NordenBladet —Anders Behring Breivik tahtis vaidlustada Norra kohtu märtsikuist otsust, mille järgi on tema kinnipidamine üksikkongis inimõigustega vastuolus, vahendas Reuters. Paremäärmuslane tappis Norras 2011. aastal 77 inimest, kellest paljud olid teismelised. Breiviki kaebus tekkitas norralastes hämmeldust, kuna ta kurtis muu hulgas näiteks külma kohvi ja mikrolaineahjus valmistatud toitude üle, vahendab ERR.
Ülemkohtu apellatsioonikomisjon otsustas apellatsiooni menetlusse võtmisest loobuda ühehäälselt. Üks Breiviki advokaatidest, Eskil Pedersen ütles, et vaidlustab otsuse Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourg’is ja teeb seda võimalikult kiiresti.
NordenBladet — Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks laseb riik ehitada soomusrongi koopia, millel on kandev osa Vabadussõja lavastuslahingutes. Riigikantselei EV 100 programmi raames koostatakse spetsiifiline ekspositsioon – Vabadussõjaaegne soomusrongilaadne liikuv veerem, kuhu kuuluvad vedur, staabivagun, kuulipildujavagun, meeskonna vagun ja suurtükiplatvorm, seisab projekti tehnilises kirjelduses.
Rong sisustatakse vajaliku varustusega ning erinevate väljapanekutega – Vabadussõja üldnäitus, relvanäitused, soomusrongide ajalugu ja seal teeninud inimesed. Rong liigub ajavahemikus 2018. aasta sügisest kuni 2020. aasta alguseni mööda erinevaid Eesti piirkondi, jälgides võimalusel Vabadussõja ajaloo kalendrit. Peatuspaikades toimuvad Vabadussõda ja soomusronge tutvustavad taaslavastuslahingud, kontserdid, etendused, avatud on muuseumipood ja pakutakse sõdurisuppi. Lisaks soovib Kaitseliit ehitada Eesti esimese soomusauto Estonia koopia, et seda kasutada tuleval aastal organisatsiooni ja Eesti vabariigi 100. juubeliaasta üritustel.
NordenBladet — Karikavõistlused mängitakse kahel päeval, kui laupäeval 10. juunil toimub põhiturniir ning pühapäevasele finaalturniirile pääsevad põhiturniiri neli paremat. Karikat asub kaitsma SK Augur/Enemat, kirjutab jalgpall.ee.
10. juuni ajakava:
10:30 JK Fellin vs BSC Karma/Chromtex
11:25 Spordiklubi Augur/MoneyOffice vs Saue Jalgpallikool
12:20 Fc Üksjalgvärav Beach Soccer Team vs BSC Thunder / Häcker
13:15 Nõmme Beach Soccer Club vs Rõuge Saunamaa
14:10 BSC Türi vs BSC ALPHA
15:05 IAFA Amateur Football in Estonia vs Smarten Logistics
16:00 Teise ringi loosimine (esimese ringi võitjad lisatakse loosirattasse, kus neid ootavad ees loositulemusel otse teise ringi pääsenud Spordiklubi Augur/Enemat ja BSC Peugeot)
16:10 Teine ring
17:05 Teine ring
18:00 Teine ring
18:55 Teine ring
11. juuni ajakava (finaalturniir):
11:00 Esimene poolfinaal
12:00 Teine poolfinaal
13:30 Karikafinaal
NordenBladet — Avatud on esimene voor ettevõtjate taotluste vastuvõtmiseks projektis Baltic TRAM, mille raames pääsevad ettevõtted tasuta ligi tipptasemel analüütilise uurimistöö võimekusele Läänemere piirkonna teadusasutustes, saades nii teaduslikku kui tehnilist tuge oma toodete või teenuste arendamiseks.
Ettevõtetele, kelle taotlus rahuldatakse, pakutakse tasuta uuringuid materjaliproovidel ja võimaldatakse konsulteerida ekspertidega kompetentsetest teadusasutustest või analüütilistest uurimislaboritest. Ettevõtte vajadustega kohandatud teaduslike nõuannete kaudu paranevad ettevõtjate teadmised kasutatavate materjalide omaduste kohta ning tekib võimalus täiustada oma tooteportfelli või ettevõttesisest tootmisprotsessi.
Teadusprorektor Marco Kirm: „Kindlasti on paljudel ettevõtetel kogunenud küsimusi, miks nende poolt toodetav või kasutatav materjal käitub mingil spetsiifilisel moel ning mida oleks vaja teha, et selle omadusi soovitud suunas muuta või ettevõtte tootmisprotsessi täiustada. Järgneva 5 kuu jooksul on ettevõtetel võimalik saada tasuta paljudele sellistele küsimustele Baltic TRAM-i tegevuste raames vastuseid tänu Euroopa Liidu toetusele. Ootame seega, et ettevõtjad kasutavad seda suurepärast võimalust.“
Baltic Trami partnerid on loonud ulatusliku teaduse ja ettevõtluse kontaktpunktide võrgustiku (Industrial Research Center, IReC) ümber Läänemere. IReC-id on ettevõtluse vajadusi toetavad üksused, mis suudavad ettevõtjaid aidata kogu uuringutaotluse koostamise ajal – alates ülesande defineerimisest kuni järeltegevuste kujundamiseni, mis aitaksid ettevõttel uusi teadmist rakendada tootearenduses või tootmisprotsessis. Juhul kui taotleja koduriigis vastavad mõõtmisvõimalused puuduvad, siis leitakse need Baltic Tram võrgustiku vahendusel mõne teise partneri juures.
Tasuta mõõtmisi võivad taotleda kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted. Taotlusid on võimalik esitada Baltic TRAM kodulehel www.baltic-tram.eu avatud taotlusvormi kaudu (esilehelt „Apply“ à „Application Form“). Rohkem infot protseduuri kohta ning täpne kontaktinfo on samuti olemas veebilehel www.baltic-tram.eu ja infot saab lisaks ka ülikoolide koostöövõrgustikust ADAPTER (Eesti IReC).
Baltic TRAM on rahvusvaheline projekt, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Interreg Läänemere piirkonna programm. Projekti üldine eesmärk on innovatsiooni stimuleerimine, nutika spetsialiseerumise rakendamise tagamine ning ettevõtlusega tegelemise julgustamine, toetades väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning panustades seega piirkondlikku pingutusse, et muuta Läänemere piirkond innovatiivseks, jätkusuutlikuks ning konkurentsivõimeliseks.
NordenBladet — Värskelt Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööst selgub, et kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.
Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo kaitses 19. mail Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis doktoritöö, milles uuris, kuidas haigushüvitiste muudatuse kord on muutnud töötajate haiguskäitumist.
Uuringust ilmneb, et reformi tulemusel jäid inimesed haiguslehele senisest vähem ja korduvaid haiguslehti kasutati samuti harvem. Nii näiteks langes 2011. aastal 20–64-aastaste haiguse tõttu töölt puudujate arv võrreldes reformieelse 2008. aastaga 33%, haiguslehtede arv 40% ja haiguspäevade arv 29%.
Haiguse tõttu töölt puudumise seaduspärad jäid pärast reformi suures osas samaks. Töötava rahvastiku hulgas on haiguslehte kasutavate naiste osakaal suurem kui meeste osakaal ning ka naiste haiguspäevade ja haiguslehtede arv on suurem kui meestel. Samas viibivad mehed haiguslehel keskmiselt kauem ja kasutavad aastas ühe haiguse tõttu puuduja kohta enam haiguspäevi kui naised.
Võrreldes keskealistega, on haiguslehtede arv suurem just noorte ja vanemate töötajate seas. Joonistub selgelt välja, et mida kõrgem on vanus, seda suurem on ka haiguspäevade hulk.
Aaviksoo sõnul oli reformil nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. „Väga üldises plaanis võib positiivseks pidada haigushüvitiste hüvitamise muudatusega kaasnevat distsiplineerivat efekti, ehk tõenäoliselt vähenes kergekäeliselt võetud haiguslehtede hulk. Probleemiks on aga see, et haiguslehtede kasutamist piirasid kõige enam madalama sotsiaalse positsiooni ja madalama sissetulekuga inimesed. Kui vajaduse korral jäetakse haigusleht kasutamata seetõttu, et sissetulek väheneb talumatult palju, siis ohustab see inimese tervist ja niisugust olukorda ei tohiks juhtuda,“ rääkis Aaviksoo.
Tulevikule mõeldes tasub Aaviksoo sõnul haiguslehtede kasutamise trende jälgida eri rahvastikurühmade põhiselt, et ei tekiks ootamatult olukorda, kus kellegi vaesumise või tervise halvenemise risk suureneks. „Teisalt tasub panustada tegevustesse, mis soodustavad terve olemist. Nii näiteks tasub teada, et hea vaimne ja füüsiline töökeskkond suurendavad töötaja rahulolu tööga ja väheneb haiguslehele jäämise risk,“ tõi Aaviksoo näite.
