Pühapäev, september 14, 2025

Seksuaalse ahistamise kampaania #ThatsHarassment – naised ärgake! + VIDEOD!

NordenBladet — Igaühel meist on peas ilmselt ettekujutus sellest, mida seksuaalne ahistamine endast kujutab. Paljude jaoks tähendab see otsesele seksile vihjamist või tagumiku näppimist. Tõde on aga see, et seksuaalne ahistamine ei pruugi piirduda ainult nähtavate juhtudega.

#ThatsHarassment – nimelise kampaania eesmärk on panna inimesi märkama seksuaalse ahistamise halli ala. Kampaania koosneb kuuest videost, mis põhinevad tegelikel elusündmustel. Videod on kirjutanud Sigal Avin, kes on ka seksuaalset ahistamist kogenud. Talle tuli videoprojekti idee sellest, kui koges karjääri alguses ise ahistamist. “Tundsin, et eelistan pigem näha, mida seksuaalne ahistamine tähendab, kui sellest lugeda.”

Videos esitletakse tõsielulisi juhtumeid, kus naine on sattunud meesterahva seksuaalse ahistamise küüsi. Videotes on kujutatud töötajat ja tööandjat, arsti ja patsienti, modelli ja fotograafi, stilisti ja näitlejat ning ajakirjanikku ja poliitikut. Üks videotest põhineb videolooja enda kogemusel.

Videos näitleb sarjast Friends tuntud näitleja David Scwimmer, kes on ühtlasi ka videode režissöör. Ülesvõtetes osaleb ka teisi Hollywoodi tähti nagu näiteks Cynthia Nixon. David ütleb intervjuus, et otsustas projektist osa võtta isiklike põhjuste tõttu. “Ema on rääkinud mulle lugusid seksuaalsest ahistamisest. Mu peres ja tutvusringkonnas on pea igat naist seksuaalselt ahistatud, väljaarvatud mu 6-aastast tütart-olgu jumal selle eest tänatud!”

“Kui inimest väärkoheldakse kogu tema elu vältel, hakkab ta end nägema, kui teise klassi inimest. Naisele öeldakse muudkui uuesti ja uuesti, et ta ei ole mehega võrdne ning ainult tema keha ja väljanägemine loeb. Mõistan hästi, et paljud naised ei pruugi isegi aru saada, kui neid seksuaalselt ahistatakse.”

Kallis naine, vaata need videod läbi ja palun ärka!

Ülejäänud 4 videot saad vaadata Facebooki lehelt.

Avafoto: Youtube

 

 

Kas tead, millega kärbes tegeleb, kui toidule maandub? Päris hirmus, aga mitte eluohtlik!

NordenBladet — Pole midagi tüütumat, kui toidutaldrikule lendav kärbes, kes püüab oma osa toidust saada. Paljud meist ajavad kärbse käeviibutusega eemale ja jätkavad muretult toidu nautimist, ilma, et sellele pikemalt mõtlema jääks, vahendab The Science Eplorer.

Paljud meist teavad, et kärbsed armastavad igasuguseid jääke nagu näiteks prügi, rooja ja muud sellist. Enne toidule maandumist on ta ilmselt pidanud pidu muda ja väljaheite sees. Kärbestel on kombeks oma toidusaagi peale seedeensüüme oksendada, et söök muutuks selle tulemusel kergemini manustetavaks. Kui toit on seedeensüümi tulemusel pehmeks muutunud, imeb kärbes sülje ja toiduaine segu enda sisse. Kärbsed muudavad toa pinnad väljaheidetega kokku, aga suuremaks muretsemiseks pole siiski põhjust – enamasti piirdub see olukord kõhuhaigustega.

Niisiis, kui näed tulevikus, et kärbes askeldab sinu toidutaldrikul, oleks targem sellest taldrikutäiest toidust loobuda. Troopilistes piirkondadel tuleks kärbestega eriti valvas olla, kuna nad levitavad muuhulgas ka koolerat.

Avafoto: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

 

UURING kinnitab, et kortsudest saab vabaks ka ilma botoksita

NordenBladet — Üha enam inimesi valib noorendusmeetodiks botoksi kasutamise. Naha alla süstitakse väike kogus toksiini, mis halvab antud piirkonna lihased. Siiski on olemas ka teisi võimalusi, kuidas nahal olevaid kortsukesi siluda ja noorust säilitada, kirjutatakse Osloskinlab´is.

Botoks on kahtlemata võimas vahend seljatamaks juba paari kuuga kortsukesed. Selleks, et mõju säiliks, tuleb protseduure regulaarselt korrata ja nägu võib pikas perspektiivis muutuda ebaloomulikuks, vahendab Iltalehti.

Enamik kortsudest ei teki tegelikult näoilmetest. Kortsukesed hakkavad moodustuma umbes 30-aastasena või veidi hiljem. Lastel ja noortel puuduvad kortsud, kuigi nende näoilmed vahelduvad väga hoogsalt. Kortse tekib kaelale, dekoltee piirkonda, randmetele, kõhule ja reite tagakülgedele. Teatud vanuses on kortsukesi märgata juba kõikjal kehal.

Kortsud tekivad seetõttu, kuna keha kollageenitase hakkab 30-nda eluaasta järel vähenema. Kollageen on üks olulisemaid naha elastsuse tegureid. Kui kollageeni tase väheneb, ei ole nahk enam võimeline võitlema kahjulike teguritega nagu päikesevalgus, reostus, näoilmed, halb toitumine, suitsetamine. Naha elastsus pole enam selline nagu oli varem. Positiivne on aga see, et kollageeni vähenemise protsessi on võimalik aeglustada, mistõttu aeglustub ka naha elastsuse ja pehmuse kadumine.

Müügil on igasuguseid erinevaid kollageeni sisaldusega tooteid, aga kõiki neid pole uuritud ja dokumenteeritud, kuidas naha siledusele mõjub. Uuringud on viidanud, et seespidiselt tarbitud kollageeni peptiidid võivad suurendada naha elastsust, vähendada kortse ja peeneid jooni. Oslo Skin Lab manustatav kollageen The Solution sisaldab Verisol-kollageeni, kus kollageeniproteiin on ensüümide abil lõhustatud kollageeni peptiidideks. Selles tootes on kollageeni peptiidid just õige kogusega, et keha kollageeni taset tõsta. Maitsetu pulber on lubatud segada ükskõik millise toidu või joogi hulka ning sisse võtta. Toode aitab nahka siluda, elastsust suurendada ja kortse tasandada.

Kliiniliste uuringute andmetel on Vertisol-kollageeni mõju märkimisväärne. Toode on kontrollitud ja testitud. Testimise käigus mõõdeti 45-65 aastaste (kokku 114 inimest) inimeste kortsude sügavust, kus selles vanuses on kõigem enim kortse. Kõikide inimeste nahk mõõdeti objektiivselt peale 4-ndat ja 8-ndat nädalat. Protsessi lõppedes oli kõikide inimeste kortsude sügavus vähenenud keskmiselt 20%.

Avafoto on illustreeriv (Ohmygossip Couture)

 

Tallinna Sadam tegi esimese sammu aktsiate börsile viimiseks

NordenBladet — Esimese sammuna on ettevõttel kavas läbi viia avalik hange IPO protsessi sõltumatu finantsnõustaja kaasamiseks, vahendab ERR.

Finantsnõustaja kaasamiseks on AS Tallinna Sadam kuulutanud välja avaliku rahvusvahelise hanke, mille dokumentidega saab muuhulgas tutvuda AS-i Tallinna Sadam hangete kodulehel (SIIN). Firma ootab hankel osalema nii Eesti kui ka rahvusvahelisi varasema IPO läbiviimise kogemusega pakkujaid. AS-i Tallinna Sadam kuni 30 protsendi aktsiate avalik noteerimine on kokkulepitud valitsuse koalitsioonilepingus. Ettevõtte eesmärk on noteerida aktsiad Nasdaq Tallinn börsil hiljemalt 2018. aasta esimese poolaasta lõpuks.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Jüri Mõis: Eestis on selge majandusbuum

NordenBladet — “Eestis on super hea majanduskonjunktuur, asjad lähevad jürinal üles juba pikka aega. Nüüd on see lihtsalt statistilistesse näitajatesse tulnud, esialgu küll suhteliselt arglikult,” ütles Mõis esimese kvartali 4,4 protsendilise majanduskasvu kohta ajalehele Postimees.

“Praegu on aga buum, see on täitsa selge. Vaadake, mis linnas toimub. Kraana on kraanas kinni,” rääkis ettevõtja.

 

Allikas: Postimees