettidest 61% olid mõeldud enda tarbeks, 27% kellegi teise jaoks ning 12% nii enda kui kellegi teise jaoks. Huuletubaka puhul oli mõeldud enda tarbeks 72%, kellegi teise jaoks 16% ja nii enda kui teiste jaoks 12%. Sigarettide ja huuletubaka maaletoomise uurimiseks küsitletakse iga nädal telefonitsi ligi 500 inimest.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Politsei otsis Helsingi Läänesadamas läbi 300 autot, ohtlik isik jäi tabamata

NordenBladet — Politsei otsis eile (29.mail) Helsingi Läänesadamas läbi 300 Tallinki Megastarilt maha sõitnud autot, aga otsitav ohtlik isik jäi tabamata.

Suure reisijate arvu tõttu võeti autosid ette pisteliselt. Läbi jõuti otsida 300 autot, vahendab Ilta-Sanomat. Helsingi politseijaoskonna komissar Juha Haapalainen ütles, et tegemist oli politsei ja piirivalve ühisoperatsiooniga, mille käigus kontrolliti läbi võimalikult palju autosid. Politsei otsis ohtlikku isikut, kes teadaolevalt viibis laevas. Haapalainen ütles, et politseile oli saabunud isiku kohta vihje. Osa politseinikke olid tõhusamalt relvastatud ja kaasatud olid politseikoerad.  Midagi siiski ei leitud ja kedagi kinni ei võetud. Autosid oli palju ja uus laev oli sisse tulemas, mistõttu vaadati autosid läbi pisteliselt. Haapalaineni sõnul oli kohal viis politseiüksust ja kaks piirivalve üksust. Põhiliselt kontrolliti autosid, aga jälgiti ka jalakäijaid. Megastar väljus sadamast graafiku kohaselt kell 16.30, pärast seda veel kontroll jätkus. Kella 18 ajal oli operatsioon läbi.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti naine mõisteti Soomes tingimisi vangi lapse järelvalveta jätmise eest

NordenBladet — Eesti naine sai Soomes 4 kuu pikkuse tingimisi vangistuse selle eest, et oli oma 5-aastase lapse jätnud ujulas käies järelvalveta. Asi juhtus möödunud aasta jaanuaris, kui 44-aastane eesti naine läks Helsingi ujulas oma sõbrannaga sauna, jättes väiksed lapsed omapäi lastebasseini.

Hiljem tuvastati valvekaamera lindistuse põhjal, et ujumisoskuseta laps oli läinud mullibasseini, vajunud vee alla ning olnud vee all elutuna 4 minutit ja 36 sekundit, enne kui basseini tulnud kõrvaline inimene lapse elutu keha avastas, vahendab MTV. Helsingi kohus mõistis naisele oma lapse hooletusse jätmise eest 4 kuu pikkuse tingimisi vangistuse aastase katseajaga. Lisaks mõistis kohus emalt lapse kasuks välja 1000 eurot hüvitist kannatuste eest ning 500 eurot tekitatud valu eest. Vee alla vajunud laps, 5-aastane poiss õnnestus meedikutel elustada ja arstide hinnangul on ta praeguseks toibunud.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomlaste roaming-tasud ei kaogi ära?

NordenBladet — Soomes ei pruugi roaming-tasud alates suvest kuhugi kaduda, sest kõik kolm suurt Soome mobiilioperaatorit taotlevalt erandeid. Soome mobiilioperaatorid Elisa, Telia ja Dna on taotlenud sideametilt erandit roaming-tasudega jätkamiseks, ütles sideameti juhataja asetäitja Petri Makkonen ajelehele Helsingin Sanomat.

Erandi andmine tähendab seda, et Soome mobiilioperaatorid saavad roaming-tasusid edasi võtta. Erandi taotlemine tuleneb võimalusest ELi direktiivis, mille järgi võib kohalik regulaator selliseid erandeid anda, kui roaming-tasude kaotamine välismaal võib tõsta klientide jaoks hinda kodumaal.

Sideamet pole taotlustele veel vastust andnud. Erandit on võimalik taotleda ühe aasta kaupa.

Makkonen ütles, et Soome jaoks on probleem selles, et Soome mobiilioperaatorid pakuvad enamasti piiramatut interneti kasutamist, samas kui mujal Euroopas arvestatakse tasu mahu alusel. Roaming-tasude kaotamine välismaal võib tõsta hinda kodumaal.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT